võitlema. Ivan IV Julm – Esimene Vene tsaar keda loetakse Vene suurriigi loojaks, üks julmemaid valitsejaid ajaloos Gotthard Kettler – Liivi Ordumeister Hertsog Magnus- Taani kuninga vend kes astus Venemaa teenistusse, juhtis eestis vene vägesi, kuid ei suutnud vallutada Tallinnat. 44Nimeta riike mis osalesid Liivi sõjas ja kes neist kutsuti? Rootsi;Taani;Venemaa;Poola. Rzeczpospolita- Mõlema rahva vabariik Opritšnina- Moskva Suurvürstiriigi haldusvorm Jesuiidid- Katoliiliku kiriku mungaordu liikmed Gustav II Adolf- Rootsi võimu kuulsamaid väejuhte ajaloos 43Mis olid Liivi sõja tagajärjed Eestimaale? Eestimaa läks kolme võimualla: Põhja-Eestis Rootsi võim; Lõuna-Eestis Poola võim ja Saaremaal Taani kuninga võimu all. 43Jam Zapolski ja Pljussa rahulepingute peamine tulemus? JAM ZAPOLSKI- lõpetas sõja Poola ja Venemaa vahel PLJUSSA- Rahu Rootsi ja Venemaa vahel lõpetas Liivisõja.
kokku oli hukkunuid kümnetes tuhandetes.Katariina di Medici ja Guise'id otsustasid kasutada juhust Pariisi tulnud pulmadeks hugenottide tapmiseks. 58. Nantes’i edikt. 1598 kirja pandud käskkiri, mis reguleeris hugenottide ja katoliiklaste vahelisi suhteid, õigusi jne. 59. Kalmari Unioon. 1397. sõlmisid Taani, Rootsi ja Norra Kalmaris uniooni, et seista vastu saksa ekspansioonile. Sellest liidust kujunes Suur-Taani. 60.Millega on ajalukku läinud Ivan IV julm ning mis on opritšnina? Läbi ajaloo kõige julmemaid ja verisemaid Venemaa valitsejaid, 1547-1584 Vene tsaar Sisepoliitikas viis ta läbi keskvõimu tugevdamiseks bojaaride võimu piiramist, sellele ajale kombeks olnud vägivaldsel viisil ning küüditas inimesi riigi Euroopa osast Lääne-Siberisse (sellest arenes hiljem traditsioon, mis jätkus ka Nõukogude ajal). 1565. aastal kehtestas Ivan opritšnina-süsteemi, mis tähendas maa jagamist kaheks: opritšninaks ja žemštninaks. Esimeses osas kehtestus tsaari
Piiratud kuningavõim Poolas. Poolas on kuningriik, kui absolutismi pole. Poolas kujunes liit aristokraati ja alamklassi vahel astumaks vastu kuninga võimule. Alates 1555.aastast on seimi saadikutel vetoõigus: piisas ühest püstitõusnud saadikust, kes ütles veto või nie pozwalam, et jätta arutatav seaduseelnõu vastu võtmata. Kõik kuninga korraldused vajasid seimi heakskiitu. Venemaa ja Türgi kui „arengupeetusega“ riigid. Ivan IV Julm ja tema opritšnina. Alustas ümberkorraldusi, mille eesmärgiks oli ajakohastada nii rahvaarvult kui pindalalt mitmekordseks kasvanud riigi valmitsemine. Aastatel 1550–1551 võeti vastu uus üleriigiline seadustekogu (vn судебник) ning ühtlustati kirikukorraldus.Autokraatliku tsaarivõimu peamiseks toeks sai teenisaadlike kiht, mille loomist oli alustatud juba 15. sajandil. Teenisaadlike arvu suurendamiseks vajalikud maavaldused loodeti võita sõdades. 1565
annaabi.ee 
