TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL Janar Pilve Karistusseadustiku analüüs õigusaktina Seminaritöö Juhendaja: prof. Raul Narits Tartu 2013 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 2. Õigustloova akti koht Eesti õigusallikate hierarhias...............................................................6 3. Uuritava õigusloova akti seosed Euroopa Liidu õigusega......................................................7 4. Õigustloova akti vastavus nn. ülipositiivsele õigusele..................................................
õiguskorraga. · Ründe kõige olulisem komponent on ründaja ohtlikkus ehk ründest tulenev oht Õigushüved · Rünne peab ohustama õigushüve, nt elu, tervis, omand, vabadus jms · Eraisikul on õigus kaitsta riigiomandit ja teiste isikute rahu avalikus kohas või muud rikkumist avaliku korra vastu Hädaabi · Kui rünnak on suunatud kellegi teise vastu ja rünnataval on kaitsetahe ning ta soovib abi, siis ka sellisel puhul lubab §28 karistusseadustikust sekkuda kolmandal isikul. Õiguspärasus · Võib ilmneda ka tsiviilõiguslikus hädakaitses või otsimisõiguses. Sellisel juhul tuleb arvestada, et see asjaolu õigustab siiski ainult selliseid koosseisupäraseid tegusid, mis ei ulatu kaugemale ohu tõrjumisest · Ebaõigus · Esineb nii teo- kui ka tagajärjeebaõigust. Kaitsetegevus on lubatud mõlema ärahoidmiseks · Õigusvastasuse nõudest tulenevalt ei pea ründe tegu olema tahtlik ega süüline
variante, tavaliselt küll lihtmenetlust, ning võtta temalt selle kohaldamisega nõusoleku kohta allkiri. Eelneva raames külastasin ka Tallinna Vanglat. 6 Kokkuvõte: Põhja Ringkonnaprokuratuuris läbiviidud praktika raames koostasin erinevaid karistusõigusliku sisuga dokumente nagu süüdistusaktid ja mitmesugused määrused. Oma töös lähtusin eelkõige karistusseadustikust ning kriminaalmenetluse seadustikust, aga loomulikult ka prokuröridelt saadud nõuannetest ja ettekirjutustest. Kogemustega, mis valitud praktikakohast sain, jäin väga rahule. Sain võimaluse tutvuda lähemalt nii prokuratuuris kui ka karistusõigusvaldkonnas üldisemalt toimuvaga. Samuti sain seal võimaluse rakendada koolist, eelkõige karistusõiguse loengutest juba omandatud teadmisi. Siiski, eelpool kirjeldatud juriidiliste dokumentide koostamine muutus lõpuks liiga lihtsaks
Rünne on inimese tegu, mis on vastuolus õiguskorraga. Ründe kõige olulisem komponent on ründaja ohtlikkus ehk ründest tulenev oht. Õigushüved Rünne peab ohustama õigushüve. (Reeglina: elu, tervis, omand, vabadus jms.) Küll aga on eraisikul õigus kaitsta riigiomandit ja teiste isikute rahu avalikus kohas või muud rikkumist avaliku korra vastu. Hädaabi. Kui rünnak on suunatud kellegi teise vastu ja rünnataval on kaitsetahe ning ta soovib abi siis ka sellisel puhul lubab §28 karistusseadustikust sekkuda kolmandal isikul. Õiguspärasus Õiguspärasus võib ilmneda ka tsiviilõiguslikus hädakaitses või otsimisõiguses. Sellisel juhul tuleb arvestada, et see asjaolu õigustab siiski ainult selliseid koosseisupäraseid tegusid, mis ei ulatu kaugemale ohu tõrjumisest. Ebaõigus Esineb nii teo- kui ka tagajärjeebaõigust. Kaitsetegevus on lubatud mõlema ärahoidmiseks. Õigusvastasuse nõudest tulenevalt ei pea ründe tegu olema tahtlik ega süüline.
vara. Juhatuse liikmel on õigus anda töötajatele tööga seotud korraldusi ning sekkuda personali küsimustesse. Juhatuse liimete peamised vastutused on: Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumistega tekitanud äriühingule kahju, vastutavad kahju hüvitamise eest solidaarselt. Seda nimetatakse peamiselt tsiviilvastutuseks. Kriminaalvastutus tekib kuritegudest ja väärtegudest. Kriminaalvastutus tuleneb karistusseadustikust ja selle teeb kindlaks politsei, selleks volitatud riigiamet või inspektsioon. Kolmandaks on haldusvastutus. Äriühingul enamasti ei tule halduskorras riigi haldusaparaadiga vaielda. Selles kontekstis tähendab enamasti halduskohtus lahendatavat vaidlust. Äri on alati seotud riskiga ja seepärast mingi mõistliku piirini ebaõnnestumised paratamatud nähtused. Kui juhatus aga täidab oma kohustusi korralikult ja hoolega, siis ei tohiks enamasti äriühingule kahju tekkida
Ei ole selget seisukohta, millistele kriteeriumidele peab inimese psüühiline seisund ja/või käitumine vastama, et oleks alus hinnata seda ohtlikuks. Samuti ei ole selge, kas see otsus tuleb langetada juriidilise või kliinilise diskursuse raames. Kliinilises kontekstis nähakse isiku potentsiaali ohtlikuks käitumiseks toimetulematuse ühe võimaliku avaldumisvormina. Inimese tahtest olenematult võidakse talle kohaldada psühhiaatrilist ravi või hooldust/järelvalvet lähtudes Karistusseadustikust (sundravi), Psühhiaatrilise abi seadusest (tahtest olenematu ravi) või Sotsiaalhoolekande seadusest (nõusolekuta hooldamine hoolekandeasutuses). Õiguslikus kontekstis nähakse selles eeskätt vabaduse piiramisena, inimese põhiõigus tervise kaitsele jääb tahaplaanile, kuna ei olda teadlik psühhiaatrilise ravi tulemuslikkusest ning tulemuslikkust mõjutavatest asjaoludest. Ravi alustamise edasilükkamine vabaduse piiramise õigustuste arutamiseks suurendab
selget seisukohta, millistele kriteeriumidele peab inimese psüühiline seisund ja/või käitumine vastama, et oleks alus hinnata seda ohtlikuks. Samuti ei ole selge, kas see otsus tuleb langetada juriidilise või kliinilise diskursuse raames. Kliinilises kontekstis nähakse isiku potentsiaali ohtlikuks käitumiseks toimetulematuse ühe võimaliku avaldumisvormina. Inimese tahtest olenematult võidakse talle kohaldada psühhiaatrilist ravi või hooldust/järelvalvet lähtudes Karistusseadustikust (sundravi), Psühhiaatrilise abi seadusest (tahtest olenematu ravi). Õiguslikus kontekstis nähakse selles eeskätt vabaduse piiramisena, inimese põhiõigus tervise kaitsele jääb tahaplaanile, kuna ei olda teadlik psühhiaatrilise ravi tulemuslikkusest ning tulemuslikkust mõjutavatest asjaoludest. Ravi alustamise edasilükkamine vabaduse piiramise õigustuste arutamiseks suurendab oluliselt riski invaliidistumisele, ravi kiire alustamine ning ravi piisav kestus loob eelduse paranemiseks.
Probleem on selles, et võrreldes pikemaajalist karistust kandvate süüdimõistetutega ei kasutata karistusjärgselt kinnipeetavate suhtes erilisi abinõusid, mille eesmärk oleks selliste isikute ohtlikkuse vähendamine. Ei pakuta piisavalt isiku rehabiliteerimiseks vajalikke tugiteenuseid. Karistusjärgse kinnipidamise puhul on äärmiselt oluline pakkuda isikule erilist psühholoogilist abi ja tuge. Komisjoni hinnangul ei nähtu karistusseadustikust piisavalt selgelt, et eelnimetatud riigi ülesandeid täidetakse. ÕIGUSKANTSLERI ARVAMUS11 Õiguskantsleri seisukohalt riivab karistusjärgne kinnipidamine väga intentsiivselt sellele mittekaristuslikule abinõule allutatud isiku õigust vabadusele ja isikupuutumatusele. Teisalt on korduv tahtlike kuritegude toimepanemine, mis on raskelt kahjustanud teise isiku füüsilist, psüühilist või seksuaalset puutumatust ja oht, et isiku vabaduses viibides kuritegude
väärtegude eest. Vastutus eradetektiivinduse seaduses sätestatud nõuete täitmatajätmise eest on ette nähtud nii füüsilistele isikutele (eradetektiividele) kui juriidilistele isikutele (eradetektiiviühingutele). Väärtegude kohtueelne menetleja on politseiprefektuur. Siinjuures on oluline ära märkida, et see ei ole kogu vastutus, mis eradetektiividele osaks võib saada. Lisaks sellele vastutavad eradetektiivid ja eradetektiiviühingud ka karistusseadustiku alusel. Karistusseadustikust puudutavad eradetektiive eelkõige § 137 (eraviisiline jälitustegevus), § 156 (sõnumisaladuse rikkumine), § 157 (kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumine), § 266 (omavoliline sissetung), § 279 (riikliku järelevalve teostamise takistamine), § 280 (valeandmete esitamine), § 306 (kuriteo varjamine), § 307 (kuriteost mitteteatamine), § 372 (tegevusloata ja keelatud majandustegevus), § 373 (ettevõtluskeelu ja teataval erialal
Ei ole selget seisukohta, millistele kriteeriumidele peab inimese psüühiline seisund ja/või käitumine vastama, et oleks alus hinnata seda ohtlikuks. Samuti ei ole selge, kas see otsus tuleb langetada juriidilise või kliinilise diskursuse raames. Kliinilises kontekstis nähakse isiku potentsiaali ohtlikuks käitumiseks toimetulematuse ühe võimaliku avaldumisvormina. Inimese tahtest olenematult võidakse talle kohaldada psühhiaatrilist ravi või hooldust/järelvalvet lähtudes Karistusseadustikust (sundravi), Psühhiaatrilise abi seadusest (tahtest olenematu ravi) või Sotsiaalhoolekande seadusest (nõusolekuta hooldamine hoolekandeasutuses). Õiguslikus kontekstis nähakse selles eeskätt vabaduse piiramisena, inimese põhiõigus tervise kaitsele jääb tahaplaanile, kuna ei olda teadlik psühhiaatrilise ravi tulemuslikkusest ning tulemuslikkust mõjutavatest asjaoludest. Ravi alustamise edasilükkamine vabaduse piiramise õigustuste arutamiseks suurendab
Karistusõigus peab olema toetav fakti suhtes, et kui õigusnorm on kehtiv, toob õigusnormi rikkumine endaga kaasa karistuse. Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab karistusõiguse põhimõttelised alused. Riik on võimeline kaitsma isiku põhiõigusi ja vabadusi ka karistusõiguslike sanktsioonidega. Kuid niisamuti määratakse ka isiku kohustused ja riik on võimeline samuti sanktsioonide ähvardusel nõudma ka nende täitmist. Karistuse määramisel lähtutakse karistusseadustikust. Võimalik on ka lähtumine mõnest must karistusõiguslikust seadusest, mis paneb paika väärteod ning nende eest kohaldatava karistuse või vastutuse. Karistust kehtestaval seadusel ei ole tagasiulatuvat mõju. Tagasiulatuv mõju on ainult karistust leevendaval seadusel. Karistusõiguse üldhumanistlikud printsiibid on seaduslikkuse printsiip, demokratismi printsiip; õigus seaduse kaitsele, humanismi printsiip, suiilise vastutuse printsiip, siilituse presumtsiooni
Samas ei selgu seaduseelnõu seletuskirjast, Riigikogu õiguskomisjoni istungi protokollidest ega ka Riigikogu istungite stenogrammidest, mis põhjusel on altkäemaksu vahendamise sanktsioonimäära vähendatud. Kui kriminaalkoodeksis oli karistusemäär võrdne altkäemaksu võtmise ja – andmisega, siis tuleb eeldada, et seadusandja pidas vahendamist samaväärseks teiste tegudega tol ajahetkel. Hetkel kehtiva karistusseadustikust sanktsioonimääradest kohaselt on aga seadusandja silmis altkäemaksu vahendamine väiksem kuritegu altkäemaksu võtmisest ning andmisest. 76 Kriminaalmenetluse seadustik – (KrMK) 12. veebruar 2003. - RT I 2003, 27, 166, jõustunud 1.07.2004. 45 6. REAALSELT MÕISTETUD KARISTUSED Vabadusekaotuslikud karistused moodustavad olulise osa karistusõiguse
Kuid need kohtud, mis puudutavad inimõigusi seal on alati apellatsiooni võimalus. Vähemalt ühe korra peab olema võimalik edasikaevata, et vaadatakse läbi faktid ja õiguse kohaldamist (siseriiklik), kassatsiooni korras vaadatakse ainult õiguslikke asjaolusid. · Ne bis in idem kedagi ei tohi karistada sama teos eest mitu korda. See ei kaitse selle eest, et teises riigis teda süüdi ei mõistetud. Kaitse tuleneb karistusseadustikust. Rahvusvahelised tribunalid ei pruugi seda põhimõtet ka alati austada (heas mõttes). Kui rahvusvaheline kriminaalkohus on isiku üle õigust mõistnud, siis enam ei saa tema üle kohut mõista. Samas rahvusvahelisel kriminaalkohtul on õigus asi uuesti avada. Lisaks: · Nullum crimen sine lege peab olema kuriteo koosseis, kui sooritati kuritegu. · Nulla poena sine lege karistus ei tohi olla karmim sellest, mis tol hetkel, kui pandi toime kuritegu,
otsustamine on seaduse alusel kohtu pädevuses on vaja otsustada aresti mõistmine. Pärast väärteo asjaolude kohtulikku uurimist ja kohtuvaidlust teeb kohus otsuse rahatrahvi või aresti mõistmise kohta või väärteomenetluse lõpetamise kohta. Väärteo süüteokoosseisu hindamisel lähtub menetleja karistusseadustikus või muus seaduses seadusandja poolt antud väärteo koosseisust ja karistusseadustiku üldosa sätetest. Väärteo koosseise võib leida nii karistusseadustikust kui ka enam kui sajast eraldi seadusest. Küsimusi enesekontrolliks 1. Mis on väärtegu? 2. Millised on karistused väärteo eest? 3. Kes lahendavad väärteoasju? 4. Milline on väärtegude üldine aegumise tähtaeg? 5. Kuidas toimub väärteo kohtuväline ja kohtulik menetlus? .6. Süüteokoosseisude sätestamine karistusseadustikus Süüteod kui riigi poolt karistatavaks tunnistatud käitumisaktid on loetletud
ühiskonnaliikmeid enim ohustavat kuritegude liiki. · Karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise eeldusena peab ette nägema isiku varasemate tegude vastavuse samadele või vähemalt väga sarnastele süüteokoosseisudele, et näidata toimepanija teatavat meelestatust ning kalduvust ja sellest tulenevat ohtlikkust ühiskonnale. Ainult see annab piisava aluse karistusjärgse kinnipidamise kohaldamiseks. · Karistusseadustikust tuleb kaotada säte, mis võimaldab karistusjärgset kinnipidamist varem karistamata isikute suhtes, sest sellisel juhul ei saa tugineda väitele, et isikutele ei piisa tavalisest süü alusel mõistetavast sanktsioonist ning et isik oleks hoolimata varasematest karistustest ühiskonnale ohtlik. · Karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise otsuse peaks kohus tegema peale karistuse
Õiguspoliitiliselt räägib VPS poolt võimalus vähendada õigusliku regulatsiooni repressiivsust, asendades vähemohtlike rikkumiste korral karistuse muu mõjutusvahendiga. Vastuväiteid võib ilmselt tekitada oht sattuda vihma käest räästa alla viia sisse täiendav süsteem, mis isegi topeltkaristamise vältimise korral (see on süsteemi juurutamiseks igal juhul vajalik) haarab inimese lisaks Liiklusseadusest (edaspidi: LiiklS), Väärteomenetluse seadustikust (VäärTMS) ja Karistusseadustikust (KarS), Kriminaalmenetluse seadustikust (KrMS) ja Karistusregistri seadusest (KarRegS) tulenevale õiguslikule regulatsioonile veel täiendavate reeglite ja kohustuste võrku, mis omakorda satub vastuollu isiku vaba enesemääramise ja kõlbelise autonoomia põhimõttega. On ju kriminaal- ja väärteokaristuse kohaldamine õigustatud just eeldusel, et isik on vaba tahte alusel otsustanud oma käitumise üle kas kahjustada õigushüve ja
on sageli liiga komplitseeritud, et koolinoor oma maksimaalselt ühe aasta jooksul valmiva töö raames need omandada jõuaks. Palju lihtsam oleks uurimistöö valdkonnaks valida keemia või füüsika. Mida on siis uuritud teadlikkust keskkonnaprobleemidest, sellest, mis on GMO, depressioon, probiootikumid, alternatiivsed kütused, lisaained, seagripp, loomkatsed; ühiskonnateadlikkust, teadlikkust oma kodukoha vaatamisväärsustest, karistusseadustikust, skolioosist, internetis varitsevatest ohtudest. Suhtumist seksuaalvähemustesse, rassismi, taastuvenergiasse, õppimisvõimalustesse välismaal, ajateenistusse, tervislikku eluviisi, teksadesse, kiirtoitu, sokolaadi jne. Lõpuks ka mõned näited tõesti põnevatest teemadest inimeste hirmud ja nende muutused inimese elukaare jooksul, kooli ja sotsiaalse päritolu mõju õpilaste õiglusarusaamadele ning inglisekeelse massikultuuri mõju eestlastele. KOOLIGA SEOTUD UURINGUD
Siis peab olema ka see olemas, kui seadus räägib motiivist või eesmärgist või muust koosseisu subjektiivsest tunnusest. b. Õigusvastasus see on selline süütegu, mis vastab süüteo koosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud karistusseadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsooni või rahvusvahelise tavaga. Õigusvastatus see ongi süüteo koosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõiglus. Õigusvastasust välistavad asjaolud (leiame karistusseadustikust): 1. Hädakaitse olukord, kui isik tõrjub õigusvastast rünnet kahjustades ründaja õigushüvesid, kuid ta ei ületa hädakaitse piire. 2. Hädaseisund olukord, kui isik paneb toime teo, et kõrvaldada ohtu enda või teise isiku õigushüvedele ja tema valitud vahemik ohu kõrvaldamiseks on vajalik ja see huvi, mida tema kaitseb, on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Eri õigushüvede olulisus. Ühe õigushüve päästmine teise kahjustamisel või
üldmenetlust kohaldatakse, kui menetlusalune isik ei nõustu kiirmenetlusega või kui ta on 14 -18 aastane või raske psüühikahäirega või on vaja otsustada konfiskeerimine või aresti korraldamine. Kohtulik menetlus toimub juhul, kui selle arutamine või konfiskeerimise otsustamine on kohtu pädevuses või on vaja otsustada aresti mõistmine. Pärast uurimist ja kohtuvaidlust teeb kohus otsuse karistuse üle. Süüteokoosseisude sätestamine karistusseadustikust 1. Kuidas sõnastakse süütegu karistusseadustikus? Põhikoosseis on antud paragrahvis või selle esimeses lõikes. Mõnikord on süüteol ohtlikum ehk kvalifitseeritud koosseis, millel on kvalifitseerivad tunnused. Sätestatud on ka õigusvastasust välistavad asjaolud. 2. Kuidas on süüteod karistusseadustiku eriosas süstematiseeritud ja mis on selle süstematiseerimise aluseks? Igasse peatükki on koondatud ühe õigushüve või üheliigiliste õigushüvede vastased süüteod.
Alati tuleb kohaldada konfiskeerimist siis, kui asitõendiks on aine, ese või organism (bakterid!), mille omamiseks on vaja eriluba ja kui iskul see luba puudus. Konfiskeerimine on kohustuslik ka KarS 222-224 ettenähtud süütegude vahetu objektide suhtes, mis on kahtlemata ka asitõendiks. Konfiskeerimine on omandiõigust tõsiselt riivav sunnivahend ja seetõttu lubatakse seda üldjuhul mõistetavalt kohaldada vaid süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel. Konfiskeerimise alused tulenevad karistusseadustikust ja need võib suures plaanis jagada kaheks: kriminaaltulu konfiskeerimine ja keelatud esemete (eelkõige kuriteo vahetu objekt ja kuriteo toimepanemise vahend) konfiskeerimine. Kriminaaltulu konfiskeerimine omakorda jaotub kolmeks: - kriminaaltulu konfiskeerimine (KarS § 831) - kriminaaltulu konfiskeerimise asendamine (asenduskonfiskeerimine) KarS § 84 - kriminaaltulu laiendatud konfiskeerimine (KarS § 832)