☒ isikutunnistus ☒ Eesti kodaniku pass ☐ ajutine reisidokument ☐ diplomaatiline pass 14. Eesti kodakondsusest vabastamise otsustab ☐ siseminister ☐ Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor ☐ peaminister ☒ Vabariigi Valitsus 15. Elamisloa liigid ☐ viisa ☒ tähtajaline elamisluba ☒ pikaajalise elaniku elamisluba ☐ püsiv elamisluba 16. Ebaseaduslikult viibib Eestis välismaalane ☒ kellele on tehtud lahkumisettekirjutus ☐ kes on Eesti kodanik ☒ kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld ☒ kelle elamisluba on kehtetuks tunnistatud 17. Välismaalane on ☐ kodakondsuseta isik ☐ isik, kellel on Eesti kodakondsus ja Vene kodakondsus ☒ isik, kellel on Vene kodakondsus ja Ukraina kodakondsus ☐ määratlemata kodakondsusega isik 18. Väljasaatmiskeskusesse paigutamise eelduseks on ☐ halduskohtu luba ☐ siseministri luba ☐ välismaalase nõusolek ☒ välismaalase ebaseaduslik Eestis viibimine 19. Eestist võib välja saata
järgi: a) kohustavad normid (nt. maksud; lapse sünni reg. 1 kuu Haldus õigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib jooksul, liikluseeskiri, koolikohustus alates 7. eluaastast) b) haldusorganisatsiooni ülesehitust ja avaliku halduse teostamist. keelavad normid (nt. sissesõidukeeld, peatumiskeeld, alaealine ei Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid: õigusriigi printsiip, tohi öö tööd teha, alkoholi osta) c) õigustavad ehk lubavad sotsiaalriigi printsiip, demokraatia printsiip, õiguspärasuse normid (nt. roheline tuli valgusfooris, nimeseadus kuni 3 nime,
õiguse allharu. Õigusnormide liigid: I. Õigusliku ettekirjutuse iseloomu Õigusallikas on teave kehtiva õiguse kohta, mis avaldub mingis järgi: a) kohustavad normid (nt. maksud; lapse sünni reg. 1 kuu tajutavas vormis. Õigusallikas on seega vorm, milles jooksul, liikluseeskiri, koolikohustus alates 7. eluaastast) b) õigusnormid tekivad ja nähtavaks muutuvad. Seadused ja tavad, keelavad normid (nt. sissesõidukeeld, peatumiskeeld, alaealine ei Euroopa Liidu õigusaktid, välislepingud. tohi öö tööd teha, alkoholi osta) c) õigustavad ehk lubavad Haldus õigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib normid (nt. roheline tuli valgusfooris, nimeseadus kuni 3 nime, haldusorganisatsiooni ülesehitust ja avaliku halduse teostamist.
Kohus võib jahipidamis- ja kalapüügiõiguse ära võtta kuni kolmeks aastaks, kui isik mõistetakse süüdi jahipidamis- või kalapüügiõiguse rikkumisega seotud kuriteo eest. Väljasaatmine on karistus, mida kohus võib kohaldada välisriigi kodaniku süüdimõistmisel esimese astme kuriteos ja tema karistamisel vangistusega. Karistus seisneb selles, et isik saadetakse peale põhikaristuse kandmist tema kodakondsusejärgsesse riiki. Väljasaatmisega kaasneb sissesõidukeeld kümneks aastaks. Väljasaatmist ei kohaldata välismaa kodaniku suhtes, kes kuriteo toimepanemise ajal ei olnud täisealine. Füüsilisele isikule väärteo eest kohaldatavad põhikaristused on rahatrahv või arrest või mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine.. Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest määrata füüsilisele isikule rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni
omamise või kasutamisega seotud kuriteo eest. 4. Jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine kui isik mõistetakse süüdi jahipidamis- või kalapüügiõiguse rikkumisega seotud kuriteo eest. 5. Varaline karistus summa, mille suurus võib ulatuda süüdimõistetu kogu vara väärtuseni. 6. Väljasaatmine kohaldatakse välisriigi kodaniku süüdimõistmisel esimese astme kuriteos ja tema karistamisel vangistamisega. Sissesõidukeeld kümneks aastaks. Karistust kergendavad asjaolud: 1) süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine 2) kahju vabatahtlik hüvitamine 3) süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine 4) süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul 5) süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni, samuti teenistusliku, majandusliku või perekondliku sõltuvuse mõjul 82
kohus karistusseadustiks ettenähtud juhtudel karistada varalise karistusega, mõistes tasumiseks summa, mille suurus võib ulatuda süüdimõistetu kogu vara väärtuseni. Seda karistust võib kohaldada kuritegude eest, mis on toime pandud enne 2007. aasta veebruari. Väljasaatmine Väljasaatmine on karistus, mida kohus võib kohaldada välisriigi kodaniku süüdimõistmisel tahtlikus kuriteos ja karistamisel vangistusega. Väljasaatmisega kaasneb sissesõidukeeld 10ks aastaks. Väärteo eest kohaldatavad põhikaristused Füüsilisele isikule väärteo eest kohaldatavad põhikaristused on rahatrahv, arest ja juhtimisõiguse äravõtmine. Rahatrahv Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest määrata füüsilisele isikule rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures rahaühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 60krooni. Arest
kalapüügiõiguse rikkumisega seotud kuriteo eest. 5. Varaline karistus. Isiku süüdimõistmisel kuriteos ja tema karistamisel üle kolmeaastase või eluaegse vangistusega võib kohus mõista tasumiseks summa, mille suurus võib ulatuda süüdimõistetu kogu vara väärtuseni. 6. Väljasaatmine on karistus, mida kohus võib kohaldada välisriigi kodaniku süüdimõistmisel esimese astme kuriteos ja tema karistamisel vangistusega. Väljasaatmisega kaasneb sissesõidukeeld kümneks aastaks. Väljasaatmist ei kohaldata välismaa kodaniku suhtes, kes kuriteo toimepanemise ajal ei olnud täisealine. Füüsilisele isikule väärteo eest kohaldatavad põhikaristused on rahatrahv ja arest. 1. Rahatrahv. Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest määrata rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 60 kr. 2. Arest. Kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva.
annaabi.ee 
