Kultuur, kõne ja mõtlemine (spikker) (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

13

docx

Kultuur, kõne ja mõtlemine

saab kujuneda uutmoodi keskkonnakogemusi. See kujuneb selle muutmisega katsetades ja proovides. 5. Tehiskeskkonnas on vahendid asjade mõjutamiseks ja nende kõrval vahendid teiste psüühika mõjutamiseks. Kuidas ma mõjutan psüühikat ja muudan teise inimese vaatepilti? Meil on eriline võime tekitada tk, et suunata inimesi. See pole suunatud ainult välise keskkonna muutusele vaid ka psüühilise muutusele. Nii eristub kultuurikeskkond mittekultuurilisest füüsikalisbioloogilisest. Kultuur on erilist liiki tk. vahendid teise inimese psüühika mõjutamiseks. 6. Siiani loetletud keskkonnaliigid jaotuvad omakorda jagatud ja individuaalseks keskkonnaks. Mida keerukamaks kujunevad Minad, seda rohkem unikaalseid keskkondi tekib, samas peab kahepoolne indiviidi suhtlemine keskkonnaga alles jääma. Selleks peab aga keskkond olema jagatud, s.t. ühtemoodi mõistetud. Mõisted ei saa olla individuaalsed ja unikaalsed. Me ei saa 11 psüühiliselt mõjutada, kui see pole jagatud

Kultuur, kõne ja mõtlemine

130

pptx

Sissejuhatus psüühikasse

I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid IV.1. Nägemine IV.2. Kuulmine IV.3. Tasakaal, keha asend ruumis IV.4. Süva- ja puutetundlikkus IV.5. Lõhna- ja maitsetundlikkus IV.6. Muud meeled 2 V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid VII.1. Emotsioonid VII.2. Motivatsioon VII.3. Taju VII.4. Mälu VII.5. Mõtlemine VII.6. Tegevuse planeerimine VII.7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam 3 I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. (siin on peidus ka elu määratlus: elus on keha, mis

Sissejuhatus psühholoogiasse

46

pdf

Nimetu

VII.3. Aisting on süsteem, mille ülesandeks on füüsikalise keskkonna muutuste muundamine närviimpulssideks. Taju on aistitud füüsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine infoks. Peamised alajaotused: Meelespetsiifilisus – nägemine, kuulmine, maitsmine jne. Igal meelesüsteemil erinevad tööpõhimõtted (nägemine rohkem holistlik, kuulmine rohkem järjestav) Vahel pole aistitav info piisav, seda täiendab VII.4. Mõtlemine, mis on süsteem, mille ülesandeks on organismi individuaalse kogemuse organiseerimine. Mõtlemise tulemusena formeerub teadmine, s.t. psüühiliselt organiseeritud maailma peegeldus. Peamised alajaotused: * Tajuline-sümboliline * Ratsionaalne – mitteratsionaalne (“rusikareeglid”) Vastavuses vajadusega ning mälu, aistingute (ja taju) ning mõtlemise alusel luuakse tegevus: VII.5. Planeerimine on süsteem, mille ülesandeks on organismi tegevuse –käitumise– organiseerimine

Kategoriseerimata

33

docx

Sissejuhatus psüühikasse

PSP6060.LT Käsitletavad teemad: I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid: 1. Nägemine 2. Kuulmine 3. Tasakaal, keha asend ruumis 4. Süva- ja puutetundlikkus 5. Lõhna- ja maitsetundlikkus 6. Muud meeled V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid: 1. Emotsioonid 2. Motivatsioon 3. Taju 4. Mälu 5. Mõtlemine 6. Tegevuse planeerimine 7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. (siin on peidus ka elu määratlus: elus on

Psühholoogia

31

doc

Psühholoogia

Piiratavas ulatuses kujundatavad ja asendatavad- eeldusteks pikaajaline, järjekindel, õigutest lähtealustest tulev harjutamine Inimestel- sotsaalse-kultuurilise loomusega psüühika, mille kontsentreeritud väljenduseks on abstraktsete keelemärkide kasutamisel põhinev keelevõime. Inimestel ja loomadel- sarnane madalama taseme tunnetussüsteem- tegelikkuse tunnetamine vahetult, meeleliselt, esemeliselt. Kõrgema taseme t.süsteem- väliskeskkonna informatsiooni vahendavad sõnad, keel, kõne tervikuna. Sõnad=signaalid. Teisene tun.süs- sotsiaalse üldistatud kogemuse talletamine, vähem ise proovimist, püsivad närviseosed. KEEL- in omane märgisüsteem, suhtlemisvahend, abstraktse mõtlemise oluline kandja ja inimkultuuri peamine talletaja ja loomisvahend. Funktsioonid: * kommukatiivne *tegelikkuse tunnetamise ja 6 üldistamine

Õigus

74

docx

Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt

See on oluline, et see mida me näeme, oleks mõjutatud ka meie teadmistest, ootustest ning mälust jne. See, mida tajuda püüame, sõltub meie ootustest.  Oimusagarasse tuleb info kukla-, otsmiku ning kiirusagarast kui ka aju koorealustest neuronitest otse. Sinna tuleb kuulmisinfo. Sealne info töötlemine hõlmab lihtsamate häälikute analüüsist kui ka keerulistemate lausete töötlemiseni. Selle all toimub seega kõne mõistmine. Kuid see pole vaid kuulmis- ja kõneinfo töötlus, vaid ka visuaalse info töötlemise koht, kus visuaalse info töötlus on kuklasagarast veelgi keerulisemad (nt nägude tundmine, aga ka muude keerulisemate kujundite töötlemine). Selleks, et suuta teksti lugeda, peavad olema oimusagara piirkonnad töökorras. Inimesel võib olla küll võime värve ja kujundeid näha, aga keerulisem info jääb mõistmata, kui

Sissejuhatus psühholoogiasse

42

docx

Bioloogiline psühholoogia

Empedokles (490-430 EJv) – hing on südames. Krotoni Alkmaeon (~500 EJv) – hing on ajus, sest nägemisnärvi (tema terminoloogias „kõõluse“) kahjustamisel jääb pimedaks. Platon (427-347 EJv) – vaimu paik on peas, kuna pea on ümmargune, mis on parim vorm. Aristoteles (384-322 EJv) – aju jahutab verd, sest aju pole erutatav, hoopis südames on. + psüühika alljaotused: kujutlus, fantaasia, mõtlemine, mälu, tähelepanu, hinnang.  2 Emesa Nemesiuse (~390 maj.) Galenosele (129-199) toetuv kambriteooria: mõistuse funktsioonid on seotud ajuvatsakestega. Gregor Reisch kirjeldus (1525) – laubapoolses meeled ja kujutlus, keskel mõtlemine ja otsustamine, taga mälu. Millisteks allprotsessideks on võimalik psüühikat jagada? – Ei ole lihtne küsimus, head vastust pole.

Bioloogiline Psühholoogia

51

docx

PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR

lahendust ja on määratud nn naudinguprintsiibiks. ,,Mina" (ego) kujutab isiksuse organiseeritud alget, seda mis on vaelüliks välismaailma ja ,,tema" vahel. Mina ja tema vahel on barjäär. Tavainimesel kulub väga vähe energiat et seda nn bariääri püsivana hoida, neorootilisel isikul kulub selleks aga väga palju energiat. ,,Mina" funktsiooniks on eelkõige indiviidi psüühika kaitse väliskeskkonna ohtude eest. Selleks on psüühilised protsessid ­ taju, mälu, mõtlemine jne. ,,mina" määrab selle, kas soove rahuldatakse, kui jah siis kus ja millal, vastasel juhul surub soovid alla. ,,Ülemina" esindab isiksuse moraali, sotsiaalseid norme, mida omandatakse kasvatamise ja õppimise käigus. Tal on kaks aspekti 1) südametunnistus 2) ideaalne mina, mis annab moraalse käitumise etalonid, südametunnistus aga karistab ideaalse mina antud reeglite rikkumise eest. Instinkt on stiimul, mis tugineb organismist endast

Psühholoogia

Kommentaarid (0)