12.2010 täidetud, kuna võõra vallasasja äravõtmine toimus pargis, päise päeva ajal, kolmandate isikute juuresolekul ning vähemalt ohvriks osutanud naisterahvas sai aru, et temalt üritatakse võtta käekott. Esialgne käekottide võtmine toimus ka vägivallata - jooksu pealt haaramine nagu oli eelnevalt kokku lepitud. b) Lg 2 p 7 ehk grupp moodustub varguse kaastäideviijatest (vähemalt 2 isikut). Grupi jaoks peab olema tegemist vähemalt kaastäideviimisega KarS § 21 lg 2 mõttes ehk ühise ja kooskõlastatud süüteokoosseisule vastava tegevusega. Isiku vastutusele võtmiseks kaastäideviijana tuleb näidata tema teopanus, teo valitsemine täideviijana. Teovalitsemise teooriat tuleb kaastäideviimise defineerimisel sisustada funktsionaalse teovalitsemisena: isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast
Kõigepealt peab meil olema tegu, mis vastab KarS või mõnele haruseaduse süüteokoosseisule. Siis tuleb tuvastada tegu, tagajärg ja põhjendada ära nende omavaheline põhjuslik seos. Nt varguse (KarS 199) koosseisu tasandil tuleb öelda: 1. vallasasi 2. peab olema äravõtjale võõras (miks on võõras) 3. mis on valdus? Tegelik võim asja üle. Peab olema ka tahtlus valdusele. 4. Tehingut polnud millega oleks • kvalifitseeritav asjaolu nt grupp (kas on tegemist kaastäideviimisega, sissetungimisega) • kui ei põhjenda, siis on tegemist materiaalõiguse ebaõige käsitlus ja lahend võib osutuda tühiseks. • Teo subjektiivne külg käsitleb teo toimepanija sisemaailma (tahtlus, kaudne tahtlus ja kavatsus). Kuidas piiritleda tegusid, kuna sellest oleneb isiku karistusmäär. • Omastamine – ebaseaduslikult enda kasuks pööramine KarS § 113 – Tapmine ehk ükskõik mis tegu, mis põhjustab isiku surma.
konkreetse ohu lähedust ja vastavalt sellele hinnata kas isiku mittetegutsemist saab lugeda katseks karistusõiguse mõttes. Osavõtt- kas tegevusetusega osavõtt on võimalik (või kihutamine)?- karistusõigusemõttes pole, kihutamine eeldab ikkagi mingit tegevust mis siis tekitab süüdlases soovi kuritegu toime panna. Kaasaaitamine on tegevusetusega võimalik. On võimalik ka kaastäideviimine tegevusetusega. Millal on tegemist kaasaaitamise ja kaastäideviimisega? – nt lennujaama turvakontrolli teostav ametnik jätab pagasi sisus oleva lõhkeaine tähelepanuta. Seega kas see turvatöötaja, kes jättis reageerimata, kas ta on kaastäideviija või kaasaaitaja? Kas tegevus hõlbustas täideviija tegevusetus või tegevus hõlbustas täideviimist? 14.04.2016 ettevaatamatusedelikt KarSis on öeldud, et subjektiivse koosseisu alla kuulub tahtlus ja ettevaatamatus. Ajalooliselt ettevaatamatuse mõiste on käinud paraleelselt tahtluse mõistega.
Kõik karistusseadustikus süüteo põhikoosseisu kirjeldused on antud kui täideviija poolt toimepandavad teod. Vahetu täideviija paneb süüteo toime ise nö. omakäeliselt või teist isikut kui vahendit ära kasutades (vahendlik täideviija). Kui täideviijaid on rohkem kui üks ja nende ühine tegevus süüteo toimepanemisel on kooskõlastatud ning süüteokoosseisuga põhjuslikus seoses, on tegemist kaastäideviimisega. Kaastäideviijaid ühendab ühine tahe kuritegu toime panna ja sellest tulenev ühine tegevus. Süüteost osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja. Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab kaasabi (füüsilist, ainelist või vaimset) teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole, millel on kuriteo tunnused. Väärtegude toimepanemisel vastutab ainult täideviija.
annaabi.ee 
