Liikme surma korral abistati matustega, toetasid tsunftiliikmete perekondi. Tehti ühisüritusi Kehtestati kindlad piirid, mida toota ja kui palju. Takistas/ piiras konkurentsi. Kindlad tööajad. Reklaam oli keelatud. 4. Loetle kaupu mida hansakaupmehed vedasid läänest itta ja idast läände. Läänest itta: sool, vein, õlu, relvad, vürtsid, heeringas Idast läände: karusnahk, pargitud nahk, vaha, mesi, puit, tõrv, lina 5. Mõisted: tsunftijänes, skraa, sedööver Tsunftijänes tsunftiväline käsitööline Skraa käsitööliste põhikiri, kus oli kirjas, kellel on tsunfti kuulumise õigus, liikmete õigused ja kohustused, tööajad jne Sedööver meistritöö 6. Gildid Tallinnas keskajal. Suurgild sinna kuulusid jõukad ja rikkad kaupmehed Väikegild käsitöögild, koondas eri käsitööharude tsunfte Mustpeade vennaskond sinna kuulusid vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid,
põldu, peeti loomi ja tegeleti aiandusega. Loomi peeti ka linnatänavatel. Tegutsesid kalurid, kes müüsid oma saaki nii linnas turul kui ka kaupmeestele väljaveoks. Tsunftid ja gildid Tsunfti põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Kehtis tsunftisundus, mille kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata käsitööga tegeleda. Tsunftijänes tsunftiväline käsitööline Skraa õpipoiss, sell, meister, vanem Juhtiv osa tsunftides kuulus tsunftimeistrile. Ühe linna käsitöötsunftid moodustasid käsitööliste gildi. Kaupmeeste ühendus oli tavaliselt Suurgild. Suurgildi hoone Tallinnas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Vahiteenistus linnamüüril, linna sõjline kaitse, maksude maksmine, osavõtt linnale vajalikest töödest. 11. Mis on Hansa Liit? Läänemereäärsete kaubalinnade liit. 12. Millised kaubad liikusid idast läände, millised läänest itta? Läänest itta- metalltooted, relvad, vürtsid, sool. Idast läände- mesi, vaha, vili, karusnahad. 13. Nimeta Eesti hansalinnad. Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi. 14. Mõisted. Tsunft- käsitööliste ühendus. Tsunftijänes-tsunftiväline käsitööline Sedööver- meistritöö. Gild- Kaupmeeste ühendus. Suurgild-Rikad ja abielus kaupmehed. Mustpeade gild- vallalised kaupmehed. Skraa-tsunfti põhikiri. Väikegild- koondas käsitööharude tsunfte.
Ristisõjad Põhjusteks: Usuline vaimustus ning võimuiha Clermont kirikukogul kutsuti üles rahvast muhamedlasi Pühalt Maalt välja ajama Tulemus: Ebaõnnestus Haridus Vaimuli Alamaste o Grammatika, retoorika, dialektika. Ülemaste o Aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. Linnad Tsunftid Ametialade järgi koonduti tsunftidesse o Väljaõpe, turu kaitsmine, hinna ja kvaliteedi kontroll Tsunftijänes – Tsunftiväline käsitööline Skraa – Tsunfti põhikiri Meistriks saamine: o Õpipoiss, Sell, Meister Gildid Keskaegne ametiühendus o Kaitses oma liikmete huve o Hoolitseti leskede ja orbude eest Mustpeade vennaskond – Vallalised kaupmehed Lepiti prostitutsiooniga Öine liikumise keeld Hansa liit Kaubaühendus Lääne- ja Põhjameri
Tsunftid ja tsunftikord Käsitöömeistrid koondusid kutseühingutesse – tsunftidesse. Meister, kes tsunfti ei kuulanud, ei tohtinud ka käsitööga tegeleda. Kui ta seda salaja tegi kihutati ta kui „vusser’’ ehk „tsunftijänes’’ linnast minema. Seal said nad oma toodangut müüa hoopis odavamalt kui linnakäsitöölised, kelle kaubale määras tsunfti hinna ja headuse nõude. Tsunfti liikmed valmistasid käsitöölised ainult tellimuse peale. Selle tööga ei saanud ta kuidagi rikkaks, aga ei jäänud ka vaeseks. Tsunfti pidi linn piiramiseks korral saatma müürile või mõne väeava juurde kaitsesalga. Igal tsunftil oli kaitsepühak ja temale pühendatud altar kirikus või kabel kiriku juures
Sool Raud Heeringas Vürtsid Kaupmehed Kaupmeestel olid omad ühingud, ehk gildid. Rikkad kaupmehed kuulusid suurgildi Näiteks Pika tänava alguses, maiasmoka kohviku vastas. Käsitöö Vastavalt erialale olid käsitöölised jagunenud ühingutesse ehk tsunftidesse. Meistriks saada oli raske. Õpipoiss sell meister Rännuaastatel pidi sell koguma raha. Sell pidi oma meistri oskuste tõestamiseks tegema meistritöö. Tsunftijänes .. ebaseaduslikult meistritööd tegev persoon Vussermeister Katoliku kiri ja usupuhastus Kiriku valitsemine. Kohalik kõrgeim kirikuvõim kuulus Riia peapiiskopile. Temale allusid Tartu ja Lääne-Saare piiskopid. Piiskopi ülesanneteks oli: Valitseda majanduslikult ja politiiliselt piiskopkonda. Õnnistada ametisse vaimulikke. Õnnistada kirikuid, kabeleid ja kelli Pidada pidulikke missasi.
Sunnismaisus- talupoeg ei tohtinud oma isanda juurest ära pageda Linnaõigus- tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast Gild- käsitööliste ühing Tsunft- kaupmeeste ühing Skraa- tsunfti põhikiri, mis määras ära, mis tingimustel saadakse meistriks ja tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. Oldermann- tsunfti või gildi vanem, kes valiti tavaliselt ametisse kolmeks aastaks. Tsunftijänes- ei kuulunud kusagile tsunftiühingusse Hansa Liit- 13.17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Piiskop- Kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja. Toomkapiitel- kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel Visitatsioon- Reformatsioon- oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik
keeld Linnad • Lüübeki õigus – Tallinn 1248 – Rakvere 1302 – Narva 1345 • Riia õigus – Tartu 1262 – Haapsalu 1279 – Viljandi (1283) – Paide 1291 – Uus-Pärnu 1318 • Piiskopiõigus – Vana-Pärnu 1251 Linnade juhtimine • Raad – bürgermeistrid – raehärrad – rae juures linnafoogt • Gildid – Suurgild – Mustpeade vennaskond – Väikegild • Tsunftid – tsunftisundus, tsunftijänes – skraa Kaubandus • Hansa Liit – Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu • Vahenduskaubandus – teravili välja – Euroopast sool, tekstiil, metall – Venemaalt karusnahad, vaha Kirikuelu • Piiskop – Tallinn – Tartu – Saare-Lääne • Toomkapiitel • Sinod • Visitatsioon • Mungaordud – tsistertslased – dominiiklased – frantsisklased – augustiinlased Reformatsioon • 1517 reformatsiooni algus
kirikuks. g) Skriptoorium- ümberkirjutuse ruum, kus mungad kirjutasid raamatuid ümber. h) Dormitoorium- ühine magamisruum munkadel. i) Refektoorium- ühine söögiruum munkadel. j) Rekonkista- Pürenee poolsaare tagasivõitmist muhamedlaste käest. k) Tsunft- tsunfti moodustasid kindla käsitööalaga tegelejad. l) Skraa- igal tsunftil oli oma põhimäärus skaara, mis määratles ka tsunfti hierarhia õpipoiss, sell, meister. m) Tsunftijänes- käsitöölised kes ei kuulunud tsunfidekse aga müüsid ikka oma kauupa. n) Jarlõkk- Pärast mongoolia vallutust Venemaal pidi vene vürst minema Kuldhordi khaani juurde ja taotlema endale valitsemisõiguse ehk jarlõkki. 2. Feodaalse killustatuse põhjused ehk mis põhjustas keskvõimu nõrgenemise? Kogu probleem sai alguse sellest, et kuningalt välja jagatud maatükkid ei tulnud enam tagasi talle ja maad jäi tal aina vähemaks
· Tsunft- kindla käsitööalaga tegelejad, põhiülesandeks kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk skraa,(trahvid purjujoomise, teiste solvamise, ebasobilikult riides käimise jm. eest) mis määratles hierarhia- õpipoiss, sell, meister. Sageli oli tsunftil oma kabel või koguni kirik. Moodustas ka omaette sõjalise organisatsiooni. Toimusid ka tsunftide kokkutulekud joodud. Tsunftijänes- isik, kes töötas aadliku majas oskustöölisena ja salaja müüs oma kaupa edasi. · Tsunftimeister- igal oli mitu õpipoissi, kes elasid nende juures ja kuuletusid oma ülemusele. Keskaja lõpupoole pidi õpipoiss olema sündinud kristlikust abielust. Pidi õppima 2-5 aastat. Sellid rändasid mööda teisi linnu või riike ja kogusid kogemusi seal tehtavaga. Et saada meistriks, pidi tegema lõputöö.
Mõis suur maavaldus- ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud. Tallinn-Reval, Tartu-Dorpat, Viljandi-Fellin, Pärnu-Pernau, Haapsalu-Hapsal, Paide- Weissenstein, Rakvere-Wesenberg, Narva-Narwa, Kuressaare-Arensburg, Valga-Walk. Sõbrakaubandus igal talupojal oli linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. Maalaat oluline kauplemiskoht Tsunftijänes nurgakäsitööline, kelle vastu võitlemine muutus järjest lootusematuks Manufaktuur - hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised Jesuiidid etendasid olulist rolli rekatoliseerimises. 1583. a. asutasid nad Tartus gümnaasiumi, mille haridustasemele polnud eesti varasemas ajaloos võrdset. Siis asutasid nad tõlkide seminari, mille eesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate. Pühajõe mäss 1642. a
Väike Gild kästitööliste gild (Püha Kanuti Gild & Püha Olevi Gild) Kanuti Gildi ei saanud kuuluda voorimehed, mündrikud, lihunikud, kandjad, kaalujad. Kanuti Gildi kuulusid maalermeistrid, kullasepad, pagarid, rätsepad. (suuremat tulu toovad ametid said vaid kuuluda, teised kuulusid Olevi Gildi) Suurgild linna kaugkaupmeeste ühendus Tsunft käsitööliste vennaskond Olderman gildivanem Sündik linnajurist Foogt maahärra esindaja Bürgermeister rae juhatus Tsunftijänes tegi käsitööd väljaspool tsunfti Stift piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses Diötsees piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda Hansa Liit Põhja-Saksa kaubalinnade liit, mis kontrollis keskajal kogu Põhja-Euroopa kaubandust. Eesti alalt kuulusid sinna Taru, Tallinn, Uus-Pärnu ja Viljandi. Tallinnas olid kaupmeeste organisatsioonideks Suurgild ning Mustpeade Vennaskond, kuhu koondusid vallalised kaupmehed
Linnaõigus- leping feodaali ja linna vahel, millega pandi paika kuidas linn toimib ,,Linna õhk teeb vabaks"- linna põgenenud sõltlased said aasta ja ühe päeva möödudes vabaks inimeseks. Raad- linnavalitsus, valitses linnavalitsus, eesotsas oli bürgermeister. Rae suurus sõltub linna suurusest. Tsunft- käsitööliste ühing -korraldasid väljaõpet -kaitsesid turgu -kontrollisid hinda ja kvaliteeti *Tsunft piiras majanduse ja käsitöö arengut. Tsunftijänes- tsunftiväline käsitööline Skraa- tsunfti põhikiri Tsunfti hirearhia: 1.Õpipoiss (7.a) 2.Sell 3.Meister Sedööver- meistritöö *Ühe linna käsitöölaste tsunftid koondusid tavaliselt Väikegildiks. Gild- keskaegne ametiühendus -kaistes oma liikmete huve -korraldas seltsielu -pakkus vajadusel abi ja toetust -hoolitseti leskede ja orbude eest *Gildidest oli tähtsaim linna kaugkaupmehi ünedav Suurgild. *Vallalisi kaupmehi ja selle ühendas Mustpeade Vennaskond.
1.Keskaegne linn(linnade kujunemise eeldused, linnade privileegid) 2. Raad (rae ülesanded) 3. Tsunft ja gild (kuidas kaitsesid oma liikmete huve, millega tegelesid?, tsunfti sunduse pos ja neg mõju majanduse arengule 4. Ristisõjad(millal? olulisemad) 5. Mungaordud ja rüütliordud(tunnusjooned, näited) 6. Vasalli ja senjööri vastastikused kohustused 7. Talupoja kohustused isanda ees 8. 2 kaubanduspiirkonda euroopas 9. Mõisted: skraa, sedööver, tsunftijänes, gild, koge, koormised, teorent, loonusrent, sunnismaisus VASTUSED: 1. Linn sai linnaks, kui talle anti linnaõigused. * Igal linnal omad seadused * Igal linnal õigus ehitada linnamüür (Tallinnal 2,35 km, 27 torni) * Tohtis vermida münte (mündikoda - mündimeister) Eeldused: * veekogude lähedus (meri, jõgi, järv, jne) * muud looduslikud tegurid (mäed, künkad jms) * kaubandusteede ristumiskohad 2. Raad oli linna omavalitsus
42. Turniir-aadlikute vaheline sõjaline nö väljakutse, kus demonstreeriti oma vaprust. 35. Iseloomusta linna rolli keskaja alguses. Linn ja linnakultuur suutsid keskaja esimesel poolel püsida vaid maaharijate toel.Linn sõltus ümberkaudsetest küladest, mille majandus oli spetasialiseerunud linnaelanike vajadustele, kestis kuni 15. saj.ni. 36. Miks ei ehitatud keskajal üles enamikku keskaja linnu? Nad olid laisad, nad ei viitsinud 37. Selgita mõisted: skraa, tsunftijänes, koge. skraa-ehk käsitööliste oma põhikiri, mida kasutati tsunftides ehk käsitööstuskodades. koge-keskaegne ühe- või kahemastiline purjelaeva tüüp, kasutusel nii kauba- kui sõjalaevana. Tsunftijänes-tsunftivälised käsitöölised 38. Nimeta 2 kaubanduspiirkonda 13.-14 saj. (lk 126) a)Vahemeri-Euroopa,Idamaade ja Põhja-Aafrika vaheline kaubanduspiirkond b)Lääne- ja Põhjameri 39. Nimeta 7 „vaba kunsti”.
linnvabariigid. Neid valitses raad eesotsas bürgermeistriga. Puudus teoorjus, andamid ja suuremad senjöörmaksud. Polnud täitsa iseseisvad, kuninga kontroll. TSUNFT: Käsitöölised kuulusid kohustulikult tsunftidesse, igal käsitööharul oli oma tsunft. Ül. Oli kontrollida tootmist, müüki ja kvaliteeti. Ilma tsunfti kuulumata ei tohtinud käsitööga tegeleda. Põhimäärus skraa, hierarhia õpipoiss, sell, meister, viimaste seast valiti vanem. Tsunftimeistrile kuulus juhtiv osa. Tsunftijänes-inimene, kes tegeles väljaspool käsitööga. Ühe linna tsunftid moodustasid gildi, mida nim. väikegildiks. Kaupmeeste ühendus suurgild. Vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid Mustpeade gild. KAUBALINNADE LIIDUD: Kaubandus oli koondunud 2te suurde piirkonda: 1.Vahemeri (Euroopa ning Idamaade ja Põhja-Aafrika vaheline ühendustee), 2.Lääne-ja Põhjameri, kuhu kuulusid saksa kaupmehed. 1160.a moodustasid kaupmeeste koondise-Hansa. Hiljem kujunes sellest kaubalinnade liit
Vanemad esemed viidi rehetuppa ja uued toodi puhtamatesse kambritesse. Riideid hakati kirstu asemel panema riidekappi. Taludesse tekkisid kummutid, voodid, lauad, peeglid ja toolid. Jõukamates taludes hakati sisustuses kasutama linnalikumaid elemente.4 1 Eesti Rahva Muuserum. Talupoja argielu. Elektrooniliselt kättesaadav: http://www.erm.ee/et/Avasta/Rahvakultuur/Talupoja-argielu 2 Eesti Rahva Muuserum. Talupoja argielu. 3 Raal, M. Stiilid, mis jätnud jälje- talumööbel. Tsunftijänes, 2006. Elektrooniliselt kättesaadav: http://www.sisustusweb.ee/uudis/184/stiilid-mis-jatnud-jalje-talumoobel.html 4 Talupojad valmistasid lihtsamat mööblit ise, kuid suuremad esemed nagu riidekapp, kummut, voodi, laud, tool ja peegel telliti otse meistrilt ja põhjuseks nagu tänapäevalgi abiellumine või elukoha vahetus
ordumeister, kümnis, hinnus, teotöö), võõrvõimude omavahelised suhted (üldiselt), talupoegade olukord, aastad 1236 ja 1237 – Mõõgavendade ordust saab Liivi ordu, Stensby leping 1238, läänisuhted, maa-aadel) 6. Linnad keskajal. Õp. I osa lk 55, 69-70, 110. (9 keskaegset Eesti linna, linnaõigus, Tallinn 1248, Kuressaare 1563, raad ja selle ülesanded, gild, tsunft, skraa, tsunftijänes, agul, seek, Johann von Üxküll, Tallinna raekoda) 7. Jüriöö ülestõus 1343-1345. Õp. I osa lk 55-56. (Põhja-Eesti võimuvahetus, jüripäev, ülestõusu põhjused, Paides toimunud läbirääkimised mais 1343, eestlaste kuningate tapmine, Pöide, Karja, Vesse, Maasilinn, Eestimaa müümine Saksa ordule 1346, 1347 Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu alla) 8. Maarahvas 14.-16. saj. Õp. I osa lk 64-67.
Pärisorjus talupoega peeti mõisniku isiklikuks omandiks ning sellega kujunes välja pärisorjus Sunnismaisus talupoeg ei tohtinud oma isanda juurest ära pageda Skraa tsunfti põhikiri, mis määras ära, mis tingimustel saadakse meistriks ja tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. Oldermann tsunfti või gildi vanem, kes valiti tavaliselt ametisse kolmeks aastaks. Tsunftijänes ei kuulunud kusagile tsunftiühingusse Piiskop Kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja. Toomkapiitel kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel Reformatsioon oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik Missa jumala teenistus (ladina keeles) Katedraal on kristlik linna piiskopikirik põhiliselt katoliku, anglikaani või luteriusu kirik.
olukord oli kõikjal enam-vähem sama. Privileege neil ei olnud, küll aga kohustused. Linnade kasvades kujunes välja 12. - 13. saj. neljaseisuseline mudel: aadlikud, vaimulikud, linnakodanikud ja talupojad. 7. Olulisteks majandusharudeks olid kaubandus ja käsitöö. MÕISTED: skraa - tsunfi põhikiri, kus olid kirjas alluvussuhted oldermann - oli mõnede organisatsioonide esimees tsunftijänes - käsitööline, kes ei kuulunud tsunftiühingutesse koge - ühe- või kahemastiline purjelaev Hansa Liit - oli 12. - 17. sajandil tegutsenud Läänemere äärsete linnade kaubanduslik ja poliitiline liit 8. Euroopa ülikoolide tegutsemise alguseks loetakse 12. sajandit. Eelnevalt olid tegutsenud nn protoülikoolid, kus anti kõrgemat haridust vaid teatud ühes teadusharus.
3. Tallin 1248- sai linnaõiguse 4. Kuressaare 1563- sai linnaõiguse 5. raad ja selle ül- linna võimuorgan e maistraat; pidid arvestama sissetulekuid, hoolitsema heakorra, kirikute, koolide, vaeste, haigete, julgeoleku, tuleohutuse, riietuse jne. Eest 6. gild- suurem käsitööliste organisatsioon 7. tsunft- gildist väiksem käsitööliste organisatsioon 8. skraa- rae poolt kinnitatud tsunfti põhikiri. 9. Tsunftijänes- ametivendadest konkurendid, kellel meistripabereid ei olnud 10. agul- eeslinnad, kus elas vaesem rahvas 11. seek- linnast veidi eemal rahatud hospidalid leepra ja pidalitõveliste jaoks 12. Johann vonÜxküll- kuulus Riisipere mõisnik, kes oli surnuk piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja 13. Tallinna raekoda- 13. saj. Gooti stiilis raekoda ning on vanim Baltimaades ja Skandinaavias. 7.Jüriöö ülestõus 1343-1345 1
Tallinn sai selle 1248, Arensburg (Kuressaare)1563. Raad – linnade kõrgeim võim, kohtu organ. Rae ülesanded : a) linna rahanduse juhtimine b) elanike turvalisuse tagamine c) linnaelanikud liialt raha ei kulutaks d) kohtumõistmine Gild – kaupmeeste ja käsitööliste ühendused. Näiteks Neitisi-Maarja Gild, mis oli Toompea härraste teenijad Tsunft – ühe eriala käsitöölised. Skraa – tsunfti põhikiri. Tsunftijänes – ei kuulunud kusagile tsunftiühingusse. Agul – linna kaugem osa, kus elavad vaesemad inimesed. Seek – keskaegsetes linnades hospital. Tallinnas oli 24 raehärrat. Tegevuses oli korraga 12 raehärrat ja nad vahetusid omavahel. Selle töö eest palka ei saadud. Johann von Üxküll - Riisipere mõisnik, kelle Tallinna raad lasi endise talupoja tapmise eest hukata. Keskajal oli levinud ütlus, et linnaõhk teeb vabaks sellepärast, et talupojad põgenesid keskajal kurjade
Paljud ehitasid endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni. Vandersell rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töötas poolaastate kaupa teiste linnade meistrite juures ja sai selle eest palka. Pärast rännuaastaid tuli enamus vanderselle kodulinna tagasi eksameid tegema. Meister keskaegne ettevõtja, osales linnavalitsemises. Tavaliselt said meistriteks meistrite pojad. Sellid, kes abiellusid meistri lesega, said meistriks. Gild ühinenud tsunftid Tsunftijänes tsunftiväline käsitööline Hansa Liit - oli 13.17. sajandil tegutsenud Põhja - Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Koge - on keskaegne ühe- või kahemastiline purjelaeva tüüp, kasutusel nii kauba- kui sõjalaevana. Universiteet üliõpilasorganisatsioon 13.saj algul Rektor ülikooli juhataja ametinimetus Dekaan kõrgkooli teaduskonna juhi ametinimetus
Paljud ehitasid endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni. Vandersell – rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töötas poolaastate kaupa teiste linnade meistrite juures ja sai selle eest palka. Pärast rännuaastaid tuli enamus vanderselle kodulinna tagasi eksameid tegema. Meister – keskaegne ettevõtja, osales linnavalitsemises. Tavaliselt said meistriteks meistrite pojad. Sellid, kes abiellusid meistri lesega, said meistriks. Gild – ühinenud tsunftid Tsunftijänes – tsunftiväline käsitööline Hansa Liit - oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja - Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Koge - on keskaegne ühe- või kahemastiline purjelaeva tüüp, kasutusel nii kauba- kui sõjalaevana. Universiteet – üliõpilasorganisatsioon 13.saj algul Rektor – ülikooli juhataja ametinimetus Dekaan – kõrgkooli teaduskonna juhi ametinimetus
4) hoolitseda vaeste ja tõbiste ülapidamise eest 5) kanda hoolt kirikute ja koolide eest Gild – suurem käsitööliste või kaupmeeste ühendus [Kanuti(saksa soost käsitöölised), Oleviste gild(eesti soost kt-d), Toomgild ( Toompea kt-d)] Tsunft –ühe eriala käsitööliste ühendus, et turgu kaitsta Skraa – rae poolt kinnitatud põhikiri, mis kujundas tsunfti siseelu Tsunftijänes – ehk vussermeister, tsunfti ametivendadest konkurendid, kellel puudusid meistripaberid, püüdsid salaja turule tulla. Agul – ehk eeslinn, linnad ei suutnud kasvavat elanikkonda ära mahutada ja nii asus vaesem rahvas elama agulitesse. Seek – haigla, mis rajati linnast veidi eemale, sinna viidi pidalitõbe põdevad inimesed Johann von Üxküll – Riisipere mõisnik, 1535. aastal lasi raad ta hukata, kuna ta piinas surnuks ühe oma ärapõgenenud talupoja
- Linnaõigus on seotud linna kodanikkonnaga - Linnaelanik oli nii õiguslikult kui ka varanduslikult differentseeritud - Ntx. Hamburgi elanikkond varanduslikult: rikkad (suurkaupmehed jms), jõukad (laevaomanikud, keskmised kaupmehed), keskkiht (käsitöölised), lihtkodanikud (tavalised kösitöölised), ülejäänud. - Kuulumine linna juhtgrupp eeldas varandust - Tsunftide kildide põhikirja kinnitas maahärra. - Vusserdaja tsunftijänes - Linnade probleem maa aadlikkud, kes linna elama asusid. Aadel kui maksuvaba kiht - Ka vaimulikud kui maksuvaba kiht - Majandusliku jõukusega kasvas poliitiline tähtsus - Et enda huvide eest paremini seista, moodustasid linnad liite ntx Lombardia liiga - Itaalia linnad olid saavutanud 12. Sajandiks faktilise iseseisvuse, Lombardia liit oli kesri vastu, kes soovis oma võimu taastada - Saksamaa ajaloost Reini liit, mis koondas linnasid, maahärrasid jõe piirkonnas
müügi üle. Enamikus linnades kehtis tsunftisundus, ilma kindlasse tsunfti kuulumata ei tohtinud mingi käsitööga tegeleda. Tsunftil oli põhimäärus e. skraa, mis määratles hierarhia õpipoiss, sell, meister, tsunfti eesotsas meistrite seast valitud vanem. Vastastikune abistamine, ühiskassa, tsunftil võis olla oma kaitsepühak, kabel või kirik, ta oli ka sõjaline organisatsioon. Tsunftid kaitsesid oma liikmete huve tsunftivälise käsitöö vastu, tsunftiväline käsitööline tsunftijänes. Igal meistril oma sellid ja õpipoisid, elasid meistri kodus, sõid seal, allusid meistri korraldustele. Keskaja lõpul esitati õpipoistele ja sellidele kõrgemaid nõudmisi. Õpipoiss pidi olema sündinud kristlikust abielust, kõigepealt võeti ta mõneks nädalaks proovile. Sellil oli kindel arv õpiaastaid meistri juures, pluss 2-3 kohustuslikku rännuaastat, et käsitööoskused ei manduks.
venelaste poolt vürst Aleksander Nevski juhtumisel lõplikult puruks löödi. Sellele vaatamata pidid venelased tunnistama Eesti- ja Liivimaa jäämist läänest tulnud võimu alla. 14. Linnad keskajal Lk.60-61, 75-76, 78-79 (9 keskaegset Eesti linna, linnaõigus, Tallinn 1248, Kuressaare 1563, piiskopiõigus, raad ja selle ülesanded, sündik, bürgermeister, linnafoogt, gild, tsunft, skraa, tsunftijänes, kaubaartiklid: teravili ja sool, agul, seek, Johann von Üxküll, Tallinna raekoda 1404, Raeapteek 1422) *9 linna- Tallinn(1248), Tartu(1262.a), Vana-Pärnu linn, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere *linnaõigus(Linnaõigus on linnakogukonna keskajast pärinev õigusnormide kogum)- Tallinnas, Rakvere ja Narvas kehtestati Lüübeki linnaõigus. Tartus, Viljandis, Paides ja Uus- Pärnus kehtestati Riia õigused
haigete, julgeoleku, tuleohutuse, riietuse jne. eest Bürgermeister- neid oli 4 ja nad moodustasid midagi selle juhatuse taolist. Sündik- eelnevale neljale tähtsuselt lähedane õpetatud juristide seast välja valitud, kes tundis hästi seadusi. Linnafoogt- maahärra esindaja rae juures, kes suuremates linnades omas siiski väikest mõjuvõimu. Gild- suurem käsitööliste organisatsioon. Tsunft- gildist väiksem käsitööliste organisatsioon. Skraa- rae poolt kinnitatud tsunfti põhikiri. Tsunftijänes- ametivendadest konkurendid, kellel meistripabereid ei olnud. Kaubaartiklid: teravili ja sool. Agul- eeslinnad, kus elas vaesem rahvas. Seek- linnast veidi eemale rajatud hospidalid leepra ja pidalitõveliste jaoks. Johann von Üxküll- kuulus Riisipere mõisnik, kes oli surnuks piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja. Tallinna raekoda 1404- Raeapteek 1422- 15. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Põhja-Eesti võimuvahetus: maa kuulus Taani kuningale, kes üritas Eestimaa Saksa ordule maha müüa
haigete, julgeoleku, tuleohutuse, riietuse jne. eest Bürgermeister- neid oli 4 ja nad moodustasid midagi selle juhatuse taolist. Sündik- eelnevale neljale tähtsuselt lähedane õpetatud juristide seast välja valitud, kes tundis hästi seadusi. Linnafoogt- maahärra esindaja rae juures, kes suuremates linnades omas siiski väikest mõjuvõimu. Gild- suurem käsitööliste organisatsioon. Tsunft- gildist väiksem käsitööliste organisatsioon. Skraa- rae poolt kinnitatud tsunfti põhikiri. Tsunftijänes- ametivendadest konkurendid, kellel meistripabereid ei olnud. Kaubaartiklid: teravili ja sool. Agul- eeslinnad, kus elas vaesem rahvas. Seek- linnast veidi eemale rajatud hospidalid leepra ja pidalitõveliste jaoks. Johann von Üxküll- kuulus Riisipere mõisnik, kes oli surnuks piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja. Tallinna raekoda 1404- Raeapteek 1422- 15. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Põhja-Eesti võimuvahetus: maa kuulus Taani kuningale, kes üritas Eestimaa Saksa ordule maha müüa
Ül: Linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Pidi rakendama abinõusid kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks, kaitsma linna huve suhetes teiste linnade ja maahärradega, kandma hoolt kirikute ja koolide eest, korraldama vaeste ja tõbiste ülalpidamsit jne..Olid ka kõrgemaks kohtuvõimuks linnas. Suurgild: suur kaupmeeste ühendus. Mustpeade vennaskond (vallalised) Tsunft, skraa: käsitööühendus (tsunft). Siseelu kujundas rae poolt kinnitatud skraa. Tsunftijänes: Ei kuulunud tsunfti aga tegeles käsitööga. Kaubaartiklid: teravili ja sool Agul: Eeslinn, kus oli vaesem rahvas, kuna linnad ei suutnud kiiresti kasvavat rahvahulka majutada. Seek: Asutused, mis rajati veidi linnadest eemale leepra (pidalitõbi) haigete jaoks. Johann von Üxküll: Kuulsa Riisipere mõisnik, kelle raad lasi hukata, kuna ta oli surnuks piinanud ühe oma põgenenud talupoja. Tallinna raekoda 1404, Raeapteek 1422 15. Jüriöö ülestõus
sattunud ajajärgu juhtivate ideede kriitika alla ja tõrjutud kaitsepositsioonile. Koolimaa Talurahvakoolide õpetajate (kellest paljud olid pärisorised talupojad) töötingimused 18 sajandil olid üldiselt halvad. Palka said nad mõisast viljas, mille mõis siis talupoegadelt sisse nõudis. Mõisas oli võimalus anda õpetajale kasutamiseks ka nn koolimaa. Sajandivahetusel hakati õpetajaid õppetöö ajaks mõisaorjusest vabastama ja nad ei kuulunud ka nekrutikohustuse alla. Tsunftijänes 19 sajandil valitsesid linnades saksa käsitööliste tsunftid, mis kuulusid väikegildi ja olid eestlastele suletud. Tsunftikäsitööliste hulka olid pääsenud mõned üksikud, kes töötasid tsunftiväliste käsitöölistena. Neil polnud õigust selle ega õpipoisse pidada. Tsunftid kohtlesid neid kui ,,jäneseid" ja ,,pusserdajaid". EELÄRKAMISAEG (1825-1860) Johan Köler Esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik (1826- 99)
kirikute ja koolide eest, korraldati vaeste ja tõbiste ülalpidamist jne. Kõrgeim kohtuvõim linnas. Sündik - õpetatud jurist, kes tundis hästi seadusi ja kuulus rae koosseisu. Bürgermeister - kuulusid rae koosseisu ja olid juhatu-ses(raesse kuulus neid 4). Linnafoogt maahärra. Gild -suurem käsitööliste organisat-sioon(Kanuti ja Oleviste gild, Toomgild). Tsunft - väiksem käsitööliste organisatsioon. Skraa - tsunfti põhikiri. Tsunftijänes - tsunfti välised käsitöölised. Teravili - olulisim kaubaartikkel. Suurem osa veeti läände. Sool - Soolaga saadi suurt vahekasu, kuna seda veeti Tallinna ladudesse ja sealt edasi Venemaale. Agul - eeslinn, kus elas vaesem rahvas. Seek - linnast eemal asuv hospidal. Johann von Üxküll - Riisipere mõisnik, kes hukati, sest ta oli surnuks piinanud ühe oma ära põgenenud talupoja, kes oli linnas viibinud juba aasta ja 1 päeva, mis kinkis tol ajal talupojale vabaduse. 1535
Enamikus linnades kehtis tsunftisundus, ilma kindlasse tsunfti kuulumata ei tohtinud mingi käsitööga tegeleda. Tsunftil oli põhimäärus e. skraa, mis määratles hierarhia õpipoiss, sell, meister, tsunfti eesotsas meistrite seast valitud vanem. Vastastikune abistamine, ühiskassa, tsunftil võis olla oma kaitsepühak, kabel või kirik, ta oli ka sõjaline organisatsioon. Tsunftid kaitsesid oma liikmete huve tsunftivälise käsitöö vastu, tsunftiväline käsitööline tsunftijänes. Igal meistril oma sellid ja õpipoisid, elasid meistri kodus, sõid seal, allusid meistri korraldustele. Keskaja lõpul esitati õpipoistele ja sellidele kõrgemaid nõudmisi. Õpipoiss pidi olema sündinud kristlikust abielust, kõigepealt võeti ta mõneks nädalaks proovile. Sellil oli kindel arv õpiaastaid meistri juures, pluss 2- 3 kohustuslikku rännuaastat, et käsitööoskused ei manduks.
Et tagada tsunftiliikmete äraelamine (bürgernarug) oli tsunfti liikmeskond piiratud. Ka tsunfti sees meistritele samade tingimuste loomine. Tagas kvaliteedi aga takistas tehnika kasutuselevõttu. Tsunfti võietakse tööle eksamiga. Kui liikmeskond piiratud, võimalused meistriks saada piiratud. 19 Meistriks saamine muutub päritavaks või eeldav meistri lesega abiellumist. See, eks praktiseerib tsunfti väliselt oma kunsti on vusserdaja ehk tsunftijänes. Teda nähes peavad tsunftiliikmed oma töö katki jätma ja vusserdajat püüdma minema. Linnads kohalikud meistrid, linnas kanda ainult kohalikku moodi. Peale reformatsiooni vaimulikud vennaskonnad kaovad ja erialased tsunftid (esmajoones erialased) jäävad alles. Oma vennaskonnad võivad olla ka käsitöö sellidel. Eraldiseisvad rühmad aadlikud, vaimulikud ja juudid. Linnad ei taha aadlikku oma kinnisvara omanikuks, sama vaimulike kohta, sestnad on maksuvabad.
Linnade juhtimine Raad Bürgermeistrid neid oli 2-4, moodustasid midagi juhatuse taolist Raehärrad mehed, kellest koosnes raad rae juures linnafoogt maahärra, kelle territooriumil raad asus Sündik - seadusetundja Gildid Suurgild Mustpeade vennaskond Kaitsepühakuks Mauritsus, kes oli mustlane Väikegild Tsunftid tsunftisundus, tsunftijänes skraa tsunfti põhikiri Kaubandus Hansa Liit Mõjutab Läänemere riike kõige enam Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu Vahenduskaubandus teravili välja Euroopast sool, tekstiil, metall (Tallinna linn soolale ehitatud, Helsinki ehitati, konkureerimaksTlnaga) Tartust on leitud kõige rohkem Veneetsia klaaspeekreid, Lossi tänavalt
annaabi.ee 
