KESKAJA KIRIK 1.Mõisted: paavst, katedraal e. toomkirik, misjonär, sakramendid (7), investituuritüli, Cannossas käik, kuuria, bulla, ketserid (hereesia), katarid, inkvisitsioon, simoonia 2. Millal ja kuidas moodustati paavstiriik? 3. Milles avaldus 9.-10.saj. katoliku kiriku langus? 4. Milles seisnesid Gregorius VII reformid? 5. Mis toimus aastal 1054? Mille poolest kaks kirikut erinesid? 1) paavst- roomakatoliku kiriku pea. katedraal e. toomkirik- peakirik (näiteks piiskopkonnas). misjonär- kristluse levitaja. sakramendid (7)- 1) ristimine, 2) usukinnitus, 3) armulaud, 4) pihtimine,
Mekasse · Mille poolest erinevad omavahel haridziidid, sunniidid ja siiidid? Haridziidid on vanim islamiusuliste rühmitus Sunniidid on ülekaalukalt suurim islami haru Siiidid moodustavad sunniitide järel islami suuruselt teise suuna · Nimeta kõik sakramendid. Ristimine, konfirmatsioon, armulaud, pihtimine koos meeleprandusega, viimne võidmine, abielu sõlmmine ja vaimulikuks pühitsemine. · Milles seisnes investituuritüli? Kuidas see lahenes? Investituuritüli oli Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel. Investituuritüli lõpetas Wormsi konkordaat st Rooma paavsti ja muu riiigi valitseja vaheline kokkulepe · Selgita! katoliiklus kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana feodalism feoodidele tuginev aadlist sõjameeste elukorraldus läänimees see talupoeg
mängisid? Organ, mille liikmed olid ühteaegu nii rüütlid kui ka mungad. Ristisõjas. 6. Selgita ketserite ja inkvisitsiooni olemust keskajal. Ketser mitteusklik/kiriku vastane Inkvisitsioon ketserite ümberpööramine, tagakiusamine, tapmine, piinamine 7. Mis asi on kirikulõhe? Kuidas see mõjutas Euroopa ajalugu? Kiriku lõhenemine katoliku ja õigeusu kirikuks aastal 1054. Euroopa oli peamiselt katoliku kiriku all. 8. Milles seisnes investituuritüli ja Wormsi konkordaat? Investituuritüli oli Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaa tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel. Algas 11. sajand, lõppes 12. sajandil 1122 Wormsi konkordaatiga, kus Paavst sai vaimuliku, keiser ilmaliku võimu. 9. Milline oli keskaja inimese maailmapilt? Milline roll oli religioonil keskaja elus, kultuuris, majanduses, poliitkas? Keskaja inimese eesmärk oli saada taevasse. Elu palvetamine
vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Üks kuulsaim kirikureformidest oli Gregoriuse reform. Selle asutajaks oli paavst Gregorius VII. Tema nime järgi nimetati ka reformi nimi. Paavst Gregorius VII otsutas asutada laiaulatuslikke reforme, et taotleda distsipliini tugevdamist ja et tõsta jumalateenistuse tähtsust, ta tahtis vabastada ilmaliku võimu mõju alt ja keelata simoonia ja perekonnaelu. Investituuritüli (1075-1077) toimus paavst Gregoriuse VII ja Henry vahel. Paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud. Selle tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist. Paavst Gregoriusel VII oli ka dokument mida nimetati paavsti diktaadiks. See sisaldas erinevaiid teese. Näiteks: üksnes paavst võib piiskoppe ametisse seada ja neid ametist vabastada, üksnes paavst võib kätte anda keisri võimutunnused, jne. Tüli Henry ja paavsti vahel ei lahenenud
Riigid polnud püsivad. Feodaalne killustatus kuningatest vähesõltuvad suurfeodaalid hakkasid omavahel sõdima. Riigisiseselt tekkisid eraldi feodaalide ,,riigid". Kuidas toimus valitsemine? eksisteerisid nõukogud, mis koosnesid vasallidest kes tegelesid riigiküsimistega. Nõukogude liikmete hulgas polnud talupoegi. Suurimaks võimukandjaks oli riigis ikkagi kuningas ja kirik. *Gregoriuse reformid ja investituuritüli Gregorius leidis, et reformid on vajalikud, kuna senimaani olid paljud vaimulikud oma ametid välja ostnud. Seetõttu leidsid aset järgnevad reformid: 1) ainult paavst tohib piiskoppe ametisse määrata, 2) ainult paavst saab keisrile võimu anda, 3) paavsti otsust ei saa vaidlustada, küll saab paavst teiste otsuseid vaidlustada. Kirik soovis saavutada ülemvõimu kuninga üle.
reformideks. Paavsti valimise korda sätestati, 1059 aastal otsustas lateraani kirikukogu, et edaspidi valivad paavsti rooma peapiiskopkonna kardinalid. Kreekakatoliku kiriku allutamise taotlus. Varakeskajal ei olnud kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel veel suuremaid lahkhelisid 1054 aastal kulmineerus kahe kiriku vaheline tüli sellega, et paavs leo 9 ja konstantinoopoli patriarh micheal cerularius heitsid vastastikku teineteise kirikust välja. Investituuritüli. Paavsti ja ilmaliku võimu vastuolud olid ka suured. Tüli põhjustas paavsti nõudmine, et saksa rooma keiser loobuks vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. Siis 1075 tegi paavst gregorius 7 dokumendi, mis sisaldas järgmist: üksnes paavst võib piiskoppe ametisse seada ja vabastada. Üksnes paavst võib kätte anda keisri võimutunnused. Üksnes paavst võib keistrilt võimu võtta. Keegi ei või paavsti kohtuotsust vaidlustada, paavst võib aga vaidlustada kõigi teiste omi.
Kõrg-ja hiliskeskaeg 1. Iseloomustage paavsti ja keisrivõimu vastasseisu 11-13 sajandil. Millest olid vastuolud tingitud? – Kui Püha-Rooma keisririik tekkis, oli paavsti võim nõrk. Kõige selgemalt iseloomustas vastuolu investituuritüli, mida põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. Keisri positsiooni nõrgestamiseks õhutas paavst Saksamaa vasalle mässule. Paavstid kokkuvõttes edukamad. 2. Mõisted: Kuuria – paavstiõukond Legaat – saadik Kümnis – kirikumaks Bulla – dokument 3. Pühakud, reliikvia, palverännakud. Ketserid ja inkvisitsioon. –
Millest oli ajendatud keisri ja paavsti vastasseis? Kuna paavstide tituleerimine sai alguse juba 5. sajandil, oli nende jaoks keisrite ees põlvitamine nõrgestav. 3. Mis oli Suur kirikulõhe? Millal see toimus? Suur kirikulõhe oli kristliku kiriku kaheks jagunemine, kus paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteist kirikuvande alla, ning sellega kaasnevalt heitsid kristlaste hulgast välja. See leidis aset 1054. aastal. 4. Mis oli 11.sajandil puhkenud investituuritüli tulemus? Saksa-Rooma keiser nõustus sellega, et piiskoppide ametissemääramine jääb paavsti pädevusse. 5. Mida tähendab Canossas käik? Tähendab paavsti juurde alandlikult andestust paluma minek, et vabaneda kirikuvandest. 6. Kirjelda katoliku kiriku hierarhiat. Tollal ajal elanud inimesed olid niivõrd suure hierarhia ja territoriaalse jaotuse tähtsustamise juures sageli nii suures teadmatuses, et
1054.a Suur Kirikulõhe Paavst ja patriarh kuulutavad teineteist tagandatuks. Paavst Gregorius VII soovis vabastada kiriku ilmaliku võimu alt. · Paavstivõimu suurendamine, paavsti valimise korra paikapanemine · Vaimulike ilmalike huvide vähendamine · Distsipliini tugevdamine · Jumalateenistuse tähtsuse tõstmine · Kreeka katoliku kiriku allutamine Gregoriuse reformide tulemusel tekkis investituuritüli Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kirikuasjadesse sekkumise, see aga oleks keisrivõimu piiranud. 1076. a kutsus keiser Heinrich IV Wormsi kokku sinoidi (vaimulike kogu). Heinrich tagandas Gregoriuse, millele vastates Gregorius tagandas Heinrichile alluvad Saksa piiskopid, vabastas keisri alamad truudusvandest ja tagandas ka Heinrichi, heites ta kirikust välja(ekskommunikatsioon e kirikutalitustest osavõtmise keeld). Oma trooni säilitamiseks ilmus Heinrich jaanuaris 1077
Keskaeg Keskaeg ja jumal · Saavutused nõuavad ohvreid · Jumalale lähenemise soov · Jumal ei võta ära valikuvabadusi · Õhtumaa kultuur(isiksus ja indiviid) = lääne kultuur · Pihtimine näitab inimese tugevust Keskaja kirik · Mõisted: 1. Paavst katoliku kiriku pea 2. Katedraal e. Toomkirik piiskopkonna keskus 3. Misjonär ristiusu levitaja 4. Sakramendid pühad toimingud 5. Investituuritüli paavsti ja keisrivaheline tüli 6. Canossas käik keiser Heinrich IV pidi paavstilt andeks paluma.. see kinnitas et paavsti võim on suurem (alandav andekspalumine) 7. Kuuria paavsti õukond 8. Bulla paavsti ametlik seisukohavõtt 9. Ketserid (hereesia) need kes ei usu katoliku kirikusse 10. Katarid liikumine, mis pidas katoliku kirikut otseselt saatana kätetööks 11
Keskaeg ja jumal • Saavutused nõuavad ohvreid • Jumalale lähenemise soov • Jumal ei võta ära valikuvabadusi • Õhtumaa kultuur(isiksus ja indiviid) = lääne kultuur • Pihtimine näitab inimese tugevust Keskaja kirik • Mõisted: 1. Paavst – katoliku kiriku pea 2. Katedraal e. Toomkirik – piiskopkonna keskus 3. Misjonär – ristiusu levitaja 4. Sakramendid – pühad toimingud 5. Investituuritüli – paavsti ja keisrivaheline tüli 6. Canossas käik – keiser Heinrich IV pidi paavstilt andeks paluma.. see kinnitas et paavsti võim on suurem (alandav andekspalumine) 7. Kuuria – paavsti õukond 8. Bulla – paavsti ametlik seisukohavõtt 9. Ketserid (hereesia) – need kes ei usu katoliku kirikusse 10. Katarid – liikumine, mis pidas katoliku kirikut otseselt saatana kätetööks 11
1085) järgi nimetatakse kogu uuendusliikumist Gregoriuse reformideks. Reformidega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas ja ilmalikku võimu Itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõim kreekakatoliku kiriku üle. Lisaks muudeti paavsti valimise korda. Kui senini valisid paavsti Rooma vaimulikud ja rahvas, siis nüüdsest Rooma peapiiskopkonna kardinalid. INVESTITUURITÜLI By Oll©®TM 2004 Investituuritüli oli tüli paavstivõimu ja ilmaliku võimu vahel. Selle põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa- Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist, st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. Lõplikuks piisaks karikasse oli paavst Gregorius VII dokument märtsist 1075 paavsti diktaat. Sisuliselt nõudis paavst, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise ja ühtlasi tunnistaks vaimuliku võimu ülimuslikkust. Loomulikult ei tahtnud keiser sellega nõustuda
Linna arenguks oli vaja palju talupoegi,kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linn täiendust oma elanikkonnale.Sellisteks piirkondadeks olid Toscana,Lombardia,Pariis.Veneetsia. 1)Millal asusid idaslaavlased Dnepri jõe äärde 2)Mida loetakse VanaVene riigi alguseks. 3)Mille poolest erines Novgorod teistest Vene vürsti riikidest 4)Mida tead mustast surmast 5)4 ristisõja erinevus eelmistest 6)Vaimulike rüütliordude erinevus vaimulikest ordudest 7)Investituuritüli 8)Ristisõdade tulemused 9)Kelle huve kaitsesid seisuste esinduskogud. 10)Nim 34 rüütli tähtsat omadust 11)Missugune tähtsus oli turniiridel 12)Millal kadus pärisorjus LEuroopas 13)Missugusele elanikkihile kuulus võim keskaegses linnas 1.Idaslaavlased asusid Dnepri jõe äärde 6 saj.pkr. 2.VanaVene riigi alguseks peetakse 882a,mil viikingipealik Oleg vallutas Kiievi ja rajas VabaVene riigi. 3.Novgorod oli slaavlaste ja varjaagide tugipunkt.Tõusis esile jõukas ja mõjukas kaup
toomkapiitel-oli nõuandvaks ja kaasaotsustavaks organiks piiskopkonna juhtimisel. Sakrament-on Kristuse seatud püha toiming, milles Jumal annab oma Sõna ja sellega ühendatud kiriklike atribuutidega meile armu, mille Kristus on ära teeninud. feodaalne killustatus-ajajärk varakeskajal Euroopas, kus puudusid tugeva keskvõimuga riigid ja riigivõimu teostasid monarhiga vasallisidemet olevad kohalikud võimukandjad. Simoonia-hakkati sagedamini tulutoovaid vaimulikukohti omandama raha eest. investituuritüli-oli aastatel 1075-1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaa tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel. Canossas käimine- Wormsi konkordaat- 1122.aastal sõlmitud kokkulepe, keisri Heinrich V ja paavst Calixtus II vahel,millega lõpetati investituuritüli. ketser-ehk hereetikuks nimetatakse kristluse hereesia pooldajat isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest. inkvisitsioon-oli kohtuvorm keskaegses Euroopas
Hapendamata leib Hapendatud leib Ristimärk 5 sõrmega Ristimärk 3 sõrmega Teenistus ainult ladina keeles Teenistus lubatud kohalikes keeltes Vaimulike vallalisus (tsölibaat) Vallalisus vaid munkadel Kuidas kirik raha teenis: kirikukümnis (1/10 saaagist), annetused, indulgentside müük (patukustutuskirjad), simoonia (kirikuameite müük) *Gregoorius VII reformid Investituuritüli- tüli paavsti ja keisri vahel vaimulike nimetamise pärast, paavsti võit. Ketserlus- usuline väärõpetus, ida katoliku kirik heaks ei kiitnud, ketserid olid ohuks kirikuvõimule. Inkvisitsioon- spetsiaalne kohus ketserite vastu võitlemiseks. Vaimulikud ordud: benediktlased, tsisterlased, tegevuseks palvetamine ja töötegemine Kerjusmungaordud: frantsisklaste, dominiiklaste ordud *Ordud hoidsid alal kultuuri ning levitasid jumalasõna rahva seas.
Inkvisitsioon katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada Peatükk 14 Simoonia tulutoovate vaimulikukohtade omandamine raha eest. Gregoriuse reformid kiriku sisene uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Taotleti ka distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist. Investituuritüli tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist, s.t. Vaimulikele nende vaimuliku vimu ametitunnuste jagamise õigusest. Paavsti diktaat sisaldas järgmisi olulisemaid teese: · üksnes paavst võib piiskoppe ametisse seada ja neid sealt vabastada. · üksnes paavst võib kätte anda keisri võimutunnused. · Üksnes paavst võib keisrilt võimu võtta.
· jumalateenistuse keel: ladina · tsölibaat kõigil vaimulikel · püha vaim lähtub isast ja pojast · armulaual said ilmalikud ainult hapendamata leiba · ristimärk 5 sõrmega 2)idakirik: · jumalateenistuse keel. Kohalik · tsölibaat ainult munkadel · pühavaim lähtub isast · armulaual said kõik veini ja hapendatud leiba · ristimärk 3 sõrmega 3)Investituuritüli: · paavst nõudis, et keiser loobuks kiriku asjadesse sekkumise ja tunnistaks kirikuvõimu ülemuslikkust · 1076. a. kutsus Heinrich IV Wormsi kokku saksa piiskoppide sinodi ja teatas seal, et loobuvad paavstile kuuletumast · Paavst Gregorius VII omakorda viskas keisri kirikust välja · Ülikute survel läks keiser 1077. a. Canossasse paavstilt andeks paluma · 1122. a
ebatavalised teod" Esinduskogude välja kujunemine KIRIK JA PAAVSTLUS: Katoliku kirikut iseloomustab üldine langus: Vaimulikud olid abielus Vaimulikel oli vähe aega vaimulikeülesannete täitmiseks Vaimulikukohtade omandamine raha eest ehk simoonia KIRIK JA PAAVSTLUS: I Kõrgkeskaeg (2) Gregoriuse reformid uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike huve. Investituuritüli niinimetatus paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud Aquino Thomas tuntuim teoloog, kes rakendas oma töödes Aristotelese filosoofiat Ketserlus kiriku õpetusest kõrvale kaldumine. Inkvisitsioon ketserite vastu võitlemiseks loodud eriline kirikukohus Gregorius VII, Aguino Thomas, paavst Innocentius III KIRIK JA PAAVSTLUS: II Hiliskeskajal (1) Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema, mis tulenes ilmaliku võimu tugevnemisest ja ilmaliku
Tähtsamad keskaegsed kaubandusteed ühendasid Euroopat islamiusuliste idamaadega,See kulges Vahemere idarannikult merd möda Itaaliasse ja Lõuna-Prantsusmaale ning sealt üle Alpide ja piki jõgesid Kesk- ning Lääne- Euroopasse. Gregorius 7-mes(1073-1085)oli kõige olulisem ja mõjukam toonaste paavstide hulgas.Tema otsene tüli keisriga puhkes sellest, et paavst kui ka keiser nõudis endale õigust piiskoppe ametisse määrata.See tüli on ajaloos tuntud investituuritüli nime all, sest seda ametisse määramist nim. investuuriks.Innocentius 3-as:tema ajal jõudis kätte paavstivõimu kõrgaeg.Kujunes välja kogu Lääne-ja Põhja-Euroopat hõlmava katoliku kiriku tsentraliseeritud korraldus.Ristisõjad:Paavstivõimu tõusuga kasvas usuline vaimustus.See avaldus ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas uskumatute moslemite käest. Sõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu võitlema
benediktiinid-mungaordu,mis järgis Püha Benedictuse reegleid,mille Benedictus kirjutas Monte Cassino kloostri tarvis. Valdav osa varakeskaja kloostreid järgis neid.Benedictust on nimetatud ka kloostrite isaks.Põhireeglid-tsölibaat,vaesus,kuulekus.Nõuti pidevat palvetamist ning töö tegemist.Inkvisitsioon-kirikukohus,mille ülesandeks oli ketserite väljaselgitamine ning karistamine.Asutati 13.sajandil võitluseks kataritega.(Lõuna-Prantsusmaal levinud ketserliku liikumisega).Investituuritüli-saksa- Rooma keisrite ja Rooma paavstide vaheline võimuvõitlus kirikuametnike,eriti piiskoppide määramise õiguse pärast.Tuntumad vastased olid paavst Gregorius VII ja keiser Heinrich IV.Katoliku kirik-lääne-Euroopa ristiusu kirik keskajal. Keskus Roomas,kirikupea Rooma paavst.Ketser-kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekalduv isik.Näiteks katarid Lõuna-Prantsusmaal,kelle nimest tulebki sõna-ketser.Kirikuvanne-karistus,mis tähendab kogudusest väljaheitmist
Olid vastu ka simooniale (kirikuametite müümisele). Cluny liikumist asus toetama paavst. Gregorius VII (1073-1085) reformid pidid hõlmama kogu kirikut alustades paavstikuuriast lõpetades kogudustega. Sätestamist vajas ka paavsti valimise kord (13. saj. lõpust võeti kasutusele konklaav (suletud kamber), kust kardinalid ei tohtinud enne väljuda kui paavst valitud). 1075 ilmus paavsti diktaat, mis keelas ilmalikel valitsejatel piiskoppide ametisse määramise (investituuritüli), see ainult paavsti võimuses. Sisuliselt nõudis paavst, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise ja ühtlasi tunnistaks vaimuliku võimu ülimuslikkust. Investituuritüli: Saksa-Rooma keiser Heinrich IV keeldus paavstile kuuletumast, paavst pani ta kirikuvande alla. Suurem osa Saksa ülikuid toetas paavsti, lubades valida uue keisri kui Heinrich ei allu. Oma trooni säilitamiseks asus Heinrich teele Itaaliasse et kohtuda Gregorius VII. Keiser olevat seisnud 3 p
vasalliteet. Tunnused- seisuslik ühiskond, pärisorjus, naturaalmajandus, feodaalne hierarhia ja läänisüsteem. Kui püha Rooma keisririik tekkis, oli paavsti võim nõrk. Kuid seda üritasid parandada mitu võimekat meest, kes püüdsid korrastada usuelu kogu Euroopas ja tõstsid seeläbi paavstide autoriteeti. Gregorius VII pidas pühaks kohuseks vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt. Nii areneski investituuritüli- nii paavst kui keiser nõudsid endale õigust piiskoppe ametisse määrata. Paavst õhutas Saksamaa vasalle mässule ning keiser Heinrich IV pidi paavstilt andeks paluma. Konfliktid aga jätkusid. Paavstid leidsid tõhusat tuge jõukatelt Põhja- Itaalia linnadelt, kes püüdsid keisri ülemvalitsuse alt vabaks saada. Eriti teravaks muutusid vastuolud keiser F. Barbarossa valitsusajal. Pärast esialgset lüüasaamist saavutas Itaalia linnade ja paavsti liit otsustava võidu
olema eesistuja oma trooni säilitamiseks asus Heinrich teele paavst Gregorius VII poole 1077 jaanuaris astus Heinrich patukahetsejana paavsti ette Cannossa linnuses. pärimuse järgi seisis keiser 3 päeva paljajalu lumes paludes paavstilt armu. paavstil oli talle kohustus andeks anda ning keiser jäi tagastamata see ei tähendanud paavsti aj keisri vahelist rahu. Investituuritüli lõpetas järgmise keisri Heinrich V ja paavst Calixtus II 1122.aastal sõlmitud Wormsi kokkuleppega. Aquino Thomas 12.-13. saj tegi keskaegne õpetatud maailm märgatava sammu edasi eriti tähtis oli kreeka teaduse eriti aristotelese filosoofia tuntukssaamine. keskaja üks tuntumaid teolooge oli Aquino Thomas sündinud Lõuna-Itaalias astus 1244 dominiiklaste ordusse ning õppis seejärel
kantsler - hakkas Pariisi piiskopi nimel Pariisi ülikooli juhtima. Tal oli algul suurem võim kui rektor. Empiiriline ehk katsetel, kogemusel põhinev teadus oli alles algstaadiumis. Kuulsamaks selles vallas sai R. Bacon - inglise frantsisklane, kes tegutses nii Pariisis kui ka Oxfordis. 9. Otto I poolt 962. a. loodud keisririik oli 10. - 12. saj. stabiilseim riik Lääne- Euroopas. Ida-Frangi riigis tuli dünastia vahetus: Ottoonide dünastia. Investituuritüli - Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel. Paavstid arvasid, et taevariigi esindaja peaks keisrist kõrgemal seisma. Keisrid toetusid Rooma õigusele. 10. Rekonkista 711 - 1492 a. Rekonkista tähendab Pürenee poolsaare tagasivõitmist muhameedlastelt. Ristisõdasid peeti 7, millele lisaks laste ristisõda. (1096–1291)
(nn riigivaimulikud), mitte hertsogitele või paavstile. Vaimulikud saavad riigiametid muutuvad riigivõimu tugevdavaks ametkonnaks, täielik immuntieet (vabahärrast kirikufoogtil ka kohtuvõim), mille eest peavad piiskopod tasuma koormisi (2/3 riigi sõjaväest ja maksudest). Kirikust saab Saksamaa ühtsuse tagaja. Tühjaks jäänud kirikulääne ei pidanud keiser uuesti läänistama, vaid hoidis neid enda käes ja sai nii lääni tulud. Ottode Reichskirche oli investituuritüli põhjuseks. Ottode renessanss tugevama keskvõimuga keisrid (kolm Ottot) üritasid taastada antiigiaegset kunsti ja kultuuri. Uuenduste periood nii maaharimises, toitumises (oa, läätsede ja herne kasvatamise algus) kui ka kaubanduses. 3Ottot-taastadaantiigikunstikultuuri-maaharimine-toit-kaubandus Franki ehk Saali dünastia valitses Saksa-Roomat 1024-1125. Nende ajal oli keskaegse keisrivõimu kõrgaeg. Liidendasid Saksamaaga Burgundia. Tekkisid tülid keisri ja paavsti
10.s Bagdadi kalifaadi lagunemine. aj Enamik germaani hõime oli vastu võtnud ristiusu. 998 – vürst Vladimir võttis vastu ristiusu Vana-Vene riigis. 11.s Moslemitest seldžukkide suurriigi kujunemine Lähis-Idas ja Väike- aj Aasia poolsaarel. Skandinaavia poolsaarel ja Taania algas ristiusu vastuvõtmine. 1054 – Suur kirikulõhe ristiusu kirikus. Investituuritüli keiser Heinrich IV ja paavst Gregorius VII vahel. Tsistertslaste mungaordu rajamine. 1096 – Esimese ristisõja väljakuulutamine. 1099 – ristisõdijad vallutasid Jeruusalemma; Pühal Maal hakkavad välja kujunema ristisõdijate riigid ja vaimulikud rüütliordud. 12.s 1119 – Bologna ülikooli rajamine Itaalias. aj 1187 – Egiptuse valitseja Salah ad-Din vallutas kristlastelt
Vaimulikud olid kirjaoskajad enamasti. Kloostrid jagasid haridust enne linnade teket. Seal õp. Enamasti tulevased vaimulikud. Arh andis eeskuju kogu muule arh. Olid kõrgemaid linnas. Aitasid säilitada ka antiikkultuuri pärandit, sest kloostrid kirj. Ümber antiikteoseid, aga muidugi filtreeris. 7561870 kirikuriik.. konstantinoopoli kinkekiri 18. Võimuvõitlus ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel. Investituuritüli 10. sajandil sai prl Cluny kloostris alguse kiriku uuendusliikumine, eesmärgiks vaimulik võim tuleb seada kõrgemale ilmalikust. Mitmeid reforme nähti ette: taheti kiriku prestiiti tõsta Range tsölibaat Tuleb lõpp kirikuameti ostulemüügile 10. saj hakkas paavsti nim. Ametisse SaksaRo keiser. See tugevdas ilmalikku võimu. 1059 lateraani kirikukogu otsustas, et paavsti valivad R peapiiskopkonna kardinalid. Otsust suunatud keisri vastu.
Idakiriku ja läänekiriku areng oli kulgenud erinevates suundades. Varakeskajal, hoolimata mõningatest erinevustest, püsisid suhted kahe kiriku vahel head. Oluline erinevus kahe kiriku vahel oli ka suhe ilmaliku võimuga. Kui läänekatoliku kirik ei soovinud alluda keisrile, ei olnud sobilik alluda ka idakirikule. Tugevnes püüd allutada idakirik paavstile. 1054. aastal olid erimeelsused kasvanud nii suureks, et paavst ja patriarh panid vastastikku üksteist kirikuvande alla. Investituuritüli 1075-1077 Investituur on sündmus, millega senjöör annab vasallile üle maatüki ehk sisuliselt läänisuhte sõlmimine. Piiskoppide ja vaimulike puhul tähendas see nende ametisse nimetamist. Alates Otto I olid seda teinud keisrid, mis häiris paavsti. Avalik tüli puhkes 1075. aastal. Keisriks oli Heinrich IV ja paavstiks Gregorius VII. Paavst keelab ilmalikel võimudel kiriku asjadesse sekkumise ja nõuab keisrilt tunnustust paavstivõimu ülimuslikkusele. Vastasseisu haripunkt 1076
998.a algas ristimine, võeti vastu bütsantsi õigeusk. Ülikkond võttis usu vastu rahumeelselt, lihtrahvas polnud aga sellega sugugi nõus. Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal ilmaikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal. Gregoriuse reformid kiriku sees tekkis uuendusliikumine mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt ning distsiplineerida vaimulike ja vähendada nende ilmalikke huve nt perekonnaelu. Muutuste eestvõitleja oli paavts Gregorius VII. Investituuritüli paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud peegeldusid investituuritülis. Tüli põhjustas nõudmine, et saksa-rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist, st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest (piiskopi ametitunnus sõrmus ja sau) keisrivõim polnud sellest huvitatud. Ketserlus ketseriteks nim inimesi kelle usulised tõekspidamised ei ühti katoliku kiriku õpetusega. Neid peetikirikkona õõnestajateks. Eriti
Püha Rooma Riigile või Vanale Keisririigile. Ametlik riigi nimi oli siiski Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik ("Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicæ"). Keiser Otto I juhtimisel ühendati Lotring, Saksimaa, Frangimaa, Svaabimaa, Tüüring ning Baierimaa ning Saksa kuningas krooniti 962 Püha Rooma Riigi keisriks. Järgmise dünastia valitsemisajal 11. sajandil liideti Saksa aladega ka Põhja-Itaalia ja Burgundia, ehkki keisrivõimu nõrgestas nn investituuritüli konflikt keisri ja paavsti vahel maavalduste küsimuses. Saksa keisrid olid isegi kirikust välja arvatud kuni 1122. aasta Wormsi rahuni. Hohenstaufeni keisrite ajal (11381254) suurendasid saksa vürstid veelgi oma mõjujõudu ida ja lõuna suunas. Põhja-Saksa linnad aga rikastusid Hansaliidu liikmetena. Kui Hohenstaufenite dünastia hääbus, tekkis mõneks ajaks 25 aastaks interregnum ehk võimuta aeg. Ükski valitseja ei suutnud ülal hoida seadusi või
kehtestas ka esimesed kloostrielu reeglid ja lõi esimese mungaordu - benediktlaste e. benediktiinide ordu 23.Nimeta mungaordusid . Benediktlaste ordu , tsistertslaste ordu ,Frantsisklaste ordu,Dominiiklaste ordu ,Augustiinlaste ordu. 24.Too välja kaks põhjust, miks tekkisid kerjusmungaordud. Vanad mungaordud asusid tavaliselt maal ning olid taganenud varakristlikust vaesusenõudest. taastekkinud linnades oodati kloostritelt suuremat seotust ilmaliku eluga 25.Mis oli investituuritüli peamiseks põhjuseks? Tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist, st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. Sisuliselt nõudis paavst, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse segamise ja tunnistaks vaimuliku võimu ülimuslikkust. 26.Kes ning mis usulised olid maurid? Maurid on berberi hõimud, samuti araabia või berberi päritolu muhamediusulised elanikud Pürenee poolsaarel ja Põhja-Aafrikas . 27
Linnaelanikkkonnast kujuneb arvestatav jõud rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Linnade areng teeb lõpu naturaalmajandusele, oluliseks kaubandus linna ja maa vahel, eri piirkondade kaug-kaubandus. · Gregorius VII veendunud vaimuliku võimu ülemuses ilmaliku ees, pidas pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt. Tüli sünnib sellest, kui nii paavst kui keiser soovivad piiskoppe ametisse määrata. (Ametisse määramine investituur investituuritüli.) Keisri positsiooni nõrgendamiseks õhutab paavst saksa vasalle mässule, vabastades keisrivastasest truudusevandest. Seetõttu on keiser Heinrich IV sunnitud paavstilt Itaalias Canossa mägilossis andeks paluma. Pärast seda konflikt jätkub. · Keisrid tuginesid Rooma õigusele (keiser kõrgema võimu kandja ja ülim seadusandja), paavstid rõhuvad esimese Rooma piiskopi apostel Peetruse ilmalikeks järglasteks olemisele, mis teeks nad Kristuse asemikeks maa peal.
Kõrgkeskaja katoliku kirik üldine langus: ilmaliku valitseja rolli suurenemine kirikus, vaimuliku ülesanded unaruses, simoonia(vaimuliku kohtade ostmine) vastukaaluks paavst Gregorius VII 1073-1085 reformid: eelnevaid välja tõrjuda kirikust, distsipliini tugevdamine kreeka katoliku kirikuga tülid: patriarh ja paavst heitsid teineteist vastastikku kirikust välja 1054 1059 Lateraani kirikukogu otsustas, et paavsti valivad vaid Rooma peapiiskopkonna kardinalid Investituuritüli paavst keelas Saksa-Rooma keisril vaimulikele ametitunnuseid jagada; Heinrich IV võttis seda võimu piiramisena 1076 keeldus paavstivõimule allumast; patukahetsejana säilitas oma trooni, sest saksa ülikud olid paavsti poolel Wormsi konkordaat 1122 Heinrich V & Calixtus II (ilmalik ja vaimulik investituur eraldati kindlate piiridega)
Oma trooni säilitamiseks asus Heinrich 4. teele Itaaliasse, et kohtuda GregoriusVIIga enne, kui see on jõudnud üle Alpide. Heinrich astus jaanuaris 1077 patukahetsejana paavsti ette. Keiser seisis kolm päeva paljajalu lumes, oodates paavstilt armu. Pühitsetud preestrina ei saanud paavst keelduda Heinrichile meeleparanduse sakramendi andmisest. GregoriusVII ja HeinrichIV kohtumist Canossas hinnatakse sageli kui paavstluse moraalset võitu ilmaliku võimu üle. Investituuritüli lõpetas järgmise keisri HeinrichV ja CalixtusII 1122. aastal sõlmitud Wormsi konkordaat (kokkulepe). Piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel; vaimuliku võimu ametitunnused andsid paavst või peapiiskop(vaimulik investituur). Olles enamikud oma piiskopkonna või abtkonna ilmalikud valitsejad, keisri vasallid, said nad ilmaliku võimu ametitunnused keisrilt(ilmalik investituur).
Keisririigile. Ametlik riigi nimi oli siiski Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik ("Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicæ"). Keiser Otto I juhtimisel ühendati Lotring, Saksimaa, Frangimaa, Svaabimaa, Tüüring ning Baierimaa ning Saksa kuningas krooniti 962 Püha Rooma Riigi keisriks. Järgmise dünastia valitsemisajal 11. sajandil liideti Saksa aladega ka Põhja-Itaalia ja Burgundia, ehkki keisrivõimu nõrgestas nn investituuritüli konflikt keisri ja paavsti vahel maavalduste küsimuses. Saksa keisrid olid isegi kirikust välja arvatud kuni 1122. aasta Wormsi rahuni. Hohenstaufeni keisrite ajal (11381254) suurendasid saksa vürstid veelgi oma mõjujõudu ida ja lõuna suunas. Põhja-Saksa linnad aga rikastusid Hansaliidu liikmetena. Kui Hohenstaufenite dünastia hääbus, tekkis mõneks ajaks 25 aastaks interregnum ehk võimuta aeg. Ükski valitseja ei suutnud ülal hoida seadusi või õigusi, aadlikud eirasid
· 936.aastal Markiide süsteem. Otto I Suure vallutused · 2.02.962.aastal sai Otto I Rooma keisriks peatas ungarlaste pealetungi Euroopasse KEISRIRIIK · Kuuvervürstid(linnriikide tähtsad mehed) valisid valitseja tema suguvõsast designatsioon. Kuningas oli väejuht, rahu hoidja, võim tugines riigivaldustele. · Karolingide ajal tekib hõimudemokraatia · Ottoonid alus piiskoppide ja riigiabtide võimule. Kirikust sai riigi ühtsuse tagaja. Peagi aga tuli · Investituuritüli Heindrich IV ja Gregorius VII vahel. Paavst tahtis tugevndada ilmalikku võimu Itaalias ning vaimuliku võimu Euroopas. · Hohenstaunide dünasta võimutses väga sageli · Friedrich I Barbarossa 1152. muudetakse Austria hertsogiriigiks. Uppus Ristisõdades mägijõkke. Tekkis nö Itaaliapoliitika. Võimu alused: riigivaldus, staufide perekonna valdused, kositakse Ülem-Britannia printsess Beatrix. SAKSA TUNG ITTA · 11.saj toimus koloniseerimine · Keiser Lothar 1125
Katoliku kiriku õpetuse väljakujutamisel, olid olulised ka kirikuisad. Need olid 2- 8.saj tegutsenud vaimulikest õpetlased, kelle teosed mõjutasid ristiusu õpetuse teket ja arengut. Hieronymus tõlkis piibli ladina keelde. Tema tõlke piibel kannab nime ,,Vulgata". Teine oluline kirikuisa oli Augustinus (4-5. sajand), kes püüdis luua põhjendust, miks vaimulik võim peaks omama võimu ilmalike valitsejate üle. 18. Võimuvõitlus ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel. Investituuritüli Algsetest ideedest kalduti kõrvale. Vaimulikud rääkisid üht, aga elasid hoopis teisiti rikkalt, kuigi nõuti vagadust ja vaesust ja tsölibaati. Sageli tegeleti simoonia ehk vaimulike ametite müümist. Näiteks peapiiskop müüs piiskopi ametikoha. Määras selle, kes talle maksis. Kuigi kristluse põhimõte oli raha vähene tähtsus. Kiriku moraalne prestiiz oli langenud. 11-12.saj algas kiriku moraalse prestiizi liikumine ja parandamine, et kirikut reformida reformiliikumine: 1
· Purustas 955.a. Euroopat rüüstanud ungarlaste väe. · Allutas Saksa feodaalid oma võimule. · Sekkus paavsti kaitseks tema tülisse Itaalia feodaalidega. · Lasi paavstil end keisriks kroonida. · Püha Rooma riik oli tolle aja tugevaim (Saksamaa ning Põhja- ja Kesk- Itaalia). b. Paavstide mõju ja autoriteedi kasv: · Paavst Gregorius VII (11.saj. lõpul) seadis ülesandeks vabastada paavstivõim keisrite eeskoste alt. · Investituuritüli (õigus piiskoppe ametisse nimetada) Gregorius VII ja keiser Heinrich IV vahel lõppes paavsti võiduga ja keiser pidi paavstilt andeks paluma. · Konfliktid jätkusid kasvades veristeks sõdadeks. · Linnade toetusel ja keisrite vasalle mässule õhutades olid paavstid edukamad. · XIII saj. kaotas keisrivõim senise tähenduse Itaalia vabanes keisrivõimust ja Saksamaal taastus killustatus.
· Olulism reformaator · Kuulutati Gregorius I poolt pühakuks · 529 Monte Cassino · Benediktiinlaste klooster · Kindle elukorraldus, reeglid · Lai tegevusvaldkond · Põllumajandus-misjonitöö · Hiljem reeglite muutumine Kirikulõhe 1054 · Suur skisma · Ida-lääne kommete erinevused · Kiriku lõplik lõhenemine · Rooma katolik kirik · Juht rooma paavst · Kreeka katolik kirik · Juht konstantinoopoli patriarh Investituuritüli · Ka riietamistüli · Põhjus ilmaliku ja vaimuliku võimu kokkupõrge · 1059-muutus paavsti valimised · Gregorius VII (1073-85) · Suur diktaat · Püha rooma keiser Heinrich IV (1056-1106) · 1077-canossas käik Kirik kõrgkeskajal Islami usk ja kultuur Eelugu · Tekkekohaks Araabia · Rikas kultuuriruum ja teadmised · Pika ajalooga · Tunti mitmeid religioone · Kristlus · Judaism · Loodususundid Muhamed
pühitsemine KATOLIKU KIRIKU ÕPETUS Keskajal kujuneb maailmavaade, et kirik (katoliiklik usk) ühendab inimesi. Keskaja inimest distsiplineeris perioodiline piht ja paast. Vaimulik oli talle vajalik/oluline. 1054- ristiusu kirik lõheneb õigeusu ja Rooma katoliku kirikuks. Gregorius VII algatab reformid (XI saj) mis toovad kaasa võitluse ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel (investituuritüli 1077.a)- nõudis, et piiskoppe määraks ametisse ainult paavst. 1122 laheneb Wormsi konhordaati sõlmimisega. Ilmalikel keelatakse piibli tõlgendamine. (et vältida ketserlust). Patte hakatakse lunastama patulunastuskirjadega (indulgentsid). KLOOSTRID XI saj oli Euroopas 1450 kloostrit. Kloostrid allusid Pühale Toolile e Paavstile. Peamine tegevus palvetamine ja füüsilise töö tegemine. Oluline keskaegse inimese maailmanägemises oli ime. Ime oli Jumala ilmutus
Ametlik riigi nimi oli siiski Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik ("Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicæ"). Keiser Otto I juhtimisel ühendati Lotring, Saksimaa, Frangimaa, Svaabimaa, Tüüring ning Baierimaa ning Saksa kuningas krooniti 962 Püha Rooma Riigi keisriks. Järgmise dünastia valitsemisajal 11. sajandil liideti Saksa aladega ka Põhja-Itaalia ja Burgundia, ehkki Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 10 keisrivõimu nõrgestas nn investituuritüli konflikt keisri ja paavsti vahel maavalduste küsimuses. Saksa keisrid olid isegi kirikust välja arvatud kuni 1122. aasta Wormsi rahuni. Hohenstaufeni keisrite ajal (11381254) suurendasid saksa vürstid veelgi oma mõjujõudu ida ja lõuna suunas. Põhja-Saksa linnad aga rikastusid Hansaliidu liikmetena. Kui Hohenstaufenite dünastia hääbus, tekkis mõneks ajaks 25 aastaks interregnum ehk võimuta aeg. Ükski valitseja ei suutnud ülal hoida seadusi või õigusi, aadlikud eirasid
Katedraal toomkirik, piiskopikirik Kanoonik madalamad vaimulikud Toomkapiitel kanoonikute kogu, reeglina oli neid 12 Sinod tähtsamate vaimulike kokkutulek Visitatsioon külastamine, ,,kiriku katsumine", kontroll vaimulike töö üle Sakrament rituaalne toiming, millega antakse edasi Jumala armu Transsupstantsioon Kristuse ihu ja vere muutmine armulaua leivaks ja veiniks Simoonia kõrgemate vaimulike ametikohtade ostmine raha eest Nepotism - onupojapoliitika Investituuritüli õigus määrata ametisse kõrgemaid vaimulikke piiskoppe Kanossas käima alandaval viisil vabandust paluma Ketser teisitimõtleja ristiusu raames, üritas ristiusku pahedest puhastada Skisma - kirikulõhe Parlament üleriigiline rahvaesindus Rekokista Pürenee poolsaare tagasivõitmine araablaste (muhameedlaste) käest Ministeriaal seisuste lisakiht, mis tekkis varakeskajal. Kuningat teenivad mittevabad mehed Paaz - rüütliõpilane Raad - omavalitsus
vasalliteet. Ühiskond koosnes seisustest(seisuslik ühiskond). 2.Iga perioodi kohta 2 sündmust(varakeskaeg, kõrgkeskaeg, vahekeskaeg, hiliskeskaeg) 3.tabel sündmuste kohta 4.Renessansskunstnikud Keskaeg 5-16 saj. Vara 5-11(nõrk ja kujunemisjärgus feodaaltsivilisatsioon-sõjaliselt nõrk, katoliikluse vastuvõtmine ja levimine ja kujunemine, nõrk paavstivõim(vajab kuningate tuge), vahe(kõrg) 11-14(viimaste rahvaste ristiusustamine, algavad ristisõjad, paavstivõimu tugevus, investituuritüli(ilmaliku ja vaimuliku võimu vaheline tüli), linnade ja ülikoolide teke, kaubanduse ja käsitöö areng, ilmaliku kultuuri areng(humanism), gooti stiil), hilis 15-16(Tsentraliseeritud riigid, kuningavõim tugevneb, katoliiklus ületatakse, maadeavastused, uus maailmavaade, heliotsentriline maailmavaade, teadmised avarduvad, inimene muutub jugemaks ja katoliiklus nõrgeneb, trükinkunsti leiutamine ja teadmiste kiirem levimine, reformatsioon ja vastureformatsioon)
AJALOO ARVESTUS (Keskaeg) 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA (MÕISTE, PIIRID, TUNNUSED, PEROOODID) Mõiste keskaeg võeti kasutusele Itaalia humanistide poolt 15. sajand. Sellega piiritletakse ajajärku antiigi ja antiigi taassünni e. renessanssi vahel. Tänapäeval käsitletakse seda kui ajavahemikku antiigi ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikule kultuurile. Tunnused: 1) Uute rahvaste ilmumine 2) Ajaloo raskuskese kandub Vahemerelt põhja poole 3) Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga 4) Paavstide ja kuningate ainuvõimu tülid 5) Seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik poliitiline kord. Feodalism e. läänikord Keskaja ajaline piiritlus: Keskaja alguseks peetakse 476. aasta...
Madalmaad. Linnade areng tegi lõpu naturaalmajandusele, kaubandus muutus oluliseks. Tähtsamad kaubateed ühendasid Euroopat islamiusuliste idamaadega, põhja pool oli tähtsam Läänemeri. Kuningavõim hakkas tugevnema Ida-Frangi ehk Saksa Kuningriigis kui Otto I Suur allutas kõik Saksa feodaalid oma võimule. Ta lõi Püha Rooma ehk Saksa-Rooma Keisririigi ja lasi paavstil end keisriks kroonida. 11. saj: Riigi algusaegadel oli paavstivõim nõrk. Gregorius VII tugevdas paavstivõimu, investituuritüli keiser Heinrich IV-ga mõlemad nõudsid endale õigust piiskoppe ametisse määrata. Keiser pidi poliitilistel kaalutlustel paavstilt andeks paluma. Konfliktid kasvasid ja muutusid tihti sõdadeks. Eriti teravad vastuolud paavstiga olid Friedrich Barbarossal. Itaalia linnade liit saavutas tema üle võidu. Toimusid ristisõjad, Friedrich Barbarossa osales III ristisõjas. Toimus keisrivõimu nõrgenemine. Kokkuvõttes olid paavstid edukamad
Pärast Karl Suurt ja Frangi riigi lagunemist oli paavsti võim oma riigis nõrk. 962 kui Kirikuriiki ohustas Itaalia (= langobardide) kuningas Berengar II, aitas paavsti hädast välja Saksamaa kuningas Otto I, kes allutas Kirikuriigi Saksa-Roomale. Liidus Lõuna Itaalia normannidega suutis paavst Gregorius VII (1073-1085) Kirikuriigi Saksa-Rooma alt iseseisvaks saada, seda küll ajutiselt, aga tema järglased suutsid Kirikuriigi iseseisvuse investituuritüli jooksul välja kaubelda. Sellest peale sai Kirikuriigist Saksa-Rooma peamine rivaal Euroopa ühendamisel. Paavstide eesmärgiks sai ilmalik ja vaimulik võim kõigil kristlikel aladel. Innocentius III saavutas 1201 Saksamaa kuningalt Otto IV-lt Kirikuriigi sõltumatuse tunnistamise. Samuti laiendas ta Kirikuriigi alasid. Samuti suurenes siis riigi majanduslik ja poliitiline võim. 14. sajandi algusel ja Avignoni
Heinrichi püe ohjeldada tema alaealisuse ajal tugevnenud vürste vallandas kauakestva ja ägeda sisevõitluse. Saksi aadlike ja talupoegade ülestõusu (1073-75) surus ta raskustega maha. Aastast 1075 võitles ta paavst Gregorius VII ja sele järglaste vastu vahelduva eduga investituuritülis. Tema ajal süvenes Saksamaa killustumus. Heinrich V (1106-1125). Kukutas ja pagendas oma isa, Heinrich IV. Tema ja paavst Calixtus II vahel sõlmitud Wormsi konkordaat lõpetas investituuritüli. Troonile saades hakkas ajama oma isa poliitikat kiriku- ja paavstivastasus on peamiseks erinevuseks Saksi ja Franki dünastia vahel. Suri lasteta, lõppes Franki dünastia. Sacerdotium ja imperium Sacredotium ehk vaimulik võim (selle pea oli paavst) / imperium ehk ilmalik võim (seda juhtis keiser). Keisri ja paavsti vaheline konflikt ülemvõimu pärast Euroopas vältas peaaegu kogu kõrgkeskaja. Lõpptulemuseks oli ilmaliku võimu ülekaal, kuigi vahepeal
Tsölibaadinõude kõrval oli probleemiks ka simoonia. Sellega tegelemisega alustati juba enne Gregorius VII-t, et vabastada kirik altkäemaksu nõiaringist, see põhjustas riigi ja kiriku suhtes negatiivseid tagajärgi. Probleem seisnes selles, et kirikul õnnestus altkäemaksule viltuvaatamisel välja vihastada hulk ilmalikke valitsejaid – kui hakati kõnelema vajadusest simooniast priiks saada, siis tõusis küsimus, kellel on üldse õigus vaimulikke ametisse nimetada. Investituuritüli – kellel on õigus anda üle kirikuametikandja tunnused. Paavst Gregorius VII on läinud ajalukku kui kõige suurema konflikti vallapäästja. Kõneldakse gregoriaanlikest reformidest, mis hakkavad 11. saj keskpaigas katoliku kiriku elu mõjutama ning kestavas kusagil 12. saj I veerandini. Greogorius ei olnud esimene reformpaavst. Hakkab suhtlema piiskoppidega üle kogu riigi, määrab ametisse paavstlikud legaadid. See, et paavst teeb n
simoonia tuleb keelustada ning vaimulikelt tuleb nõuda abielutut elu. Tsölibaadi vastu vaieldi peamselt kolmel põhjusel vaimulike abielutus ja seksuaalelust eemaldumine pidi muutma vaimuliku rahva seas autoriteetsemaks. Teiseks oli abielutu vaimuliku ülalpidamine odavam, kolmandaks oli see, et abielutu ja vallaline vaimulik oli alati kiriku jaoks saadaval, ta elas kirikule, tema abil sai valitseda. Viimane oli ka asja tuum, miks see kiriku jaoks nii oluline oli. Sellest koorus investituuritüli Saksa-Rooma keisri Heinrich IV-ga. Riik soovis määrata ise ametisse vaimulikke, samas kui kirik oli sellele kategooriliselt vastu ning Gregorius VII nõudis, et ilmalik võim lõpetaks oma sekkumise vaimulike asjadesse. Gregorius VII ja Heinrich IV vaen kestis aastakümneid ning isegi enne oma surma ei vabastanud Gregorius Heinrich IV ekskommunitseerimisest. Ajaloost on tuntud Heinrich IV Canossa käik 1077. aastal, mille käigus Heinrich IV paavstilt alandlikult, kotiriides ja
Ida-Frangi ehk Saksa kuningas Otto I Purustas 955.a. Euroopat rüüstanud ungarlaste väe. Allutas Saksa feodaalid oma võimule. Sekkus paavsti kaitseks tema tülisse Itaalia feodaalidega. Lasi paavstil end keisriks kroonida. Püha Rooma riik oli tolle aja tugevaim (Saksamaa ning Põhja- ja Kesk-Itaalia). Paavstide mõju ja autoriteedi kasv: Paavst Gregorius VII (11.saj. lõpul) seadis ülesandeks vabastada paavstivõim keisrite eeskoste alt. Investituuritüli (õigus piiskoppe ametisse nimetada) Gregorius VII ja keiser Heinrich IV vahel lõppes paavsti võiduga ja keiser pidi paavstilt andeks paluma. Konfliktid jätkusid kasvades veristeks sõdadeks. Linnade toetusel ja keisrite vasalle mässule õhutades olid paavstid edukamad. XIII saj. kaotas keisrivõim senise tähenduse Itaalia vabanes keisrivõimust ja Saksamaal taastus killustatus.
annaabi.ee 
