Taju Taju kuulub tunnetusprotsesside hulka. (Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid.) Tunnetusprotsessiks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötlus vahendusel pilt tegelikkusest. Taju on üks tegur mis aitab luua pilti tegelikkusest. Taju on psüühiline protsess, mis seisneb esemete ja nähtuste meelelises tervikpeegelduses. Ühendab ja korrastab aistinguid taju kujundiks, vahendab obejktiivselt maailma ning aitab kohaneda keskkonnaga.Taju aluseks on meelte kaasasündinud võimed, meeleelundite talitlus, õppimine ja pikaajalised kogemused. Ta on tihedalt seoses tähelepanu ja mäluga. Taju sõltub mõtlemisest, inimese vajadustest, huvidest, emotsioonidest, kogemustest jms. Ta võimdaldab ära tunda, liigitada ja hinnata stiimuleid, objekte, nähtusei ja sündmusi ning tunnetada organismi seisundeid
TAJU. Taju kuulub tunnetusprotsesside hulka. (Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid.) Tunnetusprotsessiks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötlus vahendusel pilt tegelikkusest. Taju on üks tegur mis aitab luua pilti tegelikkusest. Taju on psüühiline protsess, mis seisneb esemete ja nähtuste meelelises tervikpeegelduses. Ühendab ja korrastab aistinguid taju kujundiks, vahendab obejktiivselt maailma ning aitab kohaneda keskkonnaga .Taju aluseks on meelte kaasasündinud võimed, meeleelundite talitlus, õppimine ja pikaajalised kogemused. Ta on tihedalt seoses tähelepanu ja mäluga. Taju sõltub mõtlemisest, inimese vajadustest, huvidest, emotsioonidest, kogemustest jms. Ta võimaldab ära tunda, liigitada ja hinnata stiimuleid, objekte, nähtuseid ja sündmusi ning tunnetada organismi seisundeid
Tööleht, kordamine - Taju 1. Mis on aisting? on välis- või sisekeskkonnaüksikute nähtuste või nende omaduste peegeldumine teadvuses. Aistingutest saadud info tõlgendub ajus tajukujundiks. 2. Mis on taju? on esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjumisel meeleorganitele ja meeleorganitega vastuvõetud eri aistingute ühendamine ja korrastamine ajus terviklikeks kujunditeks 3. Tervikliku tajupildi tekkeks on olulised 4 tingimust, nimeta need: 1. Lähedus – ühe tervikuna tajutakse üksteisele lähemal asetsevaid objekte. 2. Suletus – tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri. 3
Tartu Tervishoiu Kõrgkool õe õppekava Õde I, 11. rühm Anastassia Kull Nadezda Karpova Jana Soome TAJU Referaat Juhendaja: Marju Koor Tartu 2009 Üks tähtsamatest rolli inimese igapäevases elus mängivad nn TUNNETUSPROTSESSID. Eristatakse neid tavaliselt järgmiselt: aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, õppimine, keel jne. Loetelust võib aru saada, et kõik nad on väga kitsalt seotud omavahel. Ühest nendest tahaks rääkida põhjalikumalt. Taju Taju see on kujude ja nähtumuste koos nende erinevate omadustega ja osadega peegeldamine nende otsesel mõjumisel tundeelunditele, ehk taju on protsess, millises inimene võtab vastu ja viimistleb igasuguse info, mis saabub ajudesse tundeelundite kaudu.
*negatiivne adaptatsioon (närvirakkude väsimine – nt närvirakud on olnud pideva kõva muusikaga tegevuses ja ei kuule peale kontserti linnulaulu) *selektiivne adaptatsioon – (nt inimesed räägivad sosinal, siis tähelepanu suunates suudame me neid kuulda) VASTUSREAKTSIOONI keskmine viivitusaeg - nägemine 150-200ms - kuulmine 120-180ms - taktiilne 90-200ms - maitse (soolane 310ms, magus 450ms, hapu 540ms, kibe 1080ms) - haistmine 310-390ms AJALOOLISELT JAGUNEVAD TAJU SELETUSED KAHEKS - Herman von Helmholtz (1821-1894) – teadvustamata otsustuste tajuteooria (võtame info vastu, midagi ajus toimub ja näeme lõpp-produkti ehk me ei saa ise kontrollida oma tähelepanu valikuid) - James Gibson (1904-1979) – ökoloogiline tajuteooria (me osaleme erinevate aistingute tajumise ja tajupildi kokkupanekus aktiivselt ja valime ise oma stiimulid) - ülalt-alla infotöötlus (Gregory 1970), mis võtab aluseks aset leidvad mõtted, emotsioonid
TAJU ,,Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt (tajukujund) vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest" (Allik jt 2002: 85). Tajukujundeid võib olla erinevaid, sest ümbritsevat maailma võib iga inimene tõlgendada erinevalt. Taju eesmärgiks on luua terviklik pilt, et inimene oleks suuteline otsustama adekvaatselt esemete ja nähtuste omaduste üle (Allik jt 2002). Taju sõltub aistingutest ja eeldab tähelepanu. Samuti mõjutavad taju emotsioonid, mõtlemine ja eelnevad elukogemused. Tajumise protsessi eesmärgiks on on terviku tunnetamine- mis omakorda sõltub sellest, milline keskkond ja objektid inimest ümbritsevad-, eelnevate faktorite koosmõjul tekib inimesel subjektiivne üldistatud tajukujund. Näiteks ruumis olevaid erinevaid elemente tajume me ühtse tervikuna, mitte eraldi. Objekte oleme tervikuna suutelised tajuma ka siis, kui silmale on nähtav
Konstantsus on häiritud juhul kui valguse-varju lisatunnused puuduvad (heleduskontrast) Seletus: heledustaju sõltub kahe heleduse suhtest kujutiselt ja foonilt peegeldunud valgusest (heledusest-luminance). Eeldatakse, et valgustustingimuste muutus põhjustab ühevõrra nii figuuri kui ka fooni tajumise muutumist. Seega nendevaheline suhe jääb samaks, kuigi valgustatus muutub. Heleduskontrasti puhul: objekt näib muutuvat tumedamaks, kui foon ümber muutub heledamaks. Miks on taju ajalised ja ruumilised vastastoimed kasulikud? Mis on neis tajumist raskendavat? Aitavad kaasa objektide õigele kujutamisele. Ruumiline vastastoime- läbiv printsiip ehk lateraalne intribitsioon pidurdab enda kõrval olevat rakku. Selle tulemusena annab tugevama signaali. Kui esitada kõrvuti erineva heledusega ribasid (6-kõige heledam, 1-must). Kui aju vaatab seda pilti, siis tajume heleduse eristumisi lainetena.
TAJU konspekt Elus püsimiseks tuleb olla teadlik nii iseendast kui ka ümbritsevast maailmast. Näiteks on vaja teha vahet söödaval ja mürgisel seenel ning saada aru, millal on vaja süüa või kuidas reageerida liiklusohtlikus olukorras. Sisuliselt kõike seda, mida inimesel on toimetulemiseks vaja, saab ta teada aistingute, meelte ja taju vahendusel. Taju on vahendite kogum, mille abil teisendatakse keskkonnast meelte kaudu omandatud infot objekti-, sündmus-, heli-, maitse- jms. kogemuseks Eesmärgiks on luua ümbritsevatest maailmast tajukujund või mudel, mille põhjal on võimalik otsustada erinevate objektide omaduste üle ning vajalikkus on elus püsimiseks ning et aru saada ümbritsevast maailmast. Taju omadused: Taju piirid:
Sotsiaalne taju Taju peamine funktsioon on aidata organismil Sotsiaalne taju ümbritsevat keskkonda tajuda võimalikult tõepäraselt Isiksuse tavateooria Isiklikud konstruktsioonid Taju konstantsus: tajuv organism käsitleb Stereotüübid stiimulite omadusi püsivatena, vaatamata konkreetse konteksti muutumisele (muutuv Kategoriseerimine valgustus, kaugus, orientatsioon jne) ja seega ka Enesetaju stiimuli tunnuste muutumisele 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 1 13.02
Sotsiaalne taju. Isikutaju Sotsiaalne taju on (isikutaju ja sotsiaalne järeldamine) protsess, mille käigus inimene püüab mõista ja mõtestada teiste inimeste kavatsusi, omadusi, motiive ja käitumist. Sotsiaalse taju, seaduspärasused ja mõjutavad protsessid: Valivus Organiseeritus Terviklikkus Meie taju on mõjutatud: Isiksus Intelligentsus Motivatsioon Võimed Kogemused Vilumused Eesmärgid Huvid Ootused Karikas või profiil? Mina-pilt. Enesehinnang Mina-pilt on psühholoogias inimese ettekujutus endast ja oma võimetest. Mina- pilt koosneb uskumustest ja teadmistest oma välimuse, tausta, päritolu, oskuste, huvide, võimete ja teadmiste kohta. Mina-pilt ja enesehinnang on otseses seoses - üks mõjutab teist ja vastupidi, kuid need on erinevad mõisted. Mina-pilt aitab
visuaalse ruumi kogemine peab olema seotud puutemeele ja motoorsete tegevustega. Paljud teoreetikud on arvanud, et "käsi õpetab silma" esimestel elukuudel õpivad imikud nägema, seostades puudutusi neile vastavate nähtavate kujutistega. Seega arvati, et kuigi nägemissüsteem funktsioneerib kohe pärast sündi, puudub imiku nägemisaistingutel esialgu tähendus. Morss (1990) ütles hiljaegu, et selline eeldus imiku tajude kohta muudab vastsündinu "meelte vangiks". Kui taju funktsioneerikski kohe pärast sündi, aga meeled poleks omavahel ühendatud, oleks imiku kogemus reaalsusest ikkagi erinev täiskasvanute omast. Imiku jaoks oleks tegemist vaid tähenduseta aistinguid täis maailmaga. Seepärast väitiski James, et varased kogemused on sumisev ja kirju segadus. Arengupsühholoogiale avaldasid need elldused mõju sellega, et tekitasid vajaduse seletada, kuidas imik sellest kaootilisest algusest visuaalse maailma mõistmisel oma kogemusi organiseerides üle saab
Taju Sensoorne nälg ja küllastumine - Inimestele on omane tarve järjepidevalt saada informatsiooni oma meeleelundite kaudu ehk sensoorne nälg. Sensoorne isolatsioon põhjustab meeleolu langust, hallutsinatsioone. - Sensoorne nälg ehk eksperiment- tekib pimedas või soojas vees. - Sensoorne küllastumine tekib olukorras kus tekib infot liiga palju. Mälu liigid - Protseduuriline mälu talletab teadmised millegi teostamise, sooritatud toimingute kohta. - Ikooniline ja ehhooniline mälu ikooniline mälu fikseerib nägemsorganitest saadud info, ehhooniline aga kuulmisel, haistmisel, maitsmisel ja kompamise teel saadud info. - Episoodiline mälu sisaldab teadmisi, mälestusi meie enda poolt vahetult läbi elatud sündmustest. - Semantiline mälu puhtad teadmised. Mõtlemine Mõiste Mõtlemine on sümbolite, ...
MEELED 1. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke'i arvates? I. Kanti väitel tulevad teadmised psüühikasse sündides, need on meile geneetiliselt programmeeritud, sellest sõltub järgneva informatsiooni vastvõtmine. J. Locke väitel sünnib inimene n-ö puhta lehena, võtab infot vastu objektiivselt nagu masin. Inimestel on passiivne taju. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Inimese meeled: nägemismeel, kuulmismeel, haistmismeel, maitsmismeel, kompimismeel. Inimese meeleelundid: silm, kõrv, nina, keel, nahk Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Kõigil meeleelunditel on ühised talituse põhimõtted
koordineerimine. Premotoorne piirkond: korraldab liikumiste järjestust. Kodeeritakse liigutusi üksikliigutuse elementide jadana algusest lõpuni. Motoorne piirkond: tekitab konkreetseid liigutusi. 2. Milline on taju roll tegevuses? Korralduse koostamine, ka jooksva ÕO12 tagasiside loomine - kasutatakse L12 informatsiooni selle kohta, mis toimub kehaga ja mis toimub keskkonnas. Taju osaleb meie liigutuse planeerimisel. Tajusüsteem kannab liigutusesüsteemile ette
1. Aisting ja taju. Mis mõjutab taju, adaptatsioon, sensoome isolatsioon (kui taju on piiratud), tajuvead, taju antropomorfism. Taju omadused. Taju- püsivus (tajume järve järvena, vahet pole kas see on jääs või ei) Aisting- Adapatsioon- kahanemine või selle tulemusel ärritajaga kohanemine Sensoorne isaltsioon- pimedas kõnnid koju ja näed, et eemal tumedas seisab mees, tegelikult oli põõsas. Taju antropomorfism- Tajuvead- olukord, kus inimeste mõtlemine ja laused on vastuolus. Taju omadused- 2. Maitsmine, haistmine, kuulmine: ultra- ja infraheli. Maitsmine on oliuline ainete söögi ja joogikälblukuse hindamisel. (Magus, kibe, soolane, habu ja vürtsine) Haistmine on organismi võime tajuda erinevaid lõhun (Lõhn, haid, aroom, lehk) Kuulmine on arganismi võime eristada helilained nende amplituudi ja sageduse järgi
· Taju · Taju on esemete ja nähtuste tervikliku tunnetamise protsess. · Taju omadused: · Taju terviklikkus-tajutakse tervikut väikeste osakute puhul-sõrm=inimene. · Taju jäävus-konstantus-ükskõik,mis asendis varem tajutu on ,ikka tunneme ära. · Taju valivus-Paljude Nähtuste hulgast tajutakse eelkõige neid,mis on tajule kõige olulisemad. · Tajuliigid : ajataju-mille järgi on määrata aega. · Ruumitaju-väikelastel ajataju puudub,ei tohi panna lauale istuma. · Liikumistaju-annab infot esemete liikumise kohta üksteise suhtes ja meie suhtes.Väga aeglast ja kiiret liikumist me ei taju. · Tajupetted e.illusioonid-moonutatud ,ebaõige taju. Esineb nägemise ,kuulmise ,kompimise valdkonnas.
Madli Uutma Psühholoogia 19.12.2011 Miks meie taju meid petab? Miks tajuvad inimesed kehaväliseid kogemusi? Raamatus ,,Rehepapp" on Andrus Kivirähk kirjeldanud, kuidas muistsed eestlased pöörasid naljaviluks magaja kõhuli, et hing, mis une ajal rändama oli läinud, hiljem enam suu kaudu kehasse sisse ei saaks minna. Selline uskumus on lisaks Eestile omane veel mitmetele kultuuridele ning teadlased on kulutanud dekaade pildistades äsjasurnuid, et leida, kas hingede rändamine on päriselt olemas
419(sinine või violetne värviaisting), 531(rohelise või kollakasrohelise värvi aisting) või 558(punase või oranzi värvi aisting) mm lainepikkusega valgust. Nägemisvõime põhineb võrkkesta retseptorrakkudes tekkivatele keemilistele protsessidele keskkonnast tagasipeegeldunud elektromagnetlainete toimel. · Vorm. Pindadelt silma peegelduv valgus moodustab võrkkestale kahemõõtmelise kujutise, millest taju peab aru saama. Taju täidab seda ülesannet automaatselt. Lihtsaim viis on kontuuride eristamine- kontuur on koht, kus valguse intensiivsus või lainepikkuste kompositsioon järsult muutub. Kontuuride avastamise hõlbustamiseks toimib ka lateraalse pärssimise mehhanism- protsess, mille käigus kõrvuti astesevad ühikud suruvad teineteise aktiivsust maha. Kuju on üks olulisemaid objekte defineerivaid tunnuseid. Valgustugevus,
Aisting, taju ja tähelepanu 1. Milline on aistingute tähtsus inimese elus? Aistingute tähtsus seisneb keskonna-ja selles toimuvate sündmuste tajumises. Inimese kõige tähtsamaks aistmismeeleks peetakse nägemisaistingut, mille kaudu saadakse erinevatel andmetel isegi 80-90% informatsioonist. Nt. tänu nägemisele saab inimene vältida kokkupõrget mõne teise kehaga või vastupidi. Tänu aistingutele suudab inimene eristada erinevaid detaile vastavalt nende suurusele, kujule, värvusele jne. Kuulmisaisting aitab mõningatel juhtudel juhtida tähelepanu mõnele ohuallikale aga ka teabe hankimiseks, nt. raadiost kõlavad uudised. Haistmisaisting äratab tähelepanu hea või halva lõhna olemasolust, mille korral on võimalik avastada näiteks tulekaju kohtadest, mis ei ole koheselt silmaga nähtavad või siis lihtsalt vaateväljat väljaspool. Hea lõna korral võib muutuda inimese meeleolu. Nt. hea toidu lõhna korral tunneb inime...
TAJU JA AISTINGUD TAJU Taju on tunnetusprotsess Peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult Töötleb meelte kaudu saadud infot Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk Taju peamised omadused Püsivus - inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud Valivus - objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus Mõtestatus - inimene tajub selgemini neid objekte ja nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid- apertseptsioon Taju liigid Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, identifitseerimine, empaatia, projitseerimine Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis, inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta Ajataju annab teavet aja kulgemise...
(temperatuuri-, tasakkalu-, valu- jt) 4 põhidimensiooni: (a) Intensiivsusdimensioon- et aisting tekiks, peab ärritaja olema teatud tegevusega (b) kvaliteedidimensioon- kahe samalaadse ärritaja vahelist väiksemat erinevust, mida inimene märkab (c) ajadimensioon- aistingud kujunevad suhteliselt kiiresti (d) ruumidimensioon- teatud liiki aistingute abil saab leida ärritaja asukohta. Nendeks liikideks on nägemine, kuulmine ja haistmine. 4. Taju mõiste, omadused, liigid: Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. Omadused: (a) püsivus (tajume järve veekoguna isegi kui ta on jääs või mitte) (b) Valivus (inimnäo puhul suundub meie tähelepanu enam silmadele ja suule) (c) Mõtestatus (inimene tajub selgemini neid objekte või nähtusi, millel on tema silmis mingi
Hiljem pilte vaadates, pidid tudengid meenutama pildi juurde käivat hääletooni. Tulemus: Vastustel ei olnud midagi ühist varem kuulduga. Seostati hääli pigem piltidel olevate inimeste ilmetega, naeratus seostus meeldiva häälekõlaga jne. (Ameerika europsühholoogi Daniel Schacteri) 3 Isiksus_majanduskool NB! Meeleolu kongruentsi efekt - me valime selle, mida mäletame, kooskõlas oma käesoleva hetke meeleoluga. Taju on viis, kuidas näeme ja tõlgendame sündmusi meie ümber . Taju on protsess, millega üksikisik häälestab end keskkonnalainele. Taju olulisim faktor, mis mõjutab inimese käitumist nii org.nis kui väljaspool seda. Kõik me näeme, tajume sündmusi erinevalt (näit keegi tajub kiitust kui siirast tunnustust, teine kahtlustab manipuleerimist jne.) Tähelepanu toimib kolme astmena · märkame väliseid stiimuleid : näeme, kuuleme midagi olulist; huvitavat nagu sündmusi, suhtlemist, detaile keskkonnast (näit
Kognitiivne psühhologia I Taju protsess Mis on taju? Taju on aistinguline protsess, mille käigus aistingute kaudu väliskeskkonnast saadud informatsioon representeeritakse sisekeskkonnas, et saada keskkonnast terviklik ülevaade. Taju on protsess, mille käigus sünnib väliskeskkonnast terviklik sisemine representatsioon, mis on aluseks keskkonna tunnetamiseks ja selles käitumiseks. Kuidas taju aitab organismil olla evolutsioonilises mõttes edukas? · Kiskjate vältimine · Õige toidu leidmine · Liitlaste ja sõprade leidmine · Laste ja sugulaste aitamine · Teiste mõtete lugemine · Teistega suhtlemine · Seksuaalpartnerite leidmine Mis on representatsioon tajupsühholoogia mõistes? Representatsioon taju mõistes tähendab väliskeskkonnast saadud info ümbertöötlemist, sümbolite kaudu tegelikkuse esitamine ajus.
I ülesanne I pilt: Näen puu kumerustest välja joonistuvaid loomi ning kalu. II pilt: Näen vaasi kumerustest välja joonistuvaid nägusi. II ülesanne Püsivus ehk konstantsus: Kui lähed külmal talvehommikul välja ja näed autot lume alla mattunud, on ta ikkagi auto hoolimata sellest, kas auto on lume alla mattunud või märg, on ta kollane või sinine. Valivus ehk selektiivsus: Kui räägid klassikaaslasega hinnetest ja tema ütleb, et sai hinde „3“ kuid sina said hinde „5“, temale on tema hinne täiesti vastuvõetav, kuid sulle võibolla mitte. Ta ei pööra hinnetele nii palju tähelepanu ning ka sellepärast pole talle hinded nii olulised kui võibolla sulle. Mõtestatus: Kui oled kodus, ning tunned tuttavat söögilõhna siis tead mida ema süüa teeb, sest see lõhn on sulle juba tuttav ning ema on seda juba varem valmistanud. Kuid kui sul on külaline ning tema seda sama lõhna tunneb, ei pruugi ta teada, mis söögi lõhnaga on tegemist, sest talle e...
Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED 1. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? J. Locke arvates laps on sündides nagu puhas leht – tabula rasa. Nurture (17. saj) Kogemused jätavad oma jäljed. Mõjutab keskkond ja kasvatus. Passiivne tajuja, empirism. I. Kanti arvates meil on kaasasündinud kogemuslikud kategooriad. Meil on arusaam
Kordamisküsimused: Taju. Tähelepanu. Teadvus TAJU 1. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjelda tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting (sensation) Taju (perception) füsioloogiline protsess psüühiline protsess sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, aistingujärgne keerukas protsess ajus -- närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info aktivatsioon kokkupanek ja teadvustamine stiimulite avastamine/üksikelementide üksikelementide põhjal terviku äratundmine/
närvilõpmed ja notsitseptorid. Valutunnet on võimalik ise vähendada, kuidas? võimalik vähendada erinevate ravimitega tänu Tänu millisele mehhanismile? valuedastaja rakule. 3. Kirjelda põgusalt kõigile 1. Meeleelundite talitluse üldpõhimõtted- meeltele ühiseid füsioloogilisi meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute protsesse (neid on 3). ja taju tekkele 2. Sensoorne kodeerimine-protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis. 3. Sensoorne adaptatsioon-neuraalse ergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel.
Tunnetusprotsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mis on vajalikud informatsiooni vastuvõtmiseks ja selle töötlemiseks. Tunnetusprotsessid on aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. AISTING Aisting annab edasi esemete ja nähtuste üksikomadusi (kuju, värvus, lõhn jne.) Aistingud jagunevad: a) klassikalised : nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompeaisting. b) uued: temperatuuri-, tasakaalu-, valuaisting. Aistingud tekivad analüsaatori vahendusel see on närvisüsteemi osa, mis võtab vastu ärritusi ning milles toimub nende analüüs
……….7 Meeleseisund.. …………………………………………………………………………………… ……..8 Kokkuvõte……. …………………………………………………………………………………… ………9 Kasutatud allikad…….. ……………………………………………………………………………….10 SISSEJUHATUS Igal inimesel on taju, tähelepanu, mälu, tunded, mõtlemine ja kõnevõime. Taju on tähtis, kuna see määrab kuidas isik tajub ümbritsevat maailma, teisi inimesi ning iseennast. tähelepanu on aga lahutamatult seotud tunnetamisega (taju, mälu, mõtlemine) emotsioonide ja motivatsiooniga. . Mälu on aga tihedalt seotud närvisüsteemiga ning mäluta meie aistingud ja tajud kaoksid juba tekkimisel jäljetult. Emotsioon ehk tunne on aga organismi seisund millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused. Mõeldes inimene aga tunnetab sihipäraselt
Eneseanalüüs Tegime tunnis huvitava testi nimega taju kanalid, millest sain teada, et enamuse informatsioonist saan ma seda asja tunnetades. Järgnevad nägemine, kuulmine ja haistmine, kõik sama tulemusega. Kõige vähem infot saan selle testi põhjal maitsemeele kaudu. Ma arvan, et see test on ka enam-vähem õige tulemusega, sest järele mõeldes pean ma selle kõigega nõustuma. IQ testis olin TOP 10 hulgas enam-vähem keskel. Samas oleks ma võinud olla ka kõrgemal, kuna viimases osas ma ei viitsinud enam sellega eriti tegeleda
Psühholoogia alused Taju: · Apertseptsiooni (taju sõltumine inimese varasematest kogemustest, psüühilisest seisundist) üks tegureid on sisendus, eriti laste puhul. Sisenud on võimeline tungima apertseptiivsete tegurite süsteemi, seda muutma. Apet. annab tajule aktiivse suunatuse ja väljendab teatud suhet tajutavasse. Tegemist on taju enda muutustega või hoopis tajutud materjalist mingi osa valikulise salvestamisega lühimällu. Eristatakse püsivat ja ajutist apertseptsiooni. Viimane on tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil-meeleoust, aktiveeritusest, ootustest- ja on valdav. · Apertseptiivsed tegurid toetuvad oma mõjus eelkõige taju valivuse ja mõtestatuse mehhanismide töö. · Taju valivusele mõjub eelkõige vilumus mingit laadi objektide või teemade
I teema eksam: meeled ja taju 1. Helialine sagedusele vastab psüühikas heli kõrgus. 2. Eristuslävi on: vähim tunnetatav erinevus subjektiivsetes intensiivsustes (nt vähim helitugevuste vahe, mida inimene eristab) 3. Tasakaalumeele retspetorid paiknevad poolringkanalitel ja tähnielunditel ja reageerivad endolümfi liikumisele. 4. Värvide eristamisel on oluline, et funktsioneeriksid kolvikesed (koonused). 5. Maitsmismeele info sensoorne kodeerimine on seletatav kõige paremini mustriteooria abil 6. Binokulaarne disparaatsus on oluline sügavustajuks. 7. Agnoosia puhul ei tunta objekte ära. 8. Kus toimub helide transduktsioon? Cort’i elundis karvarakkudel. 9. Milline vastusevariantidest ei kuulu tajulise grupeerimise printsiipide (geštaltide) hulka? Lahutatavus. Geštaltid: sarnasus, hea jätkuvus, ühtlane taust. 10. Pimedusadaptsiooni esimeses faasis adapteeruvad koonused umbes 10 minuti jooksul pimedusega. 11. Mida m...
Tunnetusprotsessid Ehk kognitiivsed protsessid. ...protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest - aisting - taju - tähelepanu - mälu - mõtlemine - kujutlus - keel Aisting tunnetusprotsess, mis annab infot esemete ja nähtuste kohta. Tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meeleelundile. Klassikaliselt jaotatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis-, kompe ehk puuteaisting. Tänapäeval ka tasakaalu, valu jt aistingud. Aistingu teke tekivad analüsaatorite vahendusel. Analsüsaator on ns(närvisüsteem) osa, mis
................................................................ 5 5 Haistmine................................................................................................................................... 5 6 Kompimine................................................................................................................................. 5 7 Kuulmine................................................................................................................................... 6 8 Taju........................................................................................................................................... 7 9 Tähelepanu................................................................................................................................ 7 1 1 Sissejuhatus. Meeleelundid.
Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? John Locke - Ta väitis, et sündides on inimese mõistus kui puhas leht, millele kogemused jätavad oma jälje. Teadmised ja mõistus tulevad läbi kogemuste. “Tabula rasa” Immanuel Kant - Igaühel meist on kaasasündinud arusaam teatud ruumisuhetest, ajalistest suhetest. On olemas kaasasündinud kindlad kategooriad, kuhu sensoorne (meeleelundlik)
-on psühholoogiliste tegevuste suunamine ja konsentreerumine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tähelepanu aspektid -on protsess kui me valime enda jaoks mingit infot -korral on inimene ärkvel, virge ja ta psühholoogiline seisund on aktiviseeritud. Erandiks on uimasus, kooma, uni jms. -ga langeb unisus -nõuab väga sügavat keskendumist -ga on seotud taju, mälu ilma tähelepanuta on mõeldamatu tegutsemine õiges suunas, mõttetegevuse planeerimine, suhtlemine, eristada olulist ebaolulisest. Reageerimise kõige tähtsam osa on tähelepanu ilma milleta, ei suuda kiiresti reageerida ega õiget vastust valida ega lahenda ka ülesannet õieti. -olemasolu aitab pikalt teha ühte sama tööd. -on sotsiaalne programm, kui puudub tähelepanu, oleme ükskõiksed. -on meie suhete regulaator. Tähelepanu liigid
AKROMAATILISED VÄRVITOONID VÄRVITUD VÄRVID (MUST, VALGE, HALL). KROMAATILISED VÄRVITOONID KÕIK VÄRVID (PUNANE, SININE JNE). ABSOLUUTNE LÄVI KÕIGE SUUREM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. ERISTUSLÄVI KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. INFRAHELI HELI, MIS ON ALLA 16 HZ. TÄHELEPANU MEELTE KESKENDUMINE MINGILE ASJALE. FIGUUR TAJUTAKSE TÄPSELT. FOON TAJUTAKSE ÄHMASELT (ON TAUSTAKS)
Taju peegeldab meid ümbritsevaid objekte ja nähtust terviklikult. Koosneb aistingutest, kuid ei ole nende lihtne summa. Tajus peegelduvad nii ärritajad, kui ka ärritajatevahelised suhted. Taju tekib tänu:* ärritajate lähedusele *sarnasusele *suletusele *heale jätkule. Taju omadused: *püsivus e konstantsus *valivus e selektiivsus-see sõltub elukutsest, tervisest, vanusest, soost, huvidest, vajadustest, eseme valgustatusest ja kaugusest. *Tajuda aitavad mõtlemine ja kogemused *Tajule avaldavad mõju tundmused e emotsioonid Taju liigid: *Isikutaju- teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist *Ruumitaju-võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. *Liikumistaju-annab infot objektide liikumise kohta. *Ajataju- annab teavet aja kulgemise kohta ja eristada sündmuste kestvust, kiirust, järgnevust. Illusioon eksitaju, kasutatakse kunstivaldkondades, mustkunstis. NS jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks NS-ks. Somaatilisel ehk k...
05144023 Compare and contrast the `direct` perception theory of Gibson with the `constructivist` perception theory of Gregory. Which provides a better account of human perception? Sensation involves physical stimulation of the sense organs, while perception is the organisation and interpretation of incoming sensory information. The Gestalt theorists first identified many of the principles that dominate in human visual perception. As Dowell (1995) has observed: "To perceive seems effortless. To understand perception is nevertheless a great challenge" (cited in Gross, 2005, pp 244). This essay will look at Gregory's theory and Gibson's theory of visual perception whether one or the other offers a better explanation of human visual perception. According to top-down perceptual processing theorists, perception is the end result of an indirect process that involves making inferences about the ...
Piiride taju näitab inimese tarkust Igaühel on oma sisemised piirid, mida me ei ületa. Kõigil on see individuaalne. On piire, mida ei suudeta ületada südametunnistuse pärast ja on piire, mida ei saa ületada seaduste ja reeglite tõttu. Iga inimene tunnetab oma piire omamoodi. See, mis on minu jaoks õige, võib olla kellegi teise jaoks täiesti vastuvõetamatu. Igaüks teab ise, kus see piir neil jookseb. Tihti ei suuda ma kindlaid asju teha südametunnistuse tõttu. Pole vahet, kas keegi ei näe või ei kuule, aga kui ma ise tunnen, et mu teguviis on vale, siis ma ei suuda seda oma südametunnistuse tõttu teha. Me kõik teame ise, milleks me oleme suutelised ja milleks mitte. On olnud indiviide, kellel puudub täielikult südametunnistus, või vähemalt niiviisi on tundunud. Taolised isikud ongi need, kes tunduvad rumalad oma tegude pärast. On ka selliseid piire, mis kujutavad endast teise inimese tunnete haavamist. Igal inimese...
VANANEMISEGA, OSADEL JUBA SÜNDIDES. AKROMAATILISED VÄRVITOONID VÄRVITUD VÄRVID (MUST, VALGE, HALL). KROMAATILISED VÄRVITOONID KÕIK VÄRVID (PUNANE, SININE JNE). ABSOLUUTNE LÄVI KÕIGE SUUREM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. ERISTUSLÄVI KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. INFRAHELI HELI, MIS ON ALLA 16 HZ. TÄHELEPANU MEELTE KESKENDUMINE MINGILE ASJALE. FIGUUR TAJUTAKSE TÄPSELT. FOON TAJUTAKSE ÄHMASELT (ON TAUSTAKS)
Apertseptsioon: taju sisu ja suunitluse sõltuvus tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest Taju konstantsus: esemete ja tajutavate sündmuste omaduste tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral. Tajuväliste tegurite mõju aistingutele ja tajule: 1.Janu, nälg näljaperioodi alguses suurenenud tundlikkus toiduga seotud ärritajatele, hiljem lävede kasv 2.Valu, hirm Tundlikkuse kasv siis, kui ärritaja on ootamatu või kui isikul on võimalik täpse ja kiire taju abil ebameeldivat mõju vältida. Tundlikkuse alaneminesiis, kui miski ennustab valu. Nõrkade ja keskmiste ärrituste korral võib tekkida suurenenud tundlikkus, tugevate korral kaitse. Meestel võib oht valu sagedamini kutsuda esile taju selguse kasvu, võrreldes naisisikutega, kellel oht võib taju pigem pärssida. 3. Ärevus Tajuhinnangud ja eristamisvõime muutuvad ebatäpsemaks. Suureneb sallimatus mitmemõtteliste ja keeruliste ärritajate või olukordade suhtes. 4
N: tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte. Valvus objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on inimesele tähtsam. Vajadus võib sõltuda soost, vanusest, huvidest jne. Mõtestatus inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte, millel on tema jaoks mingi tähendus või mõte. N: tundmatu esemega kokkupuutel, üritatakse tabada midagi sarnast mingi tuntud esemega. Apestreptsioon taju sõltuvus tajuva inimese psüühhilist seisundist, emotsioonidest, isiku omadustest, eelnevast kogemusest. Taju liigid: 1.) Ümbritsevate objektide taju Tajumisel tähtis koht nägemistajul ja silmaliigutustel; Taju tekib silma aktiivsuse tõttu; Ümbritsevate objektide hulgast on kõige tähtsam tajuobjekt teine inimene. Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja alateadlikku hindamist. Isikutaju
Tähelepanu, taju, mälu ja mõtlemine on kõik tunnetusprotsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Tähelepanu on taju, mälu ja mõtlemise kulgemise tunnuseks, kuid vaatamata sellele on taju see kõige esimene juhtiv psüühhiline protsess ja teised psüühilised protsessid juhinduvad tajulisest muljest. Näiteks ei saa 3-aastane laps mäletada asju, mida ta pole ise kogenud või tajunud, samuti pole tal võimalik neist rääkida ning ka mõelda saab vaid neist nähtustest, mida on tajutud. Tähelepanu on paljude kognitiivsete ülesannete teerajajaks. Tähelepanu kui keskendumine nõuab kahe vastuolulise oskuse omandamist- võime koondada tähelepanu olulistele
Mis on teadvus? Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamist ja tundmist. +4. Mis on eneseteadvus?on teadvuse üks vorm-teadlik olemine ja arusaamine iseendast. +9. Kirjelda peeglitesti.peab olema ettekujutus oma füüsilisest minast. +12. Mis on kultuur (Juri Lotmani järgi)?kultuur on kõik see,mida ühiskonnas ühest põlvkonnast teise mittepärilikul viisil edasi kantakse. Küsimused - TAJU +1. Mis on taju? Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. +2. Mis on tajukujund? mis on rohkem või vähem dünaamiline - vastavalt sellele, kui intensiivselt on subjekt ja objekt teineteisega seotud +3. Mis on taju eesmärk? Taju eesmärk on luua ümbritsevast maailmast terviklik pilt või mudel,et otsustada adekvaatselt esemete ka keskkonna omaduste üle. +4. Mida tähendab disparaatsus
Luua Metsanduskool Maastikuehitus Taju, tähelepanu, mälu, tunded, mõtlemine ja kõne Referaat Ana Tilkson, MEPK I Lähte 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................3 2. Taju..............................................................................4 3. Tähelepanu......................................................................5 4. Mälu.............................................................................7 5. Tunded ehk emotsioonid......................................................8 6. Mõtlemine......................................................................9 7. Kõne............................
Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüüsika - sensoorseid protsesse uuriv psühholoogiateaduse haru, mille põhiprobleemideks on vastavuste leidmine ühelt poolt füüsiliste stiimulite omaduste, ja teiselt poolt vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ning kvaliteedi vahel.
1) Isikutaju ehk sotsiaalne taju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Esmamulje – Teise inimese tajumine algab füüsiliste tunnuste tähelepanemisest: Esmalt tajume inimese kasvu, siis silmi, juukeid ja miimikat (näoväljendusi) Esmamulje puhul tajub inimene teist inimest kõikide meeleelunditega ja kõik meeleelundid töötavad aktiivsemalt. Korduvtaju – Alates teisest kohtumisest hakkame me aktiivselt uurima teise inimese isiksuse omadusi ja andma sellele pinnalt hinnanguid. Stereotüüpiseerimine – Ehk tunnuste ülekandmine. Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse ning seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. Selleks me kasutame nt rahvust, vanust, elukutset, sugu, isikuomadusi jne... Projitseerimine – Ehk ülekandmine. Enda postiivsed jooned kanname me üle ...
KONTROLLTÖÖ psühholoogias 25.11.2014 Teemad: aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine 1. Väliskeskkonna aistingud, liigid, kus tekkivad 19 punkti Väliskeskkonna aistingud tekivad väliskeskkonnast pärinevate ärritajate mõjul. * Nägemisaisting tekib silmades. See jaguneb omakord akromaatiliseks ehk mittevärvilised värvused ja kromaatiliseks ehk värvilisteks värvusteks. * Kuulmisaisting tekib kõrvas. Kõrv koosneb kolmest osast: väliskõrv, sisekõrv ja keskkõrv. Sisekõrvas asub teo kujuline osa kus paikneb Corti elund, mis on kuulmisretseptor. * Nahaaisting tekib naha pinnal epiteelkoes, kui seda mehaaniliselt, keemiliselt, elektriliselt või termiliselt ärritada Temperatuuriaisting sõltub naha enda temperatuurist (ntks. Jahedad objektid tunduvad külmana) Puuteaisting tekib enamasti näpuotstes ja huultel * Maitsm...