Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 28 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
259986
Õppematerjali autor
KARISTUSÕIGUS Üldosa 1. Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus Õiguse ülesanne on anda võimalus väga erinevate ühiskondlikke suhete reguleerimiseks seadusandja poolt kehtestatud reeglite alusel. Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega. Karistusõiguse ülesanne on tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste e. õigushüvede kaitse. Karistusõigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid, selleks et seaduslike vahenditega kaitsta isikut õigusvastaste rünnete vastu. Karistusõigus lähtub õigushüve teooriast ja tema ülesandeks on, kaitstes isiku õigushüvesid, hoida tasakaalus isikuvabaduste piiramist ja kaitsta isikut, hoidudes samas isiku eraellu liigselt sekkumast.
Samuti kuriteo avastamist ja selle eest vastutuse kohaldamist reguleeris kriminaalmenetluskoodeks. Käesolevaks ajaks on koostatud uued vastavad seaduseelnõud, mis Riigikogu poolt vastu võetud ning kehtivad. Alates aastast 2002 enne 1. septembrit, toimus kõige suurem muutus õigusharu nimetuses endas kriminaalõiguse asemele võetakse kasutusele mõiste karistusõigus ning kriminaalkoodeksi asemele astub karistusseadustik. Tegelikkuses on kriminaalõiguse reformi käigus toimuvad muutused siiski põhimõttelised. Näiteks koondatakse karistusseadustikku ka haldusõigusrikkumised. Nendeks on väiksemad õigusrikkumised, nagu autoga lubatud kiiruse ületamine, bussis ilma piletita sõit jne. Haldusõigusrikkumised nimetatakse ümber väärtegudeks, samas kui kuriteo nimetus jääb samaks. Mõlemad väärtegu ja kuritegu
Kehtivus: · seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu v.a. siis kui seadus välistab teo karistatavuse või kergendab karistust, · ruumiline kehtivus - EV territoorium ja Eestis registreeritud vee- või õhusõidukil olenemata asukohast, · teo toimepanemise kohast sõltumata kui see tuleneb välislepingust või on nn maailmakuritegu. Süütegu: Kuritegu süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule ette nähtud rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest karistatakse rahatrahvi või arestiga. Süüteokoosseis koosneb teo objekiivsetest (tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku esilised isikutunnused ja teo modaliteedid) ja subjektiivsetest (tahtlus või
karistuseadustikku, Eesti Vabariigi põhiseadust, A. Kirise, P. Nuuma, A. Kukruse ja E. Oidermaa poolt koostatud Õigusõpetuse õpikut ning muid erialalisi raamatuid ja väljaandeid. Kirjutan allikatele tuginedes ja viidates, kuidas toimib karistusseadustik, seletan lahti mõisted, toon näiteid elust enesest jpm. 1. KARISTUSÕIGUSE ÜLESANDED JA PÕHIMÕTTED Üldises õigussüsteemis on karistusõiguse üleanne määrata karistus tegude eest, mis on seadusevastased. Karistusõigus peab kaistma isiku kui õigussubjekti hüvesi, tegema kindlaks, et ei piirataks isikuvabadusi. Karistusseadus kaitseb samamoodi ka riiki ning see peab aitama kaasa riigi ja isiku vaheliste kokkulepete leidmisele. Karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel lähtuti sellest, et regulatsioon peaks olema riigi seisukohalt võimalikult mõjus ning kasutoov. Karistusõigus määrab, mis on süütegu ning millised on nende eest kohaldatavad karistused.
Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused 1. Karistusseadustiku üldosa mõiste, tähendus ja struktuur Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat.
Sest süüteo mõte ja mõiste oli see, et ühtlustada KÕ ja viia seda kooskõla Euroopa riikide; ühtlustada termineid; vältida dubleerimist => KarS vastuvõtmine. Miks KÕ vaja on? mis on teoreetilin alus? KÕ aluseks on üldreeglina õigushüveteooria. Õigushüved on need, mida tuleb kaitsta. Kui meil varem KÕ on ühiskonna ohtlikus (kuriteod on ühiskonna ohtlikuks, siis tuleb seda karistada). Meil on loobutud sellest. Meil on individuaalne vastutus. Millised õigushüviseid on inimene kallale astunud? Õigushüveteooria peab hoidma tasakaalus isikuvabaduse piiramise vastu (et teine kodanik ei piiraks ta põhiseaduslike õigusi, aga ka riigivõimu vastu ka peab kaitsma). Kui kahju on tekkinud, siis KarS näeb ette kohustuse hüvitada kahju, välja mõista hüvitist. KÕ peab ka hoiduma liigsest sekkumast erasfääri. Võimuesindaja tegusid: nt. kui viltsib ülekuulamisel tõendeid, alusetu vabaduse võtmine jne. riik on abstraktne, kui on ametnikud.
Deliktistruktuur (KarS § 2 lg 2; 3-1-1-58-15, p 9.4) 1. Süüteokoosseis (KarS § 12-26) •Objektiivsed tunnused (objektiivne koosseis)- kirjeldab tegu nii nagu juhtus. tüüpiline ebaõiglus •Subjektiivsed tunnused (subjektiivne koosseis) - kirjeldavad tahtlust nt. § 264 Looma julm kohtlemine ● Obj. tunnused: objekt:loom Tegu: lubamatu tegu Modaliteet: AValik koht või julm viis ● Sub.koosseis: Tahtlus nt. § 113 Tapmine ● Obj. tunnused: objekt: teine elav inimene tegu: suvaline tagajärg: surm tagajärje omistamine: põhjuslik seos Objektiivne omistamine ● Sub.koosseis: Tahtlus 2. Õigusvastasus (KarS § 27-31) •KarS-st tulenev •Hädakaitse •Hädaseisund •Kohustuste kollisioon •Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus •Muu seadus, rahvusvaheline konventsioon või tava 3. Süü (KarS § 32-431) •Süüvõime (süüdivus ja vanus) •Süüd välistavad asjaolud (KarS-st ja mujalt)
Karistusõigusel on väga kindel eesmärk võidelda kuritegevuse vastu 2. Kuriteo ja väärteo piiritlemine KarS § 3 lg 2, 3, 4. KURITEGU - lg 3 Kuritegu on käesolevas seadustikus VÄÄRTEGU - lg 4 Väärtegu on käesolevas sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus mille eest on põhikaristusena ette nähtud ja juriidilisele isikule rahaline karistus rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. 1) Vangistus- 1 kuu kuni 20 a. 1) arest - mõistetakse päevades, kuni 30 päeva, 20 aastat või eluaegne vanglakaristus (maksimaalne võib määrata vaid kohus karistus)
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid