Looduskaitse põhiseadused
Loodus väärtused
Üksikobjektid ja kaitstavad maa-alad
Ressursid e. loodusvarad
maastik Looduslikud varud
Looduslikud tingimused
Kaitse meetodid ja
printsiibid Konserveerimine ja ökosüsteemide seisundi säilitamine
Loodusressursside ratsionaalne kasutus, kaitse, taastamine,
suurendamine Soodsate looduslike tingimuste säilitamine ja inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine
Maastike ökoloogia
optimeerimine ja ilme kujundamine
Looduskaitse põhisuunad
Klassikaline looduskaitse
Ressursoloogiline looduskaitse või looduskasutus
keskkonnakaitse Maastiku
hooldus LK tänapäevases tähenduses saj.keskpaigast, ehkki ka enne seda valitsejate keelde. Need seotud aga ressursi omamisega ja selle kaitsega .
Palju varasem: tabu =püha(järv, jõgi, puu, kivi). Sel ökoloogilise piduri ülesanne. Piirati oma vajadusi – säilitati ökoloogiline tasakaal.
1644 Pühajõgi
1644 – Rootsi metsaseadus -säästev raie
V saj-mõisaparkide rajamine
K.E.von Baer - 1851 -52- ekspeditsioon Peipsi ja Läänemere kalavarude vähenemise uurimiseks. Peipsist püütud liiga palju noorkala. Võrgusilmad liiga väikesed.
Gregor Helmersen- 1879 peab Tartu Loodusuurijate Seltsis loengulerändrahnude kaitsest.
Friedrich Falz- Fein (1863-1920) rajab 1898 Venemaa esimese looduskaitseala .
Carl Roberet Jakobson -“Sakala” (1878-1882)
1853 Tartus asutati Eesti Loodusuurijate Selts(ELUS)- kõige vanem, hakkas tegelema ka looduskaitsega.
1910 -asutatakse I kaitseala Vaika saarel (praegune Vilsandi Rahvuspark)
1924-Ajutise kaitse alla võetakse Järvselja ürgmets
1935- Riigivanem annab välja dekreedina Riigiparkide valitsemise seaduse.
1935-Riigivanem annab dekreedina välja Looduskaitse seaduse, esimese looduskaitse seaduse Eestis.
1936- Amestisse valitakse esimese Looduskaitse inspektor dr.Gustav Vilbaste .
1937-Riigiparkide Valitsuse kirjastus annab välja artiklitekogumiku “Looduskaitse” 1.köite, mille tegevtoimetaja oli dr. Vilbaste.
1938-Riigihoidja annab välja dekreedina Loodusharu seaduse, millega kaotab kehtivuse Riigiparkide valitsemise seadus ja Looduskaitseseadus.
1940- Loodushoiu seaduse alusel võetakse kaitse alla viimased alad
1957- ENSV seaduse Eesti NSV looduse kaitsest vastuvõtmine. Luuakse ning taastatakse terve rida kaitsealasid, mida nimetatakse keelualadeks.
1958-Ilmuma hakkab ajakiri “ Eesti Loodus”.
1966-ENSV Looduskaitse Selts ELKS
1971 - I rahvuspark- Lahemaa
1971-Vaika Riiklik Looduskaitseala nimetati Vilsandi Looduskaitsealaks
1976-Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab rahvusvahelise märgala staatuse NSVLiidu nimekirjas.
1981- asutatakse 18 sookaitseala
1989-asutatakse Lääne-eesti Saarestiku Biosfääri kaitseala.
1990-ENSV Ülemnõukogu võtab vastu seaduse Eesti looduse kaitse kohta.
1991- asutatakse Eestimaa Looduse fond (ELF)
1993-kohaliku tähtsusega kaitstavate loodusobjektide viimisega Riigi kaitstavateks loodusobjektideks muudab keskonnaministeerium kahetasandilise looduskaitse ühetasandiliseks.
1993-3 uut rahvusparki-Karula, Soomaa , Vilsandi
1994-asutatakse esimene taasiseseisvusaegne looduskaitseala-Alam- Pedja .
Looduskaitse maailmas
1972- Rooma klubi raport “Limits to growth ” (kasvu piirid).
30 väljapaistvat õpetlast 10 riigist. Esmakordselt erinevad parameetrid - rahvastik , toidu vajadus, tööstustase, mineraalsete ressursside kasutamine, keskkonnareostus -ühendatud ühte mudelisse. Järeldus: maailm ei pea vastu rahvaarvu, tööstustootmise ja reostuse kasvule. Ressursid ammenduvad . Vaja leida tasakaal ja arengut aeglustada.
1982- ÜRO Julgeolekunõukogu “Maailma Looduse Harta”
Nagu “Inimõiguste deklaratsioon ” 1948, kus öeldi, et igal inimesel on ühesugused õigused. Siin: inimese vastutus looduse ees, moraalireeglid suhteks loodusega.
1983-84- keskkonna jaArengu Maailmakomisjon(nn. Brundtlandi komisjon )
selgitada keskkonna ja arengu kriitilised punktid ning pakkuda uusi konkreetseid ja realistlikke lahendusi.
Tugevdada rahvusvahelist koostööd selles vallas.
Suurendada rahvaste ja organisatsioonide arusaamist ja osalemist nendes küsimustes.
- Aruanne “Meie ühine tulevik” 1987
- Kasv vajalik, kuid selle kvaliteet peab olema teine-see aitab kaasa ka loodushoius.
1992-ÜRO Rio De Janeiro Keskkonna ja Arengu Konverents . Lähtudes Brundtlandi Komisjoni aruandest.
Ökoloogia
( Looduskaitse teaduslik baas)
Kreeka keelest oikos -kodu,
maja
logos-õpetus,
teadus
Teadus, mis uurib organismide
ja keskonna vahelisi seoseid .
Ökoloogia-teadus
organismide(sh.inime) suhtest keskkonnaga. On noor teadus ja bioloogia haru.
Ökosüsteem-puuduvad
piirid. Biosfääri talituslikult iseseisev osa. On isereguleeruv ja
püüdleb tasakaalu poole. Sisaldab tootjaid, tarbijaid ja
lagundajaid. Elupaik, keskkond + taimekooslus , loomakooslus,
mikroobide kooslus .
Ökosüsteemi elusosa
Produtsendid -
autotroofid(tootjad)-toodavad fotosünteesi käigus esmast
orgaanilistainet-rohelised taimed.
Konsumendid- heterotroofid (tarbijad9-
toituvad produtsentide orgaanilisest ainest, kasutavad produtsentide
salvestatud energiat. Toiduks produtsendid ja teised konsumendid.
Destruendid -lagundajad-viimase
astme tarbijad- bakterid ja seened-lagundavad orgaanilise aine
lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks, et need taas kättesaadavad toitained produtsentidele.
Toiduahel
Toitumisahel näitab seost
teiste organismide ja taimede vahel.
Nt: Kotkasrebanejänesrohi
Kotka energia pärineb taimedest .
Keskkonnategurid
1. abiootilised ( elutud )
1)Füüsikalised *-valgus *-temperatuur *-rõhk *-sademed
*-kliima 2)Edaafilised *- muld 3)Keemilised *-pH *-toitainete piisavus 4)Mehaanilised *-tul i*-tolm
2. biootilised Organismide
vahel suhted: *-liigisiseneb *-liikidevaheline *- konkurents *-ohver- kiskja *- parasiidid *- tolmeldajad
3. antropogeensed (inimesega
kaasnevad) *-liikide kasutamine *-liikide hävitamine
*-introdutseerimine *- selektsioon *-saastav tegevus
ökonišš- mingi liigi eluks vajalike keskkonnategurite amplituudide kogum. Kui kahel liigil on sarnased nišid, ei saa nad koos elada.
Suktsessioon - ökosüsteemide pikaajaline muutumine.
Kliimaks -koosluste või ökosüsteemide arengurea suhteliselt püsiv lõppjärk.
Keskkonnamuutused on seotud kas looduslike protsessidega või on inimtegevuse tagajärjed. Oraganismidel on siin 2 võimalust: - liikuda mujale või kohaneda
Kohanemine e. kohastumine - pärilik kohastumine e. ataptsioon. Pöördumatu adaptsioon e. evolutsioon . Nt:mürgiresustantsus, tööstusmehanism, saastetolerantsus.
Rellikt- taksonoomiline üksus, mille areaal on mingi varasema perioodiga võrreldas tugevasti vähenenud(hõlmikpuu).
Endeem -liik või takson , mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga(mäestik, saar jne).(Saaremaa robirohi)
Neoendeem -pole veel jõudnud levida kõikjale, kus sobivad tingimused.
Paleoendeem ehk relikt - levila ahenenud.
Punane raamat- raamat välja surnud või sellises ohus olevatest liikidest. 1988-liike 4600.
Enam surevad välja:
- suure kasvuga
- aeglase sigimisega
- spetsiaalse toidduvalikuga
- kõrgel troofsusastmel elavad
- kindlate rännuteedega
- inimesele ohtlikud liigid
Füüsikaline
keskkond:
valgus(päikesekiirgus)
temperatuur
rõhk
tuli
vesi
muld
hoovused
keemiline keskkond:
niiskus
atmosfäärigaasid
toitained
soolasisaldus
happesus
- päikesekiirgus on peamine kliimat kujundav tegur, mis loob eeldused eluks Maal, määrab koha klimaatilised tingimused ja tingib maakeral vööndite tekke.
Saadav energia:
paneb liikuma õhumassid, kindlustades nii atmosfääri gaasilise koostise püsivuse.
Tapab taimedes fotosünteesi püsivuse.
Seda päikesekiirte hulka, mis
jõuab Maale nimetatakse otseseks kiirguseks. Üks osa Maale
saabuvast päikesekiirgusest neeldub atmosfääri…
Taimedele on tähtsaim
lühilaineline kiirgus. Need jaotatakse:
ultravioletne kiirgus-taimekasv
infrapunane kiirgus- soojuslik aspekt.
Valgus mõjub taimedele
eelkõige:
fotosünteesi kaudu
mõjutab seemnete idanemist
mõjutab taimede õitsemist ja kasvu
määrab fotoperiodismi, s.o. päeva pikkusemuutumise tagajärjel organismi füsioloogias toimuvad muutused.
Valguslembed(teravili, mänd, kask )
Varjulembed(kuusk, lepp , mustikas , sõnajalg)
Vahepealsed, kes eelistavad täisvalgust, kuid võivad kasvada ka varjus .
1.pikapäeva taimed
2.lühipäeva taimed
3.neutraalse päeva
taimed(päeva pikkus ei avalda mõju)
- Temperatuur-mõjutab kasvu ja fotosünteesi. Enamiku organismide taluvusala 0C ja 50C vahel.
Madala temperatuuri taluvusega
on puhkeseisundis eosed ja seemned + samblikud , samblad .
Kuumataluvamad aga sinivetikad ja bakterid.
Temperatuuritõus 0-st
iga 10C võrra kiirendab taimede
kasvu ~2x(optimaalse t-ni)
Liigid:
püsisoojased(loomad)
kõigusoojased(taimed)
Zoogeograafilised seadused:
Põhjapoolsed alamliigid on sageli palju kogukamad kui sama liigi lõunapoolsed alamliigid( Bergmanni reegel)
Põhjapoolsete alamliikide väljaulatuvad kehaosad (saba, kõrvad, jäsemed) on keha suurusega võrreldes suhteliselt lühemad kui sama liigi lõunapoolsetel alamliikidel(Alleni reegel).
Külma või kuiva kliimaga kohastunud alamliigi isendid on heledamad kui soojemas ja niiskemas kliimas elava alamliigi isendid(Geogeri reegel).
- Vesi maismaal pärineb sademetest. Sademete ebaühtlane jaotus maakeral on üks tähtsamaid taimegeograafilisi tegureid, mis määrab taime kasvuvõimalused. Taim kasutab vett:
fotosünteesiks
transpiratsiooniks, s.o.vee reguleeritud auramine taime kaudu
toitainete omastamiseks pinnasest
seemnete levitamiseks
Lumi ei lase pinnasel liig
sügavalt külmuda. Kevadised lumesulamisveed loovad aga taimedele
kasvuks vajaliku niiskusvaru mullas.
Kõrbetaimed: kohastunud eluks
ka sademeteta aladel, kus kasutavadkastet(Atacama kõrb) - lehepind vähenenud, ei takista aurumist
vahakattega või paksenenud pinnakiht
karvkate lehtedel, vartel
võime vett varuda- sukulendid (kaktused)
Maismaaorganid
Linnud -9500m üle
Himaalaja(madala õhurõhu kõrval piirajaks hapnikuvaegus )
Veeelustik
Rõhk suureneb sügavuse
suunas 1atm –10m
Keha siserõhk peab olema
sama, mis ümbritsevas vees.
Keesruline kohanemine muutustega sügavamalt pinnale või vastupidi.
Mehaanilised
Tuli- mõnedele liikidele kasulik. Suudavad levida edukamalt tulest kahjustatud alale .
Tuul, torm - tuul aitab levida eostel, seemnetel. Torm: kahjustused, mis pakuvad elukeskkonda osadele liikidele.
Hoovused- aitavad levida.
Keemilised
Organismid kasutavad oma
ehituseks ja elutegevuseks ~40 elementi. C ja H-kõikides
orgaanilistes ühendites. Mikroelementide vajadus väike. Suurtes kogustes võivad olla mürgised. Veekeskkonnas: liigne toitelisus-
entrofeerumine( veekogude rikastumine )
Soolasisaldus
Veeorganismide kohastumine:
Osmootse rõhu erinevuste
tõttu:
mageveeorganismidesse-vesi tungib sisse
mereveeorganismidest-vesi tungib välja(peavad jooma, et mitte ära kuivada)
Osmoos -nähtus, kus molekulid
läbivad poolläbilaskva kile lahjemast lahusest kangemasse.
Läänemeri on
riimveeline(vahepealne).
Bioindikatsioon
Bioindikatsioon-
keskkonnaseisundi jälgimine taime-ja loomaliikide abil. Eeldab elusorganismide ja keskkonna vaheliste seoste tundmist.(peame teadma,
kuidas organismid reageerivad keskkonna muutustele) Kõige tuntum
bioindikatsiooni rakendamise viis on taimede kasutamine maavarade
otsinguil.
Nt: kannikese liik Vida aalaminaria, mis kasvab alpidestssingimaardlail. Teine rakendusala on taimede kasutamine õhu saastamise hindamisel. Eriti head
taimeindikaatorid on osa metsasamlad ja puudel kasvavad samblikud.
Samblad
Juured puuduvad, neid asendavad risoomid
Puudub võime imada vett ja mineraalaineid maapinnast -elu sõltub täielikult sademete ja tolmuga õhust saadavast.
Koguvad endasse raskemetalle propotsionaalselt nende sisaldusega õhus. Seetõttu on head õhu kaudu sadeneva raskemetallsaaste indikaatorid . Meetodit, kus sammalde abil hinnatakse õhu saastamist, nimetatakse brüoindikatsiooniks. Head õhusaaste indikaatorid on ka puudel kasvavad (epifüütsed) samblikud. Et mõned samblikud kaovad suurtest liinnadest, seda märgati juba XIX sajandil. Samblikud, nagu teisedki taimed, vajavad kasvuks vett ja mineraalsooli. Epifüütsed samblikud saavad suurema osa vajalikust veest ja mineraalidest õhust. Kasvavad väga aeglaselt- puhas vesi.
Loodusliku vee pH on 5,6 =>
veidi happeline. Hapestumist näitab nt: okaspuude värvuse
muutumine.
Metsad kahjustuvad
mets kahjustub otse maapinna keemiliste muutuste tagajärjel. Happelised sademedpanevad metsamullas liikuma metallid, mis juuretasandile jõudes kahjustavad puid, osa puudele vajalikke elemente (Ca, Mg, K) aga “tõrjutakse” sügavamale. Kannatavad ka väokeorganismid ja seened.
Puud kahjustuvad ka okstele ja lehtadele langeva õhusaaste tõttu. Eelkõige S-ja N happed ja osoon .
Suur lämmastikukoormus on samas toitaine , mistõttu osa liike selle suure lisandumise korral võidab. Mõnele liigile soodne, mõnele mitte. Koduaias ei kasva lilled lämmastiku lisandumisel hiigelsuureks, vaid hakkavad hoopis levima nõgesed. Kogu koosluse liigiline koosseis muutub.
Kokkuvõte: tekib stress , mis
nõrgendab puid, kuni need surevad.
Veeringe
Maakera veebilanss( Lvovitš,
1973)
atmosfäär
Aurumine Sademed Aurumine Sademed
1240mm 1140mm 485mm 735mm
maismaa
250mm
Maakera pindalast:
- 71% Maailmameri (mere pinnalt aurumine moodustab kogu maakera aurumisest 85%)
- 3% jõed, järved
- 11% liustikud
- 4% sood
- 11% mineraalmaa
Äravool maismaalt P-E=250 mm/a ehk 1 200 000m3/s aastas
Suurima jõe – Amazonase osa selles 18%
40 maailma suuremat jõge annab 41%
Mandrite erinevus on suur
- Lõuna-Ameerika 685mm/a
- Aafrika 150mm/a
Veeringes on suured territoriaalsed ja ajalised erinevused
- 1/3 maismaast on ariidne või semiariidne
Inimene kasutab vaid 5% jõgede äravoolust
Suurtel aladel vee defitsiit-puudujääk
300 km3/a siirdatakse vett mujale
Eesti siseveekogude
iseärasused
Suur reostustundlikus
Veevarud killustatud- palju väikejõgesid ja väikeseid järvi.
Ebaühtlaselt jaotunud- veevaesem tööstuslik Põhja-Eesti
Jõed lühikesed, väikese valgalaga
Jõed veevaesed, ebaühtlase äravooluržiimiga:
- veerikkad kevadperioodil( suurvesi )
- veevaesedmadalvee perioodidel (suvi, talv)
- äravoolu suur erinevus-suhe Qmax/ Qmin
Narva jõe minimaalne äravool on suuem kui ülejäänud Eesti jõgede keskmine äravool
Suhteliselt kõrge humiinainete sisaldus (sood, rabad), mille lagundamine nõuab palju hapniku
Järved madalad
Soodsad eeldused entrofeerumiseks
Üldiselt vähe kõlblikud veetranspordiks, kalapüügiks, hüdroenergeetikaks jne.
Eesvooluks heitvee ärajuhtimisel
- madalveeperioodidel (talv, suvi) ääretult veevaesed aga taga nõutavat lahjendust
- vajalik tagala sanitaarvooluhulk
Laialt levinud karstinähtused
- Pandivere võlvialal-1375km2 puudub täielikult jõgedevõrk (põhjavee toiteala)
Vee füüsikalised omadused
Värvuseta, lõhnata, maitseta-kui puhas vesi
Temperatuuril 4C suurima tihedusega( 1000 kg/m3). Üldjuhul ainete tihedus sulamisel väheneb, vesi on erandiks . Tihedus hakkab vähenema alles temperatuuril üle 4C. see oluline vee-elustikule. Vesi jäätub pinnalt.
Vee ruumala suurenemine
jäätumisel põhjustab kivimite lõhenemist ja murenemist.
Vee soojusmahtuvus erakordselt suur. See tähtis kliima reguleerimisel.
Mendelejevi perioodilisuse süsteemi VI rühmas elementide ( sh. O, S, Se) vesinikuühendid (H2O, H2S, H2Se) peaksid olema gaasilised . Vesi erand.
Vee molekuli hapniku ja vesiniku vahelised sidemed põhjustavad ka vee kõrge keemistemperatuuri. Teoreetiliselt peaks olema -80C, aga on +100C.
Vesi on ideaalne lahusti.
Vee kvaliteet
Keemiline kvaliteet:
Lahustunud ainete kontsentratsioon
Hõljuvainete kontsentratsioon.
Muud mõõdetavad ja
määratavad parameetrid
Soolsus
pH
Temperatuur
Kontsentratsioon sõltub nii
looduslikest kui inimtekkelistest põhjustest
Erineb nii aastaajati,
päevast päeva ja vahel ka tunnist tundi.
Paljude ainete
kontsentratsioon suureneb koos vee äravoolu suurenemisega- kuival perioodil suur osatähtsus põhjaveel. Suurema äravoolu korral
põhjavee osatähtsus väiksem.
Kontsentratsioon võib ka
väheneda vee äravoolu suurenedes. Vähese vee korral rohkem
soolasid (lahjendusaste väiksem)
Inimene mõjutab looduslikku
ainete konsentratsiooni vees.
Gaasiline hapnik vette:
õhu ja vee massivahetus
fotosüntees
Mida madalam vee tempertuur,
seda enam hapnikku võib sisaldada , s.o. hapniku küllastussisaldus
vees massivahetuse abil.
Intensiivne fotosüntees
O2 küllastusaste >100%
Veekaitse
Reostusallikad:
punktreostusallikad (nt.toru): * reovesi tööstusettevõtetest *munitsipaalreovesi puhastusseadmetest *linna
sademetevesi *soe vesi soojuselektrijaamadest *loomafarmid *laevad
jne. Hajureostusallikad: *põllumajandus * metsamajandus *kaevandused *asulate vimavesi *prügimäed *tööstusettevõtted
jne.
Vee kvaliteedi näitajad
Orgaaniline aine
1.1 Biokeemiline
hapnikutarvidus
BHT, BOD, K
Biokeemiliseks hapnikutarviduseks nimetatakse hapniku hulka, mis on vajalik vees oleva orgaanilise aine oksüdeerimiseks, kindlaks määratud aja jooksul. (5; 7; 21 päeva) nt: BHT7
Mõõtühik: mg/l
Biokeemiline hapnikutarve-
hapniku hulk mg-des, mis mikroobidel kulub 1 liitris vees oleva
orgaanilise aine lagundamiseks.
1.2 Keemiline hapnikutarvidus:
KHT, CODCr;XK
PHT, CODMn
Mõõtühik mg/l
Üldsüsinik
TOC
Hõljuvaine
HA, SS
Vee filtreerimisel filtrile jäänud aine (jaguneb orgaaniliseks ja mineraalseks)
Mõõtühik mg/l
Toitained (biogeensed elemendid)
Fosfor P
Mõõtühik mg/l
Määramismeetod
kolorimeetriline
3.2Lämmastik N
Mõõtühik mg/l
Määramismeetod
kolorimeetriline
Raskmetallid , toksikandid
Hg, Cd, Cu, Zn, Pb
PCB, PCT
Kloororgaanilised ühendid
Fosfororgaanilised ühendid
Nafta produktid , fenoolid
Bakteriaalne reostus
koolera, kõhutüüfuse, paratüüfuse, tuberkuloosi jne. bakterid
viirused
määratakse kaudselt ( indikaator : kolibakter)
mõõtühik- koli - liiter ;
koli-index L/1 bakteri kohta, N/1
Lämmastik
Mineralisatsioon ja nitrifikatsioon
Protsess, kus vees leiduvad bakterid ja teised mikroorganismid lagundavad surnud taimi ja loomi(orgaanilist ainet)
Mineralisatsioon-mikroorganismid muudavad taimede ja loomade orgaanilise lämmastiku ammooniumiooniks-ammooniumi kontsentratsioon vees tõuseb- spetsiaalsed mikroorganismid (nitrifitseerivad bakterid) muudavad ammooniumioonid nitrit –ja edasi nitraatioonideks
NH4+ ja NO3- on taimedele kättesaadavad.
Denitrifikatsioon
Protsess, mille käigus elimineeritakse vees leiduv lämmastik amosfääri.
Anaeroobsetes tingimustes konverteerivad denitrifitseerivad bakterid NO3- lämmastik gaasiks.
Mõned mere-ja magevee rohevetikad konverteerivad atmosfääri N2 taimedele omastatavaks lämmastikuks.
Entrofeerumine-veekogude
rikastumine toitainetega
Toimub taimede
toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise aine
lisandumise ja skumuleerumise tagajärjel.
Looduslik protsess, mille
kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata. Looduslikes
veekogudes kulgeb aeglasemalt ( tuhandeid aastaid) ja seda põhjustab
peamiselt valgala muldade erosioon .
Protsessi kiirendab:
reovee juhtimine veekogudesse
liigne põldude väetamine
maaparandus valgalal jne. inimtegevus
Tüüpilised entrofeerumise
tunnused on :
elustiku (sh. Kalastiku) liigilise koosseisu muutumine veekogus (ka diatoomvetikate asendumine nn. sinivetikatega (sinikutega), mille tagajärjel esineb nn. vetikate õitsemist)
Liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid.
Vee läbipaistvuse vähenemine
Hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides
Põhjasetete mudastumine
Toksikandid- elusorganismidele
mürgised ained (Hg, Cd)
Kolibakterid
Enamik vee patogeensetest organismidest-fekaalset päritolu
Vee kontrollimisel kõiki patogeenseid mikroobe eraldada ei ole võimalik (liiga kulukas , teoreetiliselt või tehniliselt raske)
Seetõttu hinnatakse võimalikku nakkusohtu kaudsete meetoditega
Enamasti määratakse kolilaadseid baktereid
Neid väljaheidetes massiivselt
Samas pole ise üldse patogeensed või on seda vähe
Neid võimalik odavalt ja kiiresti avastada
Nad on füüsikalise ja keemilise töötluse suhtes vastupidavad ning seetõttu tõvestavate bakterite sarnased.
Koli –index-kolibakteri
rakkude arv 1 liitris uuritavas vees
Koliliiter-vähim veehulk milliliitrites, milles leidub 1 kolibakteri rakk .
Koliliiter =1000/koliindex
Proovivõtu meetodid
Käsitsi
Automaatselt
Proovid jagunevad:
Juhuproovid
Keskendatud proovid
voolu hulgaga proportsionaalsed
alg-proportsionaalsed
Reostuskoormuse kontroll
Vooluhulkade mõõtmine
veemõõtjad (rõhuline voolamine )
mehaanilised
elektrilised ( induktsioon )
ülevoolud (rõhuta voolamine)
hüdroloogilised tiivikud
Veekogude ja põhjavee
kasutamine
Inimene kasutab päevas
keskmiselt 120 l vett. Eelmisel aastal kasutati Eestis kokku 1271 milj. m3 vett, millest 49 milj. m3 moodustas olmes kasutatud vett.
Kõige rohkem vett kasutab
soojuse ja energia tootmisega seonduv valdkond , kus jahutusvesi
moodustab~88% kogu Eestis kasutatavast veest.
Soojuse ja energia tootmisel
kasutati 2000.a.-l ka ligikaudu 77% kogu Eestis kasutatud põhjaveest,
mis peamiselt pumbati välja põlevkivikaevandustestning hiljem
juhiti tagasi loodusesse .
Vee kasutamise põhialused
sätestab veeseadus, mille kohaselt toimub ka vee ja veekogu avalik
kasutamine või erikasutus.
Vee avlik kasutamine-avaliku
veekogu kasutamine igaühe poolt, järgides omandiõigust ning
vältida vee seisundi mõjutamist.
Vee erikasutuse korral on
vajalik vee erikasutusluba ning erikasutuse eest tuleb maksta
erikasutuse tasu.
Aasta alguseks oli Eestis
antud välja enam kui 1000 vee erikasutusluba.
Veekogu avalik kasutamine
Veekogu kasutamine igaühe
poolt ilma veekogu seisundit mõjutavate eluliste või
tehnovahenditeta,
nt: vee võtmine veekogust
suplemine
veesport
veel ja jääl liikumine
veekogul kalastamine jne.
Veekogu avalik kasutamine on
tasuta, kui seadusega pole sätestatud teisiti.
Kõik veekogud ei ole
avalikult kasutatavad, kuna kuuluvad eraomandusse.
Omanik on ka avlikuks
kasutamiseks mõeldud veekoguümbritseval maal, sel juhul ei tohi
rikkuda võõral maatükil viibimist reguleerivad seadussätted.
Avalikult kasutatavate
veekogude nimekirja on kehtestanud keskkonnaminister.
Vee erikasutus
Vee erikasutuse korral peab
vee kasutajal olema alaline või ajutine vee erikasutusluba.
Vee erikasutusloa annab vee
erikasutuse asukoha keskkonnateenistus .
Vee erikasutusluba peab olema
nii:
pinnaveekogust võetakse vett või jääd rohkem kui 30m3 päevas.
Võetakse põhjavett kambrium -vendi või ordoviitsium -kambriumi põhjaveekihist.
Võetakse rohkem kui 5 m3 põhjavett ööpäevas muudest kihtidest
Võetakse mineraalvett
Juhitakse heitvett ja teisi saastavaid aineid suublasse (suublaks saab olla kas veekogu või pinnas, kusjuures järgida tuleb Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõudeid)
Toimub veekogu tõkestamine, paisutamine ja allalaskmine.
Toimub veekogu süvendamine ja veekogu põhja pinnase paigaldamine
Veekogusse uputatakse tahkeid aineid
Toimubpõhjavee täiendamine, allalaskmine või ümberjuhtimine
Vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi.
Vee erikasutusluba ei ole
vaja, kui majapidamisheitvett juhitakse pinnasesse oma maavalduse
piires, kuid see tegevus peab vastama kehtestatud heitvee
veekogussse või pinnasesse juhtimise nõuetele.
Vee erikasutus on tasuline,
vee erikasutuse tasu määrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse
määrusega ning tasu arvutamise kord keskkonnaministri määrusega.
Tasu ei nõuta vee võtmisel
põllumajandusmaa niisutamiseks või tiigikala kasvatamise tarbeks.
Voolu veekogutõkestamisel tõkestusrajatistega
Vee võtmisel isikliku majapidamise tarbekspõhjaveest või omanikule kuuluvast veekogust (isikliku majapidamise tarbeks võetavat vett ei tohi edasi müüa vee erikasutuse eest tasumata)
Vee erikasutuslubade
andmise ja takistamise kord
Võimaldab nõuda veeloa
taotlejalt keskkonnaekspertiisi või audiitorkontrolli.
Kontrollitavad inpresiendid:
BHT, N-TOT, P-TOT
Toksislised ained ja raskmetallid
Heitvee sise tingimused
Minimaalne proovivõtu sagedus 1x kvartalis
Kui heitvee vooluhulk on suurem kui 1000 m3 ööpäevas, tuleb proovi võtta 1x kuus.
Kui heitvee vooluhulk on suurem kui 5000 m3 ööpäevas, siis tuleb paigaldada vooluhulga mõõtur ja automaatproovivõtja
Vee erikasutuse luba sätestab punktiga 27 otseselt reostuse mõjutsooni monitooringu kohustuse.
Saastetasu seadus
Vastu võetud 1999.a.
Saastetasu kehtestamise
eesmärk on enneetada ja vähendada saasteainete või jäätmete
keskkonda viimisega tekitatavat võimalikku kahju.
Saastetasu rakendatakse, kui
veekogusse, põhjavette või pinnasesse viiakse:
Orgaanilisi aineid
Fosforiühendeid
Lämmastikuühendeid
Hõljuvaineid
Sulfaate
Ühe-ja kahealuselisi fenoone
Naftat
Heitvett
Keskonnakaitse nõuded
Lubatud loomakoormus
Sõnniku ja virtsa hoidlad
- alates 10 LÜ (loomaühik)
- 8 kuu mahtuvusega veisefarmides
- 10 kuud sea-ja linnufarmides
-
Veekaitse ribad ja vööndid
- rannavööndi laius vähemalt 100m
- >25km2 ja >10 ha järv vähemalt 50m
- 10-25km2 ja 1-10ha vähemalt 25m
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 30 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
195496
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid