Suhtlemise vahendid ja oskused Verbaalne suhtlemine - sõnade abil, oluline on eneseväljendamise oskus, diktsioon(kuidas hääldad), intonatsioon(hääle kola), ei kasuta parasiitsõnu, korduseid. Mitteverbaalne suhtlemine- hääletooni ja kehakeele kaudu, silmside 45cm kaugusel meist on intiimne tsoon, lähedased inimesed 45-120cm vahemaal on sõbrad 120-360cm sotsiaalne tsoon, avalikel vestlustel, neljasilma jutt 360+ - avalik vahemaa, võõrad inimesed, avlik esinemine Silmside- kujuta ette, et sa räägid ühele inimesele korraga, alusta sõbraliku õhkkonna loomist enne esinemist, kui kuulajad saabuma hakkavad, kasuta uhuslikku silmside hoidmise mustrit, ära kuulajat jõllitama jää, leia endale inimesed sellest seltskonnast, kes sind sõbralikult vaatavad. Rääkimise ja kuulamise oskus: Rääkimise oskus- oskab oma mõtteid välja öelda nii, et teised seda õigesti mõistavad,
müstiliseks. Tegelikult on see aga võimalik – kehakeele abil. Selleks, et mõista inimeste käitumist, peame õppima mõistma nende kehakeelt, millega on tihtipeale väga raske oma mõtteid saladuses hoida, kuna vastavad žestid ja hoiakud on meile harjumuseks saanud. Lugenud läbi käesoleva referaadi, oskate paremini mõista inimese mõtteid. 11 KASUTATUD KIRJANDUS Kushner, M. Avlik esinemine. Käsiraamat. Kirjastus KOGE, 1998. McKay, M. Suhtlemisoskused. OÜ Väike Vanker, 2000. Dr Topf, C. Kehakeel ja edukas karjäär. Odamees OÜ, 2000. 12
vanglaadministratsiooniga. Kuid töötades väljaspool vanglat on töösuhetes asutusega. 4. VÕS- võlaõigusseadus töövõtuleping-töövõtja.-tellija see ei ole töölepinguline suhe. Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel tekkivaid töösuhteid. Töötaja on ainult ja alati füüsiline isik. Tööandjaks võib olla teovõimeline füüsiline isik kui ka õigusvõimeline juriidiline isik(nii avlik-õiguslik kui ka eraõiguslik) FIE TÖÖlEPINGU SEADUSE JÄRGI EI OLE TÖÖTAJA VAID TÖÖANDJA. Füüsiline isik võib olla ka teisele füüsilisele isikule tööandjaks. 1. Töölepingu mõiste ehk tunnused · Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.
jahutusvesi moodustab~88% kogu Eestis kasutatavast veest. Soojuse ja energia tootmisel kasutati 2000.a.-l ka ligikaudu 77% kogu Eestis kasutatud põhjaveest, mis peamiselt pumbati välja põlevkivikaevandustestning hiljem juhiti tagasi loodusesse. 17 Vee kasutamise põhialused sätestab veeseadus, mille kohaselt toimub ka vee ja veekogu avalik kasutamine või erikasutus. Vee avlik kasutamine-avaliku veekogu kasutamine igaühe poolt, järgides omandiõigust ning vältida vee seisundi mõjutamist. Vee erikasutuse korral on vajalik vee erikasutusluba ning erikasutuse eest tuleb maksta erikasutuse tasu. Aasta alguseks oli Eestis antud välja enam kui 1000 vee erikasutusluba. Veekogu avalik kasutamine Veekogu kasutamine igaühe poolt ilma veekogu seisundit mõjutavate eluliste või tehnovahenditeta, · nt: vee võtmine veekogust
jahutusvesi moodustab~88% kogu Eestis kasutatavast veest. Soojuse ja energia tootmisel kasutati 2000.a.-l ka ligikaudu 77% kogu Eestis kasutatud põhjaveest, mis peamiselt pumbati välja põlevkivikaevandustestning hiljem juhiti tagasi loodusesse. 17 Vee kasutamise põhialused sätestab veeseadus, mille kohaselt toimub ka vee ja veekogu avalik kasutamine või erikasutus. Vee avlik kasutamine-avaliku veekogu kasutamine igaühe poolt, järgides omandiõigust ning vältida vee seisundi mõjutamist. Vee erikasutuse korral on vajalik vee erikasutusluba ning erikasutuse eest tuleb maksta erikasutuse tasu. Aasta alguseks oli Eestis antud välja enam kui 1000 vee erikasutusluba. Veekogu avalik kasutamine Veekogu kasutamine igaühe poolt ilma veekogu seisundit mõjutavate eluliste või tehnovahenditeta, · nt: vee võtmine veekogust
annaabi.ee 
