Karistusõigus - lühikonspekt (2)

KARISTUSÕIGUS
Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus:
Ülesanne:

• tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste ehk õigushüvede kaitse,
  
• määrab kindlaks süüteod,
  
• süütegude eest kohaldatavad karistused,
  
• kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid
  

Allikas:

• karistusseadustik
  

Kehtivus:

• seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu v.a. siis kui seadus välistab teo karistatavuse või kergendab karistust,
  
• ruumiline kehtivus - EV territoorium ja Eestis registreeritud vee- või õhusõidukil olenemata asukohast,
  
• teo toimepanemise kohast sõltumata kui see tuleneb välislepingust või on nn maailmakuritegu.
  

Süütegu:
Kuritegu – süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule ette nähtud rahaline karistus või vangistus , juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine.
Väärtegu – süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest karistatakse rahatrahvi või arestiga.
Süüteokoosseis – koosneb teo objekiivsetest (tegevus või tegevusetus , seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku esilised isikutunnused ja teo modaliteedid ) ja subjektiivsetest ( tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv , ajend, eesmärk) tunnustest.
Õigusvastasust välistavateks asjaoludeks on:

• hädakaitseseisund,
  
• hädaseisund,
  
• kohustuste kollisioon ,
  
• eksimus teo toimepanemisel,
  
• muu seaduses ettenähtud õigusvastasust välistav asjaolu.
  

Esimese astme kuritegu – tegu, mille eest on seadusandja ette näinud karistuseks rahalise karistuse ja tähtaegse vangistuse viieks aastaks või enam või eluaegse vangistuse ja juriidilisele sundlõpetamise.
Teise astme kuritegu – tegu, mille eest on ette nähtud kas rahalise karistuse, rahalise karistuse või vangistuse, või vaid vangistuse alla viie aasta.
Karistus:
Karistus – süüteo toimepanemisele vältimatult järgnev tagajärg, mis aitab tekitatud ebaõiglust heastada ja samaaegselt toimib ennetava vahendina, mis peab ära hoidma süüteo toimepanemist tulevikus või vähemalt selle toimepanemist piirama.
Põhikaristus füüsilisele isikule kuriteo eest:

• rahaline karistus,
  
• vangistus.
  

Lisakaristus füüsilisele isikule kuriteo eest:

• tegutsemiskeeld,
  
• ettevõtluskeeld,
  
• sõiduki juhtimise äravõtmine,
  
• riigisaladuste ja salastatud välisteabe juurdepääsu õiguse äravõtmine,
  
• relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine,
  
• jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine,
  
• loomapidamisõiguse äravõtmine,
  
• varaline karistus,
  
• väljasaatmine.
  

Põhikaristus füüsilisele isikule väärteo eest:

• rahatrahv ,
  
• arest ,
  
• juhtimisõiguse äravõtmine.
  

Põhikaristus juriidilisele isikule kuriteo eest:

• rahaline karistus,
  
• sundlõpetamine.
  

Põhikaristus juriidilisele isikule väärteo eest:

• rahatrahv.
  

Vastutust kergendavad asjaolud :

• süüdlase poolt süüteo kahjulie tagajärgede ärahoidmine,
  
• kahju vabatahtlik hüvitamine,
  
• süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul,
  
• süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni , teenistusliku, majandusliku, perekondliku sõltuvuse mõjul,
  
• süüteo toimepanek raseda või kõrges eas isiku poolt,
  
• süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel,
  
• leppimine kannatanuga.
  

Vastutust raskendavad asjaolud:

• kuriteo toimepanemisel omakasu või muu madal motiiv,
  
• süüteo toimepanemisel erilise julmusega või kannatanut alandades,
  
• süüteo toimepanemine sõjaseisukorra või erakorralisel ajal,
  
• süüteo toimepanemine ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades,
  
• süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil,
  
• süüteoga raske tagajärje põhjustamine,
  
• süüteo toimepanemine grupi poolt,
  
• süüteo toimepanemine teise süüteo hõlbustamiseks või varjamiseks.
  

Väärteod:
Väärtegu saab karistada rahatrahvi, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega.
Arest – sikult vabaduse võtmine kuni kolmekümne päevani, mida kohaldab vaid kohus.
Väärteoasju lahendavad kohtuvälised menetlejad või kohtud.

• Hoiatusmenetlus,
  
• Kiirmenetlus,
  
• Üldmenetlus.
  

Süüteod:
Süütegu karistusseadustikus – karistusseadustiku eriosa sätetes teokirjeldustena loetletud, vastavalt süütegude poolt rünnatavatele hüvedele peatükkidesse, jagudesse ja jaotistesse rühmitatud.

• Inimsuse - ja rahvusvahelise julgeolekuvastased süüteod ( genotsiid , agressioon, keelatud relvade kasutamine),
  
• Isikuvastased süüteod (tapmine, raske kehavigastuse tekitamine, vägistamine, orjastamine ),
  
• Poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod (usuvabaduse rikkumine , valimiste võltsimine, hääle ostmine ),
  
• Süüteod perekonna ja alaealiste vastu (võõra lapse hõivamine, alaealise prostitutsioonile, alkoholile kallutamine),
  
• Rahvatervisevastased süüteod (narkootikumide ebaseaduslik käitlemine, nakkushaiguste leviku põhjustamine, , süüteod töötervishoiu ja –ohutuse valdkonnas),
  
• Varavastased süüteod (vargus, arvutikahjurlus, väljapressimine),
  
• Intellektuaalse omandi vastased süüteod (piraatkoopia valmistamine, võltsitud kaubaga kauplemine , patendi omaniku ainuõiguse rikkumine),
  
• Riigivastased kuriteod (riigireetmine, salakuulamine, terrorikuriteod, EV ametliku sümboli teotamine),
  
• Avaliku rahu vastased süüteod (kuritegelikku ühendusse kuulumine , ebaseaduslik riigipiiri ületamine, avaliku korra rikkumine, loomapiindamine, valeandmete esitamine),
  
• Ametialased süüteod (võimuliialdus, pistise võtmine, mõjuvõimuga kauplemine),
  
• Õigusemõistmise vastased süüteod (vägivald kohtuniku, prokuröri jm vastu, kohtu laimamine, kuriteo variamine, valekaebus, -ütlus, kinnipeetava ebaseaduslik kohtlemine, vabastamine, põgenemine),
  
• Avaliku usalduse vastased süüteod (maksumärgi, sõidupileti, isikut tõendava dokumendi võltsimine),
  
• Keskonnavastased süüteod (tuleohu tekitamine looduses, maastikku kahjustamine),
  
• Majandusalased süüteod (alkoholi ebaseaduslik tootmine, , maksujõuetuse põhjustamine, rahapesu , ärisaladuse avaldamine, siseteabe väärkasutamine),
  
• Üldohtlikud süüteod (mürgistuse, plahvatuse tekitamine, tulirelvade ebaseaduslik käitlemine),
  
• Liikussüüteod (mootorsõiduki juhtimine joobes olekus, alarmsõiduki tähistuse ebaseaduslik kasutamine),
  
• Kaitseväeteenistusalased süüteod (käsu täitmisest keeldumine, omavoliline lahkumine väeosast, kaitseteenistusest kõrvalehoidmine).