elu. Psüühika on aju omadus! Pjotr Anohhini (18981974) Vene bioloogi ja (neuro)füsioloog: Elusolendid säilitavad oma olemuse ka tingimustes, mis muutuvad rohkem kui keha igal ajahetkel taluda suudaks. (saun, jääauk) See on nii sellepärast, et vedeliku hulk kehas mõjutab t°i. 2.Ellujäämiseks organismid muudavad ennast või oma keskkonda enne kui ebasoovitavad muutused toimuma hakkavad. (puud koguvad vaiku ja viivad vee enne talve välja). Keskkonnas on JÄRGNEVAD ja KORDUVAD mehhanismid, ilma milleta oleks võimatu ellu jääda. Järelikult elu on mateeria organisatsiooni vorm, mis on võimeline sihipäraselt tegelikkuse ennetava peegelduse alusel kas enda või oma keskkonna struktuuri muutes ennetama keskkonnamuutuste destruktiivset mõju ja seetõttu säilitama oma tervikuomadused. Elusloodus on osa üldisest loodusest. Mateeria füüsikaline nähtus. Keskkonnas on korduv järjestus, mis elu tekkides hakkas keemilisi reakstsioone põhjustama
jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). Füüsikaliselt sarnane maailm võib olla käitumuslikult erinev, sest käitumiskeskkonnad on individuaalsed 7 Miks meie käitumiskeskkonnad on erinevad? -- Organismidel on erinev omailm (Umwelt, Jakob von Uexküll) – kuna kogeme maailma liigiomaste meeleorganitega. Sellised erinevused on bioloogilised Keskkonna kogemine on igasuguse eluvormi vältimatu omadus, elu on bioloogiline nähtus Sel juhul oleks käitumine bioloogia teema 8 * Käitumiskeskkonna erinevuste aluseks on osadel organismidel ka teine, mittebioloogiline käitumise organiseerimise mehhanism ... nimetame selle psüühiliseks. Ja mis seda teist mehhanismi eristab? ... Vajaliku mõtte leiame ajaloost:
Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). Füüsikaliselt sarnane maailm võib olla käitumuslikult erinev, sest käitumiskeskkonnad on individuaalsed • Miks meie käitumiskeskkonnad on erinevad? Organismidel on erinev omailm (Umwelt, Jakob von Uexküll) – kuna kogeme maailma liigiomaste meeleorganitega. Sellised erinevused on bioloogilised Käitumiskeskkonna erinevuste aluseks on osadel organismidel ka teine, mittebioloogiline käitumise organiseerimise mehhanism ... nimetame selle psüühiliseks. Mittebiooloogilist käitumist eristab bioloogilisest organismi individuaalse kogemuse organiseerimisvõime. Psüühika saab jaotada osadeks: * Keskkond, millest õpitakse ja millega pidevalt suhestutakse – see on individuaalse kogemuse alus
Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). -> Füüsikaliselt sarnane maailm võib olla käitumuslikult erinev, sest käitumiskeskkonnad on individuaalsed Miks meie käitumiskeskkonnad on erinevad? -- Organismidel on erinev omailm (Umwelt, Jakob von Uexküll) kuna kogeme maailma liigiomaste meeleorganitega. Sellised erinevused on bioloogilised <- Keskkonna kogemine on igasuguse eluvormi vältimatu omadus, elu on bioloogiline nähtus -> Sel juhul oleks käitumine bioloogia teema * Käitumiskeskkonna erinevuste aluseks on osadel organismidel ka teine, mittebioloogiline käitumise organiseerimise mehhanism ... nimetame selle psüühiliseks. Ja mis seda teist mehhanismi eristab? ... Vajaliku mõtte leiame ajaloost:
nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st vahetu meeleline kogemus) 2. juurdepääsuteadvus (võime teadlikult ja tahtlikult suunata oma vaimset tegevust) 3. eneseteadvus (arusaamine endast ja oma tunnetusprotsessidest). Kõrgeim vorm- keeleprotsesside ja tahte poolt vahendatud teadvus- on omane inimesele. Ülesanded: Tunnetuslik funktsioon- mõista inimese olemust, teda liikuma panevaid jõude, psüühika ja käitumise seaduspärasusi, teadvuse mehhanisme ja piirvõimeid. Jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks
Toimub tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Psüühilist tulemit nimetatakse tajuks. - Mnestilised protsessid. Tunnetatust luuakse mälukujund. - Intellektuaalsed mõtlemisprotsessid. Nendes kajastuvad esemete ja nähtuste seosed, varjatud ja vahetult mitte antud (abstraktsed) omadused. Tegelikkuse tunnetamisel eristatakse meelelist ja abstraktset tunnetust. Meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud ja kujutlused. Meeleline tunnetus on loomadel ja inimestel erineva suurusega. Abstraktse ehk teoreetilise tunnetuse aste on oma arenenud vormis omane vaid inimesele. Abstraktses tunnetuses rikastatakse meelelise tunnetuse andmeid varasema nii individuaalse kui ka ühiskondliku kogemusega. Aisting on seega sensoorse tunnetusprotsessi tulemus. Nii nagu on vajadustel oma hierarhia, on seda ka aistingutel. Mõneti on aistingu mõiste abstraktsioon. Aisting kui lihtsaim meeleise tunnetuse vorm, on
i. Primaarsed väljad – projektsioon, domineerib IV (aferentne) koore kiht. 95% modaalspetsiifiline: sensoorsed tunnused. ii. Sekundaarsed väljad – gnostiline, domineerib II ja III rakukiht, 50% modaalspetsiifiline: asjad. iii. Tertsiaarsed väljad – TPO, „tagumine assotsiatiivne kompleks“. Kõrgemad rakukihid. Funktsioon multi- ja supramodaalne: meeleline maailm. iv. Funktsioonide progresseeruv lateraliseerumine: primaarne -> sekundaarne -> tertsiaarne. g. Suurem osa ajukoorest moodustavad tertsiaarsed väljad. Olulised erinevused nii koorekihtide suhtelises paksuses, rakutüüpides ja ühendustes. Müeliini jaotumine ajus osutab, millised ajukoore kihid infot vastu võtavad ning
3. Tegevuse programmeerimise, reguleerimise ja kontrolli blokk. Tarvilik adekvaatsete reaktsioonide väljastamiseks, eesmärkide püstitamiseks ja järjepidavuseks, tegevuse optimaalse strateegi ja taktika tagamiseks, tahteavaldusteks. Otsustavad on aju suurte poolkerade eesmised osad, laubasagarad. Blokid töötavad tihedas koordinisatsioonis ja tagavad nii sotsiaalsete kui ka bioloogiliste vajaduste rahuldamise ning uue teabe loomise. Org reakts sõltuvad ajukoores varem välja kujunenud seoste süsteemist. Skript mälus esindatud tervikliku olukorrapärase mõtestatud mudelina, mis aitab orienteeruda tüüpolukordades ja kogemuse ülekande puhul ka uutes olukordades. Tüpoloogilised erisused närviprotsesside ulgemise dünaamikat ja taset üksikindiviididel. Individuaalsete erinevuste psühholoogias on palju mõjukaid teooriaid, mille kontseptuaalne aparaat tugineb aju psühhobioloogilistele erisustele
Kanti ja G.Berkeley tunnetusteooria) I.Kanti teooria: Eristatakse radikaalselt olemust (asi iseeneses ehk noumenon Ding an sich ) ja nähtumust (asi meie jaoks ehk fenomenon). Aistingud annavad tunnetuse sisu, mõistus annab aga vormi "taju ilma mõistuseta on pime, mõistus ilma tajuta on tühi". Seega mõistuses on aprioorsed teadmise vormid (näiteks teadmine põhjuslikkusest). Tunnetusvõime astmed: 1. Meeleline kaemus (tunnetus). Aeg ja ruum kui meelelise kaemuse aprioorsed (enne kogemust) vormid. 2. Aru -Aru tasemel on inimestel kaasaündinud 12 mõtlemise aprioorset kategooriat. 3. Mõistus- leiame lahendamatud vastuolud ehk puhta mõistuse antinoomiad Subjektiivne idealism: George Berkeley 18. sajandil väitis, et ainus, mida võime kindlalt teada, on meie tajud ja tajude poolt tekitatud ideed. Välismaailm meie meelte taga on fiktsioon
Sissejuhatus psühholoogiasse 1 Käsitletavad teemad (24 akadeemilist tundi): * Psüühika * Sensoorsed protsessid * Nägemine * Kuulmine * Tasakaal, keha asend ruumis * Süva- ja puutetundlikkus * Lõhna- ja maitsetundlikkus * Motoorika * Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine * Psüühilised protsessid (* Emotsioonid ja motivatsioon) * Taju * Mälu * Mõtlemine * Tegevuse planeerimine * Keel ja kõne * Teadvus Sissejuhatus psühholoogiasse 2 Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite käitumise mõistmine ja seletamine. Mõisteid Gestaltpsühholoogiast (Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler, Kurt Lewin) Kurt Koffka (1886-1941): * Geograafiline ja käitumiskeskkond: Geograafiline on maailm sellisena nagu ta on, käitumuslik on maailm sellisena nagu ta meile tundub. * Käitumine Psühhol
- kus? (po) - millal? (poté) - asend (kesthai) - omamine / seisund (échein) - tegevus (poien) - tehtavus (paschein) ................................................. - esimene substants - eraldi eksisteerivad asjad: just see siin; see inimene (siin) - teine substants - on esmase substantsi olemus, seega liik, mis kuulub individuaalse substantsi juurde: inimene üldse; Mari on inimene ARISTOTELESE ideeõpetuse kriitika uurib olevat olevana. Idee teooria raskused on ületamatud. Kuna meeleline maailm peegeldab igavest ja täiuslikku ideede maailma, nõuab iga peegeldus ka selle allikat ideed. Ei saa seletada meelelise tegelikkuse pidevat muutumist. Ideed eksisteerivad ka eraldi. Metafüüsika uurib kõige üldisemaid printsiipe ja põhjuseid. Uurimisvaldkond ei erine ühegi teise teaduse uurimisojektst muu kui üldistusastme poolest. Kategooriad iga eeskujulik väide koosneb subjektist ja predikaadist. 1. Kategooria erineb 2.st oma positsiooni tõttu. See on olemise tasand
Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded, erivajaduste liigid Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbinud- kõrvalekalle tavalisest (keskmisest) arengust, võib olla nii positiivses kui ka negatiivses suunas Kursuse käigus pööratakse rohkem tähelepanu lastele (0-puberteediiga), kuna mida väiksemad on lapsed, seda suuremad muutused arengus aset leiavad ja seda olulisem on nende muutustega kursis olla. Erivajaduste psühholoogia näol on tegemist teadusharuga, teadmised sellest on tulnud uuringute kaudu. Kontrollitakse püstitatud hüpoteese eksperimentide ja katsete põhjal. Oluline on teha üldistusi teooriast, aga olla valmis selleks, et praktikas tegeletakse indiviididega ja seega ei pruugi need kokku minna. Erivajaduste psühholoogia ülesanded: Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses, nende põhjustes ja ilmingutes. Miks laste are
11. Pascal kutsub inimest "mõtlevaks pillirooks." Mida see tähendab? Pilliroog, sest ta on õrn ning kergesti hävinev, piisab natukesest, kasvõi ainsast tuuleiilist, et pillirooga hävitada. Niisamuti on vähe vaja selleks, et hävitada inimest. Inimene on väliselt habras, kuid mõtlemine annab talle vaimse jõu. Ruumiliselt haarab universum inimese, mõteldes aga haarab inimene universumi. 12. Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? Absursi esimesi märke on see, et tühjad mõtted ning kõned muutuvad mõttekaks. Absurd on maailma tihkus ja võõrus. Absurd on see tunne, see kõhedus mis inimeses tekib, kui ta tunneb endast õhkuvat ebainimlikkust, see võõras, keda näeme ennast peeglist vaadates. Elamine on mõttetus, absurdsus, harjumus, mis toob kaasa ainult ohvreid, inimene on elamise ori. Absurd on kogu aeg igal pool olemas. 13. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi?
Arengupsühholoogia Arenguteooriad Kristiina Uriko, MSc 2014 Arenguteooriad · Respekteerivad üldist teadmist. Igaühel on isiklik ja üldine teadmine. · On põhimõtteliselt kontrollitavad. Enamik psühhoanalüütilisi teooriaid on halvasti kontrollitavad. · Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. Fakt iseenesest ei oma tähendust. · On vähem keerukamad kui seda on inimene ise. S.t.teooria jätab alati mingid asjad seletamata, sest inimest ei saa ära seletada kuna teist nii keerulist süsteemi kui ta ise · On üldistavad. S.t teooria seletab inimese olemuse neid omadusi, mis on üldiselt enamusel Varased arengukäsitlused Preformatsiooniteooria (17.-18. saj.) metafüüsilise arengu teooria (elusolend on mehe sugurakus täielikult valmis = humunkolos.)-> Preforma
Leida üldiseid mõisteid empiiriliselt ehk otsida ülesse mõisted, mis tulevad esile igas kogemustunnetuses. Üldistame tajusid ehk paigutame tajutavad asjad üldisemate mõistete alla (punane, sinine jne on värv). Edasi saab võrrelda neid, et osa mõisteid on üldisemad kui teised – empiiriline võrdlustee. Katse leida üldisemaid mõisteid, et leida seostamise tee. Mis on siin probleem? Empiiriline võrdlemine ei anna universaalset ranget teadmist. Nii palju kui kogeme oleme, selle alusel saame võrrelda. Kogemus on aga piiratud. Konglomeraat - ?. Aristotele kategooriateõpetus (10 kategooriat+5). Selline menetlus on aga ebapiisav ja see ei anna ranget universaalsust ega ka objektiivsust. Puhas on see, mis empiirilist ei sisalda. Puhtaid mõisteid saab rakendada hiljem empiirikale. Kõik, mis kuulub teadusele, on puhas. Ruum ja aeg olid kategooriad Aristotelesel, Kant aga teeb eristuse ja ruum ja aeg on kaemuse meelelisuse puhtad vormid, mida peab eristama
Platon on esimene äärmus. Ta oli mees, kes lõi oma idee, et inimesel on 5-põhimeelt. Tegelikuses on tänapäeval inimesel palju rohkem meeli, kuid need 5 olid kindlasti põhilised. Esimesena sõnastas ta ka assotsiatsiooni mõiste/seaduse, mis on eesti keeles seos, ühendus. Tema arvas, et on olemas erineva keerukusastmega hingesid. Kõige lihtsam hing on taimedel (vegetatiivne hing, mille ülessanne on paljuneda, kasvada ja areneda liiki edasi viia). Loomadel on meeleline hing (on olemas teatavad emotsioonid hirm, agressioon jms samas on neil ka vegetatiivne hing). Inimesel on nii vegetatiivne, meeleline, kui ka mõistlik hing (selle viimase ülessanne on teha meist mõtlev inimene). Keskaeg * Keskajal keskenduti rohkem religioonile, kui teadusele psühholoogia ei arenenud eriti. Ei oldud huvitatud niivõrd tugevatest üksikisikutest, kuid pigem massist, et kõik oleksid lojaalsed valitsejatele jms.
tsiteeritud lause) “[..]aistingud ilma mõisteteta […] pimedad (sõgedad – blind)” (A 51 / B 75). Tunnetus ei ole ei mõtlemine ega tajumine eraldi, vaid mõtlemine ja tajumine nende vastastikkuses seoses ja see seos saab olla uurimisvaldkonnaks üldisele teadusele igasuguse tunnetuse võimalikkuse tingimustest – transtsendentaalfilosoofiale. Kuid niisugusel lähenemisel on oma hind. Kant käsitleb meie tajusid, mida me kogeme enamasti ju terviklike ettekujutustena, vormitu, “meeleliste muljete toorainena” (B 1), millele mõtlemisel tuleb alles anda esemete ühtsus ja kuju, millistes me kõiki neid asju tunneme. Kogetud tegelikkust tuleb alati käsitleda ka “meie” poolt vormitud, mitte aga lihtsalt eest- leitud tegelikkusena. Kanti nimetab oma lahendust teadusliku teadmise võimalikkuse probleemile koperniklikuks pöördeks filosoofias. Analoogia on siin selles, et nii nagu Kopernikus saavutas tähistaeva
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
Tunnetamine on ideede meeldetuletamise protsess. On olemas 6 põhiemotsiooni: rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus. Aristoteles oli Platoni õpilane. Ta sõnastas esimesena loogikareeglid (eeldus->järeldus) ja assotsiatsiooni seaduse (seoste tunnetus). Eitas kaasasündinud ideid, tema jaoks oli vastsündinu tabula rasa ehk puhas leht. Teadmsed kujunevad läbi aistingute. Hinged eri keerukusega: vegetatiivne üritab paljuneda, kasvada, laieneda nt. taimed, meeleline on olemas algelisel tasemel tunded nt. loomad, mõistlik mõtleb, intelligentne nt. inimene. 3. Keskaeg. Renessanss. Uusaja teaduse tekkimine. Descartes. Inglise assotsionalistid (Locke, Berkley). Keskaja mõtlejad kirjutasid ka inimesest, aga teised teemad olid nende jaoks palju olulisemad, näiteks küsimus sellest, mis on kosmos, milline on ideaalne riigikorraldu, kas Jumala olemasolu on tõestatav jms
Mõistmist ei tohi taandada teadmisele (mate teadmine ei õpeta tarkust). FILOSOOFIA eesmärk; LOOGIKA vahend. Metafüüsika mõisted: mateeria ja vorm; tekkimine; võimalikkus ja tegelikkus; põhjus. 13.Platoni ja Aristotelese maailmanägemise sarnasused ja erinevused. - Platon rebis kvantiteedi lahti kvaliteedist, Aristoteles vaatles kvantiteeti-kvaliteeti koos. - Aristoteles ei nõustunud Platoniga ei ole olemas 2 maailma, on vaid see kus me oleme ja kogeme. - Platonil oli idee eraldi asjadest (laud asi, laua idee oli kujundlikult kuskil taevavõlvi all); Aristotelesel laud asi annavad meeled, seal ka laua olemus annab mõistus (inimesel hing ei ole asi, on olemus). - Platon: Tõelised on maailmas ainult ideed - asjad on nagu ideede varjud koopa seinal (koopamüüt). - Platonil 2 maailma :ideede maailm (muutumatu) ja kuualune maailm. Aristotesel
Sokrates mõisteti surma noorsoo halvale teele viimise eest ja ateismi pärast. Sokrates oli eelkristlik kristlik filosoof pro et contra. Sokrates ütles seda, et filosoofia eesmärgiks on õige käitumine ning õige elu. PLATON Elas 5-4 sajand eKr. Ta oli kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane. Platon rajas ateenas oma kooli ( Akadeemia) ning kõik tema teosed on meieni säilinud. Platon oli dualist: ta uskus kahe maailma olemasollu, et olemas ideede maailm ja meeleline maailm. Ideedemaailm on muutumatu, see ei teki ega hävi. Meeleline maailm on aga muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega kogeda. Platonil oli koopamüüt ( lugege ise, ei viitsi lahti kirjutada siia). Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises, teadmine on vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus. Platon uskus reinkarnatsiooni ehk taassündi ( hing on vahepeal ideede maailmas)
FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari · Platoni koopamüüt · Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises, teadmine (episteme) on vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus (doksa)
· Läbipaistev ( Descartes: selge ja distinktne) · Tõestatav( kas loogiliselt või empiiriliselt) · Loogiliselt koherente üks osa ei tohi olla vastuolus teise osaga · Lähtealuseid reflekteeriv suuta läbi valgustada ka need teooriad, millest see ise on üleehitatud. Kas on teadmisi, mis vastavad nendele kriteeriumitele? Tunnetuse mehhanismid: empirism Kuidas me mingi teadmiseni jõuame? Empirism: teadmine lähtub meelelisest kogemusest. John Locke, an essay concerning human understanding, 1690 Objekt taju(sensation) lihtideeliitidee David Hume, an enquiry abuot human understanding, 1748 Objekt taju (impression) tajude koopiad ideed Tunnetuse mehhanismid: Ratsionalism: Kuidas me mingi teadmiseni jõuame?
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igasuguse vä
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igasugus
Nõrk determinism- nõustub jäiga determinismi kahe esimese teesiga, kuid väidab, et siiski on mõttekas rääkida vabadusest. Eksistentsialistid usuvad, et on võimatu anda ühtseid moraaliprintsiipe. Piirolukordades need ei aita. Kuid kui õpime elama totaalselt vabana, absurdis, siis avanevad samas tohutud võimalused eneseteostuseks. Descartes: mõistus on lõplik, Jumala vägevus lõpmatu. Rumal oleks kahelda vabaduse olemasolus, mida me nii sügavalt mõistame ja isiklikult kogeme, selle tõttu, et me ei mõista Jumalat, kes -- nagu me teame -- on oma loomuseltki meie jaoks käsitamatu. 20. Berlini negatiivne vabadus- sunni puudumine. Positiivne- võimalus tahtmisi ellu viia. Hobbes:nõrk determinism, negatiivne vabadus. Mill: negatiivne vabadus. Rousseau: jäik determinism, vabadust ei saa olla. Inimesed on loomu poolest head. 21. Monism: tunnistavad keha või vaimu. Subjektiivne idealism (Berkeley): kuna meil pole muud kui
juures kimbatusse ajab, siis ei paku ta kandvat määratust. Tema filosoofia võib kokku võtta paradoksaalsesse väitesse: ma tean, et ma midagi ei tea. Sokratese käsituses saab selgelt uue tähendusvarjundi sõna "filosoofia" kui tarkusearmastus: mitte püsiv side tarkusega, vaid püüdlemine tarkuse poole. 3 7. Platoni ideedeõpetus, idee ja nähtuse erinevused, ideedemaailma struktuur, ideede tunnetamine. Platon (427-347): Üldine on olemas. Meeleline maailm ei ole kõik, millest võib rääkida. Olemus on püsiv ja hukkumatu. Olemus teeb selle, mis miski on, aga pole ometi ise asjana kohatav. Platon jõuab olemuste eristamiseni, ideeõpetuseni sokraatilisest lähtest: huvist üldmõistete vastu. Üldmõistete sisu peab olema püsiv ja muutumatu. Üldine on ainult mõteldav, mitte kogetav. Üldmõistete sisuks on asjade olemus, seda nimetas Platon ideeks (idea). Platoni vastus metafüüsika põhiküsimusele: olev tervenisti on idee.
agressiivne reaktsioon, sest see on loomade puhul tavaline, inimeste puhul suht harv. Territoriaalsed käitumised võivad olla seotud erinevate motiivide, vajadustega ja geograafilise suurusega, teiselt poolt sotsiaalsete ühikutega, nagu indiviididki grupis. Käitumised võivad olla erineva ajalise kestvuse ja repertaariga, mida kasutatakse territooriumi märgistamiseks ja kaitsmiseks. Territooriumid jaotuvad emasteks - kasutatavad indiviidi ja gruppide poolt privaatsuse mehhanismid ja soodustab inimese mina identiteedi kujunemist, selle puudumine võib viia enesehinnangu langemiseni ja eneseidentiteedi puudumisele: Nt. teismelise magamistuba Teisesed vähem olulised. Vähem hõlmavad vähem välistatavad. Nt. koridorid ja klubid avalikes kohtades. Teisesed territooriumid pole inimeste poolt niivõrd kontrollitavad ja siis kuritegevuse määr tõuseb sel ajal. Ley & Cybriwski kontrolli puudumine teises grupis viib vandalismini ja siis rüüstamisteni autode kallal.
Tema arvates ühiskond tekibki, sest et on vajadusi, mida üksikinimene ise ei saa rahuldada. Inimene kuulub sellesse süsteemi kui teatud funktsiooni täitja ja ta on osa sellest süsteemist. Taoline inimühiskonna kõrvutamine (bioloogilise) organismiga on hiljemgi kasutust leidnud ( näiteks Spencer, Lilienfeld jt). 4. Aristotelese ideedeõpetuse kriitika Ta uurib olevat olevana. Aristoteles oli veendunud, et ideede teooria raskused on ületamatud. Kuna meeleline maailm peegeldab igavest ja täiuslikku ideede maailma, nõuab iga peegeldus ka selle allikat- nimelt selle asja ideed. Me ei saa seletada meelelise tegelikkuse pidevat muutumist. Ideed on püsivad, ja nad eksisteerivad ka eraldi. Meelelise maailma objektid ’’jäljendavad’’ ideid, ja saavad nii ’’osalisteks’’ nendes. Metafüüsika Uurib kõige üldisemaid printsiipe, kõige üldisemaid põhjusi. Tema uurimisvaldkond ei
Platon (u. 427-347 e.Kr) Teadmised on seotud meenutamisega. Inimese hing on näinud ideid ideede riigis, kus ta oli enne sündmist. Sündimise läbi aheldatakse hing kehaga ning hing unustab, mida ta varem oli näinud ideede riigis. Ideede jäljendid muutuvas maailmas aitavad meenutada hingele seda, mida ta varem teadis. Aristoteles (384322 e. Kr.) ümbritsev maailm on see, mida tunnetatakse. Aistingud on maailma peegeldused. Tunnetuse allikaks on meeleline kogemus. Informatsiooni saadakse viie meele abil. A huvitus küsimustest, mis on ka tänapäeval uurimisteemadeks psühholoogias, nt. mälu. Hippokrates (u. 460377 e.Kr) moodsa meditsiini isa. Aju on psüühika organ ning psüühika on ajutegevuse avaldus. Uskus, et psühholoogiliste probleemide taga on ajupatoloogia, traumad ning põhjused võivad olla ka pärilikud (biogeneetiline seletus). Leidis, et keskkonnal võib olla roll patoloogia kujunemisel
Ta mõistis ideid ka standarditena, ideaalmudelitena, millele toetudes hinnatakse meelelist maailma. Ideaalmudelitena on Platoni ülemeelelised ideed iseseisvad, teatavad superobjektid. Aristoteles oli veendunud, et ideede teooria raskused on ületamatud. Ta kritiseeris Platoni õpetusi halastamatult ja lõi ideeõpetusele vastukaaluks oma tervikfilosoofia. Aristoteles tõdeb, et ideede teooria kahekordistab tarbetult oleva. Kuna meeleline maailm peegeldab igavest ja täiuslikku ideede maailma, nõuab ida peegeldus ka selle allikat. Sellepärast, et ideed on olemas eraldi ei saa nad isegi seletada meelelise maailma objektide olemasolu, muutumisest ja liikumisest rääkimata. Aristoteles arvab, et Platoni enda lähtekohad, kui neid võtta sõna-sõnalt paisutavad ideede maailma meeletuseni. Kui ideid üldse on, on neid liialt palju. Ideede seos meelelise maailmaga katkeb
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia on teadus, mus uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Jagunevad: protsessid, seisundid ja omadused. Psühholoogia harud isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Isiksusepsühholoogia- uuritakse inimesi üksteisest eristavaid omadusi, kuid ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainukordse isiksuse. Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru. Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga. Arengupsühholoogia püüab aru saada inimese arengu mehhanismist - mis on see jõud, mis paneb inim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
