Suurim voolukulu Qmax või qs - suurim voolukulu, mille korral arvesti peab suutma piiritletud aja jooksul toimida purunemata ning ületamata lubatud piirvigu ja suurimat lubatud rõhukadu. Nimivoolukulu Qn või qp - kulu, mille väärtus võrdub ½ Qmax. Nimivoolukulu Qn korral peab arvesti suutma toimida tavalistes kasutustingimustes, s.t pideva ja katkendliku kasutamise korral, ületamata lubatud piirvigu. Ka nominaalkulu. Väikseim voolukulu Qmin või qi – voolukulu, millest alates ei tohi arvesti ületada lubatud piirvigu ja mis on määratletud Qn-ist sõltuva muutujana. Ka minimaalne kulu. Üleminekuvoolukulu Qt – voolukulu, mis jagab mõõtepiirkonna ülemiseks jaalumiseks vööndiks ja mille korral kaob lubatud piirvigade järjepidevus. Ka üleminekukulu. q Soojuskandja kulu; qs - lühiajaliselt lubatud q suurim väärtus, mille juures soojusarvesti toimib
Ehitusprotsesside uurimisüksus Kraanade lastikarateristikate kasutamine Kodutöö nr. 1 Aine "Ehitusmasinad" Üliõpilane: Tallinn 2018 Esimese kodutöö tulemused Kraana: HOIST A370 N Antud: Ln, m= 11,2 Q= 24,9 Leida: Lmin max= 3,0...9,0 m Ln= 23,2 m Qmin max= 26,2...70 t L= 7,0 m Hmin max= 6...12 m H= 24,5 m Üliõpilane: Esitatud: 3
Esimese kodutöö tulemused: Kraana: GROVE GMK 5220 Antud: Ln = 22,6 m L = 8,0 m Leida: Lmin-max = 3,0...18,0 m Ln = 18,0 m Qmin-max = 31,5...135,0 t Q =76,5 t Hmin-max = 9,5...22,0 m H = 15 m α0 = - α0 = - Teise kodutöö tulemused: Antud: Iv Valitud kraana mark Grove GMK 5095 Grove GMK 5095 Q = 10 t Q =13,8 t Q =12,3 t L =18 m L =18 m L =18 m H =23 m H =29,5 m H =39,5 m
Esimese kodutöö tulemused: Antud: Ln= 8,0 m Q= 3,0 t Leida: Lmin-max= 2,5-7 m Ln= 10 m Qmin-max= 8-14 t L= 9 m Hmin-max= 2,5-8,5 m H= 3 m Teise kodutöö tulemused: Antud: HOIST MS 455 N Q= 6,5 t Q= 7,2 t L= 12 m L= 12 m H= 27 m H= 30 m Ln= 30,7 m HOIST MS 455 N on hea manööverdamisvõimega iseliikuv noolkraana
minimaalne tootmismaht, et kasum oleks praegu saadavast 25% suurem? P(40)=-402+140*40-1800=-1600+5600-1800=2200 kasum , kui q=40 2200*1.25=2750 kasum praegu saadavast 25% suurem -q2+140q-1800=2750 -q2+140q-4550=0 -b + D -140 + 37.4 q1 = = = 51.3 2a 2 * (-1) -b - D -140 37.4 q2 = = = 88.7 2a 2 * (-1) 51.3 < 88.7 Vastus: P(q) = - q2+140q-1800; qmin=52 Ülesanne 2 Ettevõtte aktsiate väärtuse muutumist kirjeldab mudel V(t)=-0,8t2+120t+200, kus t on aktsiate väljalaskmisest möödunud kuude arv. a) Kui suur on aktsiate väärtus 5 aastat pärast väljalaskmist? 5*12=60 kuud V(60)= -0,8*602+120*60+200= -2880+7200+200=4520 aktsiate väärtus 5 aastat pärast väljalaskmist b) Mitme aasta ja mitme kuu pärast on aktsiate väärtus 2700 kr? -0,8t2+120t+200=2700 -0,8t2+120t+200-2700=0 -0,8t2+120t-2500=0 D=b-4ac=120-4*(-0
P(40)=-402+140*40-1800=-1600+5600-1800=2200 – kasum , kui q=40 2200*1.25=2750 – kasum praegu saadavast 25% s -q2+140q-1800=2750 -q2+140q-4550=0 -b + √D -140 + 37.4 q1 = 2a = 2 * (-1) = 51.3 q2 = -b - √D = -140 – 37.4 = 88.7 2a 2 * (-1) 51.3 < 88.7 Vastus: P(q) = - q2+140q-1800; qmin=52 Ülesanne 2 Ettevõtte aktsiate väärtuse muutumist kirjeldab mudel V(t)=-0,8t2+120t+200, kus t on aktsi a) Kui suur on aktsiate väärtus 5 aastat pärast väljalaskmist? 5*12=60 kuud V(60)= -0,8*602+120*60+200= -2880+7200+200=4520 – aktsiate väärtus 5 aastat pärast väljala b) Mitme aasta ja mitme kuu pärast on aktsiate väärtus 2700 kr? -0,8t2+120t+200=2700 -0,8t2+120t+200-2700=0 -0,8t2+120t-2500=0 D=b-4ac=120-4*(-0.8)*(-2500)=6400
Antud ainetöö ülesandeks on kirjeldada tigureduktori tiguratast, teostada sellele tugevusarvutused, valida selle valmistamiseks sobivaim materjal ning valmistustehnoloogia koos viimistlusega. 2. Algandmed Tõstetav mass m = 350 kg Maksimaalne joonkiirus vmax = 0,7 m/s Ratta diameeter d = 0,2 m Teo keermekäikude arv z1 = 1 Tiguratta hammaste arv z2 = 41 2 3. Eskiis 3 4. Tiguülekande arvutus Teo läbimõõduteguri vähim lubatud väärtus qmin = 0,212*z2 = 0,212 * 41 = 8,69 Valime sobivatest väärtustest (8, 10, 12,5 ... ) qmin = 10 mm Ülekande moodul m=3 Teo ning tiguratta telgede reaalne vahe mm Teo keerme tõstenurk = 5,71 ° Teo jaotusläbimõõt d1 = qm = 10 * 3 = 30 mm Teo peadeläbimõõt da1 = d1 + 2m = 30 + 2 * 6 = 36 mm Tiguratta jaotusläbimõõt d2 = z2m = 41 * 3 = 124 mm Tiguratta peadeläbimõõt da2 = d2 + 2m = 124 + 2 * 3 = 130 mm Tiguratta jalgaderingjoone läbimõõt
F 2800 10000 pmin = = = = 5,81MPa = 58,1bar vähemalt A × 0,002 × 0,86 0,00172 Ülesanne 5 (variant 12) Hüdrosilinder, mille läbimõõt on d mm, nihutab koormust kiirusega v mm/min. arvutada silindrit toitva pumba minimaalselt vajalik tootlikus q l/min. On teada, et süsteemi mahulised kaod moodustavad pumba tootlikusest q x%. Antud: d=32mm v=600 mm/min x=6% Leida: qmin=? l/min Arvutan süsteemi mahulise kasuteguri v. x süsteemi mahulised kaod Teisendan kolvi kulgemis kiiruse. Hüdrosilindri läbimõõdu järgi arvutan rõhuga koormatud kolvi pindala. S rõhuga koormatud kolvi pindala d kolvi diameeter Avaldan hüdrosilindri kulgeva kiiiruse valemist vedeliku vooluhulga silindrisse. v kolvi kulgev liikumiskiirus, m/min; q vedeliku vooluhul silindrisse, l/min; A rõhuga koormatud kolvipindala, mm2;
vähemalt F 3600 10000 p min = = = = 14,63MPa = 146,3bar A × 0,000804 × 0,9 0,0006834 Ülesanne 5 (variant 14) Hüdrosilinder, mille läbimõõt on d mm, nihutab koormust kiirusega v mm/min. arvutada silindrit toitva pumba minimaalselt vajalik tootlikus q l/min. On teada, et süsteemi mahulised kaod moodustavad pumba tootlikusest q x%. Antud: d=50mm v=1100 mm/min x=5% Leida: qmin=? l/min Arvutan süsteemi mahulise kasuteguri v. x süsteemi mahulised kaod Teisendan kolvi kulgemis kiiruse. Hüdrosilindri läbimõõdu järgi arvutan rõhuga koormatud kolvi pindala. S rõhuga koormatud kolvi pindala d kolvi diameeter Avaldan hüdrosilindri kulgeva kiiiruse valemist vedeliku vooluhulga silindrisse. v kolvi kulgev liikumiskiirus, m/min; q vedeliku vooluhul silindrisse, l/min; A rõhuga koormatud kolvipindala, mm2;
ülekandearv u: normaaljuhul 50, erijuhul 1500* Kasutegur : 0,70...0,92 Erivõimsus: 0,2...5 kW/kg Võimalik töötemp.: normaaljuhul -30...+150 C, erijuhul -30...+250 C Ülekandearvu püsivus: hea Müratase: madal Tõrgete põhjused: kõrge temperatuur, suured võimsused Projektarvutus Teo keermekäikude arv z1 = 1 (Sõltub ülekandearvust: 8 < u 14 z1 =4 ; 14 < u 30 z1 = 2 ; u >30 z1 = 1). Tiguratta hammaste arv z2 = z1 ut =194 = 94 Teo läbimõõduteguri vähim lubatud väärtus qmin = 0,212z2 =0,212 94 20 Valin q = 20 (reast q = 8; 10; 12,5; 14; 16; 20). Telgede vahe z2 5300 2 5300 2 a = ( )( q +1 3 z2 [ ]H ) KT 2= 94 20 +1 ( )(
3,14 R. Soots "Hüdraulika ja hüdroseadmed" tabel 8, lk 96. Võtan silindri läbimõõduks D= 32mm ja =1,25 siis kolvivarre läbimõõt d= 14 mm. Vajalik pumba rõhk: Pp = pmax + p + p1 · = 100 + 4 + 4 ·1,25 = 109 bar = 109 ·105 Pa Maksimaalne tootlikus: v A 0,24 0,0008 q max = max = = 0,000202 m3/s = 12,1 l/min m 0,95 Pumba minimaalne tootlikus: Võtan 10% väiksemaks maksimaalsest tootlikusest. qmin = qmax X = 12,1 1,21 = 10,9 l/min Vastus: pumba minimaalne tootlikus 10,9 l/min KASUTATUD KIRJANDUS 1. Soots R. 2005. Hüdraulika ja hüdroseadmed. I osa. Tallinn. 2. Soots R. 2007. Pneumaatika ja pneumoseadmed. Tallinn.
ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSTE-VASTUSED II Miks saab ühistu tegutseda nullkasumi tingimustes? Selgitada graafiliselt. Põhimõtteliselt ei saa ühistud tegutseda samuti, nagu mis tahes teised ettevõtted, allpool omahinna taset (joonisel DC). Seda nn normaalkasumi ehk nullkasumi punkti iseloomustab minimaalne tootmismaht (Qmin), mis peab katma püsi- ja muutuvkulud. Ühistu poolt liikmele tagasimaksmisele kuuluv summa ei ole olemuselt kasum. Seda saab käsitleda ühistupoolse veana müügi- või kokkuostuhinna kehtestamisel. Õigete hindade kehtestamisel ühistus enammakstu tagasimaksena või vähemmakstu juurdemaksena tekkivat tulu ei tekigi. ühistu toimib sellisel juhul majandusteoreetiliselt nullkasumi ehk normaalkasumi olukorras ja tegemist on pigem ühistupoolse väärarvestustega kaupad soetamisel.
Rõhulang alates harude rõhkude Qmin, m3/s vmin, m/s Paralleelsete Qa, m3/s
Vastus: Valin toru 10x1ZN mille maksimaalne mahuline vooluhulk on 12,072 l/min. Maksimaalne rõhk mida toru talub on 1000bar kui materjali lubatud tõmbepinge on 400N/mm2. Ülesanne 5 (variant 4) Hüdrosilinder, mille läbimõõt on d mm, nihutab koormust kiirusega v mm/min. arvutada silindrit toitva pumba minimaalselt vajalik tootlikus q l/min. On teada, et süsteemi mahulised kaod moodustavad pumba tootlikusest q x%. Antud: d=50mm v=300 mm/min x=5,5% Leida: qmin=? l/min Arvutan süsteemi mahulise kasuteguri v. x süsteemi mahulised kaod Teisendan kolvi kulgemis kiiruse. Hüdrosilindri läbimõõdu järgi arvutan rõhuga koormatud kolvi pindala. S rõhuga koormatud kolvi pindala d kolvi diameeter Avaldan hüdrosilindri kulgeva kiiiruse valemist vedeliku vooluhulga silindrisse. v kolvi kulgev liikumiskiirus, m/min; q vedeliku vooluhul silindrisse, l/min; A rõhuga koormatud kolvipindala, mm2;
lubatava. Läve kõrgus: p1= h0-H, kus h0 on arvutusvooluhulgale vastav normaalsügavus juurdevoolusüngis ja H surve ülevoolu ees. Kui vooluhulk on arvutuslikust suurem, siis tekib juurdevoolusängis paisjoon ja kui väiksem, siis langjoon. Arvutusvooluhulgad valitakse nii, et neile vastaksid normsügavused: H01,02 = h0 (max, min)±0,25(h0max-h0min), kus h0 max ja h0 min on normaalsügavused, kui sängis voolab max (Qmax) või min (Qmin) vooluhulk. Nende sügavuste puhul on surve ülevoolu ees võrdne normsügavusega juurdevoolusängis, st H 1=h01 ja H2=h02.Kaskaad: on astangureast koosnev trepp vee juhtimiseks nõlvast alla. Kaskaadiastmete kõrgus ja pikkus püütakse valida nii,et kaskaad jälgiks looduslikku reljeefi, siis on kõige vähem mullatöid. Astme kõrgus saadakse ülemise ja alumise bjefi kõrgusvahe või veetasemevahe jagamisel astmete arvuga. Kaskaadi lävis ja viimaselt astmelt langeva joa
On tavaliselt positiivse tõusuga, sest toodangu suurendamiseks firma kasutab rohkem mõlemat sisendit. On seotus firma pika perioodi kulukõveratega. · Pikal per kogukulu- kõik kulud on muutuvad · LAC ja MC saab tultada TC-st · LAC-U- kujuline, mastaabiefekt, kasvav tekib suurema tootmiskoguse , lac väheneb (ja vastupidi) · Iga tootoühik vajab vähem sisendeid kasvav mastaabisääst(ja vastupid) 7.5 Kulukõverad majandusanalüüs · Minimaalne kogus suurtootmisel (qmin)-seal LACmin. · KUI FIRMA LAC on kõrgem, kui tootmisharus on keskmine hind, siis see firma ei püsi konkurentsis · Vaadata, kus hind(p=5) ja LACmin · Punkt A, seal lac=8, p =5. Ei püsi konkurentsis)joonis Kulukõverate..) Sisendite hindade muutused ja kulukõverad · Siiani eeldasime, et sisendite hinnad ei muutu. Reaalses elus nad muutuvad · Kui sisendite hinad langevad, tootmine muutub odavamaks..... Täieliku konkurentsi turu tunnused
X obkesk = 2 Astaatiline Xobj Staatiline Xobj Obj. koormus Obj. koormus Qmin Qmax Qmin Qmax Toime pidevuse järgi: 1. Pidevatoimelised regulaatorid, kus regulaator on objektiga ühenduses püsivalt ja tema poolt avaldatav reguleeriv toime on reguleeritava suurusega pidevas seoses. 2. Diskreetse toimega regulaatorid, mis jagunevad omakorda 1. releetoimelisteks 2. Impulssregulaatoriteks
Fn on rakendatud hambumispooluses P ja mõjub keerme tööprofiili normaali suunas. Sel juhul on normaaljõu komponendid teol järgmised: ringjõud Ft1, telgjõud Fa1, radiaaljõud Fr1.Tiguülekande geomeetria arvutust alustatakse tigukäikude z1 valikuga. Selle suurus sõltub ülekandearvust u: 8< u14 z1 = 4 ; 14 < u 30 z1 = 2 ; u > 30 z1 = 1. Valitakse samuti ka läbimõõdutegur q. Soovituslik q = 0,25z2 , minimaalne qmin = 0,212z2 , kus z2 on tiguratta hammaste arv. Sellele järgneb telgede vahe a ja mooduli m arvutus ning teo ja tiguratta mõõtmete määramine. Jõudude leidmisel eeldatakse, et teo keermeniidi ja ratta hamba vaheline kontaktjõud Fn on rakendatud hambumispooluses P ja mõjub keerme tööprofiili normaali suunas. Sel F0 rihma eelpingutusjõud, eelpinge rihmas 0=F0/A, Ringkoormusest t=Ft/A,
· 300 km3/a siirdatakse vett mujale Eesti siseveekogude iseärasused · Suur reostustundlikus · Veevarud killustatud- palju väikejõgesid ja väikeseid järvi. · Ebaühtlaselt jaotunud- veevaesem tööstuslik Põhja-Eesti · Jõed lühikesed, väikese valgalaga · Jõed veevaesed, ebaühtlase äravoolurziimiga: - veerikkad kevadperioodil( suurvesi) - veevaesedmadalvee perioodidel (suvi, talv) - äravoolu suur erinevus-suhe Qmax/Qmin · Narva jõe minimaalne äravool on suuem kui ülejäänud Eesti jõgede keskmine äravool 13 · Suhteliselt kõrge humiinainete sisaldus (sood, rabad), mille lagundamine nõuab palju hapniku · Järved madalad · Soodsad eeldused entrofeerumiseks · Üldiselt vähe kõlblikud veetranspordiks, kalapüügiks, hüdroenergeetikaks jne. · Eesvooluks heitvee ärajuhtimisel
· 300 km3/a siirdatakse vett mujale Eesti siseveekogude iseärasused · Suur reostustundlikus · Veevarud killustatud- palju väikejõgesid ja väikeseid järvi. · Ebaühtlaselt jaotunud- veevaesem tööstuslik Põhja-Eesti · Jõed lühikesed, väikese valgalaga · Jõed veevaesed, ebaühtlase äravoolurziimiga: - veerikkad kevadperioodil( suurvesi) - veevaesedmadalvee perioodidel (suvi, talv) - äravoolu suur erinevus-suhe Qmax/Qmin · Narva jõe minimaalne äravool on suuem kui ülejäänud Eesti jõgede keskmine äravool 13 · Suhteliselt kõrge humiinainete sisaldus (sood, rabad), mille lagundamine nõuab palju hapniku · Järved madalad · Soodsad eeldused entrofeerumiseks · Üldiselt vähe kõlblikud veetranspordiks, kalapüügiks, hüdroenergeetikaks jne. · Eesvooluks heitvee ärajuhtimisel
alaldatud pinge tühijooksul, kr* = 0,02...0,10 nõutav pulsatsioonitegur, f1 võrgupinge sagedus ja m = 2 või 3 faaside arv. Nõutava siluinduktiivsuse Lt väärtus Lt = L Ls L, kus Ls ja L toiteallika ja koormuse induktiivsus. Alalisvoolu pulsilaiusmuunduri drossel. Tagamaks alalisvoolu pulsilaiusmuunduri pidevvoolutalitlust, peab koguinduktiivsus rahuldama võrratust R (1 - qmin ) L , 2fc t on min kus R koormuse aktiivtakistus qmin = , fc > (2...3)f1. Samuti võib kasutada valemit Tc Ud k (1 - qmin ) L ,
annaabi.ee 
