0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Vaike Rootsmaa foto Jökulsárlón´i liustikulaguunist Islandil Töödeldud http://www.lunapic.com/editor/ Väljavõte õppekavast • Liustikud, nende teke, levik ja tähtsus – teab liustike tekketingimusi, nende jaotamist mägi- ja mandriliustikeks, liustike levikut. • Liustike roll kliima ja pinnamoe kujunemises – selgitab liustike tähtsust kliima kujunemises ja veeringes; – selgitab liustike tegevust pinnamoe kujunemisel, toob näiteid liustikutekkelistest pinnavormidest. Liustikest üldiselt • Tänapäeval on liustikega kaetud ~10% maismaast – Antarktikas 12,5 milj km2, Gröönimaal 1,7 milj km2 – Liustikes peitub 2/3 maakera mageveevarudest • Minevikus toimunud mandrijäätumised on hõlmanud tunduvalt suuremaid alasid – Jäätumiste vaheajal oli jää ulatus tänapäevasele lähedane
Aineringed Looduses Jarno Soima AL14B Veeringe Veeringes eristatakse: 1) väike veeringe 2) suur veeringe 3) bioloogiline veeringe Veeringe vahetusperiood (veevaru keskmine kestvus) on atmosfääris ~10 ööpäeva, pinnases ~10 aastat, põhjavees ~600 aastat, maailmameres ~4000 aastat ja Antarktise mandrijääl ~14000 aastat. Hapniku ringe Koguseliselt on hapnik globaalses aineringes tähtsaim element ja esineb selles ringes peamiselt vee koostises. Vaba hapnik (O2) tekkis siis, kui
kaotamine 6-7% südametegavus seiskub Süsihappegaas Tekib hingamisel , fossiilsete kütuste põlemisel,vulkaanipurskel Neelab soojuskirgust , mõjutades sellega atmosfääri temperatuuri;osaleb fotosünteesil Veeaur H2O Tekib aurumisel aluspinnalt, hingamisel,vulkaanipurskel Neelab soojust,vähendab temperatuurikõikumisi atmosfääris,osaleb veeringes Osoon O3 Tekib päikesekirguse mõjul O2 ja N2O reageerimisel,kõige suurem kogus ekvaatori kohal. Neelab enamiku Päikeselt Maa atmosfääri jõudvast ultraviolettkiirgusest. Osooniaugud Hõredamad kohad osoonikihis. Tekivad päikesekirguse puudumisel (polaaröö) ja freoonide mõjul. Kasvuhooneefekt Atmosfääri temperatuuri tõus selle tagajärjel, et teatud gaasid
Need ühinevad omavahel ja muutuvad lõpuks nii raskeks, et sajavad vihmana alla. Veeauruna liigub vesi üles pilvedesse ja sajab Nii jõuab vesi tagasi veekogudesse. vihmana alla tagasi. See ongi väike veeringe. SUUR VEERINGE Vee ringlemine maailmamere ja maismaa vahel, kus osalevad ka siseveekogud on suur veeringe. Kuidas ringleb vesi suures veeringes? Osa maailmamerest aurunud vett kandub tuultega maismaa kohale. Seal langeb see sademetena maapinnale. Osa sellest veest aurub kohe uuesti ja tõuseb veeauruna õhku. Osa vett imbub pinnasesse ja moodustab põhjavee. Põhjavesi liigub aeglaselt maa sees, kuni jõuab uuesti tagasi jõkke, järve või merre. Osa maapinnale sattunud veest kasutavad Suur veeringe on pikem ja keerulisem kui ära taimed ja loomad. Nendest aurub vesi jälle väike veeringe
Mille poolest erinevad üksteisest suur ja väike veeringe? Väike veeringe hõlmab atmosfääri ja hüdrosfääri veepinnalt auruv vesi langeb sademetena otse merre. Suur veeringe hõlmab kõiki nelja sfääri(atmosfäär, hüdrosfäär, Litosfäär ja biosfäär). Suure veeringes kandub atmosfääris auruna olev vesi õhuvooludega maismaale ja langeb sademetena alla. Maismaal kasutavad loomad ja taimed osa vett elutegevuseks ning ülejäänud vesi liigub pinnase ja veekogude kaudu taas merre. Miks on hoovused tähtsaks kliima kujundajaks? Hoovused on mereveemasside ümberpaiknemise peamisi põhjuseid, nad avaldavad suurt mõju merevee temperatuuri, soolsuse jt. omaduste jaotumisele
V E S I ATMOSFÄÄR VEERINGE ON VÕIMALIK TÄNU VEE ERIN EVATELE OLEKUTELE. I. MAAILMAMERI 71% MAAKERA OINDALAST JA 97% MAAILMA VEEVARUDEST. II. LIUSTIKUD 1) MANDRILIUSTIKUD POLAARALADEL - ANTARKTIKAS, GRÖÖNIMAAL JA PÕHJA- JÄÄMERE SAARTEL. 2) MÄELIUSTIKUD KÕRGMÄESTIKES VÕI KA PARASVÖÖTME SUURTEL LAIUSTEL 3) OSALEVAD VEERINGES, KUID VEE VAHETUMISE PERIOOD ON VÄGA PIKK 4) 99% PINNAVEEKOGUDE VEEVARUDEST ON LIUSTIKES III. PINNAVEEKOGUD 1) VOOLUVEEKOGUDE VEEVAHETUS ON KIIREM KUI SEISUVEEKOGUDEL 2) SOOD-RABAD ON OLULISED MAGEDA VEE VARUDE SÄILITAJAD. 3) SISEVETEVÕRK ON TIHEDAM ALADEL, KUS SADEMED ÜLETAVAD AURUMIST IV. TAIMKATE TRANSPIRATSIOON. 1)METSADE PINDALA VÄHENEMINE TOOB KAASA AURUMISE JA ÕHUNIISKUSE
• Lume sulamine (liustike sulamine) • Juurdevool lisajõgedest • Läbivool järvest • Paisu ehitamine • Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) Põhjavee kujunemine- infiltratsioon Infiltratsioon (ka maasseimbumine) on sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse Põhjavee väljavool jõesängidesse, järvenõgudesse ja otse merre moodustab veel ühe lüli maakera veeringes. VEEBILANSS Veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul P= E+ Q P-sademed E auramine Q-jõgede äravool Rannikud RAND – osa rannikust RANNAK – veealune rannanõlv Rannajoon – maa ja vee piir (muutub pidevalt) kõrge veetase (ajuvesi) keskmine veetase madal veetase (paguvesi)
Selle põhjused on lume kiire sulamine kevadel või suvel jää sulamine mägedes. Arteesia vesi on maa-alune survevesi, mis asub kahe vettpidava kihi vahel. Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi. Pinnavee hulka kuulub nii soolane kui ka mage, nii tahke kui ka vedel maapinnal olev vesi. Pinnavesi moodustab jõed, järved , mered, liustikud, lumikatte jne. Pinnasevesi on põhjavee ülemine kiht, mis lasub vettpidaval kihil. Pinnasevesi osaleb aktiivselt veeringes. Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. (Benguela hoovus, Golfi hoovus, Läänetuulte hoovus, Peruu hoovus). Hoovuste liigid: Triivhoovus-püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul tekkiv hoovus. Äravooluhoovus-ookeani pinnataseme erisuste tõttu tekkiv hoovus. Vesi voolab kõrgemalt madalamale.
ainevahetus, mineraalainete välja uhtumist ei toimu. Inimene vihmametsas Kliima pole eriti tervislik, Külad on jõgede ääares või rannikul, Põliselanikud, Peamiselt arengumaad, Algeline alepõllundus, Eksporditakse väärispuitu, Arendatakse maavarade kaevandamist, Keskkonna probleemid Igapäev hävitatakse minutis ~20 ha vihmametsa Vihmametsadel on oluline koht : *fotosünteesis *süsihappegaasi kasutamises *hapniku tootmises *suures veeringes Metsade põletamisel : * on puidu kui olulise loodusvara raiskamine * hävivad taime-ja loomaliigid * kaovad kohalike hõimude elupaigad Metsas rajatavad põllud on viljakad vaid mõned aastad Aitähh!
osaks: Mereveevaru Aurumine Evapotranspiratsioon Sublimatsioon Veevaru atmosfääris Kondensatsioon Sademed Veevaru jääs ja lumes Sulaveeäravool jõgedesse Pindmine äravool Jõeäravool Mageveevaru; Maasseimbumine Põhjaveevaru Põhjaveeäravool Allikad Mereveevaru Ookean on veeladu Ookeanides on kestvalt "laos" palju rohkem vett, kui veeringes liikvel. Ookeanides arvatakse maailma koguveevarust (1, 386 miljardit kuupmeetrit) olevat 1,338 miljardit kuupmeetrit, s.o 96,5% kogu veest. Arvatakse ka, et umbes 90% veeringe veest pärineb ookeanidest. Külmemate kliimaperioodide kestel moodustub rohkem jääkilpe ja liustikke ning muud veeringeosad jäävad seetõttu veevaesemaks. Soojadel ilmastuajastutel on asi vastupidi. Viimasel jääajal katsid jääliustikud peagu kolmandiku maismaast ning ookeanide veetase
· peamiselt arengumaad · algeline alepõllundus, kasvatatakse bataati ja maniokki targot suhkruroogu saagot kohvi, kakaod, vürtse · eksporditakse väärispuitu, kautsuki · arendatakse maavarade kaevandamist Keskkonna probleemid · Igapäev hävitatakse minutis 40 ha vihmametsa! · Vihmametsadel on oluline koht fotosünteesis süsihappegaasi kasutamises hapniku tootmises suures veeringes · Metsade põletamisel suureneb CO2 sisaldus õhus hoogustub kasvuhooneefekt puidu kui olulise loodusvara raiskamine hävivad taime- ja loomaliigid kaovad kohalike hõimude elupaigad suureneb maalihete ja erisioonioht · Metsast raadatavad põllud on viljakad vaid mõned aastad. Kasutatud materjalid: · http://www.geo.ut.ee · http://www.tba.ee · http://www.miksike · http://www.hot.ee · http://www.corbis.com
üldiselt rahuliku ilmastikuga Eestiski saame mõnikord ajakirjanduse ja meedia vahendusel teada, et välk süütas mõne maja põlema või lõi kuskile sisse, häiris mobiililevi või elektrivarustust, koguni tuli mõnele inimesele hukatuseks. Kas äike on kasulik?Välk on vaid üks äikese komponent. Täpsem oleks isegi öelda, et tagajärg. Milles siis seisneb äikese kasulikkus?Oluline roll on äikesel veeringes, eriti kuivtroopikas, kus äikesed või orkaanid toovad kaasa sealsed pea ainsad vihmad. Muide, nii mõneski kuivas kohas tervitatakse muidu väga ohtlikuks peetavat orkaani suurte rõõmuhõisetega! Ka Eestis toovad põllumehele ja aiapidajale väga vajalikud sademed just suvised hoo- ja äikesevihmad. Kuigi Eesti kliima on niiske, suureneb temperatuuri tõustes väga kiiresti auramine ning seetõttu on meilgi suvel alati oht, et taimed võivad jääda veepuudusesse
Selle tugev lõhn meelitab ligi kärbseid, mis on vajalikud taime paljunemiseks. Erinevalt enamikust parasiitsetest taimedest on raitlill ja tema sugulased tavaliselt peitunud peremehe sisse. Neid näeb ainult õitsemise ajal. Raitlille õis võib olla kuni 1-m läbimõõduga Keskkonnaprobleemid Igapäev hävitatakse minutis 40 ha vihmametsa! Vihmametsadel on oluline koht fotosünteesis süsihappegaasi kasutamises hapniku tootmises suures veeringes Metsade põletamisel suureneb CO2 sisaldus õhus hoogustub kasvuhooneefekt puidu kui olulise loodusvara raiskamine hävivad taime- ja loomaliigid kaovad kohalike hõimude elupaigad suureneb maalihete ja erisioonioht Metsast raadatavad põllud on viljakad vaid mõned aastad. Inimtegevus kliima pole eriti tervislik põliselanikud kääbusrassidest hõredalt asustatud külad jõgede ääres või rannikul peamiselt arengumaad algeline alepõllundus, kasvatatakse
ookeanipinna tõusu ja muutusi sademete koguses, aurumises, mulla niiskuses ning tormi ja tuulevööndites; Huvitav teada: umbes kahekraadiline soojenemine Euroopas tähendab kliimavöötmete nihkumist umbes 5001000 km põhja poole ja ligikaudu 300 m kõrgemale; merepind tõuseb 2100. aastaks umbes 60 cm, mis oleks üks suurimaid muutusi inimkonna jaoks kogu planeedil. inimkonnale võivad kõige raskemaks muutuseks osutuda muutused veeringes; tunduvalt hakkab muutuma sademete hulk, millel on olulised tagajärjed põllumajandusele, veevarustusele, vee jaotumisele ja vee energia tootmisele; ökosüsteemidele saab otsustavaks nende kohanemisvõime muutuvates keskkonnatingimustes; enim saavad kannatada arengumaad, sest need ei suuda toime tulla ka mõõdukalt saabuvate muutustega. Rahvusvaheline koostöö Valdav osa riikidest kirjutas 1992. aasta kevadel Rio keskkonna ja arengukonverentsil alla nn. kliimalepingule;
tööstustest. Vihmametsade hävitamisega kasvab väljasurevate taime- ja loomaliikide arv, mis on korvamatu kahju liikide ajaloolisele arengule ehk evolutsioonile. Looduslikud kooslused kaotavad tasakaalu. Kohalike hõimude elupaikade hävitamine toob kaasa ka hõimude kadumise, mis on eetilisest seisukohast lubamatu. Metsade langetamine suurendab maalihete ja erosiooni ohtu. Vihmametsadel on tähtis osa suures veeringes, sest taimed seovad palju vett. Maakera kliimaolud halvenevad. Mõtlematult raisatakse puitu, mis on oluline loodusvara. Brasiilia metsapoliitikast Brasiilia valitsus on astumas konkreetsemaid samme, mis teeksid lõpu vihmametsade hävimisele. Aastaks 2015 loodab Brasiilia jõuda nii kaugele, et vihmametsade pindala riigis enam ei vähene. Vihmametsade taastamiseks on Brasiilia tarvitusele võtnud erinevaid meetodeid.
veevaesemaks. Infiltratsioon. Osa vihma-, lume- ja liustikuveest imbub maa sisse ning moodustab põhjavee infiltratsioon. Kohad, kus maapinna ulatuvad lõhelised kivimid või kruusa ning liiva sisaldavad setted, on sademetevee imbumine maa sisse kõige intensiivsem, peamised toitealad. Infiltratsioon väike, kui pindmise kihi moodustavad savid ja turvad, põhjaveetase ulatub maapinnale. Põhjavee väljavool moodustab ühe lüli maakera veeringes. Põhjavesi jõgede, järvede allikas, kuid võib ka otse merre globaalses veeringes tühise osatähtsusega. Veebilanss. Mingi maa-ala või veekogu veevaru ja selle muutumist saab väljendada kõige lihtsamini veebilansi abil. Veebilanss on avaldatav mitmel kujul, sõltuvalt veekogu või veeringe eripärast. Globaalset veebilanssi iseloomustatakse sademete, auramise ja äravoolu vahelise seoseid kajastava veebilansiga ookeanidelt
rannikuni. Inimtegevuse mõju rannikutele- sadamate ehituse käigus takistatakse setete teket, rannajoonele liiga lähedale ehitatud hooned on raskuseks ning võivad tekkida varingud Liustike tekketingimused- sajab rohkem tahket, kui ära sulab, negatiivne temperatuuraastaringselt, Mägiliustikud- 2% oruliustikud, libisevad mägedest mööda orgusid alla Mandriliustikud- 98% jääkilbid, jäämutsid, Antarktisel, Gröönimaal, Põhja- Jäämere saartel Liustike tähtsus kliima kujunemises ja veeringes- Liustike tegevus pinnamoe kujunemisel- pealetungil raske, tasandab aluspinda, süvendab nõgusid, kõrgusvahed vähenevad; taganemisel sulaveed, pinnamood muutub künklikuk, kõrgusvahed suurenevad Liustikutekkelised pinnavormid- voored, moreenkünkad, moreentasandikud, otsamoreenid Fjordrannik- pikk kitsas järkude kõrgete kallastega sügav laht või väin Skäärrannik- kristalsete kivimitega kaljusaar Deltarannik- madal rannik liigestatud paljude jõeharudega
raiumine ja teatud paikades ka turism. Raha teenitakse ka salaküttimise ja kokapõõsaistandustega. Vihmametsade vööndis leidub naftat, maagaasi, boksiiti, niklit ja mangaani, kuid neid kasutatakse vähe. Suurimaks keskkonnaprobleemiks on vihmametsade ulatuslik raie. Kohalikud elanikud suhtuvad metsadesse kui tuluallikasse. Tarbepuidu müügist saadud tulust rahastatakse haiglaid ja koole ning toetatakse ka majanduse arengut. Vihmametsadel on oluline osa kogu maailma veeringes ja nende hävimine mõjutab oluliselt kliimat. Metsade vähenemisega suureneb süsihappegaasi hulk õhus, kaovad loomade ja kohalike primitiivsete hõimude elupaigad. Igas minutis hävib 40ha vihmametsa ja iga päev sureb välja umbes 140 taime-ja looma liiki. Metsadest varutakse mööblitööstusele mahagoni, eebenit, roosipuud, balsapuud jt , kuid kui tahetakse väärispuitu kätte saada, tuleb sageli langetada ka ette jäävad väheväärtusliku puiduga puuliigid
lagundades ehitusmaterjale ja põhjustades metallide korrosiooni Happevihmad http://www.youtube.com/watch?v=HE6Y0iEuXMQ http://www.youtube.com/watch?v=MqHw1hMEkAQ Vihmametsade hävimine Troopiliste metsade raie põhjustab probleeme mitmel tasandil. Troopilised metsad on elupaigaks paljudele kohalikele hõimudele, kes vajavad metsa elupaigana, toidu ja ravimite hankimise, küttepuu saamise ja rituaalsete toimingute paigana. Piirkondlikult mängivad metsad olulist rolli veeringes ja bioloogilise mitmekesisuse säilimises ning ulatuslik raie võib põhjustada näiteks üleujutusi ja pinnase erosiooni. Globaalsel tasandil soodustab metsade raie kliimamuutusi, aga hävitab ka paljusid inimesele tuntud ja veel tundmatuid liike. Video vihmametsade hävimisest http://www.youtube.com/watch?v=v04VHXAOXB8 Radioaktiivsus Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse aatomituuma iseeneslik lagunemine. Radioaktiivse lagunemise liigid on alfa- ja beetalagunemine ning
4. Inliltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse (põhjavee tekkimine) - osa vihma-, lume-, liustikuveest imbub maa sisse moodustades põhjavee - kõige intensiivsem aladel, kus maapinnale ulatuvad lõhelised kivimid (saab hästi imbuda läbi) - väga aeglane seal, kus pindmine kiht on savi või turvas (maa on seal niigi vett täis ja juurde ei tule) - põhjavee äravool jõkke, järve v ookeani moodustab ühe lüli maa veeringes kuid on tühine osa sellest 5. Veebilanss mingile alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul - koostatakse üksikute veekogude, riikide, põhjaveekihtide jne kohta eraldi - globaalne veeringe : P (sademed) = E (auramine) + Q (jõgede äravool) 1 A) Väike veeringe atmosfäär + hüdrosfäär (merest vesi aurub läheb gaasilisse olekusse- õhus tekib
jooksul otseselt mõjutada maailma majanduse arengut, kuna sellega on seotud kõik keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid. Maakera rahvaarvu hinnatakse praegu 6,2 miljardile ning 2050. aastaks võib see ulatuda 7,9 kuni 10,9 miljardini. Varasem kasv toimus nii tööstus- kui arengumaades, ent tulevikus piirdub see arengumaadega. Arvestades mitmeid ökoloogilisi näitajaid, esineb seal juba praegugi ülerahvastatus. Meie arv üha suureneb, aga Maa loodusvarade kogused mitte. Veeringes oleva magevee hulk on praegu praktiliselt sama, kui see oli 1950. aastal ja arvatavasti jääb samaks ka 2050. aastal. Samamoodi jätkusuutlik saak ookeanidest, metsadest ja põllumaalt. Olemasolevate varude piiratus ei ohusta elanikkonna kasvades mitte üksnes elukvaliteeti, vaid mõnel juhul ka elu ennast. Kliima muutumine Kliima soojenemine on teine protsess, mis mõjutab kogu maailma. Selle on peamiselt põhjustanud suurenev süsinikdioksiidi ( CO 2 )
Kihilistest liivadest ja kruusadest koosnev kaldpindne lainjas tasandik, mis moodustub liustikujõe setetest liustikuserva ees Vaike Rootsmaa foto Islandi lõunaosa sandurtasandikust Liustikud sulavad Viimastel aastakümnetel on täheldatud liustike ja merejääga kaetud ala kiiret vähenemist. http://www.grida.no/graphic.aspx? f=series/vg-arctic/large/fig22.jpg Selgita liustike osa üldises veeringes http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a2/Mass_balance_atmospheric_circulation.png Kuidas mõjutab jää sulamine elustikku? • Millised muutused toimuksid polaaralade ökosüsteemis?
maapinna ärauhtumise ehk erosiooni. Tagajärjed Troopiliste metsade raie põhjustab probleeme mitmel tasandil. Troopilised metsad on elupaigaks paljudele kohalikele hõimudele, kes vajavad metsa elupaigana, toidu ja ravimite hankimise, küttepuu saamise ja rituaalsete toimingute paigana. Kohalike kogukondade elupaiga hävitamine suurendab nende piirkondade sotsiaalseid probleeme, haiguste levikut, linnastumist ja tööpuudust. Piirkondlikult mängivad metsad olulist rolli veeringes ja bioloogilise mitmekesisuse säilimises ning ulatuslik raie võib põhjustada näiteks üleujutusi ja pinnase erosiooni. Globaalsel tasandil soodustab metsade raie kliimamuutusi, aga hävitab ka paljusid inimesele tuntud ja veel tundmatuid liike (troopilistes metsades elab suurem osa maailma taime- ja loomaliikidest). Kui ka liigirikka troopilise vihmametsa raiumise järel sinna põllumaad ei rajata ning lastakse
SULAMINE SULAMINE MAAILMAMERI ÄRAVOOL PINNAVEEKOGUD ÄRAVOOL PÕHJAVESI 3. Milles seisneb maailmamere tähtsus? ühtlustab maa temperatuure, mõjutab sademeid, kliimat (hoovused, tuuled) peamine lüli suures veeringes oluline ressurss inimese majanduselus (kalandus, maavarad, transport, turism) 4. Selgita kaardi ja jooniste abil maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse regionaalseid erinevusi. 5. Nimeta hoovuste tekkepõhjused. Milline on hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel. Püsivalt ühes suunas puhuvad tuuled – TRIIVHOOVUSED Vesi voolab kõrgema tasemega kohast madalamale (kestvad vihmasajud ja jõgede
Tegurid: Sademed, õhutemperatuur, lume sulamine (liustikud), juurdevool lisajõgedest, läbivool järvest, paisu ehitamine, vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) Põhjavee kujunemine ehk infiltratsioon Sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse Põhjavee äravool jõesängidesse, järvenõgudesse ja otse merre moodustab veel ühe lüli maakera veeringes Mõjutavad tegurid - Saju kestus – esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud - Saju intensiivsus – intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse - Kivimite poorsus – mida poorsemad, seda intensiivsem on infiltratsioon
Kui toitumisalal sajab lund oluliselt rohkem, kui servas jõuab jääd ära sulada, kasvab liustik paksemaks ja hakkab kujunema mandriliustik. Need võivad tekkida nii mäestikes kui ka ulatuslikel tasasematel aladel, mis asuvad lumepiirist kõrgemal või pooluse pool. c) Tänapäeval hõivavad liustikud umbes 11% maismaa pindalast, Kvaternaari jääaja maksimaalse jäätumise ajal oli see aga 32%. 8) selgita liustike tähtsust kliima kujunemises ja veeringes; a) Viimase sajakonna aasta jooksul soojenenud kliima on toonud kaasa intensiivsema liustike sulamise, suurenenud on jõgede vooluhulk ja sagenenud üleujutused jõgede alamjooksul. Liustikest maailmamerre jõudnud mage sulamisvesi võib omakorda mõjutada hoovuste liikumist ning seeläbi soojuse ülekannet Maa eri piirkondade vahel b) liustikud on oluline osa hüdrosfäärist ja suurest veeringest. Suur osa magevett on
Lämmastik- tekib orgaanilise aine lagunemisel (surnud organismid), vajalik toitaine taimedele Hapnik-Tekib rohelistes taimedes fotosünteesi käigus; Vajalik elusorganismidele hingamiseks Süsihappegaas-Tekib hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipurskel; Neelab soojuskiirgust, mõjutades sellega atmosfääri temperatuuri; osaleb fotosünteesil Veeaur-Tekib aurumisel maapinnalt, hingamisel, vulkaanipurskel; neelab soojust; vähendab temperatuurikõikumisi atmosfääris; osaleb veeringes Osoon- Tekib päikesekiirguse mõjul; Kõige suurem kogus ekvaatori kohal; Neelab enamiku Maale jõudvast ultraviolettkiirgusest(UV-kiirgusest) Ehitus: Atmosfääri kihtideks jaotamisel lähtutakse temperatuurist: 1) troposfäär – kuni 10km. See on kõige tihedam ja soojem kiht. Temas esinevad: sademed, tuul, äike, udu, sudu, halonähtused. 80% kogu õhkkonna massist. Temperatuur tõustes 6°C km kohta. 2) stratosfäär – 50-55km kõrgusel
aurukontsentratsiooni suurenemise tagajärjel kondenseerub taas veeks ja tekivad sademed. Vesi langeb maapinnale ja koguneb hüdrosfääri. Enamik (u. 92%) maailmamerest aurunud vett langeb sinna tagasi, moodustades nn väikese veeringe. Väiksem osa kandub õhuvooludega maismaa kohale ja satub nn suurde veeringesse, milles osa sademevett voolab tagasi merre ja suleb suure veeringe, osa imbub mulda, satub põhjavette, aurub või läheb organismidesse. Suures veeringes osaleb aasta jooksul u 107000 km3 vett. Osa vett , mille loomad saavad toidust ja joogiveena ning taimed juurte abil mullast või veekogudest, läbib organismi keemiliselt muutumatuna ning väljub loomadest eritisena ja taimedest gutatsiooni- või transpiratsiooniveena. Osa vett osaleb organismisisestes keemilistes reaktsioonides ja vabaneb alles orgaaniliste jäänuste lagunedes. Nn suur bioloogiline veeringe algab vee fotolüütilise muundumisega taimede fotosünteesis
7. Kui suur on maakoores oleva vee maht? Maakoores oleva vee maht on umbes 6·10 7 km3 8. Milline osa üldisest veehulgast osaleb aastases veeringluses? tehtud arvestuste alusel võtab iga-aastasest veeringest osa vaid 0,03-0,04% maakeral olevast veehulgast. 9. Milline on suur ja milline väike veeringe? suure veeringe puhul vesi aurustub ookeanidel ja kantakse tuultega mandritele, väikeses veeringes mandritel aurustunud vesi langeb mandritel uuesti maha või ookeanidel ja meredel aurunud vesi langeb maha uuesti merre. 10. Mida endast kujutab transpiratsioon? Taimede füsioloogilist protsessi, mis on seotud kudede kasvuga ja seisneb selles, et taimed juurtega hangitud veest peavad kinni ainult väikese osa ja mineraalained ning ülejäänu aurustub lehtede või okaste kaudu, nimetatakse transpiratsiooniks. 11. Kui palju maakeral olevast veest võtab osa iga-aastasest veeringest
sellest saab põhjavesi. See protsess ongi infiltratsioon. Kohtades, kus ning soojade hoovustega soojast mereveest. Maailma veerohkeimad jõed on maad katavad lõhelised kivimid, on imbumine kõige suurem. Väike seal, madala produktiivsusega, kuna hoovustega kantakse sealt taimetoitained kiiresti kus pindmise kihi moodustavad savid või turvas. Põhjavee väljavool eemale. moodustab omakorda ühe lüli maa veeringes. 6.3 Rannaprotsessid Peamine jõud, mis kujundab maismaa ja suurte veekogude kokkupuuteala, on Aluspinnale omab uhtumisest suuremat mõju sängivool, mille mõju oleneb vee tuule tekitatud lainetus, mis mõnikord tekivad ka maavärinate, vulkanismi ning hulgast ja voolukiirusest ning sängi kujust ja setetest. Jämedama materjali inimtegevuse tagajärjel
Nii hävib maailmas miljoneid hektareid troopilisi metsi. Troopiliste metsade raie põhjustab probleeme mitmel tasandil. Troopilised metsad on elupaigaks paljudele kohalikele hõimudele, kes vajavad metsa elupaigana, toidu ja ravimite hankimise, küttepuu saamise ja rituaalsete toimingute paigana. Kohalike kogukondade elupaiga hävitamine suurendab nende piirkondade sotsiaalseid probleeme, haiguste levikut, linnastumist ja tööpuudust. Piirkondlikult mängivad metsad olulist rolli veeringes ja bioloogilise mitmekesisuse säilimises ning ulatuslik raie võib põhjustada näiteks üleujutusi ja pinnase erosiooni. Globaalsel tasandil soodustab metsade raie kliimamuutusi, aga hävitab ka paljusid inimesele tuntud ja veel tundmatuid liike. Kui ka liigirikka troopilise vihmametsa raiumise järel sinna põllumaad ei rajata ning lastakse langid looduslikult metsastuda, ei taastu seal enam mitte samasugune liigirikas mets, vaid võsa. Kaart mahagoni, eebeni ja tiikpuu kasvualadega.
välk sage otsene tulekahju süütaja. (Jänes-Kapp 2009) 2.2. Äike ja keskkond Maapinda lüües võib välk põhjustada purustusi ja tulekahjusid ning ohustab elusolendeid. Pikselöögist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt, purustades sageli need suurteks tükkideks. Veelgi vägevamad kärgatused kostavad äikese ajal kõrbetes, kui välgud tabavad sammaskaktusi, mis on kui hiiglaslikud looduslikud veereservuaarid. (Wikipedia… 22.11.2012.) Oluline roll on äikesel veeringes, eriti kuivtroopikas, kus äikesed või orkaanid toovad kaasa sealsed pea ainsad vihmad. Nii mõneski kuivas kohas tervitatakse muidu väga ohtlikuks peetavat orkaani suurte rõõmuhõisetega. Ka Eestis toovad põllumehele ja aiapidajale väga vajalikud sademed just suvised hoo- ja äikesevihmad. Kuigi Eesti kliima on niiske, suureneb temperatuuri tõustes väga kiiresti aurustumine ning seetõttu on meilgi suvel alati oht, et taimed võivad jääda veepuudusesse
Vihmametsade hävitamisega kasvab väljasurevate taime ja loomaliikide arv, mis on korvamatu kahju liikide ajaloolisele arengule ehk evolutsioonile. Looduslikud kooslused kaotavad tasakaalu. Kohalike hõimude elupaikade hävitamine toob kaasa ka hõimude kadumise, mis on eetilisest seisukohast lubamatu. Metsade langetamine suurendab maalihete ja erosiooni ohtu. Vihmametsadel on tähtis osa suures veeringes, sest taimed seovad palju vett. Maakera kliimaolud halvenevad. Mõtlematult raisatakse puitu, mis on oluline loodusvara. http://www.hot.ee/praakel/Kool_Vihmametsad.htm
Seejärel veekogu, taime, biogeotsönoosi, tehnoloogiap- Q, mahuna W, veekihina h või kantakse kõik rea vooluhulgad ning neile rotsessi vms kõigi juurde- ja äravooluliikide ning äravoolumoodulina q. Äravoolumaht W on vastavad empiirilised tõenäosused vee akumulatsiooni mahtu isel näitaja. Veeringes mingi ajavahem T jooksul valglast jõkke, järve, tõenäosuspaberile. Siis arvutat teoreetilise osaleva vee keskmine hulk ei muutu. Seetõttu merre või mingist jõe ristlõikest läbi voolanud tõenäosuskõvera koordinaadid (selleks on olemas peab valitsema tasakaal aurumise, sademete ja abitabelid). Teoreetilise tõenäosuskõvera äravoolu vahel. Sellel tasakaalul põhineb
metsatööstuses on väike. Ehitusmaterjalitööstuses valdavad väikeettevõtted. · Vihmametsade pideva raie ja põletamise tagajärjel on nende pindala viimase saja aastaga vähenenud umbes poole võrra. Suurte metsamassiivide hävitamisega hävinevad ka paljud taime- ja loomaliigid, mis võib olla suureks ohuks looduse tasakaalu säilimisele. Vihmametsadel on ka tähtis osa maailma suures veeringes, kuna nad akumuleerivad endas suurt mageveevaru. Nende vähenemisega muutuvad kogu maailma kliimatingimused, mis ei pruugi olla sugugi soodsad. Praegune vihmametsade raiumine on üks suuremaid keskkonnaprobleeme maailmas ning nende kaitsmine on väga oluline. · Tööstuslikust toorainest leidub Ecuadoris tina-, hõbeda-, kulla-, vase- ja tsingimaaki. · Ecuadoris on esindatud metallurgia. Toodetakse hõbedat, kulda, tsinki ja vaske.
Niipea, kui vesi on vabas looduses, aurustub ta üles. Ka külm vesi pidevalt aurab. Meie lihtsalt ei taju seda. Väike veeringe vesi aurustub, (aur pressitakse kokku, t tõuseb, sajab alla vihmana, lumena ja satub uuesti veekogusse. Vesi aurustub ja sajab uuesti alla. Suur veeringe vesi aurustub üles, tekivad pilved. Vesi sajab alla lumena, loom joob vett, vesi väljutat.organismist, imbub pinnasesse, jõuab sealt pinnavette, sealt järve ja uuesti üles. Veeringes läbib vesi erinevaid olekuid tahke-vedel-gaasiline, läbib elusloodust. Vesi, mis meil on, see on, vett ei teki juurde ega lähe ära. SÜSINIKURINGE-kirjeldam. ja toimim.- Süsiniku ringlemine ökosüsteemis selle komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Avatud C-ringe? C ringe on avatud C sisemine ja väljumine ringest ringevälistest allikatest. Võib ringesse siseneda ja sealt väljuda.
languse, aurukontsentratsiooni suurenemise tagajärjel kondenseerub taas veeks ja tekivad sademed. Vesi langeb maapinnale ja koguneb hüdrosfääri. Enamik (u. 92%) maailmamerest aurunud vett langeb sinna tagasi, moodustades nn väikese veeringe. Väiksem osa kandub õhuvooludega maismaa kohale ja satub nn suurde veeringesse, milles osa sademevett voolab tagasi merre ja suleb suure veeringe, osa imbub mulda, satub põhjavette, aurub või läheb organismidesse. Suures veeringes osaleb aasta jooksul u 107000 km3 vett. Osa vett , mille loomad saavad toidust ja joogiveena ning taimed juurte abil mullast või veekogudest, läbib organismi keemiliselt muutumatuna ning väljub loomadest eritisena ja taimedest gutatsiooni- või transpiratsiooniveena. Osa vett osaleb organismisisestes keemilistes reaktsioonides ja vabaneb alles orgaaniliste jäänuste lagunedes. Õhuniiskuse karakteristikud Veeauru rõhk- rõhk,
kautsukipuud; liaanid; öösel; gorilla; jõehobu; anakonda; papagoi; termiidid; sipelgad; iga päev hävitatakse minutis ~40 ha vihmametsa; vihmametsadel oluline koht fotosünteesis, süsihappegaasi kasutamises, hapniku tootmises, suures veeringes; metsade põlemisel suureneb CO2 sisaldus õhus, hoogustub kasvuhooneefekt, puitu, kui olulist loodusvara raisatakse, hävivad taime- ja loomaliigid, kaovad kohalike hõimude elupaigad, suureneb maalihete ja erosioonioht; metsast raadatavad põllud on värsked vaid mõned aastad; vihmametsa hävimisel häirub vahekord sademete ja aurumise vahel; Ekvatoriaalne vihmamets Dzungel on ekvatoriaalne vihmamets.
keemilistest lisanditest. 20. Milliseid funktsioone täidavad rohealad tiheasula veestiku ja veekvaliteedi seisukohast? Rohealad sisaldavad suurt potentsiaali pinna- ja heitvete infiltratsiooni ja puhastusalana. Peamisi funktsioone on kaks: 1) infiltreerida ja puhastada sademete ja pinnavett 2) tagada vees leiduvate toitainete, eelkõige lämmastiku ja fosfori eemaldamine sademete- ja pinnaveest. Rohestruktuuri elementidel on oluline osa tiheasula veeringes. 60 % sademetest läheb haljasalade kaudu tagasi atmosfääri evapotranspiratsiooni protsessi kaudu. Aurustumine ja transpiratsiooni intensiivsus sõltub taimestiku tüüpidest ja taimeliikidest.
· Infiltratsioon. Osa vihma-, lume- ja liustikuveest imbub maa sisse ning moodustab põhjavee infiltratsioon. Kohad, kus maapinna ulatuvad lõhelised kivimid või kruusa ning liiva sisaldavad setted, on sademetevee imbumine maa sisse kõige intensiivsem, peamised toitealad. Infiltratsioon väike, kui pindmise kihi moodustavad savid ja turvad, põhjaveetase ulatub maapinnale. Põhjavee väljavool moodustab ühe lüli maakera veeringes. Põhjavesi jõgede, järvede allikas, kuid võib ka otse merre globaalses veeringes tühise osatähtsusega. · Veebilanss. Mingi maa-ala või veekogu veevaru ja selle muutumist saab väljendada kõige lihtsamini veebilansi abil. Tulupool koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool aga auramisest ja äravoolust. Veebilanss on avaldatav mitmel kujul, sõltuvalt veekogu või veeringe eripärast. Globaalset veebilanssi iseloomustatakse sademete,
aurukontsentratsiooni suurenemise tagajärjel kondenseerub taas veeks ja tekivad sademed. Vesi langeb maapinnale ja koguneb hüdrosfääri. Enamik (u. 92%) maailmamerest aurunud vett langeb sinna tagasi, moodustades nn. väikese veeringe. Väiksem osa kandub õhuvooludega maismaa kohale ja satub nn suurde veeringesse, milles osa sademevett voolab tagasi merre ja suleb suure veeringe, osa imbub mulda, satub põhjavette, aurub või läheb organismidesse. Suures veeringes osaleb aasta jooksul u 107000 km3 vett. Osa vett , mille loomad saavad toidust ja joogiveena ning taimed juurte abil mullast või veekogudest, läbib organismi keemiliselt muutumatuna ning väljub loomadest eritisena ja taimedest gutatsiooni- või transpiratsiooniveena. Osa vett osaleb organismisisestes keemilistes reaktsioonides ja vabaneb alles orgaaniliste jäänuste lagunedes. Nn. suur bioloogiline veeringe algab vee fotolüütilise muundumisega taimede fotosünteesis
tööstused, mis on ühendatud ühisveevärgi süsteemiga), põllumajandus (niisutamine) ja energeetika tootmine (jahutus elektrijaamades). Lõuna-Euroopa riigid kasutavad oma veevarudest rohkem kui kaks kolmandikku oma riigi põllumajandussektoris niisutamiseks. Lääne-, Kesk, Põhja-, ja Ida-Euroopas ammutatakse vett peamiselt jahutamiseks energia tootmisel ja tööstuste vajaduseks (Use of freshwater resources ..., 2005). Põhjavesi moodustab suurima osa mageveest veeringes (umbes 95% kogu maailmas), mis on mahult suurem kui vesi jõgedes, järvede ja märgalades kokku. Põhjavee liigne kasutamine võib viia põhjavee kvaliteedi languseni ja ammendumiseni. Kuna põhjavesi liigub aeglaselt läbi pinnase, siis inimtegevuse mõju võib kesta suhteliselt pikka aega. Euroopa põhjavesi on reostunud mitmel viisil: nitraadid, pestitsiidid, süsivesinikud, klooritud süsivesinikud, sulfaat, fosfaat ja bakterid
maailma majanduse arengut, sest sellega on seotud kõik keskkonna- ja sotsiaalprobleemid. Maakera rahvaarvu hinnatakse praegu 6,5 miljardile ning 2050. aastaks võib see ulatuda 7,9 kuni 10,9 miljardile. Varem kasvas inimeste arv nii tööstus- kui ka arengumaades, ent tulevikus piirdub see arengumaadega. Arvestades mitmeid ökoloogilisi näitajaid, on seal juba praegu ülerahvastatus. Inimeste arv suureneb üha, aga Maa loodusvarade kogus mitte. Veeringes oleva magevee hulk on praegu peaaegu sama, kui see oli 1950. aastal, ning arvatavasti jääb samaks ka 2050. aastal, samamoodi jätkusuutlik saak ookeanidest, metsadest ja põllumaalt. Olemasolevate varude piiratus ei ohusta elanikkonna kasvades mitte üksnes elukvaliteeti, vaid mõnel juhul ka elu ennast. Kliima muutumine Kliima soojenemine on teine protsess, mis mõjutab kogu maailma. Soojenemise on põhjustanud peamiselt suurenev süsinikdioksiidi (CO2) kontsentratsioon atmosfääris.
tekivad sademed. Vesi langeb maapinnale ja koguneb hüdrosfääri. Enamik (u. 92%) maailmamerest aurunud vett langeb sinna tagasi, moodustades nn väikese veeringe. Väiksem osa kandub õhuvooludega maismaa kohale ja satub nn suurde veeringesse, milles osa sademevett voolab tagasi merre ja suleb suure veeringe, osa imbub mulda, satub põhjavette, aurub või läheb organismidesse. Suures veeringes osaleb aasta jooksul u 107000 km3 vett. Osa vett , mille loomad saavad toidust ja joogiveena ning taimed juurte abil mullast või veekogudest, läbib organismi keemiliselt muutumatuna ning väljub loomadest eritisena ja taimedest gutatsiooni- või transpiratsiooniveena. Osa vett osaleb organismisisestes keemilistes reaktsioonides ja vabaneb alles orgaaniliste jäänuste lagunedes. Nn suur bioloogiline veeringe algab vee fotolüütilise muundumisega taimede fotosünteesis
tsüklon - madalrõhkkond antitsüklon - kõrgrõhkkond mussoon - püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. passaat - 30. laiuskraadil püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled läänetuuled - Läänetuuled on püsivad tuuled, mis on ülekaalus parasvöötmes 3 HÜDROSFÄÄR 1. Iseloomusta joonise põhjal suurt ja väikest veeringet Väike veeringe on veeringe maailmamere ja atmosfääri vahel, Suures veeringes osalevad taimestik, põhjavesi ja liustikud, on vee ringlemine maailmamere, atmosfääri ja maismaa vahel. (Suur on Väikesest detailsem) 2. Mis tegurid ja kuidas mõjutavad aurumist? Õhuemperatuur, mida suurem on t seda suurem on aurumine, Õhuniiskus, mida suurem niiskus seda aeglasem aurumine, Tuule kiirus, aeglasema tuulekiirusega on kiirem aurumine, Taimestik, Pinnase omadused, 3. Mis tegurid ja kuidas mõjutavad infiltratsiooni?
vee MÕJUTAVAD TEGURID · Sademed · Õhutemperatuur · Lume sulamine (liustike sulamine) · Juurdevool lisajõgedest · Läbivool järvest · Paisu ehitamine · Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) Põhjavee kujunemine - infiltratsioon On sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse Põhjavee äravool jõesängidesse, järvenõgudesse ja otse merre moodustab veel ühe lüli maakera veeringes. MÕJUTAVAD TEGURID · Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. · Saju intensiivsus: intensiivsuse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. · Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. · Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku.
languse, aurukontsentratsiooni suurenemise tagajärjel kondenseerub taas veeks ja tekivad sademed. Vesi langeb maapinnale ja koguneb hüdrosfääri. Enamik (u. 92%) maailmamerest aurunud vett langeb sinna tagasi, moodustades nn väikese veeringe. Väiksem osa kandub õhuvooludega maismaa kohale ja satub nn suurde veeringesse, milles osa sademevett voolab tagasi merre ja suleb suure veeringe, osa imbub mulda, satub põhjavette, aurub või läheb organismidesse. Suures veeringes osaleb aasta jooksul u 107 000 km3 vett. Osa vett , mille loomad saavad toidust ja joogiveena ning taimed juurte abil mullast või veekogudest, läbib organismi keemiliselt muutumatuna ning väljub loomadest eritisena ja taimedest gutatsiooni- või transpiratsiooniveena. Osa vett osaleb organismisisestes keemilistes reaktsioonides ja vabaneb alles orgaaniliste jäänuste lagunedes. Nn suur bioloogiline veeringe algab vee fotolüütilise muundumisega taimede fotosünteesis
vesiniku, termotuumaenergia , õhusaaste probleemid:hapestumine, energeetika ja muu tööstus, väävlisaaste! Puu järgi->ladvaosa hõrenemine, veel liigne osoon troposfääris- eelkõige tööstuspiirkondades, veel stratosfääri osoonikadu-elavate rakkude makromolekulid, nt.proteiinid ja nukleiinhapped kahjustuvad lühilainelise kiirguse toimel, veel kasvuhoonenähtus- temp. Tõus, merepinna tõus muutusd veeringes, liustike sulamine (RIO), rikkuse ebavõrdne jaotumine). Näljahädad, mässamine jne. Ökoloogia alused. Ökoloogia ja keskkonnakaitse.1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus(trükiarvult esikohal). Üks esimesi , kus taimi ja loomi käsitleti üksteist ja keskkonda vastastikku mõjutavatena.Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustestmõjudest, oikus eluruum, maja Logos õpetus, teadus
asetsevale pinnale langev aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus. Suhteliseks e relatiivseks niiskuseks nim õhus oleva veeauru rõhu ja samal temp õhku küllastava veeauru suhet väljendatuna %. Absoluutne niiskus, eriniiskus. Suurde veeringe- Väiksem osa kandub õhuvooludega maismaa kohale ja satub nn suurde veeringesse, milles osa sademevett voolab tagasi merre ja suleb suure veeringe, osa imbub mulda, satub põhjavette, aurub või läheb organismidesse. Suures veeringes osaleb aasta jooksul u 107000 km3 vett. Osa vett , mille loomad saavad toidust ja joogiveena ning taimed juurte abil mullast või veekogudest, läbib organismi keemiliselt muutumatuna ning väljub loomadest eritisena ja taimedest gutatsiooni- või transpiratsiooniveena. Osa vett osaleb organismisisestes keemilistes reaktsioonides ja vabaneb alles orgaaniliste jäänuste lagunedes. Suur bioloogiline veeringe algab vee fotolüütilise muundumisega taimede fotosünteesis. Veemolekulid lagunevad,
Troopiliste metsade raie põhjustab probleeme mitmel tasandil. Troopilised metsad on elupaigaks paljudele kohalikele hõimudele, kes vajavad metsa elupaigana, toidu ja 7 ravimite hankimise, küttepuu saamise ja rituaalsete toimingute paigana. Kohalike kogukondade elupaiga hävitamine suurendab nende piirkondade sotsiaalseid probleeme, haiguste levikut, linnastumist ja tööpuudust. Piirkondlikult mängivad metsad olulist rolli veeringes ja bioloogilise mitmekesisuse säilimises ning ulatuslik raie võib põhjustada näiteks üleujutusi ja pinnase erosiooni. Globaalsel tasandil soodustab metsade raie kliimamuutusi, aga hävitab ka paljusid inimesele tuntud ja veel tundmatuid liike (troopilistes metsades elab suurem osa maailma taime- ja loomaliikidest). Kui ka liigirikka troopilise vihmametsa raiumise järel sinna põllumaad ei rajata ning lastakse
annaabi.ee 
