Savidele tehtavad katsed: Proctor teim (suhteline tihedus); Rullimismeetod? (plastsuspiir); Vassilijevi koonus (voolavuspiir); Rootsi koonus; Casagrande aparaat; Ödomeeterteim; Pinnaste omaduste parandamine erinevate meetodite abil. Milliseid masinaid saab kasutada? Milliseid pinnase omadusi tasub kindlasti parandada? Kuidas seda saab teha? Tuntumad meetodid: - Drenaazid ja veealandust - Tihendamine, vibreerimine - Tsementeerimine - Savitamine ja bituumendamine - Silikatiseerimine - Vaigutamine - Elektrokeemiline meetod. Masinad: - pump, vibrorull või plaatvibraator, tampimismasin, injekteerimismasin, vertikaaldreenimasin, tsementeerimismasin, elektroodid + alalisvoolumasinad. Milliseid omadusi parandada? - Märg pinnas - pumpamine; - Pehme pinnas - tihendamine; - Veega küllastunud savipinnas - vibrosond; - Poorirõhk kokkusurutud pinnases - vertikaaldreen;
vanust, samuti püstitatava hoone laadi. Ebaühtlase koostisega kobedaid kokkusurutavaid pinnaseid (turvas, muda, mustmuld) ehitusalusena ei kasutata. 8.1.13 Põrandad K.Kenk 7 2. Tehisalused Kui looduslik ehitusalus osutub nõrgaks või kergesti kokkusurutavaks, tuleb sed tugevdada. Tugevdatud looduslikke aluseid nimetatakse tehisalusteks. Aluse tugevdamise võtted on: pinnase tihendamine nõrga pinnase asendamine tsementeerimine silikaatimine termiline töötlemine Tihendamine: tampimine pommidega, vibrotampidega, vibrorullidega jne. Asendamine: kui vundamendi all paikneb õhuke. nõrk pinnas, siis võetakse see välja ja asendatakse korralikult tihendatud liivpadjaga 8.1.13 Põrandad K.Kenk 8 Tsementeerimine/silikaatimine poorid täidetakse tsemendipiima või vedela tsementmördiga või vesiklaasi vesilahusega.
16. Defineeri mõisted: a)teras, b)malm. 17. Defineeri mõisted: a)süsinikteras, b)legeerteras. 18. Lõõmutamine: definitsioon, kasutamise eesmärgid, kuumutustemperatuuride valik. 19. Karastamine: definitsioon, eesmärk, kuumutuse ja jahutuse erinevus sõltuvalt terase liigist (süsinikteras, legeerteras) 20. Kirjelda terasdetaili pindkarastamise olemust ja karastamisviise (leekkarastus, kõrgsageduskarastus) 21. Tsementeerimine: eesmärk, viisid, näiteid kasutamisest. 22. Nitreerimine: eesmärk, viisid, näiteid kasutamisest. 23. Kuidas kutsutakse messingeid rahvapäraselt ja milliste põhiliste metallide sulamid need on? Kus kasutatakse laevanduses messingeid? 24. Pliipronkside omadused ja põhiline kasutusala. 25. Alumiiniumpronkside omadused ja põhiline kasutusala. 26. Berülliumpronkside omadused ja põhiline kasutusala. 27. Millega on seotud alumiiniumi ja titaani suur korrosioonikindlus? 28
2m maapinnast) Ehitusaluseks kasutatavad pinnased: · Kaljupinnased - koormuse all ei deformeeru · Jämeteralised pinnased (moreen, jäme-, kesk- ja peenliiv) - võib lugeda headeks ehitusalusteks · Peeneteralised pinnased (savi, tolmliiv) · Eripinnased (turvas, muda, muld) - ehitusalusena ei kasutata Tehislikud - tugevdatud looduslikud alused Tugevdamise võtted: · Pinnase tihendamine · Nõrga pinnase asendamine · Tsementeerimine · Silikaatimine · Termiline töötlemine Enne hoone projekteerimist tuleb kindlaks määrata aluse kandevõime. Selleks tehakse ehitusgeoloogilised uurimistööd, mille käigus määratakse kindlaks aluse mehaanilised omadused, pinnasevee tase, kihtide asetus ja paksus. Vundamendid Hoone maa-alused konstruktsioonid, mille ülesandeks on hoone koormuse ülekandmine alusele. Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt tulenevad vertikaalkoormused,
töötlemist ja vaivundamente. Pinnase tihendamiseks vundamendi talla all kasutatakse tampe (1..2t ja 3..4m kõrguselt). Väiksel töömahul pinnasesse koonilised puitvaiad (L 1,5..2m, vahed 0.8..1m), pinnas tiheneb, augud täidetakse liiva, killustiku või kergbetooniga. Kui vundamendi all õhuke nõrk pinnasekiht, siis võetakse see välja ja asendatakse korralikult tihendatud liivapadjaga. Pinnase tsementeerimine nõrka poorsesse pinnasesse surutakse kas tsementpiima või tsementmörti. Silikaatimise mõiste pinnasesse süstitakse keemilisi silikaadilahuseid, mis seovad skeleti tervikuks. Saame tugeva veekindla pinnase. Liivadesse vesiklaasi ja kaltsiumkloriidi segu; tolmliivadesse vesiklaasi ja fosforhappe segu. Silikaatimist saab kasutada pinnasevee väikese liikumiskiiruse korral. Termilisel töötlemisel surutakse pinnasesse 600º..800ºC kuuma õhku. Kuumutamine muudab
Võru Kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia osakond Metallide termiline töötlemine Referaat Võru khk 2013 Termotöötlemine Termiline töötlemine on metalli sulamite vastavale faasi temperatuurile kuumutamise, sellel temperatuuril hoidmise ja ettenähtud kiirusega jahutamise operatsioonide tehnoloogiline protsess, mille eesmärk on materjali struktuuri muutmine vajalike mehaaniliste omaduste saamiseks (joon. 4.1) Joonis 4.1. Termotöötlemise reziimide skeem Faasi- ja struktuurimuutused sulamis toimuvad kindlatel kriitilistel temperatuuridel. Toorikuid töödeldakse termiliselt eesmärgiga ühtlustada nende materjali struktuuri ja vähendada kõvadust, sisepingeid, et oleks paremad töötlemise tingimused st. välditud toote kõmmeldumine kõveraks tõmbumine ja materjali pragude tekkimine. Detaile aga töödeldakse selleks, et anda neile vajalik ...
Madalnoolutus,kuumutus temp 250C niimodi noolutatakse tööriistu mis ei tööta löögile(viil kaabits õõrits). Keskmine noolutus temp 300-350C niimodi noolutatakse tööriistu mi töötavad löögilistele koormustele ja konservatiivseid detaile mis töötavad kulumisele Kõrgenoolutus temp 450C niimodi noolutatakse detaile mis töötavad liitpingete olukorras. Karastamine isenoolutusega.Termokeemilisel töötlemisel rikastatakse metalli pinnakihti mingi keemilise elemendiga. Tsementeerimine.Selleks nim metalli pinnakihi rikastamist süsinikuga.Selleks paigutatakse detailid teraskasti tsementeerimispulbrisse.Tsementeerimispulber koosneb söest ja kondijahust millesse on lisatud Na ja Ba karbonaati.Kast suletakse hermeetiliselt need pinnad mis ei vaja tsementeerimist kaetakse savi või astpestiga kast asetatakse ahju mille temperatuur on 870 930C.Hoitakse sellisel temperatuuril 6-8 tundi selle aja jooksul tungib süsinik 1,8 2 mm sügavusele pinnakihti ning süsiniku sisaldus
Terased Teraseks nim raua ja süsiniku sulamit milles on süsiniku 2,14%, mangaani 1%, räni 0,4%. (Raua sulamistemperatuur on 1535oC ja tihedus 7860 kg/m3, süsiniku sulamistemperatuur on 3400oC) Keemilise koostise järgi võib teraseid liigitada süsinikterasteks ja legeerterasteks. Kasutusotstarbe järgi võib teraseid liigitada tööriista ja konstruktsiooniterasteks. Teraseid iseloomustatakse oluliste näitajatega ja need oleksid: karastuvus, töödeldavus, keevitatavus, tugevus, kõvadus, sitkus, elastsus, plastilisus jne. Süsinik konstruktsiooniteras. Süsinik terased jagunevad süsinik konstruktsiooni-terasteks ja tööriistaterasteks. Konstruktsiooniterased jagunevad tavaterased, kvaliteetterased ja kõrgekvaliteetterased. Taandamisastme järgi toodetaks tavakonstruktsiooniteraste grupis nii keevaid, poolrahulike ja rahulike teraseid. Tavateraseid kasutatakse laialt mitte vastutusrikaste detailide valmistamiseks näiteks raudbetoondetailides tugevdu...
Piirdekonstruktsioonide hulka kuuluvad kõik seinad koos uste ja akendega, vahelaed, laed, katused jne 9. Mida tähendab külmakerge? Talvistel tingimustes jäätub pinnases olev vesi, mis põhjustab maapinna paisumist. See omakorda avaldab survet hoone (alus)konstruktsioonidele ja tekitab hoonete kerkimist. 10. Kuidas saab nõrka pinnast tugevdada? • Pinnase tihendamine • Nõrga pinnase asendamine tugeva pinnasega • Tsementeerimine või silikaatimine • Termiline töötlemine (kõrge temp savipinnaste puhul) • Killustiku või kruusakihi täiendav sissetampimine 11. Kuidas saab nõrgale pinnasele ehitada ilma pinnast tugevdamata? Plaatvundamendi kasutamine – vertikaalsihilised koormused jaotuvad ühtlaselt plaadi kaudu pinnasele Vaivundament – Hoone rajatakse vaiadele, mis raiutakse nõrga pinnase all paiknevatesse tugevamatesse kihtidesse. 12. Sokli minimaalne kõrgus maapinnast?
Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A1 Andres Asson Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1.Metallid.............................................................................................................3 1.1 Metallide füüsilised omadused.......................................................................3 1.2 Metallide keemilised omadused.....................................................................3 1.3 Metallide tehnoloogilised omadused..............................................................3 2.Metallid..............................................................................................................4 2.1 Füüsikalised om...
Tsentriteta 4.4. Soveldamine 4.5. Hoonimine 5. Keevitamine 6. Termiline töötlemine 5.1. Gaaskeevitus 6.1. Karastamine 5.1.1. Propaankeevitus 6.2. Noolutamine 5.1.2. Atsetüleenkeevitus 6.3. Lõõmutamine 5.2. El.kaar-keevitus 6.4. Normaliseerimine 5.2.1. MMA- e. elektroodkeevitus 6.5. Vanandamine 5.2.2. Kaitsegaasiga keev. 6.6. Tsementeerimine 5.2.2.1. MAG- e. CO2 - keevitus 5.2.2.2. TIG- e. propaankeevitus 5.3. Kontaktkeevitus 8. Pinnakatted 5.3.1. Punktkeevitus 8.1. Värvkatted 5.3.2. Joonkeevitus 8.1.1. Õlivärvid 5.3.3. Põkk-keevitus 8.1.2. Pentaftaalvärvid 8.1.3. Kahekomponentsed 8.2. Galvaanilised katted 7. Sädetöötlemine 8.2.1. Tsinkkatted 7.1
3.2.2.Tsentriteta 4.4. Soveldamine 4.5. Hoonimine 5. Keevitamine 6. Termiline töötlemine 5.1. Gaaskeevitus 6.1. Karastamine 5.1.1. Propaankeevitus 6.2. Noolutamine 5.1.2. Atsetüleenkeevitus 6.3. Lõõmutamine 5.2. El.kaar-keevitus 6.4. Normaliseerimine 5.2.1. MMA- e. elektroodkeevitus 6.5. Vanandamine 5.2.2. Kaitsegaasiga keev. 6.6. Tsementeerimine 5.2.2.1. MAG- e. CO2 - keevitus 5.2.2.2. TIG- e. propaankeevitus 5.3. Kontaktkeevitus 8. Pinnakatted 5.3.1. Punktkeevitus 8.1. Värvkatted 5.3.2. Joonkeevitus 8.1.1. Õlivärvid 5.3.3. Põkk-keevitus 8.1.2. Pentaftaalvärvid 8.1.3. Kahekomponentsed 8.2. Galvaanilised katted 7. Sädetöötlemine 8.2.1. Tsinkkatted 7.1
Halb ehituspinnas on tolmliiv, palstne ja vaalav savipinnas, turvas, muda, mustmuld. Tehisalused- kui looduslik ehitusalus osutub nõrgaks või kergesti kokkusurutavaks, tuleb seda tugevdada ja selliseid tugevduatud aluseid nim tehisalusteks. Aluse tugevdamise mooduseid : 1) pinnase tihendamine (tampimine vibrorulluriga ja tampidega) 2) nõrga pinnase asendamine (nõrk pinnas võetakse välja ja asendatakse korraliku tiihendatud liivapadjaga) 3) tsementeerimine ja silikaatimine (pinnase poorid täidetakse tsemendipiimaga, veela tsemendimördiga või veisiklaasi vesilahusega) 4) termiline töötelmine (kasut näit savipinnaste puhul, kus kõrge temp kuum õhk muudab need tugevamaks) VUNDAMENDID- projekteeritakse: monteeritavatena, kohapeal valmistatavatena (materjaliks looduskivi, betoon, kivibetoon). Konstruks järgi liigitatakse: lintvundamendid- rajatakse kivi, plokk või suurpaneelhoonetele. Monteeritav
FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ ~Projekteerimisest~ 2-Anfilaadhooned(kus ruumid on järjestikku osakesi)àjäme purdpinnas, kuiv/väheniiske savipinnas(savi, Väikeplokkseinad Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks/rekonstrueerimiseks. läbikäidavad(muuseumid,kauplused, kaubamajad, saunad, liivsavi, saviliiv) Mida kasutatakse vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja Projektis lahendatakse kõik ehitise ja ehitamisega seotud probleemid, raamatukogud) Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne- ja voolav ehitamisel. Väikeplokkide valik on mitmekesine, NN: SILBET, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes 3-Saalhooned(kus hulk vä...
aluse mehaanilised omadused, pinnasevee tase, kihtide asetus ja paksus. Kui pinnasevee tase on väga kõrge, siis tuleb kaaluda järg. võimalusi :drenaaz,kuivenduskraavid(peab olema madalam koht, kuhu vett juhtida) pinnase tõstmine(väga kulukas) vundamendi hüdroisoleerimine(korralik teostus). Tehisalused ja nende iseloomustus. 1) PINNASE TIHENDAMINE (eelnev koormamine pommidega, vibrorullidega); 2) NÕRGA PINNASE ASENDAMINE (vundamendi all olev nõrk pinnas asendatakse näiteks liivaga); 3) TSEMENTEERIMINE (poorid täidetakse tsemendipiima või mördiga); 4) SILIKAATIMINE (poorid täidetakse vesiklaasi lahusega); 5) TERMILINE TÖÖTLEMINE (kuum õhk muudab näiteks savipinnased tugevamaks). 45.Mis selgitatakse ehituse aluse geoloogiliste uurimistöödega ja kuidas tulemused vormistatakse? Ehitusgeoloogiliste tööde käigus määratakse kindlaks aluse mehaanilised omadused, pinnasevee tase ja kihtide asetus ning paksus.(tulemuse vormistamise joonis georgi konspekt 4
hooldamine: 1)betooni kaitsmine CO2, H2O, Cl- ja SO4-2 sissetungimise eest pinnakatetega; 2)bet poorsuse vähendamine ja tugevuse suurendamine pooride täitmise teel 3)bet uuesti leelistamine, armat (+) 4)armatuuri (-) elektrokeemiline kaitse 5)Cl- väljaviimine betoonist elektrokeemiliselt 6)armatuuri kaitse inhibiitorite viimisega betooni (kasut eriti sildade juures). Karboniseerimine ehk tsementeerimine on termokeemil töötlem, mille puhul terasest pinnakihti rikastat dif teel süsinikuga, et suurend tema kõvadust ja kulumiskindlust ning väsimustugevust. Tagajärjeks on detailid tugevamad ning sitkemad. ------------------ 39. Kuidas valmistatakse galvaanilisi katteid? Mis on ülepinge ja mis on lagunemispinge? Kuidas valmistatakse pindasid ette igasuguste katete pealekandmiseks? Galvaanilisel katmisel (kroomimine, kuldamine, hõbetamine) on kaetav element katoodiks ja
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadu...
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
