ÕPPIJA ARENGU ARVESTAMINE ÕPPE KAVANDAMISEL I ja II kooliaste. E.Kikas Motivatsiooniline areng Akadeemiline minakäsitlus hõlmab endas usku oma võimekusse ja oskustesse, edule ja ebaedule omistatavaid põhjusi, hinnanguid ja ootusi ülesande raskuse kohta, eduootusi ja tajutud võimekust ehk usku oma suutlikkusse ülesande või tegevusega hästi hakkama saada. Mõistes, et neid jälgitakse ja hinnatakse, hakkavad lapsed pöörama järjest enam tähelepanu sellele, mida teised neist arvavad, ning hindavad iseennast ja oma tulemusi, tuginedes nendele standarditele, mida teised neile esitavad. Lapsed pööravad oma oskuste ja võimekuse hindamisel järjest rohkem tähelepanu sotsiaalse võrdluse teel saadud infole ning vähem isiklikule meisterlikkusele. Positiivse minakäsitluse kujunemise toetamine: - Jälgige, et ülesanded/harjutused oleksid kõikide õpilaste jaoks pingutust nõudvad, kuid siiski saavutatavad. – Organiseerige ülesanded/harjutused nii, et ...
.. aga ikka vaja aru saada, mis eristab psüühika elust. (siin on taustaks oluline mõte, millel me pikemalt ei peatu: ükskõik mille määratlus sisaldab arusaama sellest, mis asi on koos (!) arusaamaga, mis see ei ole. Vastavalt peame ka psüühika eristama elust.) * Sama oluline on asjaolu, et käitumine toimub alati millegi keskkonna suhtes. `Keskkond' on keerulisem mõiste, kui pinnapealselt võib tunduda Kurt Koffka (1886-1941): ** Geograafiline ja käitumiskeskkond: maailm sellisena nagu ta on ja maailm sellisena nagu ta meile tundub. Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). -> Füüsikaliselt sarnane maailm võib olla käitumuslikult erinev, sest käitumiskeskkonnad on individuaalsed Miks meie käitumiskeskkonnad on erinevad?
Ja individuaalsest kogemusest, seega saame elusolendid kui teada saame, sureme teadmisesse. Edasi saame eristada õppimise viisi alusel. Gestaltpsühholoogia ühe rajaja, Kurt Koffka (1886- Psüühika on protsesside süsteem, mis organiseerib 1941) toel: individuaalse kogemuse alusel käitumist säilitamaks Geograafiline (füüsilise kogemuse keskkond)ja organismi terviklikkust muutuvas keskkonnas. käitumiskeskkond. Me kõik võime elada erinevates (Toomela enda väljamõeldis). Mina on minu tunded, maailmades, sõltuvat meie unikaalsuse ja minu meeleolud, minu väärtused ja hoiakud, minu individuaalsuse määrast. Keskkonnas on asi olemas mõtted ja kõik muu taoline. Psüühika määratlus on psüühilises mõttes siis, kui me seda märkame. On lühidalt sõnastatav ka nii Mina on minu kogemused. mõjud mida me teadvustame ja mida ei teadvusta. Asi
environment. Kontekstis tähendas see keskkonda, mis meile mõjub. 2. Seega on meil otstarbekas eristada kaks füüsikalise keskkonna liiki, üks, mis meile mõjub ja teine, mis ei mõju. Mõjuda saab erinevalt. Radioaktiivsus saab meile mõjuda, ilma et me sellest kunagi teadlikuks saame. Ja kui teada saame, sureme teadmisesseJ . Edasi saame Gestaltpsühholoogia ühe rajaja, Kurt Koffka (18861941) toel: Geograafiline (füüsilise kogemuse keskkond)ja käitumiskeskkond. Me kõik võime elada erinevates maailmades, sõltuvat meie unikaalsuse ja individuaalsuse määrast. Keskkonnas on asi olemas psüühilises mõttes siis, kui me seda märkame. On mõjud mida me teadvustame ja mida ei teadvusta. Asi võib ilmuda keskkonda siis, kui geograafiliselt enam olemas ei ole. 3. Käitumiskeskkond on keskkond, millega vastasmõju meeleorganite vahendusel psüühikale kättesaadavateks närviimpulssideks transformeeritakse
* Psüühilised protsessid (* Emotsioonid ja motivatsioon) * Taju * Mälu * Mõtlemine * Tegevuse planeerimine * Keel ja kõne * Teadvus Sissejuhatus psühholoogiasse 2 Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite käitumise mõistmine ja seletamine. Mõisteid Gestaltpsühholoogiast (Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler, Kurt Lewin) Kurt Koffka (1886-1941): * Geograafiline ja käitumiskeskkond: Geograafiline on maailm sellisena nagu ta on, käitumuslik on maailm sellisena nagu ta meile tundub. * Käitumine Psühholoogia jaoks on käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. (Käitumine ei pea tingimata olema keha liigutamine) Geograafilises keskkonnas toimuvad muudatused kehas ja kehaga pole käitumine vaid liikumine (accomplishment) (Nt. keha liikumine maavärina ajal). * Andmed (Datum) mida me teame maailma kohta
mis eristab psüühika elust. (siin on taustaks oluline mõte, millel me pikemalt ei peatu: ükskõik mille määratlus sisaldab arusaama sellest, mis asi on koos (!) arusaamaga, mis see ei ole. Vastavalt peame ka psüühika eristama elust.) 5 * Sama oluline on asjaolu, et käitumine toimub alati millegi – keskkonna – suhtes. ‘Keskkond’ on keerulisem mõiste, kui pinnapealselt võib tunduda Kurt Koffka (1886-1941): ** Geograafiline ja käitumiskeskkond: maailm sellisena nagu ta on ja maailm sellisena nagu ta meile tundub. 6 Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). Füüsikaliselt sarnane maailm võib olla käitumuslikult erinev, sest käitumiskeskkonnad on individuaalsed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
