vaiksema poole. Sel viisil saab inimene öelda, millal ta heli kuuleb ja millal mitte, see olekski tema absoluutlävi.Sama katset saaks teha ka vastupidiselt või siis vahemike kaupa. Kõige tähtsam katse juures on testida väärtusi kindel arv kordi. 20. Millise matemaatilise Tajuelamuse ja füüsikalise stimulatsiooni vaheline funktsiooni kujuline on seos Weberi-Fechneri seadusest lähtuvalt on kui me tajuelamuse ja füüsikalise saame stiimuli, siis neid stiimuleid rohkem saades, stimulatsiooni vaheline ei muutu stiimul arvuliseks kordajaks. Ehk Stiimuli seos Weberi-Fechneri jõud ei võrdu stiimul korda kogus. Näiteks kui seadusest lähtuvalt? kuuleme kaht inimest laulmas, siis me ei kuule neid
Kordamisküsimused: Taju. Tähelepanu. Teadvus TAJU 1. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjelda tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting (sensation) Taju (perception) füsioloogiline protsess psüühiline protsess sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, aistingujärgne keerukas protsess ajus -- närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info aktivatsioon kokkupanek ja teadvustamine stiimulite avastamine/üksikelementide üksikelementide põhjal terviku äratundmine/
Selgitage, kuidas 1. alustatakse kõrgemast vaiksemaks, kuni ÕO3 määrata kuulmise heli enam ei kuulda absoluutläve? 2. kõrgemast väiksemaks, määratud vahemike kaupa 3. konstantse stiimuli meetod - iga väärtust testitakse konkreetne arv kordi Millise matemaatilise ÕO3 funktsiooni kujuline on tajuelamuse ja füüsikalise stimulatsiooni vaheline seos Weberi-Fechneri seadusest lähtuvalt? Selgitage seda seost ühe näitega. Mis on visuaalne Tajuhäire, mille puhul inimene näeb ÕO4 agnoosia? esemeid, kuid ei saa aru, mis need on. L4 Kirjeldage tervikuks Sõlmimisprobleem. Erinevad L4 sidumise ideed meelelunditega saadud detailid pannakse
9. Selgitage, kuidas määrata kuulmise absoluutläve? Selleks on test, mille tegemine kujutab endast heli kuulamist ja seda alljärgnevalt: 1. Heli esitus toimub valjemast vaiksemaks, kuni heli enam ei kuulda 2. Esitused on järjestatud, madalamast helist kõrgemale, määratud vahemike kaupa 3. Iga kõrgusega helilõiku testitakse konkreetne arv kordi 10. Millise matemaatilise funktsiooni kujuline on tajuelamuse ja füüsikalise stimulatsiooni vaheline seos Weberi-Fechneri seadusest lähtuvalt? Selgitage seda seost ühe näitega. Erinevate raskuste esemete tõstmine ja raskusvahedest arusaamine: et füüsiline stimulatsioon annaks tajutava tulemuse kahe raskuse vahel, on vaja piisavalt tugevat stimulatsiooni muutust. 11. Mis on visuaalne agnoosia? Võimetus ära tunda visuaalseid objekte, kontuure, nägusid. 12. Mis on ülalt-alla ja alt-üles töötluse erinevused?
Vastandvärvused ja ka heleduskontrast. Füsioloogiline protsess??? Värvikonstantsus: objektid näivad olevat sama värvi sõltumata muutunud valgustustingimustest. Tähtis selleks, et kui muutuks, siis ei tunneks me enam asju ära. Terve maailm oleks tagurpidi pööratud. Roheline laim on hämaras ikka roheline laim. Pole ohtu, et inimene peaks seda virsikuks ja ära sööks ning lämbuks surnuks. TAJU 14. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjeldage tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting - füsioloogiline protsess, retseptorite aktiveerumine meeleorganil. Närviergastuse levik ajju, ajupiirkonna aktivatsioon. Aisting on taju üks osa. (nt see, et tomat on punane ja ümmargune). Taju - psüühiline protsess ajus, olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info kokkupanek ja selle teadvustamine. (nt et see ongi tomat mitte õun vms). Tajuelamuse tekkeprotsess - esmalt tekib aisting (retseptorid aktiveeruvad meeleorganil,
vaiksemaks, kuni heli enam ei kuulda. Seejärel kuulatakse heli kõrgemast väiksemaks määratud vahemike kaupa ning iga väärtust korratakse konkreetne arv kordi. 20. Millise matemaatilise Weberi seadus on määratud valmi kujul : Δ I / I funktsiooni kujuline on = k, kus I tähistab stimulatsiooni algset tajuelamuse ja füüsikalise intensiivsust, Δ I on lisa, mis on tarvilik stimulatsiooni vaheline seos erinevuse tajumiseks ja k on konstant. Seega, Weberi-Fechneri seadusest et k püsiks konstantsena, peab Δ I tõusma, lähtuvalt? Selgitage seda seost kui I suureneb. ühe näitega. Fechneri seadus (n=k*log(Sn/S0)) näitab, et
vastandvärvi 20. Mis on retseptiivväli? (,,Nägemispsühholoogia" lk 62-63, ,,Tähelepanu ja taju" lk 338) Teatud suurusega nägemisvälja piirkond, mille teatud stimulatsioon kutsub esile muutuseid raku aktivatsioonis/ mingi kindel asukoht ruumis või asukoht kehal, millel toimuvatele muutustele teatud kindel sensoorne neuron ajus reageerib. TAJU 21. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjeldage tajuelamuse tekkeprotsessi. Taju on aistinguline protsess, mille käigus aistingute kaudu väliskeskkonnast saadud informatsioon representeeritakse sisekeskkonnas, et saada keskkonnast terviklik ülevaade. Distaalne stiimul on väliskeskkonnast tulev ärritus, omadus (nt päikesevalgus) Proksimaalne stiimul on väliskeskkonna mõju retseptorrakule Transduktsioon on proksimaalse stiimuli energia ülekanne närvisüsteemi Kodeerimine on distaalse stiimuli omaduste tõlkimine närvisüsteemi koodidesse
● Olemas neli põhivärvi, ülejäänud värvid nende segud. ● On olemas kolme tüüpi vastandprotsesse nägemissüsteemis: roheline-punane; sinine-kollane; must-valge. Ei saa esineda samaaegselt. ● Aitab seletada negatiivsed järelkujutised- kui vaadata pikalt teatud värvi eset, siis aktiveeruvad vastandlikud koonused ja pilku eemale suunates näeb vaadatud värvi vastandvärvi TAJU Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjeldage tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting (sensation) Taju (perception) füsioloogiline protsess psüühiline protsess sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, aistingujärgne keerukas protsess ajus -- närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info aktivatsioon kokkupanek ja teadvustamine
?? Värvikonstantsus: objektid näivad olevat sama värvi sõltumata muutunud valgustustingimustest. Tähtis selleks, et kui muutuks, siis ei tunneks me enam asju ära. Terve maailm oleks tagurpidi pööratud. Roheline laim on hämaras ikka roheline laim. Pole ohtu, et inimene peaks seda virsikuks ja ära sööks ning lämbuks surnuks. 20. Mis on retseptiivväli? (,,Nägemispsühholoogia" lk 62-63, ,,Tähelepanu ja taju" lk 338) TAJU 21. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjeldage tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting (sensation) - Füsioloogiline protsess (sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade aktivatsioon). Üksikelementide "äratundmine" (nt valguse heledus ja värv, objektide kuju vm) Taju (perception) - Psüühiline protsess(Aistingujärgne keerukas protsess ajus -olemas oleva ja meelte kaudu sisse tuleva info kokkupanek ja selle teadvustamine). Terviku "äratundmine" (nt punane tomat, mitte punane värv+ümarobjekt )
Mis on eristuslävi? Kõige väiksem ärritaja mida inimene on võimeline tajuma. Nagu näiteks kõige vaiksem heli mida tajub. Selgitage, kuidas määrata kuulmise absoluutläve? 1. alustatakse kõrgemast vaiksemaks. 2. kõrgemast väiksemaks, määratud vahemike kaupa 3. konstantse stiimuli meetod - iga väärtust testitakse konkreetne arv kordi Millise matemaatilise funktsiooni kujuline on tajuelamuse ja füüsikalise stimulatsiooni vaheline seos Weberi-Fechneri seadusest lähtuvalt? Selgitage seda seost ühe näitega. Weberi seadus eritusläve suurus on võrdeline standartstiimuli suurusega. Selle seaduse abil saame võrrelda erinevate aistinguviiside tundlikust. Fechneri seadus aistingu tugevus on võrdne füüsikalise stiimuli intensiivsuse logaritmiga. Kuigi see seadus ei kehti täielikult on ta abiks stiimuli intensiivsuse ja subjektiivse tunde
suhtes tundliku närviraku erutus pidurdab automaatselt neid närvirakke, mis on tundlikud teise poole suhtes. (See teooria kehtib, sest seletab miks enamiku vaatlejate kohaselt on olemas neli peamis värvust (punane, roheline, sinine ja kollane) – ehkki meie võrkkestal on vaieldamatult ainult kolme tüüpi kolvikesi. TAJU 14. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjeldage tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting – füsioloogiline protsess (sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade aktivatsioon) Üksikelementide “äratundmine” (nt valguse heledus ja värv, objektide kuju vm). Taju - psüühiline protsess (Aistingujärgne keerukas protsess ajus - olemas oleva ja meelte kaudu sisse tuleva info kokkupanek ja selle teadvustamine). Terviku “äratundmine” (nt punane tomat, mitte punane värv+ümar objekt).
Seejärel kuulatakse heli kõrgemast väiksemaks määratud vahemike kaupa ning iga väärtust korratakse konkreetne arv kordi. 20. Millise matemaatilise Weberi seadus on määratud valmi kujul : Δ I / I funktsiooni kujuline on = k, kus I tähistab stimulatsiooni algset tajuelamuse ja füüsikalise intensiivsust, Δ I on lisa, mis on tarvilik stimulatsiooni vaheline seos erinevuse tajumiseks ja k on konstant. Seega, Weberi-Fechneri seadusest et k püsiks konstantsena, peab Δ I tõusma, lähtuvalt? Selgitage seda seost kui I suureneb. ühe näitega. Fechneri seadus (n=k*log(Sn/S0)) näitab, et
võimalikest signaalidest. Üldise tähelepanuvõime ja virguse tagab ajutüve ja vaheaju retikulaarformatsioon ning sellega ühenduses olevate taalamuse mittespetsiifiliste rakutuumade ülenev aktiveeriv mõju ajukoorele. See aktivatsioon jaguneb kaheks alaliigiks. Mittespetsiifiline hajus aktivatsioon loob üldised eeldused signaalide vastuvõtuks, mäluandmete käepärasuseks, üldise teadvustatuse ja löögivalmiduse. Taalamuse ülenev aktivatsioon aitab valikuliselt aktiveerida tajuelamuse ja lühimälus sisalduva teabe aluseks olevaid ajukoore närvirakke, mis vahendavad infot tähelepanu keskmes olevatest objektidest. Inimesele omane võime pöörata tähelepau kujutlustegevusele ja mõttetööle loob vabaduse hetkel mõjuvate keskkonnaärritajate sunnist. Asjaolu, et suudetakse tahtlikult suunata tähelepanu sisuliselt olulisele, vabastab psüühika primitiivsemast reageerimisreeglistikust. Võime keskenduda tähelepanu ühele tegevusele loob
juhitakse aju kuklasagarasse nägemismeele tsentraalseid teid pidi, kus tekib nägemisaisting ja-taju teadvuse tasemel. 42. Kuklasagara kahjustusest tingitud tähtsamad häired. Mitmesugused nägemisega seotud häired: visuaalne agnoosia; ·prosopagnoosia - võimetus ära tunda nägusid; ·aleksia - võimetus lugeda; ·hallutsinatsioonid - tavaliselt geomeetrilise, värvilised, ·derealisatsioonihäired? ·palinopsia - visuaalse tajuelamuse püsimine teadvuses ka pärast objekti kadumist; ·Anton'i sündroom - enamasti tekib tagumise ajuarteri bilateraalse oklusiooni tagajärjel ja väljendub nägemise kaotuse ja selle eitamisega (sagedasemad põhjused: hüpoksiline kahjustus, entsefaliit, trauma, leukodüstroofia); Balint'i sündroom - optiline ataksia (jäsemete liigutuste anormaalne visuaalne juhtimine); Kahjustused võivad olla põhjustatud sellest, et kahjustada on saanud funktsioon või vajalikud tingimused selle
Bilateraalne kahjustus: hallutsinatsioonid - tavaliselt geomeetrilise, värvilised, Korsakovi amneesia (amnestiline sündroom) derealisatsioonihäired? Klüver-Bucy sündroom (visuaalne agnoosia, palinopsia - visuaalse tajuelamuse püsimine apaatia, seksuaalse funktsiooni häired, dementsus, afaasia, amneesia) teadvuses ka pärast objekti kadumist; Anton'i sündroom - enamasti tekib tagumise Iktaalsed (EP hooga seotud) fenomenid: ajuarteri bilateraalse oklusiooni tagajärjel ja
annaabi.ee 
