Antiik aiakunst Niiluse oru aiad ~2000 e.Kr Teebas vaaraoametniku Meket-Re aed, sammassaala, müüriga ümbritsetud, keskel tiik, ääristavad puud. 1400 e.Kr Teebas Amenhotep III väepealik, ruudukujuline, müüriga ümbitsetud, müürist väljapool allee, mille ees kraav, põhifunkts.reas viiinamarjaistandus, moodustades alleed. Keskteljeline, jaguneb 2 sümeetriliseks omaette müüridega ümbritstetud, kummaski 2 basseini, aiapaviljonid. Seda aeda peetakse Eur.aia nurgakiviks
Hieroglüüfide maalimine oli kõrgema klassi hariduse üks osa, seda ei tehtud avalikult, vaid nauditi kõrgema seltskonna siseringis. SKULPTUUR Ei loetud kõrgete kunsti hulka. Loodi sellest hoolimata ohtralt. Materjal: kivi, pronks, puu, elevandiluu jne. Iseloomulik: peen ja puhas detailide töötlus, armastus voolava joone ja vormi vastu ning peen pinnakäsitlus. Näide: Shi Huangdi hauda valvavad terrokotasõdalased. 8000 elusuuruses, põletatud savist, glasuurimata figuuri. 4. Jaapani aiakunst Puitkonstruktsioon, mitmekorruselised hooned, hoone ja aed kindlas paigas, majad tavaliselt põhja ning aiad lõuna poole, mõjutatud Hiina arhitektuurist, kindel vastavus ilmakaarte suhtes. Väldib reeglipära j sümmeetriat ning jätab mulje nagu kõik oleks juhuslikult kujunenud (nagu vabas looduses). Aia tüübid: · avarad aiad vanemad, aias järv või tiik, tavaliselt suletud aiad. · kloostri aiad mõjutatud Zen-budismist, kiviaiad- kasutatakse tavaliselt erineva suuruse ja
Eraldi failina on ÕISis üleval ka fail oluliste nimedega, keda Sa peaksid tundma õppima. Jällegi aastaarvud ei ole siin nii olulised kui üldisem arusaam sellest, millal nad tegutsesid üldises maastikuarhitektuuri ajaloos (20. sajand? 18. sajand?), millisel ajastul (barokk? renessanss? jne) ning mis oli nende panus maastikuarhitektuuri ajalukku. Õppematerjalina kasutada ÕISis üleval olevat konspekti ja slaide ning kohustuslikku eestikeelset kirjandust: 1. Aiakunst läbi aegade, I osa. 1999. [Toim. T. Tallinn] 2. Aiakunst läbi aegade. 2. osa. 2004. [Toim. T. Tallinn] 3. Hobhouse, P. 2006. Aianduse ajalugu. Tallinn: Varrak 4. Mazzoni., I. D. 2006. Aiad ja pargid. 50 klassikut. Tallinn: Tea. Järgnevalt mõned märksõnad ja näidisküsimused erinevatest kursuse jooksul käsitletavatest ajastutest. AntiikKreeka, AntiikRooma, keskaegne aed Sümbolism, seosed, elemendid. Maastik, kultuurikeskkond, arhitektuur.
4. ujumisbassein. kannikesed, adoonised apelsin, dattel, mandel, pähkel. Hiljem ka eraaiad, piiratud õueaiad. Ümber puiestikud skulptuuridega, Köögiviljapeenrad. Katusaiad. Lilled pottides. geomeetriliselt korrapärased. Nümfeionid, grotid. Antiik-Rooma Aiakunst tuleb Kreekast ja levib Maavilla iluaiaga. Aatrium ja Plaatanid, küpressid, palmid, Väetamine, niisutustööd: kuni 476. a e.Kr hoogsalt. Suured mastaabid. peristüül; aia keskel bassein. jugapuu, loorber, mirt. akveduktid. Rahvapargid, lossiaiad, villaaiad, Siseaed-välisaed, sammas- Kasvuhooned (vilgukivist). Viridariumid: viljapuud ja
Üldmulje on vaikus, rahu, 1 tasakaal ja harmoonia. 2 (Joonisel on ära toodud kivide paigutus Ryoan-ji aias). Kui euroopa aed on inimese tahtele allutatud ja tema soovi järgi ümberkujundatud st. ilustatud loodus, siis jaapanlane on veendunud, et looduses on kõik olemas ilu, arukus ja hingestatus. See on ainult vaja avastada, näha ja mõista, mitte muuta ja ümber teha, vaid ainult nähtavale tuua. Seega on jaapani aiakunst tihedalt seotud inimese filosoofilise ja esteetilise suhtumisega loodusesse. See on püüd harmoonia poole loodusega. Jaapani aiatüübid ja aiateooria Jaapanis eristatakse põhimõtteliselt kolme aiatüüpi: 1. Tiigiaed (chitei),mida nimetatakse ka jalutusaiaks. 2. Kuiv maastikuaed (kare-sansui), mis on mõeldud sisemõtisklusteks. Kare-sansui aedades
Mida ja millel kujutati? Maalikunsti loeti Hiinas kõrgete kunstide hulka nagu ka kalligraafiat. Peamised vormid on tusi- ja akvarellmaalid paberil või siidil. Temaatikas domineerivad inimene, loomad ja maastik. Hiinas oli palju maalikunstnikke-asjaarmastajaid. 9. Hiina aiakunstist. Hiina aiakunst sai alguse sajandeid enne Kristust. Aiad kujutasid paradiisilikku ilu, mis pidi aitama inimesel tungida olemise saladusse ja saavutada surematus. Ka jõukatel linnakodanikel võisid olla iluaiad. Taimede valikul jälgiti sümboolikat. Aed võis olla nii väike kui ka suur aga eesmärk oli üks igapäevane kasutamine ja külaliste vastu võtmine. Kahjuks tolle aja aedu Hiinas säilinud ei ole kuid aedade kujundamise kohta
asevalitseja kes valitseb valitjea teovõimetue ajal. regent louis 15 stiil ehk täisrokoko 1725-1760 lemercie on teinud sorbonni kriku pariisi esimene suuurem kuppelkirik prantsusmaal vaux le vmonte loss prantsuse instituudi hoone pariisis kuppelkirik kahe kõvera põhiplaaniga tiivaga Claude Perrault 1613-1688 Louvre'i kollonnaad Keskagse lossi baasil alustas ehitamist Sellest kujunes prantsuse kuningate residents Lossi kabel valmis 1710 Lossi üldpikkus oli 72m peeglite galerii Prantuse aiakunst ilelle aluse oania oli e Notre andre ke nitre 1613-1700 Prantsuse stiili iseloomustab passadist lähtuv läbi pargi ultuv peaalllee kõrvalalleed läbisid kiirtena parki puud ja põõsad oli geomeetirliselt pügatud purskkaevud, skulptuurid germain boffrand 1667-1754 heldad värvid, heleroosa, roheline põhirõhk oli sisekujundusel Saksamaal kunstielu ei ole tsentraliseeritud Üksikutes piirkondades kujunes välja silmapaistev arhitektuur: Austria
.................................................................................12 Kirjandus.........................................................................................................................13 2 Sissejuhatus Referaat põhineb viiel teosel: Jean Paul-Pigeat „Gardens of the world: Two Thousand Years of Garden Design“, Ehrenfried Kluckerti „Eurepean Garden Design“, Diana Marroni „Aiad ja pargid: Aiakunst antiigist tänapäevani“, Rolf Tomani „Barokk: Arhitektuur, skulptuur, maalikunst“ ja Penelope Hobhouse’i „Aianduse ajalugu“. Referaat kirjeldab läbi kahe Prantsuse pargi, Vaux-le-Vicomte ja Versailles’ inglise pargi tekkimise põhjuseid: poliitiline, kunstiline ja looduslik. Referaadi sisu koosneb neljast peatükist, millest esimene tutvustab arhitektuurilise pargi mõistet ning kirjeldab Versailles’ eellugu. Teine peatükk käsitleb Versailles’ pargi looja
nagu ka kalligraafiat. Peamised vormid on tusi- ja akvarellmaalid paberil või siidil. Temaatikas domineerivad inimene, loomad ja maastik. Hiinas oli palju maalikunstnikke-asjaarmastajaid. 9. Hiina aiakunstist. Hiina aiakunst sai alguse sajandeid enne Kristust. Aiad kujutasid paradiisilikku ilu, mis pidi aitama inimesel tungida olemise saladusse ja saavutada surematus. Ka jõukatel linnakodanikel võisid olla iluaiad. Taimede valikul jälgiti sümboolikat. Aed
Priene paiknemine maastikus 4.-3. saj. eKr. • Aristoteles muutis Homerose mütoloogilise suhtumise veidi tõsisemaks uurimuseks. Huvi taimede vastu rajanes toiduks ja raviks tarvitatavatel. • Hippokrates (400-370 eKr) arendas Kosi saarell praktilist meditsiini. • Aristotelese järglane Theophrastos (u. 370- 287 eKr) kirjutas teose „Uurimus taimedest“, lõi suure osa tänapäeva botaanika teadusharudest oma uurimustega. Hellenismiajastu aiakunst Kreekas • Kreeka aedadest teame vaid nende asukohti, suurusi ja kasutust. Detailide puudumisel ei saa midagi öelda nende stiili kohta. Andmed pärinevad enamasti keskajast, 9. saj. munk Strabonilt. Hellenismiajastu aiad, eriti selle aja suurimas linnas Aleksandrias ja Antiookias (praeguses Türgis), olid mõjutatud oriendist ja mõjutasid hiljem otseselt ka Rooma aedu. • Hellenismiajastu tähendas Kreeka aiakunsti õitsengut. Ühe osana liitus sellega Rooma aed
4) Labürint puudest pügatud vormiga umbtee ( üle võetud arvatavasti Vana-Kreekast) 4) Lust verandad aias lusthaus · Näited: Padova ülikooli botaanikaaed 9. Hiina aiad. · Üldine: 1) Vähene perspektiiv, pehme joonekäsitlus ja voolav, meeleolukas ja hingestatud. 2) India ja Jaapani mõjud Hiina kultuuris tulenevad ühiskondlik-sotsiaalsest ajaloost. · Aiakunst: 1) Seotud kunsti ja arhitektuuriga 2) Ehituskunst on põhiliselt puitarhitektuur, puit on paindlik ja mitmekülgselt kohandatav · Aed: 1) Pakub inimestele mentaalset ja esteetilist puhkust 2) On sümbolistliku tähendusega ning väljendab inimese igatsust rahu järele · Kujundus põhimõtted: 1) Shansui aed mäed ja vesi luuakse maastikupildi seeriana 2) Aias liikumist kogetakse nagu pärgamendi
tegemist. Temaatikas domineerivad inimene, loomad, maastik. Hiinas harrastati juba maastikku iseseisva teemana juba 4 sajandil. Hiina maalis ei püüta vaatajale anda pildist ühekorraga ülevaadet, vaid pilti võib ja tuleb vaadata järk-järgult. Sellest on ka tingitud rullformaat. Maal on tehtud paberist- või siidirullile. Mis mõnekümne sentimeetri laiuse juures võib olla isegi kümneid meetreid pikk. 9. Hiina aiakunst sai alguse sajandeid enne Kristust. Aiad kujutasid paradiisilikku ilu, mis pidi aitama inimesel tungida olemise saladusse ja saavutada surematus. Ka jõukatel linnakodanikel võisid olla iluaiad. Taimede valikul jälgiti sümboolikat. Aed võis olla nii väike kui ka suur aga eesmärk oli üks igapäevane kasutamine ja külaliste vastu võtmine. Kahjuks tolle aja aedu Hiinas säilinud ei ole kuid aedade kujundamise kohta on säilinud palju kirjalikke ürikuid. 10
pühakusäilmete matmiskohale. Mitmetahuline tornitaoline ehitis, mille korruste vahel on iseloomulikud üleskaarduvate servadega katruseräästad. 8. Maalikunsti loeti Hiinas kõrgete kunstide hulka nagu ka kalligraafiat. Peamised vormid on tusi- ja akvarellmaalid paberil või siidil. Temaatikas domineerivad inimene, loomad ja maastik. Hiinas oli palju maalikunstnikke-asjaarmastajaid. ,,Budistlik tempel mägedes" Hiina 11.sajandi siidimaal 9. Hiina aiakunst sai alguse sajandeid enne Kristust. Aiad kujutasid paradiisilikku ilu, mis pidi aitama inimesel tungida olemise saladusse ja saavutada surematus. Ka jõukatel linnakodanikel võisid olla iluaiad. Taimede valikul jälgiti sümboolikat. Aed võis olla nii väike kui ka suur aga eesmärk oli üks igapäevane kasutamine ja külaliste vastu võtmine. Kahjuks tolle aja aedu Hiinas säilinud ei ole kuid aedade kujundamise kohta on säilinud palju kirjalikke ürikuid. 10
Kunst Kunstis avaldub inimese loomejõud. Kunstiloomingu ja igasuguse muu valmistamis oskuse kohta on antiigist alates kasutatud ühtsama sõna (kreeka keeles techne, ladina keeles ars, saksa keeles kunst, sama on tähendanud ka eesti keele taid) ning alles 18. sajandil tekkis kunstikäsitlus tänapäevases mõttes: nn. Kauneid kunste (kirjandus, teater, tants, muusika, kujutav kunst ja arhidektuur) hakati vastandama inimtegevuse ja tunnetuse utilitaarseile (nt. tehnikale ja teadusele), milles pole tegelikkusse otseselt hinnangulist suhtumist. Tänapäeval eristatakse sõnakunsti (rahvaluule, kirjandus), helikunsti (muusika), kujutavat kunsti, arhidektuuri, tarbekunsti, lavakunsti, tantsu kunsti jm. Need kunstiliigid jagunevad omakorda alaliikideks ja zanrideks,alaliike võib omakorda liigitada ajalooliste stiilide ja voolude järgi. Argikeeles tähendab sõna ,,kunst" enamasti kujatavat kunsti ja tarbekunsti ning igasugu eeldusi, annet ja meistrili...
kujutamine; zenmungad maalisid eelistatunumalt värvipildiel musta tusiga; puugravüüre iseloomustasid julge ja üldistav joon, tinglik ruumikujutus, looduse erinevad värvid. Ribikardinad; pambused, udune e kergelt vihjav, mitte detailselt selgitav; skulptuur väga pisike; puugravüür (ühe- või mitmevärviline); lume kasutamine minimalislmi kasutamise võimaldamiseks; postid, laeva mastid jaotavad pinna äkki 3-ks; kindel terav joon maalil; tundub nagu keha oleks taustast välja lõigatud; aiakunst kraapimine rehaga; nohteater (kuldsel taustal kõver männipuu) ja kabuki (tegevus olmeline, zestid meie jaoks imelikud, väga korralik lavatehnika); ikebana suunad ja nurgad väga tähtsad; orgami; maalidel sätitakse pareminei ära kaugus ja värv; mehed näevad välja nagu naised. Fakte: chinoisuri ehk nö "Hiina hullustus" 18. sajandil hetsuke ehk 3-7 cm skulptuurid Van Gogh kujutab jaapani kunsti jubeda kollase värviga (liiga ülepaisutatud)
vanim, olemasolev kivi pagood Hiinas. 8. Hiina maalikunst.Mida ja millal kujutati? Hiina maalikunsti peamisteks vormideks olid tusi-ja akvarellmaalid paberil või siidil.Lineaarse vormikäsitluse asemel tuleb maaliline maastikumaal,samuti kujutati varajasemast rohkem inimesi ning loomi(Songi dünastia valitsusajal 960-1279).Graafika tekkis Hiinas samuti varem kui Euroopas. 9. Hiina aiakunst. Hiina aiad on kui kunstiteosed tiikide, peente ehitiste ja võluvate taimedega.Tüüpilises Hiina aias peab olema esindatud-vesi,kivi,taimed ning ehitised.Taimedest on populaarsed mangooliad,leinapajud ja kirsipuud. 10.Hiina tarbekunst. Hiina tarbekunst oli väga kõrgelt arenenud,kasutusel olid nikerdused,lakktööd,metallehistööd ning eriti hinnas oli ja on ka praegu Hiina portselan,millest valmistati vaase,mille suurused
Sellised nõud sümboliseerisid sügavust, delikaatsust ja õrnust.Väga armastatud ja levinud olid kõrgtasemelised lakitud tarberiistad, nende seas kastikesed. Ruumikujunduses traditsioonilised liikuvad vaheseinad (shoji) ja sirmid ( byobu) pärinevad 10. sajandist. 11.- 12. sajandil sai tarbekunst eriti tähtsaks. Kamakura ajastul muutus tarbekunst kargemaks ja mehisemaks. Tähtsaim ala oli metallehistöö (mõõgad,kiivrid jne).Jaapani aiakunst väldib reeglipära ja sümmeetriat ning jätab mulje juhuslikult kujunenud, muinasjutuliselt mitmekesisest põnevast aiast. Suhtumine looduse objekti kui endaga samaväärsesse vestluspartnerisse on aiakujunduskunsti aluseks. Jaapani aiakunsti omapära mõistmiseks on vaja tutvuda selle ajalooga. 3 Maalikunst: Jaapanis kasutati maalikunstis pintslit ning vesivärve. Nendega maaliti kas siidile või paberile
botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi keskpaigani. HIINA JA JAAPANI AIAKUNST: filosoofia, kompositsioon, materjalid KLASSITSISM JA INGLISE MAASTIKUSTIIL: Varased Inglise avalikud pargid (lihtsustatud barokk ja üleminek looduslikule stiilile). Kaasaegse maastiku arenemine 18. saj. Inglise maastikuaiad, filosoofia. Maastikupark Prantsusmaal, Saksamaal, Põhjamaades, Eestis. EKLEKTIKA JA UUSKLASSITSISM: nn. aednikustiil ja selle vastandid: Arts & Crafts-liikumine Inglismaal, Lutyens & Jekyll, rahvusromantika. Eklektilised aiad USAs LINNAPARGID
oma järgiajatele perekond absoluudseid käske 2. Armastus looduse peale "lihtsa ning vastu looduse ja inimestega 3. Kehaline harmoonias olev elu" , puhtusearmastus öledakse, et shinoistlik vaim näeb 4. Matsuri, mis on ette "neli kinnitust" : pühendatud kamidele Shintoismi mõju · Jaapanlikud kunstialad nagu lillesede ehk ikebana ning traditsiooniline jaapani arhidektuur ja aiakunst. · Selge seos on ka sumomaadlusel (maadlusareeni puhastamine soola puistamisega ja teised tseremooniad). · Jaapanlaste rõhupanekud õigetele tervitustele. Shinoismi mõju · Ka kombed, puust söögipulkade kasutamine ja jalatsite eemaldamine majja sisenemisel , pärinevad shinoismist. · Ka mitmed teised jaapani usundid on sellest pärit või mõjutatud. Jaapani aiad · Jäljendab loodust, püüdmata seda vallutada või hävitada.
Roomlasi kujutati sellistena nagu nad olid ilma lilustamata. Midagi uut ei lisatud kreekast tulevale skulptuurile, vaid oli naturalistlik stiil. Näit. võimsad naistelokid, soengud jne. Ratsafiguur Marcus Aurelius, kuidas see oli võimalik, et hobune nii oli tehtud: seotud füüsikaga, gravitasioon. Maalide osas domineeris portree ja veelkord portree. Seinamaalides oli peretemaatika, värvigamma, naturalistlik käsitlus, illusoorsed vaated, aiakunst. Linnaruumid - vaata perspektiivi käsitlusi. Linnaruumid komponeeritud erinevatest linnadest kokku. Vaasimaal jätkus. Tuli juurde klaasikunst, mis oli väga efektne. Tuli valge, gameo klaas, mis esindas luksust, ülim organiseeritus, läbimõeldus.
tõmbus shintoism enam tagaplaanile, kuid ta on ikka veel nähtav eriti religioossete rituaalide täitmises. [http://wiki.zzz.ee/index.php/Shinto] Sintoismi mõju jaapani kultuurile on raske ülehinnata. Kuigi praegu on peaaegu võimatu lahutada sintoismi mõju budismi mõjust, on selge, et loodusega üksolemise vaimul, mis on aluseks sintoismile, põhinevad sellised tüüpiliselt jaapanlikud kunstialad nagu jaapani lilleseade (ikebana) ning traditsiooniline jaapani arhitektuur ja aiakunst. Selge seos sintoismiga on sumomaadlusel: maadlusareeni puhastamine soola puistamisega ja paljud teised tseremooniad, mis tuleb enne jõukatsumise algust läbi viia, on selgelt sintoistlikku päritolu. Jaapanlaste rõhupanekut õigetele tervitustele võib vaadelda jätkuna vanadele sintoistlikule usule kotodama'desse (maailmale maagiliselt mõjuvatesse sõnadesse). Paljud jaapani kombed, nagu puust söögipulkade kasutamine ja jalatsite eemaldamine enne majja sisenemist, pärinevad sintoismist
kaks tiiba, lõunatiib lõpetati 1682, siis asus sinna kuningas, põhjatiib 1689 ja lossi kabel 1710. Selle lõpetas de Cotte. Kõige tähtsam oli 72 meetrine peegligalerii, kaunistused teostas le Brun. Peegligalerii ühes otsas asus sõjasalong ja teises rahusalong. Versailles'i loss oli eeskujuks eri maade losside ehitamisele. Suur trianon ja invaliidide kuppelkirik. · Koos lossiarhitektuuriga arenes välja ka prantsuse aiakunst, mille rajajaks oli Andre Le Notre(1613- 1700). · Inglise stiil- looduslikud, Prantsuse stiil- kadrioru loss. Seda iseloomustas fassaadist lähtuv peaallee, mis läbis kogu pargi, see võis koosneda üksikutest terrassidest, lilleparteritest, seda ilmestasid purskkaevud, basseinid, skulptuurid. Teistest punktidest lähtusid sirged ja sümmeetrilised kõrvalalleed. Puudele ja põõsastele anti pügamisega geomeetrilised kujundid. 14.11.2012
poolel postmodernismi. Peasuunad: Vabakujuline, Hiina/inglise stiil, Pastoraalne, Pitoreskne, Arenesid välja avaliku haljasala ja linnametsa/pitstu mõõtmed, Linnade kasv tõi kassa aedlinnade planeerimise vajaduse. Pargiarhitektuuri said iseloomustama puietseed ja promenaadid. Tähtsal kohal püsis uute taimede aklimatiseerimine. Uute taimede sissevedu. 19.saj esimesel poolel: Vastandus Inglismaal maastikupärasele kujundusele uusklassitsistlik aiakunst. Fookusse tõusis korrapärase plaseeringuga lille- ja/vüi arhitektuuresete elementidega aed. Kodanlase aed eeslinnas või maavillas oli lihtne, suuruselt vähem kui 1 ha ja stiililt sageli varasemate kujundussuundade süntees. Kasutusele võeti renessanssparterid(prnts, hollanid ja inglise stiilis lillepeenrad). Uus nähtus- kiviktaimlad ehk alpinaariumid. 20.saj alguse aiakunsti tunnusjooned: Korrapärane aiakujundus ja intiimne mõõtkava. Peenelt väljatöötatud detailid
· Loomad on jumalate sõnumitoojad. · 84% jaapanlastest järgib kahte religiooni: sintoismi ja budismi. Sintoismi mõju jaapani kultuurile on raske ülehinnata. Kuigi praegu on peaaegu võimatu lahutada sintoismi mõju budismi mõjust, on selge, et loodusega üksolemise vaimul, mis on aluseks sintoismile, põhinevad sellised tüüpiliselt jaapanlikud kunstialad nagu jaapani lilleseade (ikebana) ning traditsiooniline jaapani arhitektuur ja aiakunst. Paljud jaapani kombed, nagu puust söögipulkade kasutamine ja jalatsite eemaldamine enne majja sisenemist, pärinevad sintoismist. Selge seos sintoismiga on sumomaadlusel: maadlusareeni puhastamine soola puistamisega ja paljud teised tseremooniad, mis tuleb enne jõukatsumise algust läbi viia, on selgelt sintoistlikku päritolu. Jaapanlaste rõhupanekut õigetele tervitustele võib vaadelda jätkuna vanadele sintoistlikule usule kotodaja'desse (maailmale maagiliselt mõjuvatesse sõnadesse).
tsentraalehitisi (palju elemente võeti antiikkultuurst, nt sambad). Kui gooti stiilis oli oluline vertikaalsuunas ehitamine siis renesanssis oli horisontaalstiilis. Teravkaare asemele tuli ümarkaar. Seinapinda hakati liigendama avarate akendega. Hooned muutusid suurejoonelisemateks. 15. Milline on baroki, rokokoo suuna ehitis? 1680 1770 a. Barokajastule oli iseloomulik suurte andsamblite, eriti paleeandsamlite loomine, kus arhitektuur, skulptuur ja aiakunst (aiad sümmetrilised) moodustasid ühtse terviku. Kõige rohkem väljendus barokk arhitektuuris. Oma üldilmelt on see massiivne ja monumentaalne. Rikkalikult fassaadid on dekoratiivsed, tugevasti eenduvate ja taganevate liigendatud, mis loob võimalused valguse-varju mänguks. Kasutusele võeti mitmevärvilised ehituskivid ja kullatud pronks. Nt. Versailles loss Prantsusmaal ja Kadrioru loss. 1730 -1780 a. Rokokoo arhitektuur on suunatud interjöörile. Loobuti sammastest ja teistest
1. Euroopa poliitiline kaart keskajal. Millised muutused toimusid 11-15. s poliitilisel kaardil Pürenee ps, Balkani ps, Põhja-Euroopas, kuidas muutus Inglismaa territoorium. Millised olid suurimad linnad Euroopas? Millised olid vanimad ülikoolid? Millised protestantlikud riigid tekkisid reformatsiooni tulemusel? 13.sajand: Inglsmaa- kuningriik, Britisaared + saared Pr (Normandia, Britannia). Prantsusmaa- kuningriik, domeen väike, hertsogkonnad, nõrk riik. Hispaania- 2 tugevat riiki Kastiilia ja Argoon (suur osa Pürenee ps) Cordoba. Saksamaa- 10.saj tekkis Saksa-Rooma keisririik (lagunendu Frangiriik) tänapäeva Saksa, austria, sveitsi, P-Itaalia. Rajaja Otto I. Paavstiriik- Itaalia keskosa, tugines Saksa-Rooma keisrite sõjalisele kaitsele. Poola- üks suurim Ida-Eur, katoliiklik. Põhjamaad- 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda, väiksed riigid, suurim Liivi orduriik. Venemaa- värs...
kaks tiiba, lõunatiib lõpetati 1682, siis asus sinna kuningas, põhjatiib 1689 ja lossi kabel 1710. Selle lõpetas de Cotte. Kõige tähtsam oli 72 meetrine peegligalerii, kaunistused teostas le Brun. Peegligalerii ühes otsas asus sõjasalong ja teises rahusalong. Versailles'i loss oli eeskujuks eri maade losside ehitamisele. Suur trianon ja invaliidide kuppelkirik. · Koos lossiarhitektuuriga arenes välja ka prantsuse aiakunst, mille rajajaks oli Andre Le Notre(1613- 1700). · Inglise stiil- looduslikud, Prantsuse stiil- kadrioru loss. Seda iseloomustas fassaadist lähtuv peaallee, mis läbis kogu pargi, see võis koosneda üksikutest terrassidest, lilleparteritest, seda ilmestasid purskkaevud, basseinid, skulptuurid. Teistest punktidest lähtusid sirged ja sümmeetrilised kõrvalalleed. Puudele ja põõsastele anti pügamisega geomeetrilised kujundid. 14.11.2012
täitumist tänuks üles uus ema. KULTUURILISED MÕJUD Sintoismi mõju jaapani kultuurile on raske ülehinnata. Kuigi praegu on peaaegu võimatu lahutada sintoismi mõju budismi mõjust, on selge, et loodusega üksolemise vaimul, mis on aluseks sintoismile, põhinevad sellised tüüpiliselt jaapanlikud kunstialad nagu jaapani lilleseade (ikebana) ning traditsiooniline jaapani arhitektuur ja aiakunst. Selge seos sintoismiga on sumomaadlusel: maadlusareeni puhastamine soola puistamisega ja paljud teised tseremooniad, mis tuleb enne jõukatsumise algust läbi viia, on selgelt sintoistlikku päritolu. Jaapanlaste rõhupanekut õigetele tervitustele võib vaadelda jätkuna vanadele sintoistlikule usule kotodama'desse (maailmale maagiliselt mõjuvatesse sõnadesse). Paljud jaapani kombed, nagu puust söögipulkade kasutamine ja jalatsite eemaldamine enne majja
Ehituskunsti võib otstarbe järgi jagada mitmesse harusse: Sakraalarhitektuur - vaimulik arhitektuur - templite, kirikute ja muude usulise otstarbega ehitiste loomise kunst. Profaanarhitektuur - ilmalik arhitektuur - praktilise otstarbega hoonete loomise kunst, nn . Sellesse valdkonda võib lahterdada elamud, ühiskondlikud hooned, kindlused (militaararhitektuur), haudehitised, sillad, staadionid jne. Omaette valdkonna moodustavad maastikuarhitektuur ja aiakunst. 1.3 Mis on skulptuur? Skulptuur tegeleb kolmemõõtmeliste kunstiteoste loomisega. Skulptuuride tegemise kolm põhilist viisi on: Väljaraiumine ehk raidkunst. Sel juhul luuakse kuju mingist kõvast materjalist, näiteks kivist (eriti armastatud on läbi ajaloo olnud suhteliselt pehme marmor), puidust või luust. Kuulus renessansiajastu meister Michelangelo ütles, et kuju on kivitüki sees juba olemas, vaja ainult üleliigne eemaldada.
Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta. Kunst, mis ürit...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
