Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskaeg - mõisted, aastaarvud, isikud (0)

1 Hindamata
Punktid
AASTAARVUD
313 – Constantinus Suur kuulutas Milano ediktiga ristiusu Rooma riigis lubatuks
381 – Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks
395 – Rooma keiser Theodosius Suur jagas riigi poegade vahel, luuesaluse Lääne-Rooma ja Ida-Rooma eraldumisele. Nii tekkis Bütsantsi riik
476 – Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri
732 – Võiduga Potiers´ lahingus löödi Karl Martelli juhtimisel tagasi araablaste edasitung Euroopas
756 – Moodustati Paavsti- ehk Kirikuriik
800 – Karl Suur krooniti Rooma keisriks
843 – Verduni lepinguga jagati Frangi riik Ludwig Vaga poegade vahel. See sai aluseks Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa kujunemisele.
882 – Vana-Vene riigi tekkimine
962 – Otto I kuulutas välja Saksa-Rooma keisririigi
1054 – kirikulõhe, Bütsantsi ja õigeusu kiriku eraldus
1066 – Hastingsi lahing, William I Vallutaja kuulutati Inglismaa kuningaks
1119 – Asutati Euroopa esimene – Bologna ülikool
1337 – 1453 – Saja-aastane sõda
1453 – Türklased vallutasid Konstantinoopoli
1492 – Cristoph Kolumbus purjetas üle Atlandi ookeani ja avastas nn Uue Maailma, Hispaania lõppes rekonkista
1494 – Hispaania ja Portugal sõlmisid avastavate maade omavahel jagamiseks Tordesillase lepingu
1517 – Martin Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele indulgentsidevastased teesid
1555 – sõlmiti Augsburgi usurahu
1572 – Algas Madalmaade ületõus Hispaania võimu vastu
ISIKUD
Odoaker – Germaani väepealik, kes kukutas viimase Lääne-Rooma keisri
Attila – Hunnide kuulsaim väepealik
Justianus I – Bütsantsi keiser riigi esimese õitsengujärgu ajal
Chlodovech Merovech – Frangi kuningas, kes vallutas peaaegu terve Gallia
Karl Martell – Frangi valitseja, hea strateeg , võitis Potiers´ lahingu
Karl Suur – Tugevaim Frangi riigi valitseja, vallutas väga suured alad
Erik Punane – Viiking, kes jõudis oma reisidega Gröönimaale
William I (Vallutaja) – Normandia hertsog , kes võitis Hastingsi lahingus anglosakse ja krooniti Inglismaa kuningaks
Aquino Thomas – Teoloog, pühak
Püha Benedictus – Kloostri rajanud munk
Otto I – Ottoniidide dünastia rajaja
Friedrich I Barbarossa – II ristisõjas osales
Richard I Lõvisüda – Osales III ristisõjas
Vasco de Gama – Avastas idapoolse meretee
Amerigo Vespucci – Itaalia maadeuurija
Fernao de Magalhaes – Esimene ümbermaailmareis
Henry VIII – Inglise kuningas, piiramatu võimu saavutaja
Püha Patrick – Misjonär Iirimaal, kaitsepühak
Hieronymos – Munk, kes tõlkis 4.saj Piibli ladina keelde
Augustinus – Kirikuisa , „Jumalariigist“ autor
Franciscus Assisist – Lõi frantsisklaste ordu
Jan Hus – Tšehhi vaimulik, tahtis kirikut reformida
Martin Luther – Reformatsiooni juht, uue kiriku rajaja
Johann (Jean) Calvin – Šveitsi reformatsiooni teise suuna rajaja
Bartolomeu Diaz – Jõudis Hea Lootuse neemeni
Cristoph Columbus – Ameerika avastaja
MÕISTED
FeodalismVasalliteet , keskaja tunnus, ühiskonna süsteem, mis tugineb, keskaja feodaalsuhetel
Seisuslik ühiskond (seisused ja nende roll) – Need kes sõdisid ja need kes pidasid sõdijaid ülal, vasalli sõjaliste teenete eest andis lääniisand talle nii kaitset kui ka toetust
Katoliiklus – Usk, keskaja tunnus, ideoloogia
Hunnid - Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud
Vandaalid - Idagermaani hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos
Keldid - Kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas
Goodid - Idagermaani hõim, kes elas algusaegadel Wisła jõe suudmel ning asustas 2. sajandist Sküütiat, Daakiat ja Pannoniat
Basileus – Bütsantsis nimetus keisri jaoks
Satraap – Ahhemeniidide riigis provintsi asehaldur, kellele kuulusid kõrgeim sõjaväeline, haldus- ja kohtuvõim
Patriarh – Õigeusu kiriku juht
Kirikukogu – Kõrgemate vaimulike koosolek
Merovingid – Clodovech Merovechist alguse saanud dünastia
Karolingid – Karl Suure järgi nimetatud dünastia
Majordoomus – Teatud piirkonna maaülikkonna juht
Lään – Vasallile kasutamiseks antud maatükk talupoegadega
Feood – Vabalt pärandatav lään
Benefiits – Sõjamehele antud lään (mitte pärandatav)
Allood – Täielikus omanduses olev maatükk
Domeen – Kuningate maavaldus
Investituur – Vaimulike tunnuste jagamise õigus
Rendihärrus – Talupojad maksid maa kasutamise eest renti
Mõisahärrus – Talupojad käisid mõisamaal tööl
Pärisorjus – Talupoegade sunnismaisus
Varjaagid – Viikingite nimetus Venemaal
Normannid – Viikingite nimetus Lääne-Euroopas
Ting – Rahvakoosolek
Ruunikiri – Viikingite kiri, peamiselt kividel
Misjonär – Jutlustaja, pöörab paganaid ristiusku
Kanoonik – Piiskopist Madalmaade vaimulikud
Toomkapiteel – Piiskopi juures olev nõuandev kogu
Sinod – Piirkonna tähtsamate piiskoppide koosolek
Visitatsioon – Piiskop külastas kirikuid ja kloostreid
Patronaadiõigus – Õigus määrata kohale preester
Sakramendid – Rituaalsed toimingud , läbi viib preester
Bulla – Paavsti ametlik dokument
Parlament – Esinduskogu
GeneraalstaadidSeisuste esinduskogu Prantsusmaal
Ketserlus – Kirikust erinev mõtlemine
Inkvisitsioon – Kohtupidamine ketserite üle
Skisma – Kirikulõhe
Abt – Kloostri juhataja
Prior – Kloostri juhi abi
Klooster – Vaimuliku ordu maja, mungad /nunnad
Rekonkista – Pürenee poolsaare tagasivallutamine
Maurid – Muhameedlased
Vaimulik rüütliordu – Munksõdurite ordu, eesmärgiks kaitsta Püha Maa valdusi
Püha Maa – Jeruusalemm
Paaž – Rüütliks saamise I etapp, poiss õppis seltskonnakombeid
Linnaõigus – Linna sõltumatus teha otsuseid
RaadLinnavalitsus
Bürgermeister – Rae tähtsaim liige
Oldermann - Gildi, tsunfti või muu organisatsiooni esimees
Tsunft – Käsitööliste ühendus
Skraa – Tsunfti põhimäärus
Gild – Kaupmeeste ühendus
Hansa – Läänemerd hõlmav kaubalinnade liit
Skolastika – Ülikoolides viljeledud teadused kokku
Empirism – Kogemusele rajatud teadus (mata, füsa)
Universitas – Ülikool
Rektor (keskaja ülikoolis) – Ülikooli juht
Dekaan – Õppejõudude valitud juht
Karavell – Kaugsõidulaev, võis sõita ookeanil
Tordesillase leping – Leping Hispaania ja Portugali vahel, jagati Lõuna-Ameerika
Reformatsioon – Kiriku ja Ühiskonna muutumine ristiusu puhastamisega
Hussiidid – Jan Husi õpetusest alguse saanud liikumine
Indulgentsid – Patulunastuskirjad
Simoonia – Vaimulike ametikohtade ostmine
Kalvinism – Calvini õpetuse järgi tegutsev ristiusuvool
Anglikaani kirik – Inglise kirik , mis lahkus Rooma kiriku alluvusest
Keskaeg - mõisted-aastaarvud-isikud #1 Keskaeg - mõisted-aastaarvud-isikud #2 Keskaeg - mõisted-aastaarvud-isikud #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor CantYouSee Õppematerjali autor
Kordamiseks

Sarnased õppematerjalid

Ajalugu Kordamine KT-keskaeg- 10 kl-
3
odt

Ajalugu Kordamine KT keskaeg ( 10.kl )

Püha Patrick ­ piiskor, kes juhtis 5. saj Iirimaal misjonitööd .Rajas Iirimaale rohkesti kloostreid ning koolitas misjonäre. Püha Bonifatius ­ Roomast lähtuva misjonitöö innukaim läbiviija, saklaste ristija. Ambrosius(340-397), Hieronymos(345-420),Augustinus(354-430) ­ kirikuisad ­ kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloogid. Gregorius I Suur ­ I paavst, kes võttis kasutusele tiitli ­ Jumala teenrite teener. ( 590.-604) 1. Keskaeg ­ mõiste võttis kasutusele 1469.a Giovanni andrea, paavst Paulus II raamatukoguhoidja Itaalia humanistid soovisid selle terminiga vastandada ,,vaepealseid" keskaja inimesi 15.saj ,,uutele" kaasaegsetele .perioodid : varakeskaeg,vahekeskaeg,hiliskeskaeg,kõrgkeskaeg 2.Barbarite vallutused ­ 5.saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a Rooma linna ning rajas 418. a Rooma keisririigi aladele I Barbarite kuningriigi

Ajalugu
Ajaloo mõisted ja isikud
27
doc

Ajaloo mõisted ja isikud

Kristlus ­ ristiusk, lähtub Jeesus Kristusest, sõnastatud uues Testamendis ja seda kannab maailmas edasi kirik. Merovingid ­ frangi riigi kuningadünastia, valitsesid 482-751 Islam ­ muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid ­ Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa ­ slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil ­ esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile Kapetingid ­ Prantsuse kuningadünastia, , nimi pärines Hugues Capet´st Feodalism ­ keskaegne hierarhiline ühiskonnakord, kus valitsejad ja suurfeodaalid andsid oma vasallidele kasutamiseks maavaldusi ­ lääne Feodaalne killustatus ­ olukord riigis, kus keskvõim on nõrk, vasallid aga iseseisvad. Tavaliselt kaasuvad sisesõjad, mis nõrgestavad riigi üldist kaitsevõimet. Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kuningas Patriarh ­ k?

Ajalugu
Keskaja ajalugu gümnaasiumile-teke-areng-Bütsants-Karl Suure keisririik-Skandinaavia
13
docx

Keskaja ajalugu gümnaasiumile: teke, areng, Bütsants, Karl Suure keisririik, Skandinaavia

· Kästiöölised- väikeettevõtted · Kaupmehi oli nii keisri soosingus olevaid kui ka vaeseid rändkaupmehi Bütsantsi kirik ja kultuur · Konstantinoopoli patriarh oli kõrge kirikutegelane · Patriarhi valisid vaimulikud, rahvas ja piirkondlikud kirikujuhid ehk metropoliidid Haridus ja vaimuelu · Bütsantsis kanti edasi antiikkreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone · Asutati kõrgemaid koole · Platon, Aristoteles Mõisted Arianism- kristlik usuvool, mille järgi Kristus pole Jumalaga sarnane, vaid ajalik ja loodud Domeen- kuninga isiklik maavaldus Feodaal- maaisand; valitseva klassi esindaja keskajal Feood- suurfeodaalilt alamfeodaalike antud maavaldus Invertituur- pidulik seisusesse või ametisse seadmine Katedraal- toom-ehk peakirik Majordoomus- Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem

Ajalugu
Kordamine-keskaeg
8
doc

Kordamine, keskaeg

Lõuna- Frangi riigis haarasid 967. aastal võimu Kapetingid -laialijagatud alade tükkhaaval kokkukorjamisega Prantsuse kuningriigi loomine. Lothari pärandi lõunaosas laiendas valdusi Itaalia kuningriik. 12. Dateeri: Rooma jagunemine idaks ja lääneks- .395a......; Langeb Lääne-Rooma- ..476........; Suur kirikulõhe- ....1054.....; Bütsantsi hävitamine türklaste poolt- ..1453......; Karl Suur kroonitakse keisriks- .800..; Verduni leping- ......843 ...; 13. Selgita mõisted: Pax Romana-ehk Rooma rahu oli institutsioonide kogum, mis tagas impeeriumi stabiilsuse reguleerides keskuse ja perifeeria suhteid. Rahu aitas tagada eelkõige põhimõte, mille kohaselt jäi provintsidele Rooma ülemvõimu tunnistades vabadus järgida omaenda norme ja kummardada omaenda jumalaid. Karolingide renessanss-kultuuri edasiminek, eeskujuks antiikaeg, vaimuelu areng, eesmärk: teadmiste ning oskuste tase, mis mineviku suureeskujude tasemele alla ei jääks. Karl Suur, tema

Ajalugu
Ajalugu II kursuse kokkuvõte
9
doc

Ajalugu II kursuse kokkuvõte

kuninga surma trooni, sest William Vallutaja I on tema sugulane. Selleks ajaks olid normannidest saanud prantslased. 1066 toimubki Hastingi lahing, milles anglosaksid saavad lüüa ja William Vallutaja saab Britannia troonile. Hakatakse peale suruma prantsuse keelt ja kombeid, kuid lihtrahvale need mõju ei avalda. 6. Islami usu teke ja levik (§10): araablaste usund enne Muhamedi, islami usu kujunemine, islami usu põhireeglid, islami levik (sh Euroopasse), (miks mõisted islami kultuur ja araabia kultuur on sünonüümid), kultuuripärand. al-Idris, ,,Tuhat ja üks ööd" Enne Muhamedi olid Araabias rändkarjakasvatajad ja lõunaosas olid kaubalinnad Meka ja Medina. Valitses polüteistlik usund. Allah oli üks paljudest, saatusejumal. Muhamed tutvus kristlaste ja juutide usundiga, kuid ajas neid sassi ja sattus niiviisi põlu alla. Hakkas juute ja kristlasi vihkama, lõi oma õpetuse. Kaupmehed kartsid, et kui

Ajalugu
Varakeskaeg - slideshow
2
odt

Varakeskaeg - slideshow

Keskaja algus ja lõpp: ALGUS: 476 ­ Rooma keisri Romulus Augustuse võimult tõukamine LÕPP: 1453 ­ Konstantsinoopoli vallutamine 1492 ­ Ameerika avastamine 1517 ­ usupuhastuse ehk reformatsiooni algus Mõisted: SENJÖÖR ­ suurfeodaal; oma valdustes poliitiline-, kohtu- ja haldusvõim VASALL ­ keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal; lään koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjäär vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest FEODAAL ­ maaisand FEOOD ­ maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt e senjöörilt; pärandamisõigusega maavaldus DOMEEN ­ kuninga isiklik maavaldus BENEFIITS ­ maavaldus ilma pärandamisõiguseta ALLOOD ­ kohustustest vaba maavaldus, pärusvaldus VARJAAG ­ viikingite nimetus Ida-Euroopas NORMANN ­ viikingite nimetus Lääne-Euroopas VIIKINGID ­ muinas Skandinaavia päritolu meresõitjad, kelle kultuuri õitseaeg oli 8-11. sajandil KONUNG ­ viikingite kuningas BOND ­ taluperemees Skandinaavias

Ajalugu
Keskaeg - Ajaloo Kontrolltöö
6
docx

Keskaeg - Ajaloo Kontrolltöö

Rahvaste rändamine ja Lääne-Rooma lagunemine 375.aastal tungisid hunnid Aasiast Euroopasse. See sundis germaanlased liikuma ning tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile elama asuma. Lääne- Rooma keisrid kaotasid järjest võimu oma provintside üle 476.a. kukutas germaanlane Odoaker viimase L-Rooma keisri R. Augustuse ja kuulutas ennast Itaalia kuningaks. Keisrivõimu sümbolid saatis ta Konstantinoopoli, I-Rooma keisrile. Sellega lõpeb vanaaeg ja algab keskaeg • 410.a vallutasid germaanlased Rooma linna ja rüüstasid selle. 17.Iseloomusta Islami teket ja levikut. – Kujuneb uus monoteistlik usund islam, Muhamedist sai Allahi prohvet ja tema läkituse levitaja. Nelja esimese kaliifi poolt vallutati Egiptus, Süüria, Palestiina, Iraan, Iraak, Armeenia. Omaijaadide dünastia ajal tungiti Indiasse. Viis tugisammast. – Usutunnistus, Palvus 5x päevas, Almus, Paast ramadaanikuul, Palverännak Mekasse. Hansa Liit

Ajalugu
Keskaeg - Poliitiline ajalugu
43
pdf

Keskaeg - Poliitiline ajalugu

Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat ­ barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasid germaanlased s

Keskaeg




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun