Retsensioon Käisin neljapäeval, 28. oktoobril Viini Kunstiajaloomuuseumis vaatamas Hans von Aacheni maalinäitust. Näitus on avatud alates 19. oktoobrist 2010 kuni 9. jaanuarini 2011. aastal. Ekspositsioonil on esindatud 16 kuulsat autori maali. Antud näitus on esimene, kus keskendutakse vaid Aacheni teostele. Näitus valmis Aacheni, Praha ja Viini kunstimuuuseumite koostööna. Hans von Aachen töötas oma eluajal õukonna kunstnikuna mitmetes erinevates Euroopa kultuurikeskustes nagu Veneetsia, Rooma, Firenze, München, Praha. Tema loomingus peegeldus just nende õukondade aadlike rafineeritud kunstimaitse. Oma töödes on ta ühendanud Hollandi realismi, Veneetsia värviküllasuse, Firenze peenetundelisuse ja Rooma inimeste ülistamise. Esimene maal, mida ma nägin, jättis mulle veidra mulje nimelt seal oli kujutatud maas lamavaid
võimalikult kõrgeaujärg. Aastal 800 tuli Karl paavsti kutsel Rooma. Jõulupüha pidulikul jumalateenistusel Püha Peetri kirikus kroonis paavst Karl Suure frangi ja rooma ülikute silme all keisriks. Nii oli keisrivõim LääneEuroopas taastatud. Karli peeti keskajal Rooma keisrivõimu taastajaks. Karl Suure ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord. Kindlat pealinna riigil polnud, kuid Karlil oli mitu meelispeatuspaika, kus ta tavatses talvi mööda saata. Kõige tähtsam neist oli Aachen tänapäeva Hollandis. aujärg. Aastal 800 tuli Karl paavsti kutsel Rooma. Jõulupüha pidulikul jumalateenistusel Püha Peetri kirikus kroonis paavst Karl Suure frangi ja rooma ülikute silme all keisriks. Nii oli keisrivõim LääneEuroopas taastatud. Karli peeti keskajal Rooma keisrivõimu taastajaks. Karl Suure ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord. Kindlat pealinna riigil polnud, kuid Karlil oli mitu meelispeatuspaika, kus ta tavatses talvi mööda saata
Mõisted: 1)Zanr- zanrid määravad kunsti selle järgi, mida joonistatakse. 2)Marinist- kunstnik, kes maalib merd. 3)Mosaiik maal- väikestest värvilistest klaasi tükkidest kokku pandud pilt 4)Natüürmort- maal elututest esemetest 5)Piiblidemaatika- usuline maal 6)Ikoon- pühakut kujutav maal 7)Akt-alasti maal Tehnikad:1)guasid 2)pastellid 3)õlivärvid 4)akvarellid AACHEN, Hans von Portrait of Emperor Rudolf II 1590s Oil on canvas, 60 x 48 cm Kunsthistorisches Museum, Vienna ALLORI, Alessandro St Peter Walking on the Water 1590s Oil on copper, 47 x 40 cm Galleria degli Uffizi, Florence ALLSTON, Washington Uriel Standing in the Sun 1817
määratud asevalitsejad. Keiser reisis oma kaaskonnaga pidevalt mööda maad ja korraldas riigiasju. Kord aastas toimusid suured sõjaväe ülevaatused, kuhu kogunesid nii ülikud kui ka lihtsõdurid, kus oli valitsejal võimalik alamatega nõu pidada. Kindel pealinn riigil puudus Üheks keisri meelispeatuspaigaks oli Aachen. Karl Suura pidas lugu ka kultuurist ja haridusest. Ta kutsus oma teenistusse kõige tuntumaid õpetlasi kogu Lääne-Euroopast ja muutis nii oma õukonna tõeliseks kultuurikeskuseks
kalifaadiks. 3. Millega seletad Araabia sõdurite väga vaprat võistlesimt lahinguväljal ? Sõdurid ei kartnud surma 4. Nimeta vähemalt 3 ala, mis vallutati araablaste poolt 7.-8. Sajandil ? Kaukaasiat Kesk-Aasiani, Hispaania ja Põhja-Aafrika 5. Kuidas suhtusid araablased alisatud rahvastesse? Miks läksid paljud vabatahtlikult islamiusku ? Mingi islamiusku kuna siis saadi paremini läbi. 6. Tõmba maha linn(ad) , mis ei sobi loetellu. Miks ? Meka , Damaskus , Bagdad , Mediina , Rooma , Aachen. Sest see polnud Araabia valduses. 7. Kes olid türklased-seldzukid ? Millised olid nende suhted araablasetga ? Kesk-kasahstanis pesitsevad hõimud. Olid ka rändkarjkasvatajad. Nad vallutasid osa araabia maadest. 8. Seleta mõisteid. Koraan- Püha raamat , õige ainult püha keeles (araabia keeles ) 114 peatükki. Järjestatud pikkemast lühemale. Mosee- pühamu tunnuseks minarett. 9.kirjuta sobiv nimi. (tuhat ja üks ööd, Tarkuse maja, Avicenna, Averroes, Koraan ,Muhamed)
Isegi Rooma paavst arvas seda. Aastal 800 kutsus paavst Karl Suure Rooma, et teda kroonida. Jõulupüha ajal kogunesid kõik Frangi riigi ja Rooma ülikud Püha Peetri kirikusse ja paavst kroonis Karl Suure nende silme all keisriks. Karli nimetati keskajal Rooma keisrivõimu taastajaks. Kui Karl Suur valitses oli riigis kord ja rahu. Riigil polnud kindlat pealinna, kuid Karl Suurel oli mitu meelispeatuspaika, kus ta käis talvel. Kõige tähtsam oli Aachen, mis asub tänapäeval Hollandis. Karl Suurele meeldis ka kultuur. Ta kutsus oma teenistusse kõige tuntumad õpetlased ja rajas Aachenisse keisri kooli lähikondlastele ja Frangi ülikute poegadele. Karl Suure nimi ei tekkinud keisril suure riigi tõttu vaid tema suure kasvu tõttu. Karl I oli 190 sentimeetrit pikk, ta oli keskaja inimese kohta hiiglane. Keskaegsete inimeste arust oli Karl Suur ideaalne valitseja.
Karli peeti keskajal Rooma keisrivõimu taastajaks. Karl Suure ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord. Keiser reisis oma kaaskonnaga pidevalt mööda maad ja korraldas riigiasju. Kord aastas toimusid suured sõjaväe ülevaatused, kuhu kogunesid nii ülikud kui ka lihtsõdurid kogu riigist. Seal oli valitsejal võimalik alamatega nõu pidada. Kindlat pealinna riigil polnud, kuid Karlil oli mitu meelispeatuspaika, kus ta tavatses talvi mööda saata. Kõige tähtsam neist oli Aachen tänapäeva Hollandis. Riigi üksikute osade elu korraldasid keisri määratud asevalitsejad ja kohtunikud. Karl Suur pidas lugu ka kultuurist ja haridusest. Ta kutsus oma teenistusse kõige tuntumaid õpetlasi kogu Lääne-Euroopast ja muutis nii oma õukonna tõeliseks kultuurikeskuseks. Aachenisse rajati kool keisri lähikondlaste ja frangi ülikute poegadele. Ühtlasi soosis Karl kloostrite rajamist ja õpetatud munkade tööd nii kristlike kirjameeste kui
Pippin Lühike. Karl Martelli poeg kes sai pärast isa surma võimule. Head suhted paavstiga, aidates viimast langobardide rünnakute eest Võttis uuesti kasutusel kuninga tiitli. Kirikuriik e Paavstiriik. Kirikuriigist on tänapäeval säilinud vaid Vatikan. Kirikuriik eksisteeris 754-1870. Karl Suur- Pippin lühikese poeg. Pööras suurt tähelepanu vallutustele ja oli kirjaoskamatu. Krooniti keisriks. Suurel riiguk puudus aga seesmine ühtsus ja pealinn Karl Suure lemmiklinn oli aga Aachen Oli 1.90 pikk mis on oma aja kohta väga pikk mees Oskas Kreeka ja Ladina keelt, õppis lugema, kirjutamist ära ei õppinud. Karolingide kultuur- karlingide renessanss. Olulised reformid: Rajati kloostreid ja ilmalike kooli, Tugevtati ratsaväge Toimus kirjakeele ühtlustamine- Ladina keel Antiikkuluuri väärtustamine. Karolingide pärand. Karl suure võimu päris poeg Ludwig I Vaga, kes juba 817.a. jagas impeeriumi oma poegade vahel. Ida-Frangi riik- Saksa-Rooma riik
keisriks. Keskaegsete arusaamade järgi loeti keisrit kõigi kristlaste ülemvalitsejaks ning Karl Suurt peeti Rooma keisrivõimu taastajaks. Karl Suure valitsemisaega Frangi riigis iseloomustab rahu ja kord. Kindel poliitilise elu keskus puudus ning valitseja rändas koos arvuka kaaskonnaga pidevalt mööda maad ringi ja korraldas riigiasju. Karl Suure lemmikpeatuspaigaks sai Aachen Põhja-Saksamaal. Riigi erinevate osade elu korraldasid kuninga määratud asevalitsejad ja kohtunikud. Keiser soosis kultuuri ja haridust, kutsudes õukonda õpetlasi üle kogu Lääne-Euroopa (nn Karolingide renessanss). Üle terve riigi rajati kloostreid, toetati kristlike kirjameeste ja antiikaja filosoofide teoste uurimist ning ümberkirjutamist. 4. Keisririigi lagunemine:
Pihtimine, viimne võidmine enne surma, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. katedraal – katoliku kiriku pühakoda askees – ülimalt vähenõudlikult elamine inimvõimete piiridel, loobumine füüsilistest ja vaimsetest asjadest tsölibaat – loobumine vastassoo esindajatega füüsilisest (seksuaalsest) kokkupuutest Patrick – Suurbritannias elanud misjonär, kes levitas katoliku usku Iirimaal Aachen – Frangi riigi kohtumõistmise ja poliitika keskus, seal tegutses inkvisitsioonikohus VANA VENE RIIK Vürst – vürstiriigi (suur maavaldus Vene aladel) valitseja Duuma – vürsti nõuandjate kogu, koosnes bojaaridest Družiina – vürsti sõjasalk Varjaagid – viikingisõdalaste nimetus Vene aladel Õigeusk – pärast kirikulõhet Bütsantsis alguse saanud katolikust kirikust välja arenenud ristiusu haru Kirillitsa – Vene tähestik
*Tõrjub tagasi araablaste rünnakud *Karolingide dünastia esindaja *Esimene Frangi riigi hertsog Pippin Lühike *kukutab merovingid, pani aluse karolingide dünastiale *rajab kirikuriigi Karl Suur *Vallutas juurde uusi alasid *Alistas ja ristis saksid *Aastal 800 kroonis paavst Karli keisriks *Riigis oli rahu ja kord *Polnud kindalt pealinna *Karl sõitis mööda riik iirng ija korraldas riigi asju *Lemmiklinn Aachen *Pidas lugu kultuurist ja haridusest *Õukond oli kultuurikeksus *Kool Aachenis *Kloostrite rajamine, munkade töö väärtustamine Majordoomus- kunigakoja ülem Feodaalsuhted Feaodaalsuhete kujunemise põhjused *Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke- tekkis rüütlite kiht (varustus kallis, saadi sissetulekuid) *Vajadus luua stabiilne võimusüsteem- keskvõim nõrk, piirkonnajuhid tegelesid kõigega (kohtu mõistmine, maksu kogumine) Vasalli kohustused senjööri ees
Mekas asus Kaaba (kaba - araabia k. kuup) tempel, mille ühte seina oli müüritud must püha kivi, mida araablased väga austasid. 2. Kiiev 882a vallutas Oleg Kiievi ja pani nii aluse Vana-Vene riigile. Kiiev oli Vana- Vene riigi keskus (pealinn). Rikas kaubalinn. 3. Jeruusalemm - Constantinus Suure ajal sai Jeruusalemm kristlaste pühaks linnaks. 638 vallutasid linna araablased, kes olid võimul kuni Ristiretkede alguseni 11. Sajandil. 4. Aachen Karl Suur ehitas sinna palee. Rajas toomkiriku. Suri seal. Euroopa kultuuri keskus ning Alpidest põhja pool asuvate maade pealinn. Keskajal oli Aachen üks Saksa-Rooma riigi suuremaid linnu. Aacheni toomkirikus krooniti Saksa-Rooma kuningaid üle 600 aasta. 5. Konstantinoopol - Linnast sai algul Ida-Rooma, siis Bütsantsi pealinn. Konstantinoopolit tugevdasid, suurendasid ja kaunistasid eriti Theodosius II ja Justianus I
kuppel, ümar hoone KAROLINGIDE KUNST Taust: 732. a peatas viimane Merovingide kuningas (Karl Martell) islami pealetungi Euroopas tema poeg Philippe Lühike- esimene karolingide dünastia kuningas kõige kuulsam kuningas Karl Suur (valitses 768-814). Frangi riigi valitseja. 800 laseb end kroonida Rooma keisriks, kujuneb välja esimene suurriik Euroopas, pealinn Aachen (Saksamaal). Võttis eeskujuks Rooma riigi tugeva keskvõimu. Koondas oma õukonda teadlasi ja filosoofe, kunstnikke. Käis läbi Bütsantsiga, mõjutas kultuuri valitsev usund oli ristiusk kujutava kunsti eeskujuks antiik Arhitektuur: väljapaistvad kiviehitised- loss Aachenis, mille eeskujuks on võetud San Vitate kirik Ravennas. Seest 8 kandiline väljast 6. sambad toodi Itaaliast (lammutati tempel) originaalid. Tsentraalehitis
laadad, raha etendas poliitilist rolli - mingi piirkond selle isiku kontrolli all. Alaarenenud ääremaa. Karolingide panus kultuuri arengusse. Karolingide renessanss - kultuuri edasiminek, eeskujuks antiikaeg, vaimuelu areng, eesmärk: teadmiste ning oskuste tase, mis mineviku suureeskujude tasemele alla ei jääks. Karl Suur, tema lähikondlased koondasid enda ümber filosoofe, kunstnikke, luuletajad, rajati ilmalikke õppeasutusi - Aachen, kloostrites tekkisid uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamise keskused. Karolingide pärand. Ludwig I Vaga - Karl Suure poeg, jaotas 817. aastal impeeriumi oma poegade vahel - ümberjagamised, tülid, kodusõjad, mis killustasid Karl Suure pärandit. 843 Vaga poegade vahel Verduni leping - kunagine Frangi riik lõplikult kolmeks - uued arenguliinid. Ida-Frangi riigis tuli 10. sajandil võimule Ottoniidide dünastia (Otto I Suur, nimetas oma riigi Saksa-Rooma riigiks)
Lähivertailuja 20, 6897. Kaivapalu, A. & P. Eslon 2011. Onko lähdekielen vaikutus suomen ja viron omaksumiseen symmetristä? Korpuspohjaisen tutkimuksen tuloksia ja haasteita. In Lähivõrdlusi. Lähivertailuja 21, 132153. Kaivapalu, A. & M. Martin 2012. Perceived and actual similarity in closely related languages. Paper presented at EUROSLA 22 in Poznan September 58, 2012. Klein, H. G. & T.D. Stegmann 2000. EuroComRom Die sieben Siebe: Romanische Sprachen sofort lesen können. Aachen Shaker: Verlag. Kürschner, S., C. Gooskens & R. van Bezooijen. Linguistic determinants of the intelligibility of Swedish words among the Danes. In International Journal of Humanities and Arts Computing 2/1-2, 83-100. Lutjeharms, M. 2007. Processing levels in foreign-language reading. In J.D. ten Thije & L. Zeevaert (eds.), Receptive multilingualism. Linguistic analyses, language policies and dialectic concepts. Amsterdam: John Benjamins, 267284. Lähivõrdlusi. Lähivertailuja
Rahu aitas tagada eelkõige põhimõte, mille kohaselt jäi provintsidele Rooma ülemvõimu tunnistades vabadus järgida omaenda norme ja kummardada omaenda jumalaid. Karolingide renessanss-kultuuri edasiminek, eeskujuks antiikaeg, vaimuelu areng, eesmärk: teadmiste ning oskuste tase, mis mineviku suureeskujude tasemele alla ei jääks. Karl Suur, tema lähikondlased koondasid enda ümber filosoofe, kunstnikke, luuletajad, rajati ilmalikke õppeasutusi - Aachen, kloostrites tekkisid uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamise keskused. Rolandi laul-Ühe poeedi looming, mis põhineb muinasprantsuse luulepärimusel. Sündmustiku aluseks on 778. aastal toimunud frankide kuninga Karl Suure tagasipöördumine Hispaania sõjaretkelt ja Roncevaux' lahing, kus baskid ründasid frankide järelväge. Merovingid- Merovingid on 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Franki riiki valitsenud kuningate suguvõsa
Habsburgi Rudolf II (1583–1612), kes oli Ungari, Böömimaa ja Püha Rooma valitseja. Tema ajal taastati Praha kunagine hiilgus ja sellest sai üks Euroopa suurimaid kunstikeskusi. Rudolf II tõi Prahasse kuulsaimad Euroopa kunstnikud ja arhitektid – ehitas lossile laiendusi, uue raekoja 13 hoone ja peapiiskopi kiriku. Kunstnike hulgas, kes siis Prahasse tulid, oli Bartholomeus Spranger, Hans von Aachen, Pieter Stevens ja Roelandt Savery. Lisaks kunstikogumisele toetas Rudolf II kunsti otse, külastades kunstnike töökodasid ja tõstes kohalike meistrite taset käsitöölisest kunstnikuks (Wisse 2000). 14 KOKKUVÕTE Renessanss Põhja-Euroopas võttis väga palju üle sellest, mis oli eelnevalt toimunud Itaalias. XV ja XVI sajandil Madalmaadesse, Prantsusmaale, Saksamaale ja Böömimaale jõudnud renessanss
Ta oli edukas vallutaja, kellel õnnestus oma võimule allutada Itaalia (põhjaosa) ja peale pikka võitlust ka üks germaani hõime- saksid, mis suudeti ka ristiusustada. Aastal 800 tuli Karl Suur Rooma paavsti kutsel Rooma ja seal trooniti ta keisriks. Seda aastat loetakse ka Rooma keisrivõimu taastamiseks. Tema valitsusajal valitses kord. Keiser reisis mööda maad ringi ja korraldas riigiasju. Kindlat pealinna riigil polnud, kuid üks meelispaik oli keisril Aachen. Karl pidas lugu ka kultuurist ja kutsus oma õukonda kõige kuulsamaid õpetlasi üle kogu Lääne-Euroopa. Ta rajas Aachenisse kooli frangi ülikute poegadele. Karl Suur oli vara keskaja paremaid valitsejaid ja järgnevatele põlvedele jättis ta unustamatu mulje. Feodaalkord. Feodaalne killustatus. Frangi riigi valitsejad vajasid tugevat ratsaväge. Aga ratsamehe varustus oli kallis ja pealegi polnud talupoegadel põlluharimise kõrvalt aega väeteenistusse tulla
67. Mis eristab kreeka pärandi levikus Karolingi renessanssi ja nn. 12. sajandi renessanssi; kes on tuntumad kreeka pärandit levitanud humanistid? Karolingide renessanss - kultuuri edasiminek, eeskujuks antiikaeg, vaimuelu areng. Eesmärk: teadmiste ning oskuste tase, mis mineviku suureeskujude tasemele alla ei jääks; Rooma impeeriumi taastamine. Karl Suur, tema lähikondlased koondasid enda ümber filosoofe, kunstnikke, luuletajad, rajati ilmalikke õppeasutusi - Aachen, kloostrites tekkisid uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamise keskused. 12. sajandi renessanss – tõlkimine kreeka keelest ladina keelde, et saada uusi teadmisi, teadus-ja filosoofiatekstid. F. Petrarca, G. Boccaccio, L. Valla, Erasmus Rotterdamist, Michelangelo... 68.Milliseid Pompeist pärit arhetüüpe leidub euroopa kirjanduses ja kunstis? Pompei seostub kirjanduses ja kunstis vastuoludega: elu ja surma, rõõmu ja kannatusega.
Ühte postitõlda mahtus 1012 reisijat. Valgustusajastul eelistati postitõlda isiklikule sõiduvahendile ka reisil avanevate suhtlemisvõimaluse pärast. Euroopa kaheks olulisimaks postiühenduseks kujunes Brandenburgi postiteenistus Reini-äärsest Klevest üle Berliini ja Königsbergi Memelini, mida rootslased jätkasid Riia, Tallinna ja Tartu suunal ning laevaühenduse abil edasi Stockholmi ning keiserlik postitrakt Aachen-Köln-Frankfurt-Leipzig-Dresden, mis sai alguse Pariisist ning jätkus üle Varssavi Venemaale. Pariisist Dresdenini toimus 18. sajandi lõpul juba igapäevane regulaarne postivedu, ka teistel postiteedel liikus post vähemalt korra nädalas. Abielu, perekond ja moraal Kuni 18. sajandini jäi Euroopas püsima abielumudel, mis seadis abielu sõlmimisel esiplaanile pragmaatilised kaalutlused ning abiellujate vanemate tahte. Ühiskonna soovimatus uusi
joonia kapiteeliga lõppevad pilastrid. Kitsad ümarkaarelised aknad, kunstipäraselt erivärvilistest kividest laotud sein, siksakfriis ning kõrge viilkatus on aga karolingide arhitektuuripärandisse kuuluv. Lossiehitisi (nim. pfalz) karolingide ajast säilinud ei ole, kuigi Karl Suure ajal ehitati neid (kindlasti kindluslossidena) palju. Esialgu rändas kuningas oma kaaskonnaga lossist lossi, seetõttu oli iga lossikompleks ka omaette majandusüksus. Üheks pidevamaks residentsiks kujunes Aachen (9.saj.), mis oli ehitatud vanade germaanlaste ja keltide ehitustraditsioone silmas pidades. Pfalzi ristkülikukujuline peahoone oli jaotatud mitmeks ühesuuruseks saaliks. Teise tuntud residentsi Ingelheimi lossi (9.saj.) peahoone ehitamisel oli eeskujuks olnud rooma-aegne basiilika, lossi ees oli ka väike aatriumõu . Pärast Karl Suure surma lagunes Frangi riik paljudeks väikesteks riigikesteks. Veelkord tehakse katse pöörduda tagasi antiigipärandi poole Ottode ajal 10.sajandil
Laikmaa59.43642024.757250 1636 Kesklinn 3603 21209-1 A. Laikmaa59.43591124.757259 3603 Kesklinn 9936 7000015-1A/K Loodus59.20599724.665808 9936 Kohila vald 9937 7000016-1A/K Loodus59.20574424.665679 9937 Kohila vald 27898 4400004-1Aa 59.41802427.158673 27898 Lüganuse vald 27899 4400003-1Aa 59.41789727.156540 27899 Lüganuse vald 38090 Aachen 50.769999 6-Jan 38090 21785 7800002-1Aadami 58.25244526.880715 21785 Haaslava vald 24424 7800001-1Aadami 58.25262926.881549 24424 Haaslava vald 25344 3700002-1Aadma 58.80409722.654855 25344 Käina vald 25345 3700001-1Aadma 58.80403722.654734 25345 Käina vald 26969 6700002-1Aadu 58.50748124.546908 26969 Are vald 27395 6700001-1Aadu 58.50772924
annaabi.ee 
