Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Inimene ja õigus: Karistusõigus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on hädakaitse?
  • Kes on süüdimatu?
Vasakule Paremale
Inimene ja õigus-Karistusõigus #1 Inimene ja õigus-Karistusõigus #2 Inimene ja õigus-Karistusõigus #3 Inimene ja õigus-Karistusõigus #4 Inimene ja õigus-Karistusõigus #5 Inimene ja õigus-Karistusõigus #6 Inimene ja õigus-Karistusõigus #7 Inimene ja õigus-Karistusõigus #8 Inimene ja õigus-Karistusõigus #9 Inimene ja õigus-Karistusõigus #10 Inimene ja õigus-Karistusõigus #11 Inimene ja õigus-Karistusõigus #12 Inimene ja õigus-Karistusõigus #13 Inimene ja õigus-Karistusõigus #14 Inimene ja õigus-Karistusõigus #15 Inimene ja õigus-Karistusõigus #16 Inimene ja õigus-Karistusõigus #17 Inimene ja õigus-Karistusõigus #18 Inimene ja õigus-Karistusõigus #19 Inimene ja õigus-Karistusõigus #20 Inimene ja õigus-Karistusõigus #21 Inimene ja õigus-Karistusõigus #22 Inimene ja õigus-Karistusõigus #23 Inimene ja õigus-Karistusõigus #24 Inimene ja õigus-Karistusõigus #25 Inimene ja õigus-Karistusõigus #26 Inimene ja õigus-Karistusõigus #27 Inimene ja õigus-Karistusõigus #28
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 259986 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
68
docx

EESTI KARISTUSÕIGUS

Tallinna Tehnikaülikool Sotsiaalteaduskond Õigusteadus EESTI KARISTUSÕIGUS Referaat Koostaja: Annika Kukk HAJB10 Juhendaja: Lembit Auväärt Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................6 1. Sissejuhatus karistusõigusesse............................................................................................7 1.1. Mõisted................................................................................................................7 1.2. Karistusõiguse õigusriiklikud põhimõtted.........................................

Karistusõigus
thumbnail
44
docx

Karistusõigus

või juristile vaid kõikidele, kes on huvitatud seadusekuulekast käitumisest ning kes soovivad teada ja mõista, et millised on inimkäitumise ja tegude tagajärjed, millest lähtutakse tagajärgede ehk karistuste määramisel ja kes lisaks soovivad saada ka veidi ajaloolist infot Eestis praegu kehtiva ning varem kehtinud karistusõiguse kohta. Olen jaotanud referaadi peatükkideks ning alapeatükkideks, et oleks lihtsam mõista iga osa eraldi. Referaadi kirjutamisel kasutasin Riigiteataja seaduste väljaandeid, Eesti Vabariigi karistuseadustikku, Eesti Vabariigi põhiseadust, A. Kirise, P. Nuuma, A. Kukruse ja E. Oidermaa poolt koostatud Õigusõpetuse õpikut ning muid erialalisi raamatuid ja väljaandeid. Kirjutan allikatele tuginedes ja viidates, kuidas toimib karistusseadustik, seletan lahti mõisted, toon näiteid elust enesest jpm. 1. KARISTUSÕIGUSE ÜLESANDED JA PÕHIMÕTTED

Karistusõigus
thumbnail
15
doc

Karistusõigus

I. Karistusseaduse tagasiulatuva kohaldamise keeld Täpsem selgitus § 5 ja antud põhimõte keelab peale toimepanemist loodud või raskendatud karistusõigust tagantjärgi nendele tegudele kohaldada e.kurjategia õigusliku positsiooni tagantjärgi raskendamine on keelatud. II. Määratletuse põhimõte Et seaduslikult käituda peab igale ühele olema tagatud võimalus ette näha milline käitumine on keelatud ja milline karistus selle eest ootab.Määratletuse põhimõte kehtib nii süütegude koosseisus kirjeldatud keelatud tegude kui ka nende toime pandud ettenähtud karistuste suhtes. III. Tavaõiguse kohaldamine Keeld seaduslikkuse printsiibile keelab karistamise või karistuse raskendamise aluseks võtta tavaõigust.Mingi teo karistatavus peab olema enne selle toimepanemist kirjalikult seaduses fikseeritud. IV. Analoogi kohaldamise keeld Karistusõiguse normi kohaldamise ulatuses mis jääb väljapoole lubatud

Karistusõigus
thumbnail
24
doc

Karistusõigus

Karistusõigus Sügissemester lõppeb arvestusega – kaasuse lahendamine. Õppematerjal: karistusseadustik vajalik, J. Sootak. Karistusõiguse kaasusülesannete lahendamise metoodikast. 3. vlj. Tallinn: Juura 2008 (kogu kursus). Optiline karistusõigus kaasa I. SISSEJUHATUS KARISTUSÕIGUSE ÜLD- JA ERIOSASSE 1. Karistusõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis 1.1. Terminoloogia Ühelt poolt kuritegu, teiselt poolt karistus. Kuritegu ld k crimen, ka eestis oli kasutusel kuni 2002. aastani kriminaalõigus, nüüd karistusõigus. Sisu poolest jaguneb karistusõigus kahte ossa: kriminaalõigus (kuriteo õigus-osa, mis käsitleb kuritegusid) ja väärteoõigus (kergemad üleastumised). 1.2. Karistusõigusnormi sisu Karistusõigusnorm on osa õigusharust. Õigusnorm kehtestab teo karistatavuse, ütleb, milline tegu on karistatav ja mis sellele järgneb. 1.3. Piiritlemine era- ja avalikust õigusest

Õigus
thumbnail
4
docx

KARISTUSÕIGUS

KARISTUSÕIGUS Kohandatakse, kui isik on rikkunud õigusaktis sätestatud keeluvormi. SÜÜTUSE PRESUMPTSIOON ehk eeldus Kedagi ei või käsitada enne, kui tema suhtes ei ole jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust. Keelunormi rikkumised jagunevad kaheks: 1)Kuritegu 2)Väärtegu Süütegu Kuritegu on üksnes karistusseadustikus sätestatud tegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või rahaline karistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus ja sundlõpetamine. Väärtegu on karistusseadustikus või muus õigusaktis sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena on ette nähtud rahatrahv või arest. Süütegu- kui tegu vastab vääreo või kuriteo tunnustele üheaegselt ning isikut karistatakse ühes korras, ei saa teist liiki karistust enam määrata. Kuritegude raskusastmed

Karistusõigus
thumbnail
22
doc

Karistusõigus

süüteokoosseisu objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid (ehk süüteokoosseisu objektiivset ja subjektiivset külge).1 1.1 Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused Süüteo koosseisu objektiivsete tunnuste hulka kuuluvad välist teopilti iseloomustavad tunnused. Vastavalt Karistussedustiku (KaRS) § 12 lg 2 on süüteo koosseisu objektiivseteks tunnusteks seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg.2 1 E. Samson, J. Sootak, M. Ernits, P. Pikamäe, Karistusseadustiku üldosa eelnõu, Juura Õigusteabe AS,1999, lk 29 2 RT I 2001, 61,364, Seaduses ei ole toodud välja subjekti mõistet ja selle sisus, mis aga oma olemuselt kuulub süüteo objektiivsete tunnuste hulka. Õigusteoreetiliselt on õigussuhte subjekt, õigussuhtes osalev füüsiline või juriidiline isik.3 Seega karistusõiguslikus mõttes on subjektiks teo toimepanija. Teo toimepanija legaaldefinitsioon on antud KarS prg

Õigusteadus
thumbnail
107
doc

Õiguse alused põhjalik konspekt

Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid

Õiguse alused
thumbnail
23
docx

Õigusõpetuse eksami konspekt

2. ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÜSTEEM Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine. Sotsiaalsete normide süsteem. 1. Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine. Inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. Võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. 2. Normatiivne reguleerimine. Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, etalon, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktike või subjektide suhtes. Seda üldist käitumismudelit peavad järgima kõik indiviidi, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiki, sõltumata nende konkreetsetest individuaalsetest eristustest (nt töötaja peab täitma

Õiguse alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun