KESKAEG - kokkuvõte ja kordamine kontrolltööks (1)

5 VÄGA HEA

Islam - Islam(tähendab alistumist 'Allahi' tahtele) on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse.

KESKAEG
Keskaja alguseks peetake Lääne- Rooma lagunemist 476.a ning Lääne- ja Ida-Rooma keisririigi lagunemist 395.a.
Keskaja lõpuks peetakse a) 1453.a- türklased vallutavad Konstantinoopoli, b) 1492- Kolmbus avastas Ameerika ja c) 1517- reformatsiooni algus Saksamaal.

FRANGID
*Frangid olid germaani hõimud, kelle üks esimesi valitsejaid oli Merovech. Frangi riik kujunes 5.sajandil tänapäeva Prantsusmaa aladel ning eksisteeris 5.-9.sajandini.
* Chlodovech oli Merovechi pojapoeg, üks esimene ametlik Frankide kuningas. Tema ajal tehti mitmeid ümberkorraldusi. Laienes riik, Chlodovech võttis vastu ristiusu (sellega ühendas Frankide rahvad ) ning Pariis muudeti pealinnaks.
*Frankide valitsejad kuulusid kahte peamisse dünastiasse: merovingid ja karolingid.
*Niinimetatud laiskade kuningate ajastu tähendab seda, et võimul olid alaealised ja kogenematud kuningad.
*Majordoomused olid kuninga koja ülemad.
*Pippin Heristlist oli Karl Martelli isa ja esimene majortoomus, kes riigis kuningatelt võimu haaras.
*Karl Martell oli Pippin Heristlise poeg. Tema pani piiri araablaste rünnakule Poitiersi lahinguga 732.a.
*Pippin Lühike oli Karl Martelli poeg ja Frangi riigi kuningas. Tema rajas kirikuriigi , mis kestis aastatel 754-1870.
*Karl Suur oli “roomlaste keiser ” ja valitseja. Tema ajal oli riik kõige võimsam.
* Kirikuriik oli paavstile kuuluv riik (754-1870) ja selle loomisele aitas kaasa Pippin Lühike.
*800.a toimus Karl Suure “roomlaste keisriks” määramine ja keisrite võimu taastamine.
*Karolingide renessanss oli kultuurielu elavdamine. See tõi kaasa koolide rajamisi, antiikautorite lugemise ja kirjakeele ühtlustamise.
*843.a jagunes riik Verdini lepinguga kolme venna vahel kolmeks. Tekkkis Ida-, Lääne- ja Kesk-Lõunafrangiriik.
2. ARAABIAMAAD, ISLAMI TEKE JA LEVIK. MUHAMEEDLIK KULTUUR.
*Islami kultuur kujunes välja Araabia poolsaarel, Meka linnas. Islami kultuuri tähtsamateks linnadeks olidki Meka ja Mediina.
* Muhamed oli Allahi prohvet ning Jumala sõnumi tooja ja Meka kaupmees. Allah oli araablaste põhijumal islamis. Gabriel oli ingel , kes ilmutas ennast Muhamedile ning moslemid oli islami usku inimesed (ehk alistujad).
*Islam tähendab jumala tahtele allumist (alistumist).
*622.a Muhamed põgenes Mekast ning leidis Mediinast palju poolehoidjaid. Sel aastal hakkas ka ajaarvamine araabias.
*630.a marssis Muhamed oma armeega Mekasse ning vallutas linna.
*632.a oli enamik araablasi islami usu vastu võtnud ja end prohveti alamaks tunnistanud. Muhamed suri.
* Koraan on araablaste pühakiri ning roheline värv on islamimaailmas tähtis, sest esimest korda pandi sõnumid kirja palmilehtedele (rohelist värvi).
*Islami viis põhisammas on: 1) usutunnistus- Allah on jumal, 2) 5x päevas palvetamine näoga Meka suunas. 3) paastumine kord aastas ramodani kuus kuu aega, 4) almuste jagamine, nii palju kui võimalik (vähemalt 2,5% sissetulekust ) ja 5) kord elus palverännak Mekasse (ehk hadž).
*Kaaba on must kuup & väike tempel, mis asub Mekas. Palverännaku ajal käiakse ümber selle 7x, palvetatakse ja puudutakse.
*Islam lõhenes 7.sajandil, tekkisid sunniidid ja siidid .
*Moslemid on kuulsad oma mošeede (pühakojad), minarettide (kuppelkatused), hauakambrite ja kaubatänavate poolest.
*Moslemid ei kasuta oma piltide peal elusolendeid, sest need keelas Muhamed ära.
*Islamis olid kuulsad Ibn Sina ehk Avieena arst, kelle juures käidi õppimas ning Al-Idrisi, kes oli geograaf ja maailmakaardi koostaja (1154.a).
* Koolihariduse valdkonnas oli koraan ülimtõde. Haridus peamiselt meestele.
3. KESKAJA ÜHISKONNAELU JA HARIDUS.
*Euroopas oli üldine suhtluskeel keskaja algul ladina keel, sest see oli Lääne-Euroopa põhikool ning see sai ka katoliku kiriku keeleks .
*Katoliiklus levis Lääne-Euroopas (keskus oli Rooma), islam levis araabia maades, Põhja-Aafrikas ja Hispaanias (keskus Meka), õigeusk levis Vene, Kreeka ja Türgi aladel (keskus Konstantinoopol) ja omausulised ehk nn paganad levisid venemaa aladel.
*Sisekolonisatsioon tähendab sisemaal ringiliikumist, ehk riigisisest ringiliikumist. See tõi endaga kaasa külade asustamise, põldude ülesharimise ja linnade rajamise.
*Keskaajal eksisteerisid aadlikud, vaimulikud ja käsitöölised. Olid ka talupojad ja feodaalid jm.
*Maahärra oli maaomanik , vasall oli sinjööri ustav alam. Allood, lään , benefiits ja feood maatükid. Süserään oli kõige kõrgem feodaal / kuningas ja senjöör oli maaomanik, isand.
* Talupoeg võis luua pere ja abielluda , mida ori ei võinud. Lisaks võis olla talupojal eraomand . Lisaks sai orja müüa, mida talupojaga teha ei tohtinud.
*Rüütliks saamisel oli kolm etappi: 7.a saadi paaž-iks ehk õpipoisiks (mingi feodaali juurde), 15.a saadi kannupoisid ja 18-21.a saadi rüütliks. Rüütlid pidid kaitsma riiki ja kirikud.
*Rüütlid kantsid kaitserüüd, mõõka, piika (mõõga moodi) ja kilpi. Nende lemmiktegevused olid jahipidamine , pidutsemine ja turniirid . Rüütlid elasid kindlustes ja linnustes .
*Magistraat oli linnapea , raad linnavalitsus , tsunft käsitööliste ühing (õpipoiss-sell-meister), gild kaupmeese ühendus (koostöö arendamiseks ) ja Hansa Liit kaupmeeste kaubalinnade liit, läbi selle kaubeldi.
*Peamiseks teadmiste allikaks olid keskajal piibel ja antiikautorite teosed.
*Keskaegset filosoofiat kutsuti skolastika ks, ning selle esindaja oli Aquino Thomas. Skolastika kõrgaeg oli 11-12.saj. Skolastika uskus, et kõik põhineb piiblil.
*Ülikoolid võrsusid kiriku- ja linnakoolidest. Esimene ja mõjukam ülikool oli Bologna Ülikool (1088). Ülikoolide teaduskonnad olid õigus-, arsti-, usuteadus - ja filosoofia.
*7 vaba kunsti olid ained, mis koolis õpiti vms. Need olid grammatika, dialektrika, retoorika , aritmeetika, geomeetria , astronoomia ja muusika .
4. ILMALIK JA VAIMULIK VÕIM
*Kirikuriik oli paavstile kuuluv riik (8-19.saj eksisteeris).
*Saksa-Rooma kesririik sai Ida-Frangi aladelt alguse, eksisteeris 962-1806 ja selle esimene keiser oli Otto. Püha-Rooma keiser oli Saksa-Rooma keisritiitel.
* Paavst oli kõige kõrgem vaimulik, kogu Kristliku maailma juht.
*1054.a oli kirikulõhe . Kujunes läänekirik (ladina keel, Rooma paavst, katolik kirik ) ja idakirik (õigeusk, kreeka keel, Konstantinoopol).
*Investuuritüli oli paavstide ja keisrite vaheline tüli 11-12.saj.
* Kloostrid olid vaimulike elupaigad (reeglina elasid seal mungad ja nunnad ). Ketserid olid inimesed, kes tahtsid kristlusest eemale jääda (nende tõekspidamised ei ühtinud). Katoliku vaimulike kohtupidamist ketserite üle nimetati inkvisitsiooniks.
*Kuulsad vaimulikud ordud keskajal olid dominiiklaste ordu, frantsisklaste ordu ja tsistertslaste ordu.
*Tonsuur oli juuksepiir , kus pealagi oli kiilakas . See sümboliseerus Jeesus Kristuse okaskrooni.
*Keskaegne kirikuehitus oli gooti (teravkaared, sihvakad tornid/ võlvid , virtraažid) ja romaani (ümarkaared, kitsad /väiksed aknad) stiilis.
5. RISTISÕJAD
* Ristisõjad olid paavsti/ kiriku poolt organiseeritud sõjakäigud. Nende peamised põhjused olid: taheti haarata uusi maid ja privileege, sooviti pühamaid saada, sooviti suurendada paavsti autoriteeti, sooviti majanduslikku kasu ja elujärge parandada, lisaks taheti ka usku levitada.
* I ristisõda oli 1096 -1999. Eestvedajad olid Gotfield ja Raymond. Taheti vallutada Jeruusalemm ja seda ka tehti. Vallutati ka Edesse ja Antiookia . Ristisõda oli edukas.
* II ristisõda oli 1147-1149. Eestvedaja oli prantsuse kuningas Louis VII ja saksamaa kuningas Konrad II. Nad soovisid tagasi saada Edessa, kuid plaan nurjus.
* III ristisõda oli 1189 -1192. Eestvedajad olid Barbarossa , Philippe II Auguste ja Richard I Lõviisüda. Taheti taasvallutada Jeruusalemm, kuid see ebaõnnestus.
* IV ristisõda oli 1202-1204. Eestvedaja oli Innocentius III. Ta tahtis võita Muhameedlasi, kuid seda ta lõpuks ikkagi ei teinud. Sõja käigus nad hoopis rüüstasid Konstantionoopoli ja lõid nendele aladele Ladina keisririigi.
* Vahemaa idarannikule tekkisid ristisõdijate riigid Edessa, Antiookia, Triüpolis ja Jeruusalemm.
*Ristisõdade jooksul tekkisid vaimulikud rüütliordud nagu Saksa ordu, Templi ordu ja Johanniidide ordu.
*Ordurüütlite ja tavaliste rüütlite erinevused olid: ordu rüütlid teenisid kirikud, tavalised rüütlid isandat, tavarüütel elas isiklikus kindluses, kuid ordurüütel kirikualadel. Ordurüütlitel oli ka ristimärk kuskil. Ordurüütlid olid reeglina ka mungad.
*Ristisõjad tõid endaga kaasa positiivset : ristiusk laienes, kauplemine idamaadega elavnes, kristlik kultuur segunes idamaise kultuuriga . Negatiivset: linnasid rüüstati, süütuid inimesi tapeti ja pühamaa jäi ikkagi moslemitele (ei saadud tagasi).
6. HUMANISM JA RENESSANSS. MAADEAVASTUSED.
*Uusaaja alguseks peetakse 1453 aastat, kui lagunes Konstantinoopol, 1492, kui Kolumbus avastas Ameerika ja aastat 1517, kui algas Saksamaal reformatsioon .
*Uusaja lõpuks peetakse tavaliselt esimest maailmasõda , mis oli aastatel 1914-1918.
*Uusajale on iseloomulik kapitalismi areng, valgustus (teadus arenes, keskajal oli piiblipõhine elutegevus), revolutsioon , rahvuslik liikumine milleläbi saadi sõnaõigust (keskajal usklik liikumine) ja parlamendismi areng (keskajal oli kuningas).
*Humanismi keskpunktis oli inimene. Inimene oli olulisem kui jumal. Arenes inimlikkus.
*Renessanss ehk taassünd ehk antiikaja taassünd arenes humanismist. Renessanssi ajal hakati inimest väärtustama. Sel ajal olid kuulsad inimesed nagu Leonardo Da Vinci, Michelangelo , Shakespeare , Kopernik.
*Esimesed maadeavastajad olid hispaanlased ja portugallased. Kõrgaeg oli 15-16.sajand, kui avastati Ameerika, India ja Aafrika. Maadeavastaja Amerigo Verpucci avastas selle näiteks, et Kolumbus jõudis ikkagi Ameerikasse, mitte Indiasse (mida arvas Kolumbus).
*Uue maailma avastamise mõjud Uue-Maailma jaoks- kohalik indiaanlaste rüüstamine , tehnoloogia ja kaubanduse areng, rahvuste segunemine, uued loomad, ristiusu ja euroopaliku elulaadi pealesurumine.
*Uue maailma avastamise mõjud Vana-Maailma jaoks- tubakad, kuld ja hõbe , saadi tööjõudu, Põhja-Euroopa tähtsus suurenes, hinnad alanesid, maailmapilt avardus , tehnika täiustumine ja uued kultuurid.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 86 allalaadimist

KESKAEG - kokkuvõte ja kordamine kontrolltööks #1

KESKAEG - kokkuvõte ja kordamine kontrolltööks #2

KESKAEG - kokkuvõte ja kordamine kontrolltööks #3

KESKAEG - kokkuvõte ja kordamine kontrolltööks #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

86 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

robiella Õppematerjali autor

Kordav materjal ja kokkuvõte keskajast.

Sisaldab kokkuvõtvat infot/ teavet teemadel: frangid, araabiamaad, islami teke ja levik, muhameedlik kultuur, keskaja ühiskonnaelu ja haridus, ilmalik ja vaimulik võim, ristisõjad, humanism ja renessanss, maadeavastused.

Sarnased õppematerjalid

docx

10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG

10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt 212

Ajalugu

doc

Ajaloo mõisted ja isikud

Kristlus ristiusk, lähtub Jeesus Kristusest, sõnastatud uues Testamendis ja seda kannab maailmas edasi kirik. Merovingid frangi riigi kuningadünastia, valitsesid 482-751 Islam muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, , nimi pärines Hugues Capet´st Feodalism keskaegne hierarhiline ühiskonnakord, kus valitsejad ja suurfeodaalid andsid oma vasallidele kasutamiseks maavaldusi lääne Feodaalne killustatus olukord riigis, kus keskvõim on nõrk, vasallid aga iseseisvad. Tavaliselt kaasuvad sisesõjad, mis nõrgestavad riigi üldist kaitsevõimet. Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kuningas Patriarh k?

Ajalugu

docx

ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

13.s  Paavstivõimu hiilgeaeg Innocentius III ajal (1198 – 1216). aj  Inkvisitsioonikohtu loomine võitlemaks ketserluse ja nõidumise vastu.  Mõõgavendade ordu loomine (tegutses 1202 – 1236).  Frantsisklaste ja dominiiklaste kerjusmungaordude loomine.  Ristisõda Prantsusmaal ketserliku katarite liikumise mahasurumiseks. Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 2  Mongolite sissetung Kesk-Aasiasse, Lähis-Itta ja Vene vürstiriikidesse.  Pariisi ülikoolis tegutses teoloogiaprofessorina skolastik Aquino Thomas (1225 – 1274).  1291.a. – moslemid vallutasid Akra - viimase ristisõdijate tugipunkti Lähis-Idas. 14

Ajalugu

doc

Keskaeg

Ajalugu KT4! Keskaeg ja araablased 1)Keskaja ajaline piiritlemine ja tähendus. Keskaja mõiste võeti kasutusele 15. sajandil Itaalia humanistide poolt. Selle termini lõi Giovanni Andrea 1469. aastal ,,Medio aevo". Lõplikult juurdus keskaja mõiste valgustusajal (18. sajandil), mil tähistati antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäävat pimedat ja ebakultuurset ajajärku. Keskajaks tähistatakse kahe perioodi vahele jäävat aega. Keskaja piiriks loetakse Lääne-Rooma Keisririigi hävimist 476. aastal

Ajalugu

docx

Keskaeg

Keskaeg 1. Millal oli keskaeg? Mis sündmustega see algas, millega lõppes? Keskaja jaotumine vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. Keskaeg algas siis, kui Rooma keisririik oli täielikult hävitatud ning germaani pealik Odoaker kuulutas ennast Itaalia kuningaks. Varakeskaeg (5.-11. Sajand) 1) Feodaalse korra kujunemine ja võidukäik 2) Valitseb naturaalmajandus 3) Perioodi lõpul algab linnade kujunemine 4) Feodaalne killustatus Varakeskaeg (11.-13. sajand) 1) Valitseb feodaalne korraldus

11.klassi ajalugu

docx

AJALUGU keskaeg

AJALUGU KESKAEG KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED 1.Dateeri keskaeg Dateeri keskaeg 5-15 sajand Miks just seda sündmust seostatakse keskaja lõppemisega, milles seisnes sündmuse pöördeline tähtsus? Ameerika avastamine ja reformatsioon, milles muudeti maailma pilti tehes uue välimuse ja elu. 2.Islam- millal tekkis, kus, kellega seostatakse usundi teket, mida tähendab mõistena. Islam- 7 sajand, Mekas, Muhamed ehk jumala tahetele allumine. 3.Islami 5 tugisammast Usutunnistamine Paastud Palverännakud Palvetamine Almuste jagamine

Ajalugu

doc

Vara-Keskaeg Euroopas (konspekt)

· Lääne-Rooma hävimine. · Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse Euroopa kujunemine. b. Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele itaalia humanistid (Giovanni Andrea 1469.a.): · Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn pime ajajärk). c. See 1000aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. d. Keskaeg ei olnud "pime" ega "kuldne", vaid sama mitmetahuline ja vastuoluline nagu tänapäev. e. Arenes kultuur, pandi alus paljudele tänapäeva väärtushinnangutele. 2. Keskaja piiritlemine a. Keskaega piiritletakse ruumiliselt alaga, kus kujunes feodaaltsivilisatsioon: PIIRID TUNNUSED Lääne- ja Lõuna-Euroopa 1) Religiooniks oli 2) Ühiskondlik korraldus

Ajalugu

doc

Ajalugu (keskaeg, varauusaeg)

Ajaloo suuline eksam Sissejuhatus:Mis on keskaeg? Kuidas keskaeg jaguneb(iseloomulikud jooned) (sissejuhatus) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Keskaeg on Euroopa tekkimise aeg. Seda perioodi hinnatakse kõige enam kultuuri, teaduse, tehnika ja teiste valdkondade arenemise pärast. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist aastal 476. Keskaja lõpuks loetakse aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Eestis loetakse keskaja alguseks 13.sajandit, mil Eesti ja Läti ala alistati võõraste vallutajate võimule. Keskaja lõpuks loetakse Liivi sõja algust, mis toimus aastal 1558. Keskaeg jaguneb :varakeskaeg (5. 11

Ajalugu

Rohkem sarnaseid