Ehitusfüüsika Eksami kordamisküsimused ja vastused (1)

1. Millised on  sisekliima komponendid? Alamjaotused. 
•  soojuslik  sisekliima – temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus 
• õhu kvaliteet – niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed 
• valgus – otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus 
• müra – müratase, vibratsioon 
• õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 
2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? 
Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 
3. Nimeta haige hoone sümptomid? 
• nina, kurgu ja silmade ärritus 
• kuivad limaskestad ja kuiv nahk 
• naha punaplekilisus 
• vaimne väsimus ja peavalu 
• hingamisteede põletikud ja köha 
• kähe hääl 
• liigtundlikuse ilmingud 
•  iiveldus  ja peapööritus 
4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse. 
I klass – kõrged nõudmised, viibivad tundlikud ja haiged inimesed 
II klass – tavapärased nõudmised, uued/ renoveeritud hooned 
III klass – mõõdukad nõudmised, olemasolevad hooned 
IV klass – hooned võivad kasutusel olla vaid piiratud aja 
5. Millised tegurid mõjutavad inimese soojuslikku tasakaalu? 
Sugu, vanus, riietus, tegevusega  haaratavus. 
6. Kirjelda tõenäosuslikku niiskuse mugavustunde skaalat. 
Skaala on horisontaalne ning selle keskel on 0-punkt, mis tähendab neutraalset. Nullist vasakule läheb 
skaala kuni -3'ni. -3 on väga halb ehk väga niiske. Nullis paremale läheb skaala kuni +3'ni. +3 on samuti 
väga halb ehk väga kuiv. 
7. Mida tähendab Met? Millest see sõltub? 
Met on metabolismi ühik ehk soojaeritus  inimese kohta keha 1m2 suuruse pinna  kohta.  
1 met = 58 w/m2 keha pinnalt. Met sõltub kehalisest aktiivsusest. 
8. Selgita mõisteid ilmne soojus ja varjatud soojus. 
Ilmne soojus – temperatuuri muutus kiirgusliku ja konvektiivse ülekandega 
Varjatud soojus –  faasimuutus aurustumise näol, nt kehapinnal olev vedelik – higi, vesi – aurustub 
õhku 
 
9. Kuidas toimub inimese  soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga? 
Järgmistel viisidel: 
•  hingamine  
•  konvektsioon  
•  soojusjuhtivus  
• kiirgumine 
•  aurumine  
10. Mis mõjutab inimese soojuslikku mugavustunnet? Kuidas oleks võimalik väljendada nende 
rahuolematust selles osas? 
• ruumi sisetemperatuur 
• õhu suhteline niiskus 
• õhu liikumiskiirus  
• inimese aktiivsus s.o. soojaeritus 
•  riietuse soojapidavus 
Rahulolematust oleks võimalik väljendada PPD indeksiga  
11. Mida väljendab clo? Millest see sõltub? 
Clo väljendab riietuse soojustakistust. See sõltub riietusesemete tüübist. 
12. Millised parameetrid  peavad olema ruumis kindlustatud? Kus ja miks neid mõõdetakse? 
Operatiivtemperatuur,  CO   sisaldus,  niiskuse  sisaldus,  õhu  liikumiskiirus.  Neid  mõõdetakse  ruumi 
2
kontrolltsoonis, sest see on piirkond, kus inimene põhiliselt viibib. 
13. Mis asi on  operatiivne temperatuur, kus ja kuidas seda mõõdetakse ja arvutatakse? 
Operatiivne temperatuur – siseõhu ja piirete kiirgustemperatuuri kaalutud keskmine temperatuur. Seda 
mõõdetakse ruumi kontrolltsoonis top = k ∙ ts + (1– k) ∙ tk 
14. Nimeta erinevaid ruumi siseõhus leiduvaid saasteaineid? Millistes ühikutes neid 
mõõdetakse? 
• süsihappegaas 
•  radoon  
•  osoon  
• lämmastikoksiid 
•  vingugaas  e. süsinikoksiid 
• formaldehüüdid 
• hõljuv tolm 
•  tubakasuits  
• asbest 
•  mineraalvillad  
• allergeenid 
ppm – miljondikke mahuosakesi 
ppb – biljondikke mahuosakesi (1000 ppb = 1 ppm) 
mg/m3 – massina õhu ruumala kohta 
μg/m3 = massina õhu ruumala kohta 
15. Miks tuleb ruumide sisekliima kujundamisel arvestama kiirgusliku asümmeetriaga? 
Sest kiirguslik asümmeetria põhjustab madalaid pinnatemperatuure suurematel aladel, mis vähendavad 
soojuslikku mugavust . 
16. Mis on radoon? 
Radoon – lõhnatu, värvitu inertne gaas, mis tekib looduslikult uraani radioaktiivsel lagunemisel 
17. Kuidas satub radoon siseõhku? 
Siseruumidesse  jõuab   maapinnast   pärinev  radoon  peamiselt  põrandas/vundamendis  olevate  pragude 
ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna rõhk hoonetes on madalam kui väljas, 
siis soodustab see radooni liikumist hoonetesse. 
18. Miks ja millise kontsentratsiooni juures on radoon inimese tervisele ohtlik? 
Radoon on oluline kopsuvähi riskitegur. Radooni sisaldus  hoones  ei tohi ületada 200 Bq/m3.  
19. Milliste meetmetega saab tõkestada radooni sattumist hoonesse? 
• radooni tõkkekile kasutamine 
• piirete tihendamine 
• ventileerimine 
• radoonikaev 
20. Mis on välispiire ja milliseid nõudeid peavad nad rahuldama? 
• välissein 
• sisesein ruumide vahel, mille temperatuuride vahe on suurem, kui 5°C 
• ülemise korruse lagi , s.h katuslagi 
• keldriseinad, s.h seinad vastu maapinda 
• põrand mitteköetava keldri kohal 
• põrand pinnasel  
• maapinnast kõrgemal asuv alt tuulutatav  põrand 
• aken 
• välisuks 
• ruumis peab säilima ettenähtud õhutemperatuur 
• ruumi siseõhu ja välispiirde  sisepinna  temperatuuride vahe peab jääma normidega ettenähtud 
piiridesse  
• välispiirde niiskus peab olema minimaalne, kuna niiske välispiire on väikese soojapidavusega 
• välispiirde õhuläbilaskvus peab olema normidega lubatud piires 
21. Nimeta soojuse ülekandumise viise? Millistes keskkondades need toimivad? 
• soojusjuhtivus – soojuse leviku mehhanism tahketes kehades 
• konvektsioon –  gaasides , vedelikes  
• kiirgus – gaasides 
22. Konvektsiooni mõiste: loomulik, sund, laminaarne, turbulentne? 
Konvektsioon ehk soojusülekanne toimub gaasides ja vedelikes makroskoopiliste osade liikumisel 
Loomulik konvektsioon – juhul kui konvektsioon toimub ainult temperatuuri erinevuse tõttu 
Sundkonvektsioon  – kui soojaülekanne on tingitud välisest mõjust (tuul, ventilaator  või muu) 
Laminaarne – kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt 
Turbulentne – kaootiline osakeste liikumine 
23. Kus esineb konvektsioon hoones? 
• läbi tarindi- in ja eksfiltratsioon (õhurõhkude erinevus, lekkiv õhutõke) 
• läbi tuuletõkke (liiga poorne plaat, paigaldusvead) 
• tarindi sees (temperatuuri erinevus, geomeetria , soojustuse õhujuhtivus, õhukanalid soojustuses) 
• tarindi pinnal (temperatuur) 
24. Kuidas jaguneb kiirgus? 
Lühilaineline kiirgus – otsene päikesekiirgus (λ = 0,1…4 μm) 
Pikalaineline kiirgus –  soojuskiirgus  (λ > 4 μm), atmosfääri ja aluspinna soojuskiirgus 
25. Selgita pika ja lühilainelise kiirguse mõju hoonele? Kus seda esineb? 
Pikalaineline kiirgus - jahutab hoone külmemaks kui välisõhk, plekk katus jahtub ka külmemaks kui 
õhk ja mitteköetaval pööningul võib tekkida  kondens , kui on miinus  kraadid siis katus jäätub seestpoolt, 
kui on plus  kraadid siis hakkab see sulama sealt ja võib tilkuda pööningu soojustuse peale - lahenduseks 
oleks katuse aluskate 
Lühilaineline - kütab ruumid seest liiga  soojaks  
Lahenduseks oleks selektiivklaasid, et ei kütaks nii soojaks 
 
26. Mida väljendab materjalide emissioonitegur ? 
Emissiooni tegur iseloomustab materjali kiirgusvõimet erinevatel lainepikkustel. 
27. Milline on metallide emissioonitegur? Millest see võib sõltuda? 
Metallidel  ε   500 kuid ≤ 1500 mm²/m,  horisontaalse  õhkvahe korral > 500 kuid ≤ 1500 mm²/m². 
Tugevalt ventileeritud õhkvahe – õhkvahe alumises osas olevate avade suuruseks: vertikaalse õhkvahe 
korral ≥ 1500 mm²/m, horisontaalse õhkvahe korral ≤ 1500 mm²/m2. 
• tugevalt ventileeritud õhkvahesoojatakistust ja sellest väljaspool asuvate kihtide soojatakistust arvesse 
ei võeta. Piirde välispinna soojatakistuseks võetakse sisepinna soojatakistus (Rse = Rsi) 
• nõrgalt ventileeritud õhkvahe soojatakistuseks võetakse pool ventileerimata õhkvahe soojustakistusest 
ja kõigi väljaspool õhkvahet olevate kihtide pool soojustakistuse summast  
• ventileerimata õhkvahe – väärtused võetakse EVS 908-1:2010 Tabel 4.7 
40. Kuidas mõjutab emissiooni tegur õhkvahe soojustakistust? 
Emissiooni  tegur  mõjutab  õhkvahe  soojustakistuse  suurust,  kui  emissiooni  tegur  on  väike,  siis  on 
takistus suurem ja soojusülekanne väiksem. 
41. Homogeense ja mittehomogeense seina soojusjuhtivuse arvutamine. 
Standardis EVS 908-1:2010 
42. Kuidas ja miks on oluline välispiirde soojusjuhtivust korrigeerida ? 
Sellepärast,  et  paljud  tegurid  võivad  mõjutada  ja  suurenda  välispiirde  soojusjuhtivust,  näiteks 
külmasillad,  õhupilud,  mehaanilised   kinnitid ,  soojustuse  õhujuhtivus.  Leitakse  vastavatele  vigadele 
parandid ja liidetakse nende väärtus seina algsele U-arvule. 
43. Miks ei saa pinnasega kokkupuutes olevate välispiirete puhul rakendada standardis EVS 
908-1:2010 arvutusmetoodikat? 
Sellepärast,  et  pinnasega  kokkupuutes  olevate  välispiirete  arvutamisel  peab  arvestama  ka  pinnase 
soojuserijuhtivuse ning maapinnast kõrgemal asuvate seinte kogupaksusega. 
44. Mida me mõistame külmasilla all?  
Külmasild  on  tarindi  osa,  mille  soojusjuhtivus  on  lokaalselt  suurem  ümbritseva  tarindi 
soojusjuhtivusest. Külmasild tekib hoone välispiirde soojustuse kohaliku nõrgenemise tulemusena, mis 
põhjustab soojusvoo  suurenemist ja tarindi sisepinna temperatuuri alanemist.  
45. Selgita mõisteid joonkülmasild, punktkülmasild? Too näiteid? 
Joonkülmasillad – vuugid, akna servad, välissein ja põrand, välissein ja katus 
Punktkülmasillad –  ankrud seinakonstruktsioonis, rõdu kinnitused  
46. Miks tuleb külmasildadega soojusjuhtivuse arvutustes arvestada? Mida nad põhjustavad? 
Külmasildade  tulemuseks  on  suurem  soojusjuhtivus,  madalam  sisepinnatemperatuur,  kõrgem  RH%. 
Külmasillad  põhjustavad  mikroorganismide  kasvu,  määrdumist  ja  veeauru  kondenseerumist. 
Külmasillad suurendavad hoone  energiakulu . 
47. Kuidas arvutatakse külmasildadest põhjustatud lisasoojusjuhtivust? 
Standardis EVS 908-1:2010 
48. Mida näitab temperatuuriindeks? Kuidas arvutatakse? Temperatuuriindeksi kriitiline tase? 
Temperatuuriindeks näitab hoone sisepinna temperatuuri kriitilisust. fR =(R  – R )/R .(Õigem valem 
si
T
SI
T
on fRsi = (tsi - te)/(ti - te) 
Hallituse vältimine 0,65 ja kondenseerumise vältimine 0,55 
49. Millest sõltub välispiirde läbipuhutavus? 
Rõhkude erinevusest piirde vastaspindadel, kasutatavatest materjalidest , ehitustööde kvaliteedist. 
Õhurõhkude erinevus võib tekkida kas sise- ja välisõhu temperatuuride erinevusest või tuule mõjul. 
50. Miks on hoone välispiirete õhupidavus oluline? 
Hoonepiirete  õhupidavus  mängib  hoonete  energiatõhususe  analüüsi  juures  olulist  rolli  ning  mõjutab 
otseselt  maja  kütte-  ja  jahutuskulusid.  Õhupidavate  piiretega  hoone  energiakulu  võib  olla  kuni  kaks 
korda väiksem väikese õhupidavusega piiretega hoone energiakulust. 
• niiskustehnilised probleemid, hallituse teke, veeauru kondenseerumine  
• hallituse, õhusaaste ja radooni levik põrandaalusest ruumist siseruumidesse, ebasoovitavate lõhnade 
liikumine korterite vahel 
• piirde pindade alajahtumine 
• sisekliima kvaliteet, tuuletõmbus 
• ventilatsioonisüsteemide toimivus 
• müraprobleemid 
•  tuleohutus  
51. Mis on hetkel kehtiv nõue hoone õhupidavusele? Mis ühikutes? 
Piirde pinna keskmine õhuleke rõhuvahe 50Pa juures ei tohi ületada  elumajade  puhul 3 m³/(h·m²) ja 
muudel hoonetel 6 m³/(h·m²). 
52. Selgita mõisteid  filtratsioon , eks ja infiltratsioon ? 
Filtratsioon – õhu liikumine suurema rõhu poolt väiksema rõhu poole 
Eksfiltratsioon – õhuvool seest välja 
Infiltratsioon – õhuvool väljast sisse 
53. Nimeta põhilisi mineraalvilla paigaldamisnõudeid? 
Pehmete  ehitusvillade  paigaldusel  tuleb  jälgida,  et   villad   asetseksid  tihedalt  konstruktsiooni  vastas. 
Soojustuse laius peab jääma  karkassi  vahest ligikaudu 10-15 mm võrra suurem, siis liibub vill tänu oma 
elastsusele  tihedalt  karkassi  vastu,  välistades  õhukanalite  ja  tühimike  tekke,  mis  vähendaksid 
konstruktsiooni  soojapidavust.  Samuti  tuleb  jälgida,  et  villa  paigaldamisel  ei  jääks  nurkadesse  ning 
servadesse  tühimikke.  Villa  paksus  tuleb  valida  vastavalt  konstruktsiooni  ( prussi )  paksusele.  Tuleb 
paigaldada aurutõke, kui on oht niiskuse sattumisele villa sisse. 
54. Mis on suhteline niiskus, absoluutne niiskus?  
Suhteline õhuniiskus – õhu tegeliku niiskussisalduse ja sellele temperatuurile vastava suurima võimaliku 
õhu niiskussisalduse suhe φ või RH (- voi %). 
Absoluutne õhuniiskus – ühes massi või mahuühikus gaasis  leiduva  vee(auru) mass või maht (kg/m3, 
kg/kg, m3/m3). 
55. Kuidas väljendatakse niiskussisaldust materjalis ? 
• kaaluline  niiskussisaldus  u (kg/kg) 
• niiskussisaldus massi mahu järgi w (kg/m³) 
•  mahuline  niiskussisaldus Ψ (m³ /m³) 
56. Millest sõltub materjali niiskussisaldus? 
• ümbritseva õhu suhtelisest niiskusest (RH%) 
• temperatuurist (kõrgel temperatuuril on niiskussisaldus väike) 
• kas on tegemist kuivamise või niiskusega 
57. Nimeta niiskuse liikumise viise välispiiretes? 
•  difusioon  – liikumapanevaks jõuks on rõhkude erinevus või niiskussisalduse erinevus, niiskus liigub 
kõrgemast veeaurusisaldusest  madalamasse  
• konvektsioon – niiskus liigub läbi ebatiheduste ja pragude koos soojusega 
• kapillaarne – kapillaarjõudude mõjul tõuseb niiskus mööda poore ülespoole; põrand ja vundament 
imevad maapinnast niiskust. 
• veesurve mõjul 
• raskusjõu mõjul 
58. Nimeta niiskuse sattumise  viise välispiiretesse? 
• ehitusniiskusest 
• pinnase niiskusest 
• sademetest 
• ekspluatatsioonilisest niiskusest 
• hügroskoopsest niiskusest (materjali omadus neelata niiskust õhust) 
• kondentsveest 
59. Mida näitab materjali sorbtsioonkõver? 
Näitab missugune on materjali niiskus, kui suhteline niiskussisaldus on teada 
 
60. Kuidas mõjutab niiskus materjali? Mida ta põhjustab? 
• vähendab välispiirete soojapidavust 
• vähendab materjalide tugevust ja jäikust 
• hallituse kasv pindadel 
• puit materjalide kõdunemine 
• materjalide paisumine 
• külmakahjustused 
• esteetiline välimus 
• metallide korrosioon  
• väheneb materjalide soojusmahtuvus 
61. Selgita miks on alt tuulutatavad põrandakonstruktsioonid niiskustundlikud? 
(kevadel kui ülejäänud maa on soojenenud ülesse, siis see põranda alune on ikka jääs veel ja siis kui 
päike paistma hakkab sinna peale, või ma ei mäletagi mis sellega täpselt oli, siis see niiskus sealt 
külmunud  
pinnast hakkab üles  tulema  sinna põranda alla) 
62. Selgita mõisteid  niiskuslisa , niiskuskoormused? 
Niiskuslisa – siseõhu ja välisõhu veeaurusisalduste erinevus. 
Niiskuskoormused –  
63. Mida väljendab veeauru osarõhk ja mida väljendab küllastusrõhk? Kuidas neid arvutatakse? 
Veeauru osarõhk väljendab õhu absoluutset niiskust: 
 
 
 
p=RH ∙ p .  
sat
                                                                                                                                 p = p/RH. 
sat
Küllastusrõhk väljendab millise õhurõhu juures hakkab lisanduva  niiskuse korral vesi kondenseeruma 
64. Mis on kastepunkt , mida  saab ruumis ette võtta, et vältida selle tekkimist piirdes ja 
kondensaadi tekkimist välispiirde sisepinnal? 
Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhus olev veeaur küllastub ja kondenseerub veeks  või jääks. 
Toimiva  vent . süsteemi ehitus, aurutõkke kasutamine( juhul, kui kondensaat tekib piirdes sees), 
soojustuse lisamine(tõstab sisepinna ja teiste kihtide temperatuuri) 
 
65. Mis on auruerijuhtivus ja millest see sõltub? 
Auruerijuhtivus  on  näitaja,  mis  iseloomustab  materjali  veeaurujuhtivust,  see  näitab  mitu  mg  veeauru 
voolab  ühe  tunni  jooksul  läbi  materjali  1m2  suuruse  pinna,  kui  kihi  paksus  on  1  m  ja  aururõhkude 
erinevus  kihi  vastaskülgedel  on  1  Pa,  ühik  mg/ mhPa .  Auru-erijuhtivusele  avaldab  mõju  materjali 
temperatuur  ja  niiskus.  Temperatuuri  alanemisel  veeauru   erijuhtivus   väheneb  ja  niiskussisalduse 
suurenemisel auru-erijuhtivus suureneb. 
66. Kuidas leitakse piirde aurutakistus ? 
Tuleb arvutada piirdes olevate materjali kihtide aurutakistused, need leitakse, kui kihi paksus jagatakse 
veeauruerijuhtivusega.  Piirde  kogu  aurutakistus  leitakse,  kui  liidetakse  sisepinna  ja  välispinna 
aurutakistusele kõikide kihtide takistused. 
67. Missugused tulemused saab niiskustehnilistest arvutustest? Mida need näitavad? 
Saab  ruumis  oleva  veeauru  osarõhu,  veeauru  küllastusrõhud.  Need  arvutused  näitavad,  kas   piire   on 
niiskustehniliselt  toimiv  või  mitte.  Piire  loetakse  niiskustehniliselt  toimivaiks,  kui  ei  looda  hallituse 
tekkeks  sobivaid  tingimusi,  ei  teki  veeauru  kondenseerumist  või  muid  piiret  niiskustehniliselt 
kahjustavaid tingimusi (näiteks materjaliomaduste oluline muutumine vms). 
68. Selgita mõisteid:  
• õhumüra – õhu vahendusel heliallikast keskkonda leviv müra 
•  struktuurne müra – piirdekonstruktsioonis või muus tarindis leviv mehaaniline võnkumina, mis 
tekitab õhumüra 
• löögimüra – teistesse ruumidesse leviv struktuurne müra, mis tekib vahelagedel ja  treppidel käimisel 
või muu selletaolise tegevuse tagajärjel 
• õhumüra isolatsiooni indeks  R'  (dB) – arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ehitise 
w
ruumide vahel (s.o ehitise sisepiirete heliisolatsiooni ) 
• õhumüra isolatsiooni indeks R'
 (dB) – arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ruumi ja 
tr,s,w
välisterritooriumi vahel (s.o ehitise välispiirde ja selle elementide heliisolatsiooni), kui müraallikaks on 
transport 
• taandatud löögimürataseme indeks L'  (dB) – arv, mille abil hinnatakse löögimüra levikut ehitises ja 
n,w
mis iseloomustab piirdekonstruktsioonide löögimüra isolatsiooni 
• valgustihedus – vaadeldavale pinnaelemendile  langeva  valgusvoo jagatis  selle pinnaelemendiga 
• valgusheledus –iseloomustab valgustugevuse näivat tihedust valgust andval või peegeldaval pinnal 
• valgusräigus – nägemisolukord, mis tundub ebamugav või mille tagajärjel esemete nähtavus halveneb 
• päevavalgustegur D – antud tasandi mingis punktis eeldatava või teadaoleva heledusjaotusega 
taevavõlvi poolt otse või kaudselt tekitatava  valgustiheduse ja sama, kuid varjamata terviktaevavõlvi all 
oleva rõhttasandi valgustiheduse suhe 
• päevavalguskestvus – aeg, mil väline takistamata horisontaalne valgustustihedus ületab tööpäeva vältel 
antud valgustustihedust