Puhastuse konspekt (0)

MUSTUS
OHTLIK MUSTUS
KAHJULIK MUSTUS
H Ä I R I V M U S T U S
S A L L I T A V M U S T U S
Mustuse eemaldamise vajaduse kiirus
Mustus on mitme erineva aine (keemilise ühendi) segu, näiteks rasvad , õli, nõgi, savi, mikroobid jms. Mustus võib olla kinnistunud, vedel/märg või kuiv.
Kust on mustus pärit?
Veest (lubjasete, lubjaseep )
Inimestelt ( rasv , kõõm, mikroobid, eritised )
Inimeste tegevusest (toiduvalmistamine, kosmeetikatoodete kasutamine, kütmine)
Materjalidest (kemikaalide aurud, kulumine )
Loodusest (loomade – ja taimede jäägid, muld , õietolm, mikroobid)
Liiklusest ja tööstusest (nõgi, õlid, rasvad )
Mustus laskub pinnale (tolm laskub mööblile, tuletikk kukub põrandale) mustem pind puutub kokku puhtama pinnaga (jalajäljed põrandal, sõrmejäljed ukselingil). Suurem osa mustusest satub ruumidesse jalatsitega jne (80%), vaid 20% olmeruumides olevast mustusest annab inimene ja tema tegutsemine seal ruumis.
Mustuse tüübid
Praht – eraldi tükkidena, eemaldatav käsitsi või kuivade meetoditega
Lahtine mustus – kuiv või märg, ei ole kinnistunud. Eemaldatav kuivade, väheniiskete või niiskete meetoditega.
Kinnistunud mustus – kergelt kinnistunud, kuivanud või kergelt kleepunud mustus. Eemaldatav niiskete või märgade meetoditega.
Plekid – üksikud kinnistunud plekid, eemaldatav erimeetoditel.
Vastavalt mustuse tüübile ja pinnakattematerjalile valitakse koristamisel kasutatavad meetodid, ained ja töövahendid.
Soovitusi :
Pühkige tolmu hoolikalt ja võimalikult sageli.
Tehke koostööd kliendiga, et oleks võimalik lauad, aknalauad jms hoida puhtana ja seeläbi siseõhk puhtana.
Umbes kord kuus puhastage tolmust ülemised tasapinnad.
Parim tolmu eemaldamise viis on rahul pühkimine mikrokiudlapiga, - mopiga või põrandakuivatajaga.
Tolmu saab eemaldada kõige paremini väheniiske meetodiga.
Koristamisel kasutage õiget ainet, mis on õigesti doseeritud.
Mikroobiline mustus
Mikroobid pinnal või õhus olevad ohtlikud või kahjulikud väikesed osad: bakterid , hallitused , pärmid, viirused . Üksik mikroob ei ole palja silmaga nähtav, võib näha mikroobide kogumit ( hallitus ).
Mikroobide elutegevust mõjutavad:
Niiskus
Mustus
Temperatuur (ohtlik tsoon 36 – 38 kraadi)
Happesus
Soola sisaldus
Õhu hapniku sisaldus
Sageli kannab mikroobe edasi inimene, näiteks kätega. Meie kätel on tavaliselt miljoneid mikroobe, eriliselt heaks pelgupaigaks on sõrmuste alused, küünte alused jne. Seega on väga oluline just käte hügieen. 80% infektsioonidest kandub edasi mustade kätega. Nendest miljonitest ja miljarditest mikroorganismidest on patogeensed ehk haigusttekitavad vaid alla 1 %. Ülejäänud on kas meile kasulikud või lihtsalt neutraalsed: ei tee halba ega head.
Eritiseplekkide eemaldamine:
Eritised (lima, väljaheide, okse , veri jms):
Plekk eemaldatakse võimalikult kohe peale selle tekkimist. Vastutus eritiseplekkide eemaldamise eest peaks olema tervel personalil.
Kasutatakse ühekordseks kasutamiseks mõeldud kindaid .
Suurem osa plekist imendatakse ühekordsesse lappi.
Paber või lapp ja ühekordseks kasutamiseks mõeldud kinnas pannakse eraldi kilekotti
Plekile kallatakse piisavalt eritise eemaldamiseks mõeldud desinfitseerivat puhastusvahendit ja lastakse mõjuda.
Kasutatakse taas ühekordseks kasutamiseks mõeldud lappi.
Plekikoht pühitakse uuesti desinfitseeriva ainega ja ühekordse lapiga.
Kindad ja lapid visatakse eraldi kilekotti.
Kui tavaliselt tuleks puhastusainet panna pigem miinimum kogus etteantud doseeringust, siis desinfitseerivate puhastusainete puhul pigem maksimum. Desinfitseeriva aine aladoseering viib bakterid „koomasse“ aga ei tapa neid, kui ta siis uuesti ärkab on ta topelt „ tige “ ja paneb paremini vastu ka desinfitseerivatele ainetele. Ei tohi unustada, et desinfitseerivate ainete kasutamisel on olulised faktorid veel aine mõjuaeg (sisaldavad ained vajavad toimeks 20 minutit) ja koristuslahuse tegemisel kasutatava vee temperatuur (liiga soojas vees aurustuvad aine desinfitseerivad komponendid). Pindade desinfitseerimiseks kasutatavaid lahuseid ei tohiks ka liiga suures koguses valmistada, kuna nende toime pikaaegsel seismisel väheneb. Valmis tehtud kasutuslahuse säilivusaeg on desinfitseerivatel ainetel mitte rohkem kui 24 tundi. Korraliku desinfitseerimise puhul tuleb esmalt pinnad puhastada ja alles siis desinfitseerida .
Mida tähendab aseptiline tööviis ehk „ targalt loodud puhtus “?
Mõtlematu koristamisega võime sageli liialt keskenduda tegevusele, mitte tulemusele. Peaasi , et põrand pestud, järelikult ka puhas, aga millise lapiga, millises järjekorras, sellele enam ei mõtle. Nii võime mõtlematult töövahendiga mikroobe ühest kohast teise kanda. Koristuses on oluline teada, et puhtust saab luua vaid puhtaid töövahendeid kasutades. Seega on oluline, et kasutatav lapp oleks puhas. Oluline on koristamist alustada puhtamatelt pindadel ja liikuda mustemate suunas. Lappi voltides saame uuele pinnale minnes pöörata ette uue ja puhtama pinna. Koristamise puhul tuleb välistada olukord, et puhastusteenindaja kannab mustust (sh mikroobilist) ühelt pinnalt teisele.
Mida tähendab biofilm ?
Mikroorganismid eritavad pooldumise käigus „lima“. Kui lastakse neil tegutseda pikka aega segamatult, siis moodustavad nad limakorgi ehk biofilmi. Biofilm kaitseb mikroobe koristusainete eest. Biofilmist lahti saamiseks ei piisa koristuskeemiast, vajalik on mehhaaniline töö. Tavaliselt ei eraldu biofilm täielikult ühe korra pesuga, vaid mikroobilise mustuse täielikuks eemaldamiseks on vaja pesta korralikult mitu korda.
Soovitusi mikroobilise mustuse eemaldamiseks:

Olulisem on pindade korralik puhastamine kui liiga sage mustade pindade desinfitseerimine .

Võimalusel kuivatage pesuruumides kasutamise järel pinnad (sein ja põrand). Nii väldime niiskel ja soojal pinnal mikroobide paljunemist ning setete tekkimist, kuna vee setted on mikroobidele sobiv elu – ja paljunemiskeskkond (pseudomoonas). Selline pindade kuivatamine kergendab märgatavalt koristamist ja tagab hügieeni.

Desinfitseerivate puhastusainete doseerimisel hoolega jälgida õigeid doseeringuid ja vee temperatuuri ning ainete mõjuajast kinni pidamist. Mitte lasta lahusel pinnale kuivada!

Kui trappidest tuleb ebameeldiv lõhn, siis esmalt peske trapid aluselise puhastusainega puhtaks, alles siis võib soovi korral sinna kallata desinfitseerivat ainet.

WC-s lisaks poti seest puhastamisele, pöörake tähelepanu puutepindadele: nupp, kaas, prilllaud. Puutepindade puhastamisel piisab regulaarsest niiskelt pühkimisest.

WC harja eelistage asetada rippuvasse asendisse. Topsikud, kus hari seisab puhastusaine lahuses, on soodne elukeskkond mikroorganismidele.

Puhastage regulaarselt arvutiklaviatuuri, telefoninuppe, ukselinke, lüliteid, trepikäsipuid jms.

Nõudepesemisel eelistage nuustikule head ja korralikku nõudepesuharja. Nuustik on mõnusaks elukeskkonnaks mikroobidele: soe, niiske ja küllap jätkub ka rasvast mustust.
PLEKKIDE EEMALDAMINE
Plekke tekib kogu aeg. Neutraalse või nõrgalt aluselise puhastusainega saab värskena enamus veeslahustuvaid plekke eemaldada. Plekid on tavaliselt erinevate ainete segud , mis raskendab nende eemaldamist. Plekid tuleb eemaldada nii, et pinnad ei kahjustuks. Vale plekkide eemaldamine võib tekitada tekstiilides värvimuutusi. Hoolduskoristuses tekkinud kahjustusi ei ole võimalik parandada suurpuhastusega.
Plekkide eemaldamise põhimõtted:

• Pleki tundmine
  
• Eemaldatakse kohe (leotamine, mehhaaniline või keemiline eemaldamine, valgendatavad meetodid)
  
• Ei aja plekki laiali, liigutakse servadest keskkoha suunas
  
• Kasutatakse plekieemaldamisel õigeid aineid
  
• Kontrollitakse tekstiilkatete värvi ja hõõrumise taluvust
  

VESI
Vesi on tähtsaim puhastusaine.
Vee osa puhastusprotsessis :

• Niisutab puhastatava pinna
  
• Leotab ja transpordib ära mustuse
  
• Eemaldab mustust mehhaaniliselt
  
• Toimib soojusenergia toojana
  
• Lahjendab puhastusaineid
  
• Loputab mustuse pinnalt.
  

Vee karedus
Veel on ka halbu omadusi puhastusprotsessis. Kuna vesi on hea lahusti, siis vees lahustuvad ka maapinnas sisalduvad soolad . Mida rohkem on vees sooli lahustunud, seda karedam on vesi. Vee kareduse all mõistetakse vees lahustunud Ca- ja Mg- ioonide hulka, mida mõõdetakse kareduskraadides. Kare vesi raskendab pesemist .
Kuidas pehmendada vett?

• Vee kuumutamisega
  
• Karedasse vette lisatakse aineid, mis seovad Ca- ja Mg- ioone.
  

Vee pindpinevus
Vee pinnal on justkui pingul kile. Sellist vee omadust nimetatakse pindpinevuseks. Vee pindpinevus on tingitud vee molekulide vahel olevatest vesiniksidemetest. Mida külmem on vesi seda rohkem on seal vesiniksidemeid, seega on suurem ka pindpinevus (vee tihedus on suurim 4 kraadi juures). Pindpinevuse tõttu on veepiisk kerakujulisel pinnal ja ei valdu pragudesse ning seetõttu ei saa seal mustust eemaldada. Vee pindpinevust saab vähendada tensiite sisaldavate ainete lisamisega vette. Puhastusained segunevad paremini sooja veega, kuna pindpinevus on väiksem.
TENSIIDID
Tensiidid on puhastusainete olulisemad komponendid.
Tensiitidel on kolm ülesannet:

• Alandavad vee pindpinevust
  
• Aitavad mustust eemaldada. Kaasa aitab ka mehhaaniline töö.
  
• Takistavad mustuse tagasi sadestumist puhastatavale pinnale.
  

KORISTUSAINED
KAITSEAINED
HOOLDUSAINED
PUHASTUSAINED
PUHASTUSAINED
pH 0 – 2 tugevalt happeline
pH 3 – 4 happeline
pH 5 – 6 nõrgalt happeline
pH 6 – 8 neutraalne
pH 8 – 10 nõrgalt aluseline
pH 10 – 11 aluseline
pH 12 – 14 tugevalt aluseline
5 – 10 üldpuhastusained
Neutraalsed puhastusained pH 6 – 8
Kasutatakse koristamisel kuiva ja vedela lahtise mustuse eemaldamiseks, klaaspindade puhastamiseks , käsitsi nõudepesuks. Mustuse eemaldamise võime saadakse põhiliselt tensiitide abil. Tensiitidest võib kasutada nii sünteetilisi tensiite kui ka seepe või nende segusid. Rasvase mustuse eemaldamise võime tõstmiseks lisatakse puhastusainetele lahusteid. Neutraalsed puhastusained on turvalised nii kasutajatele kui ka pindadele . Nende ainete tarvitamisel ei pea kasutama kaitsevahendeid. Kuid soovitatav on kasutada kaitsekindaid , sest siis ei kuiva käte nahk. Neutraalsete puhastusainete kasutamisel ei ole vaja pindu hiljem loputada, kui seda ei nõua pinnale kogunenud mustuse hulk.
Nõrgalt aluselised ained pH 8 – 10
Nõrgalt aluselisi aineid kasutatakse igapäevasel koristamisel lahtise ja kinnistunud mustuse eemaldamiseks. Lahusteid sisaldavad nõrgalt aluselisi aineid kasutatakse suurpuhastusel enne vahatamist või parandusvahatamisel puhul. Nõrgalt aluseline puhastusaine on sobiv mööbli ja värvitud pindade puhastamiseks (need pinnad ei talu tugevamaid aineid). Soovitav on kasutada kaitsekindaid. Vastavalt ettenähtud doseerimisele aine kasutamisel ei ole vaja pindu hiljem loputada. Kui kasutatakse tugevamaid lahuseid suurpuhastuste puhul, siis on vaja pinnad hiljem loputada.
NB! Kasutamisel pööra tähelepanu õigele doseerimisele, sest seepe sisaldavaid puhastusaineid on raske loputada. Kui kasutatakse ka puhastusvaha, siis võib juhtuda, et seep ja puhastusvaha hakkavad ladestuma, seda eriti seinte ääres ja põrand muutub halliks .
Aluselised pH 10 – 11, tugevalt aluselised puhastusained 11 – 14
Kasutatakse tööstusruumide koristamisel, kui eemaldatav mustus on rasv – või õlimustus. Suurpuhastusel kasutatavates ainetes vaha eemaldamisel , WC, dušširuumide jne igapäevasel koristamisel tüüpilise mustuse eemaldamiseks (ihurasvad, seep, ihupesuained, mis eemaldatakse aine või mehhaanika abil) ahjude puhastamiseks, nõudepesumasinates.
Aluselisi ja tugevalt aluselisi aineid kasutades tuleb pinnad hiljem loputada. Vaha eemaldamisel tuleb loputamisele tähelepanu pöörata, sest muidu võib aine hakata vahale kahjustatavalt mõjuma. Loputuskordade arv sõltub aine kontsentratsioonist lahuses, pinnamaterjalist jne. Näiteks kui kasutatakse veeimejat ja tegemist on PVC-ga, siis piisab ühest loputusest.
Tuleb kindlasti kasutada kaitsekindaid. Väikestes ja umbsetes ruumides survepesuriga pestes ja tugevalt aluselisi aineid kasutades on soovitatav kasutada respiraatoreid. Suurpuhastuse ja vahaeemalduse puhul on soovitav kasutada kummist jalatseid. Tänapäevased põrandakattematerjalid enamus taluvad aluseid. Aluste suhtes tundlikud on linoleum (max pH 10 ), nõrgemad metallid ( alumiinium ), email, värvitud ja lakitud pinnad.
Happelised pH 2 – 6 ja tugevalt happelised puhastusained 0 – 2
Happelisi aineid kasutatakse erinevate setete eemaldamiseks, nagu katlakivi , rooste, kusekivi, lubjaseep. Happelised ained võivad söövitada nahka, seega kaitsekinnaste kasutamine on soovitav. Happelised ained söövitavad emaili, keraamilisi pindu, vuugitäiteid, kivipindu ja metalle . Kui aine sisaldab tugevaid happeid nagu sool – ja fosforhape , siis tuleb pinnad hiljem loputada ja neutraliseerida aluselise ainega (soodalahus). Kui aine sisaldab lenduvaid happeid, siis tuleb ruum hiljem tuulutada.
Neutraliseerimine: Happelised puhastusained söövitavad pinda, mistõttu nende kasutamise järel peab pinda neutraliseerima aluselise puhastusainega, seda eriti poorsete pindade puhul. Neutraliseerimine on vajalik ka siis, kui tundlikke pindu pestakse tugevalt aluseliste puhastusainetega. Siis neutraliseeritakse happelise puhastusainega, äädik – või sidrunhappe lahusega. Neutraliseerimise eesmärgiks on taastada puhastatava pinna pH – tase neutraalseks ja sellega hoida ära pinna edasist kahjustumist. Pesemise järel pinnad loputatakse, siis neutraliseeritakse, loputatakse uuesti ja lõpuks kuivatatakse.
Lahuseid sisaldavad puhastusained
Lahustid pehmendavad ja lahustavad vees lahustumatut mustust, nagu rasv, õli ja nõgi. Levinumad lahustid, mida puhastuses kasutatakse on bensiin ja alkohol . Lahusteid sisaldavate puhastusainete puhul ei ole soovitav kasutada üle 40 kraadist vett, kuna lahustid aurustuvad ja puhastuslahuse toime nõrgeneb.
Desinfitseerivad puhastusained
Desinfitseerivad puhastusained hävitavad kahjulikke baktereid. Desinfitseerivad puhastusained sisaldavad nii puhastusaineid kui ka desinfitseerivaid aineid. Seega üheaegselt toimub nii puhastamine kui ka mikroobide hävitamine. Osadel desinfitseerivatel puhastusainetel on ka lõhna eemaldavad või valgendavad omadused. Desinfitseerivate puhastusainete kasutamine on vähenenud viimastel aastatel, kuna uurimused on näidanud, et regulaarne korralik koristamine vähendab mikroobide arvu paremini kui teatud aja tagant desinfitseerimine.
Desinfitseerivaid puhastusaineid kasutatakse näiteks järgmistel juhtudel:

• Pesuruumides, kus käib palju inimesi
  
• Põrandapindadele satub eritisi ( haiglad jms)
  
• Ruumides, kus on probleeme ebameeldiva lõhnaga (WC)
  
• Ruumides, kus on kõrged hügieeni nõuded (toiduainete tööstus, suurköögid jne)
  

NB! Desinfitseeriva ainena kasutatakse klooriühendeid, kvaternaarsed ammiiniumhüdraate, alkohole , fenoole.
Abrasiive sisaldavad puhastusvahendid
Puhastusvahendid sisaldavad ka abrasiive. Pehmed abrasiivi on kaoliin , põldpagu, kriit, marmor. Küürimispastades sisalduvad abrasiivid on kõvad abrasiivid (kvarts, pimsskivi). Abrasiive sisaldavad puhastusained on tavaliselt „karedad“ ja nad võivad kahjustada pinda.
Puhastusainete kasutamine:

• Tutvu pakendil oleva etiketiga hoolikalt
  
• Kasuta ainet ettenähtud koguses
  
• Mõõda ämbrisse sobiv hulk vett, kui ämbril puudub 5 l ja 10 l joon, siis tee need ise
  
• Kui puhastusaine sisaldab kloori või lahusteid kasuta jahedat vett, kui aga aluseid, siis sooja vett (va juhul kui aluseline puhastusaine sisaldab lahusteid).
  
• Puhastusaineid ei tohi omavahel segada, kuna selle tulemusena ei parane lahuse puhastusvõime, vaid hoopis vastupidi, lahus võib kaotada puhastusvõime või tekivad mürgised gaasid.
  

Puhastusaine pakendile peab olema märgitud:

• Toote kasutamisala
  
• Koostis ja toimeained
  
• Kasutamise – ja säilitamisjuhend
  
• Lahjendamisjuhend
  
• Kontsentraadi- ja lahuse pH
  
• Pakendis sisalduva aine hulk
  
• Teave võimalikest ohtudest kasutamisel
  
• Tootja või vahendaja kontaktandmed
  

Puhastusainete hoidmine:

• Puhastusaine hoitakse originaalpakendis või selgelt märgistatud nõus
  
• Puhastusainete hoidmiseks peab olema selleks otstarbeks sisustatud ruum
  
• Puhastus- ja desinfektsiooni aineid säilitatakse vastavas laos originaalpakendis
  
• Puhastusaine peaks olema vähemalt 90% ulatuses väliskeskkonnas bioloogiliselt lagunev.
  

Doseeri aineid õigesti. Üledoseerimine tekitab:

• Liigset vahutamist, mille tulemusel pind ei niisku
  
• Väheneb pesuaine toime
  
• Väheneb mehhaanilise töö toime
  
• Võib ohustada töötajat ja pindu
  
• Tõstab kulusid
  
• Koormab keskkonda
  

KAITSEAINED
Pindu võib kaitsta kulumise ja määrdumise eest, kasutades vastavaid kaitseaineid. Pindade kaitsmisega võib parandada ka nende väljanägemist ja samuti kergendada nende puhastamist.
Kruntainetega töötlemine
Poorsed pinnad kaetakse ainega, mis täidab poorid, kuid ei moodusta pinnale kaitsvat kilet . Kruntainega töötlemise järel soovitatakse vahatada.
Vahatamine
Vahatamisega saab kaitsta pinda kulumise eest ja parandada selle puhastatavust. Vahatamine lisab pinnale läiget, mida sageli peetakse puhtuse märgiks.
Vahatamise läbi viimine :
Kasutuselevõtupesu või vana vaha eemaldamine
Põrand pestakse ainega, mille pH 8 – 12 (pH valik sõltub pinnakattematerjalist). Puhastusainelahusel lastakse mõjuda mõned minutid . Vajadusel pestakse põrandat kaks korda. Peale pesemist põrand loputatakse hoolikalt, sest aluseline aine mõjub vahale kahjustavalt.
Põranda kuivamine
Kuivamiseks kulub vähemalt pool tundi
Esimese vahakihi kandmine põrandale
Vahakiht kantakse võimalikult õhuke. Vaha põrandale kandmiseks võib kasutada moppi , koristuslappi, mis on ümber põrandakuivatuskummi või aknapesurit.
Esimese vahakihi kuivamine
Piisav kuivamisaeg on 0,5 – 1 tund
Teise vahakihi kandmine põrandale
Vaha kantakse samuti kui esimese kihi puhul. Teist kihti võib kanda võrreldes esimesega ristipidi.
Teise vahakihi kuivamine
Piisav kuivamisaeg on 0,5 – 1 tund
Vajadusel kantakse põrandale kolmas vahakiht
Kui on tegemist vanade ja kahjustatud või tugeva kulutusega põrandatega, siis on soovitav kanda põrandale kolmas kiht. Vanade põrandate, mida ei ole varem vahatatud, väljanägemine paraneb iga vahatamise korraga, kuna põrandal olles vaha imeb endasse põrandasse imbunud mustust.
Kuivamine
Vahatatud põrand peab kuivama ~ 20 tundi, lõpliku kõvaduse saavutab põrand siiski alles paari nädala pärast.
HOOLDUSAINED
Ained, mis samaaegselt nii puhastavad ja jätavad pinnale lühiajalise kaitsekihi. Hooldusained on nii põrandate kui ka mööbli hooldamiseks.
Puhastusvahad
Kasutatakse plastikpõrandate, kivipindade ja linoleumi hoolduseks. Puhastusvaha kasutades võib seda aeg-ajalt kanda vaid enamkäidavatesse kohtadesse.
Pindmine puhastus
Pindmispuhastusega eemaldatakse vahatatud ja vahatamata põrandapindadelt mustust, mida niiske pühkimisega ei saa eemaldada. Pindmispuhastusega eemaldatakse pinnale kinnistunud mustust ja tasandatakse kriimustusi. Pindmisel puhastusel võib kasutada HS – või tavalist põrandahooldusmasinat.
Mööblipindade hooldusained
Mööblivahad
Mööbli hooldusained puhastavad pinnad ning samas moodustavad mustust hülgava kihi. Puhastavaks aineks on lahusti ning kaitsva kihi moodustavad vahad või sünteetilised polümeerid. Probleemiks võib olla mööblivaha kihistumine või liiga suure hooldusvahendi koguse kasutamine. Selle tulemusena kinnistub mustus pinnale ja paistab veelgi paremini välja. Seetõttu professionaalses koristamises nende kasutamine väheneb.
Mööbliõlid
Mööbliõli kasutatakse töötlemata väärispuitpindade hoolduseks ja kaitseks. Sellised ained sisaldavad orgaanilisi lahusteid ja õlisid. Kui pind on kuivanud, siis pühitakse üleliigne õli ära, et pind ei jääks tuhmiks.
Terase hooldusained
Kasutatakse roostevabade teraspindade puhastusel ja hooldusel. Puhastatav osa on lahustil ja kaitsvaks aineks on õli. Lõpuks pind pühitakse kuiva koristuslapiga, et eemaldada üleliigne õli.
KORISTUSMEETODID
Koristusmeetoditega eemaldatakse pindadel olevat mustust ja mikroobe. Koristusmeetodite hulka kuuluvad puhastamine, kaitsmine, hooldamine ja poleerimine, tuulutamine ja korrastamine. Koristusmeetod moodustub koristusmasinaga või töövahendiga töötamisest ning kasutatavatest puhastusainetest. Otstarbekas koristusmeetod säästab töötajat ja keskkonda, vähendab pindade kulumist ning koristuskulusid. Edu eelduseks on, et töötajal on kasutuses sobivad töövahendid, koristusmasinad, puhastusained ja ta oskab neid kasutada.
Koristamise liigid
Vähendatud koristus ei taga ruumide puhtusastme säilitamist. Vähendatud koristamisega muudetakse ruumi välimust esteetilisemaks.
Hoolduskoristus on lühiajaline ja sageli korduv koristamine, millega säilitatakse ruumile vastav puhtusaste. Hoolduskoristus kordub iga päev. Hoolduskoristuse juures kasutatakse peamiselt väheniiskeid ja niiskeid puhastus - ning hooldusmeetodeid. Näiteks WC ja pesuruumide puhastamisel kasutatakse ka märgi meetodeid .
Põhjalik koristus on vajalik siis, kui igapäevane koristus ei anna soovitud tulemusi. Põhjalikku koristamist tehakse harvem ja sinna juurde kuulub ka pindade kaitsmine. Kasutatakse rohkem märgi meetodeid.
Mustuse eemaldamisel kasutatakse vett, kuid vaid nii palju kui see on vajalik mustuse lahti leotamiseks ja ära transportimiseks pinnalt. Mida rohkem vett kasutatakse seda raskem on töö. Mustuse liik ja pinna materjal määravad ära kui palju vett kasutada.

• Pühkimine ja harjamine on kuiva kui märja lahtise mustuse eemaldamine koristusvahendiga või masinaga . Töövahend kogub ja korjab mustust, kuid ei seo seda. Harjatakse tekstiilpindu, pühitakse kõvakattega põrandaid. Nii kuiva kui märga mustust võib eemaldada ka vee – ja tolmuimejaga.
  
• Pühkimine on enam levinud puhastusmeetod. Pühkimiseks kasutatakse moppi, koristuslappi või koristusmasinat. Pühkimine võib olla kuiv, väheniiske, niiske või märg.
  
• Pesemist kasutatakse pinnale kinnistunud mustuse eemaldamiseks. Pesemisel on mehhaanilisel hõõrdumisel ja pesuainelahusel suur osa. Pesemise järel sageli pind loputatakse, nii eemaldatakse pinnalt mustus ja puhastusaine jäägid. Pind kuivatatakse või imetakse kuivaks veeimejaga.
  
• Plekkide eemaldamine. Enamus plekke on võimalik eemaldada neutraalse või nõrgalt aluselise ainega. Tugevamini kinnitunud plekid võivad nõuda mehhaanilist hõõrdumist.
  

Kui on võimalik, siis tuleks kõigepealt võimalikult palju mustusest üritada enne kemikaali kasutamist ära pühkida. Plekkide eemaldamisel on pühkimise suund SERVADEST KESKKONA SUUNAS. Nii välditakse plekkide laiali valgumist. Lõpuks pleki koht loputatakse puhta veega ja vajadusel neutraliseeritakse.
„ Eelniisutatud koristustekstiilidega koristamine“
See tähendab, et koristuse alale ei võeta kaasa veeämbrit vaid on piisavalt, eelnevalt valmis niisutatud moppe, lappe. See eeldab, et iga töötaja kohta on 10 – 30 moppi, olenevalt puhastatavast alast.

• Vähendab koristustarvikute hooldamisele kuluvat aega (siia alla kuulub ka moppide / lappide pesu)
  
• Puhtuse tase paraneb
  
• Töö on kergem ja meeldivam
  
• Üldkokkuvõttes kulud vähenevad (töötaja, puhastusainete ja vee arvelt)
  

Väheniiskelt pühkimine
Töövahend on väheniiske, kui sellega pühkides ei jää veepiiskade jälgi. Väheniiske ja niiske pühkimise puhul on põhiosa mehhaanikal, vee, puhastusaine ja temperatuuri mõju tagasihoidlikum. Väheniiskelt pühkimine sobib eeskätt kuiva, lahtise tolmu pühkimiseks. Sobivaim meetod PUR- kattega , linoleum ja laminaatpõrandale. Väheniiske meetod eemaldab mustuse pinnalt pinda kahjustamata, samas pind ei elektriseeru. Väheniiskelt pühkimise puhul tasub koristuskärusse panna pritspudel vastava lahusega, et vajadusel saaks väheniiskelt pühkimise muuta niiskeks .
Niiskelt pühkimine
Töövahendist on välja väänatud nii palju vett kui võimalik. Niiskelt pühkimise järel kuivab pind umbes 30 sekundiga. Niiskelt pühkimine sobib kõikidele vett taluvatele pindadele. Sobib ka rohkesti määrdunud pindadele, kuna antud meetodil on hea mustuse eemaldamise võime. Niiske töövahend ei seo rohket kuiva tolmu nii hästi kui väheniiske töövahend. Niiske meetod sobib ruumidesse, kus on natuke kuiva lahtist mustust, lisaks märga lahtist mustust ja (rohkesti) kergelt kinnistunud mustust. Niiskeks pühkimiseks sobivad samas töövahendid kui väheniiskelt pühkimise puhul.
Niisket meetodit kasuta:

• Väheniiske pühkimise asemel kui on tavalisest rohkem mustust nt kevadel ja sügisel porisel ajal.
  
• Üks kuni kaks korda nädalas väheniiskelt pühkimise asemel, nii saab eemaldada kergelt kinnistunud mustust.
  
• Märgade meetodite asemel, ka sanitaarruumides kui nende kasutamine ei ole väga rohke
  
• Kui kasutatakse hooldusaineid
  
• Suurpuhastusel, mööbli pühkimisel, märja pühkimise asemel
  
• Suurpuhastusel koos masinmeetodiga, seinte ääred, pinkide alused ja muud sellised kohad.
  

Märjalt pühkimine
Märjalt pühkimisel mustus eemaldub pinnast mehhaanilise töö ja puhastusainelahuse koosmõjul. Kui märjalt pühkimise järel pinda ei kuivatata, siis lahti pesutud mustus koos pesuainejääkidega kuivab pinnale. Selle tulemusena on pind hall ja määrdunud.
KORISTUSTARVIKUD

• TARVIKU ÜLESANNE ON MUSTUST EEMALDADA, MITTE LAIALI AJADA
  
• VAID PUHTA TARVIKUGA SAAB LUUA PUHTUST
  

Koristuslapid
Koristuslappe kasutatakse nii kuiva, niisutatud, niiske, märja meetodi puhul. Lapp kannab puhastusaine lahuse pinnale, korjab lahtise mustuse ja nõrgalt kinnistunud mustuse.
Koristuslapi ülesanne on :

• Puhastusaine ja vee transportimine
  
• Mustuse eemaldamise
  
• Mustuse sidumine
  
• Mustuse transportimine
  

Koristuslapi väänamine. Randmed peavad kogu protsessi ajal olema sirged . Väänamise käigus keeratakse kogu käsi eri suundades nii, et vesi mehhaanilise mõjutuse tulemusena eemalduks lapist.
Valides sobivat lappi, mõtiskle järgmiste omaduste üle:

• Mitmekülgne kasutatavus
  
• Mustuse eemaldamise võime
  
• Kergus
  
• Vastupidavus
  
• Puhastatavus
  
• Et ei ajaks ebemeid
  
• Imendumisvõime
  
• Ökoloogilisus
  
• Lapi suurus
  

NB! Puhas lapp volditakse kokku enne kasutamist!
MIKROKIUD LAPPIDE, MOPPIDE KASUTAMISEL JA HOOLDAMISEL PEA MEELES:

• Puhastavad piisavalt hästi ilma puhastusaineteta, piisav vaid veega niisutamisest
  
• Enne kasutusele võttu tuleb uuena lapid / mopid pesumasinad läbi pesta, et tootmisainete jäägid väljuksid ja kiud saaksid „töövalmis“
  
• Ei talu antistaatikuid, st vältida pesupulbreid, mis sisaldavad loputusaineid
  
• Valgendusained kahjustavad mikrokiudu, seega vältida pesupulbreid, mis sisaldavad valgendusaineid (pesu pesemiseks mõeldud pesupulbrid)
  
• Soovitav vältida pesupulbrit, mis sisaldab zeoliiti
  
• Mikrokiust tooteid pesta teistest koristustekstiilidest eraldi või pesukotis, kuna puuvillased jms kiust tekstiilid võivad rikkuda mikrokiu omadusi
  
• Ei ole soovitav kasutada seepi sisaldavat pesuainet
  
• Päris puhtaks saab lapid, mopid vaid pestes pesumasinaga
  
• 25 – 50% ette antud kogusest pesupulbrit
  
• 60 – 90 kraadi juures pesta
  

MIKROKIUD KORISTUSTEKSTIILIDEGA KORISTAMISEL VÕIB KASUTADA KORISTUSAINEID, AGA ENAMUS MIKROKIUST TEKSTIILE ON PIISAVALT TÕHUSAD KA PUHTA VEEGA NIISUTATAULT!
Soovitav on kasutada erinevate pindade puhastamiseks erinevat värvi lappe, nii on kergem neid mitte segamini ajada. Seega on koristamine hügieenilisem
Soovituslikud värvikoodid:
Punane – WC – d jms ruumid
Kollane – mikroobiline mustus, näiteks WC pott
Sinine, roheline – üldine, tolmu eemaldamine (näiteks roheline toiduga kokku puutuv, lauad jne)
Koristuslappe on kümneid erinevaid, kuid iga töötaja peaks valima just endale 3 – 5 meelepärast:

• Põrandalapp – niisutatud, niiske ja märja pühkimise jaoks
  
• Tolmulapp – mööblilt tolmu eemaldamiseks
  
• Üldine lapp – ustelt seintelt jms kohtadest määrdunud kohtade eemaldamiseks
  
• Aknalapp – mikrokiudlapp
  
• Seenlapp – kui on vaja kuivatada rohket vedelikku, näiteks valamukappidelt
  

Mopid
Kui võimalik, siis liikuda mopiga töötades puhtal alal.
Tööasend
Töötegija ülemine käsi hoiab mopi varrest õlast veidi alt poolt. Kuiva ja niisutatud meetodi puhul juhib moppi ainult alumine käsi, vee hulga suurenemisel hakkab moppi juhtima ka ülemine käsi. Mopiga töötades tuleks aeg-ajalt vahetada käsi, et jaotada võrdselt koormust mõlema käe vahel.
Mopi liigutamine
Mopp transpordib mustust edasi, seega ei tohi moppi tõsta enne kui soovime prahti maha jätta, et see ära pühkida. Kogu aeg liigub eespool üks ja sama mopi serv. Mopi kasutamisel teeb mopp S – kujulisi liigutusi.
Moppide pesemine:

• Harja või ime imuriga mopid / lapid lahtisest mustusest puhtaks
  
• Pese mopid masinaga:
  

• Kasuta kirju pesu pesemiseks mõeldud pesupulbrit (pH alla 10, hea kui ei sisalda valgendusaineid)
  
• Pesuainet doseeritakse 25 – 50% pesu pesemiseks ette nähtud kogusest
  
• Kasuta eelpesuga programme
  
• Vali antud joppidele sobiv temperatuur
  
• Tsentrifuugi pöörded vali vastavalt soovitule tulemusele
  

Pressid
Presse kasutatakse joppe ja koristuslappe kuivaks väänamisel. Prasside kasutamine vähendab tunduvalt käte ja randmeliigeste koormust.
Põranda kuivatajad

• Põrandalt vee kogumiseks
  
• Kuiva lahtise mustuse pühkimiseks
  
• Koos põrandalapiga
  

Klaasipesutarvikud
Akende pesemisel kasutatakse:

• Klaasipesurit, mille ühes servas võib olla hõõrits
  
• Klaasikuivatajat
  
• Mikrokiudlapp veepiiskade kuivatamiseks
  

Harjad
Harju kasutatakse lahtise mustuse ja prahi eemaldamiseks
Põrandaharjade kasutamine on viimastel aastatel vähenenud, kuna:

• Tööjõudlus on väike
  
• Ajab tolmu õhku
  
• Raske hoida harja puhtana
  
• Siledatelt põrandatelt ei pühi mustust kokku nii efektiivselt, kui mopp või põrandakuivataja
  

Pesuharja vajatakse kinnistunud mustuse lahti küürimiseks. Harja valikul tuleb tähelepanu pöörata varre pikkusele ja harjaste jäikusele. Harja narmad kinnituvad puidust või plastmassist alusele. Puitharjad sobivad kuivadele ruumidele. Pesuharjadeks on sobivad plastmassist harjad. Nõudepesuhari on hea mitmekülgne tarvik , seda saab kasutada peale nõudepesemist, näiteks WC pottide – kaante, - prilllaudade, trepiaukude, kraanikausi jms küürimiseks. NB! Oluline on teha erinevaks otstarbeks kasutatavatel harjadel vahet, näiteks värvikoodid!!!
Poolpika varrega hari, põrandakuivataja ja kühvel
Antud tarvikuid kasutatakse põhiliselt põrandakuivatajaga, mopiga või harjaga kokku pühitud mustuse tõstmiseks, näiteks prügikasti. Ei sobi suurte alade puhastamiseks, käsi väsib kiiresti. Poolpika varrega hari sobib paremini:

• Ebatasastele pindadele
  

Poolpika varrega kumm sobib:

• Vedelike kokku korjamiseks
  
• Siledatelt põrandatelt kuiva ja märja lahtise mustuse kokku korjamiseks
  

Poolpika varrega kühvli puhul jälgi:

• Kui serv on elastsest kummist, siis sellisele kühvlile saab pühkida nii kuiva kui vedelat mustust
  
• Kühvel võtab mugavalt põranda reljeefi
  

WC – hari
WC harja ülesanne on pesta nii WC pott kui ka serva alune.
Hea WC harja omadused:

• Vars on piisavalt pikk ja tugev
  
• Vars on kergelt puhastatavast plastmassist
  
• Harja-osa on sellise ehitusega, et jälgib hästi puhastatavat pinda
  
• Alus, kuhu kinnituvad harjased , ei tohi kriipida ega kahjustada WC – potti
  
• Harjased on sobiva pikkusega, nii et need ei pritsi
  
• Harjased on kergelt puhastatavast materjalid
  
• Alus püsib hästi püsti ja harja on sinna mugav asetada
  
• Alus ise on kergesti puhastatav
  
• Käepidemest on mugav kinni hoida
  

Mööblimopp
Kasutatakse kuivalt või niisutatult mööbli puhastamiseks. Niisutatuna on võimalik eemaldada nõrgalt kinnistunud mustust. Sobib hästi raskesti ligipääsetavate kohtade puhastamiseks.
Hõõrukid
Hõõrukeid on varrekinnitusega ja käepidemega. Nendega pestakse määrdunud pindu, kui on tegemist kinnistunud mustusega. Pesuhõõrukite alused on tavalisest plastmassist, seetõttu on neid kerge pesta. Pestava koha materjal ja mustuse liik määravad erinevat värvi pesuhõõruki plaadi kareduse. Erineva tugevusega plaadid on:
PEHME – valge ja kollane
KESKMISE KAREDUSEGA – roheline, punane, sinine
KARE – pruun, must
Hõõrukiplaate pestakse peale kasutamist.
Pihustuspudel
Pihustuspudeleid kasutatakse moppide ja puhastuslappide niisutamiseks, lahusti pihustamiseks pinnale.
Plekieemaldusnuustik
Ühekordseks kasutamiseks mõeldud nuustik, mis eemaldab pindadelt erinevalt kinnistunud mustust. Enne puhastamist niisutada nuustikut. Plekieemaldusnuustikut ( melamiin ) võib kasutada järgmise mustuse eemaldamiseks:

• Seintelt mustad triibud
  
• Pastapliiatsi jäljed erinevatel pindadel (ka nahk)
  

Tolmuluud
Valmistatakse sünteetilisi, lambavillaseid, jaanalinnusulgedest. Kasutatakse raskesti ligipääsetavatelt, keerulise figuuriga pindadelt tolmu pühkimiseks.
KORISTUSMASINAD
Vee – ja tolmuimejad
Põrandahooldusmasinad
Põrandahooldusmasinaga saab:

• Pesta põrandaid
  
• Poleerida ehk läigestada
  
• Pesta tekstiilpõrandaid
  
• Teha pihustuspuhastust
  

Masinad jaotatakse sõltuvalt harjade pöörlemise kiiruselt:

• Tavalised põrandahooldusmasinad
  
• HS- põrandahooldusmasinad (kiirete pööretega, üle 900 pöörde minutis )
  

Veoalused ja kettad :
On tavalistel masinatel äravõetavad ja HS – masinatel kinnised, mille külge pannakse kettad. Ketta värv näitab tema kõvadust. Mida heledam on ketas , seda pehmem. HS – masinate kettad ei ole nii tihedad , kui tavalist masinate kettad. Tumedaid kettaid kasutatakse näiteks kivipõrandate suurpuhastuses, keskmise tugevusega kettaid tavalise pesu juures, heledate ketastega poonitakse.
Ketaste puhastamine:
Kettaid pestakse pehme harjaga või sama värvi kettatükikesega (keskelt võetud). Kettaid ei tohi murda. Neid võib pesta pesumasinas 40 kraadi juures. Kettaid on sobiv pesta survepesuriga, kuid vältida survepesuriga liialt ligidalt pesemist, see võib vanutada ketast. Kettaid tuleb kuivatada sirgetena.
Tavalise põrandahooldusmasina puhastus ja hooldus
Veoalus pühitakse, vajadusel pestakse. Takjaspinnalist veoalust puhastatakse töövahendi puhastajaga või jäikade harjastega harjaga. Kasutusel olnud harjad puhastatakse, vajadusel pestakse. Veoaluse või harja kinnituskoht puhastatakse. Elektrijuhe pühitakse, samal ajal kontrollides selle korrasolekut. Keritakse oma kohale, alustades masinapoolsest otsast, et võimalikud keerud tuleks lahti. Ettevaatust , et juhet liialt kõvasti ei keri , ühenduskohad võivad viga saada. Masina korpus pühitakse väheniiskelt. Pihustist pumbatakse läbi leiget vett, vesi jäetakse voolikuss, et vaha või seep kuivades otsikut ei ummistaks. Kui pihustit ei kasutata regulaarselt, tuleb paak tühjendada ja puhastada. Kasutusel olnud lisaseadmed puhastatakse.
HS – põrandahooldusmasinad
Peamine kasutusala vaha kõvendamine, läigestamine (hooldusainetega või ilma).
Kombineeritud põrandapesumasin
Kombineeritud põrandapesumasin peseb põranda ja seejärel imeb ära musta vee.
Kombineeritud põrandapesumasinaga töötamine

• Põrandalt eemaldatakse lahtine mustus, planeeri kuidas alustad ja lõpetad töö
  
• Põrandapesumasin lülitatakse sisse
  
• Harjad lastakse all – asendisse
  
• Imujalg lastakse alla
  
• Kontrollitakse vee kogust
  
• Käivitatakse harjamootor, seejärel imumootor ja alustatakse liikumist
  
• Välditakse järske liigustusi ja kurve, välditakse puhastatud pinna teistkordset ülesõitu. Töötavat masinat ei tohi ühe koha peal hoida.
  

Kombineeritud põrandapesumasina puhastamine ja hooldus:

• Mustaveemahuti tühjendatakse ja puhastatakse, sõel puhastatakse
  
• Musta vee väljalaskmise ajaks lülita sisse imemismootor, siis ei välju vesi liiga suure survega
  
• Ületäitekaitse puhastatakse
  
• Imemisvoolik ja –huulik, harjad eemaldatakse ja puhastatakse puhastusaine jääkidest. Kulunud kummiliistud vahetatakse ja kontrollitakse kasutusjuhendist, et need oleks õigesti paigaldatud
  
• Puhta vee paak tühjendatakse, kui tahetakse vahetada pesuainet või kui põrandapesumasin ei tööta järgmise ööpäeva ajal.
  
• Kaane tihend puhastatakse niiske lapiga ja veepaagi kaas jäetakse lahti
  
• Aku ühendatakse akulaadijaga, elektril töötava masina juhe puhastatakse ja kontrollitakse selle korrasolekut
  
• Harjad ja hõõrdekettad, veoalus puhastatakse
  
• Masinaraam ja rattad puhastatakse väheniiske meetodiga
  

Trepipesumasinad
Aurupuhastusmasin
Aurupuhastusmasinaid võib kasutada – sanitaarruumides, tööstuses, meditsiiniasutustes, tekstiilide puhastamisel ja mujal. Mustuse eemaldumine toimub põhiliselt temperatuuri mõjul.
KAITSEVAHENDID
Tööriided
Oluline osa puhastusteenindaja juures on tema riietusel ja välimusel. Heal tööriidel on:

• Piisav avarus
  
• „hingav“ kangas
  
• Kaitsev toime mustuse, tolmu ja niiskuse eest
  
• Hea pesu – ja kulumiskindlus
  
• Sobivus erinevatele inimestele
  
• Varieerimisvõimalus
  
• Ei ole väljaulatuvaid osasid, mis võiks kuhugi kinni jääda
  
• Meeldiv välimus
  

Tööjalanõud
Oluline osa on jalanõul, kuna enamus tööajast tuleb olla jalgadel. Hea jalanõu on:

• Sobiva liistuga
  
• Elastse ja liikumatu sise – ja välistallaga
  
• Hea vastupidavus veele ja kemikaalidele
  
• Kerge puhastada
  
• Turvaline, püsib jalas
  
• Ei ole libeda tallaga
  

Kaitsekindad
Kaitsekindaid tuleb koristamisel sageli kasutada, kuna käed kuivavad kui puhastuslahuse pH on üle 8 või alla 6. Kaitsekindad kaitsevad käsi ka eriti kuumade ja külmade töötingimuste eest. Kaitsekinnaste materjal valitakse vastavalt ainetele, mida kasutatakse. Tugevate ainete kasutamisel tuleb arvestada, et kindad neid taluks. Kinnaste materjaliks on kumm või plastik. Kummist kindad tekitavad sagedamini allergiat kui plastikut. Kaitsekindaid ei tohiks järjest kasutada üle 30 minuti. Kasutamise järel kindad pestakse pealt, seejärel võetakse käest ja pestakse seest poolt. Kindad kuivatakse õhu käes tagurpidi. Kaitsekindad on isiklikud, mida ei tohi kasutada erinevad inimesed. Kinnaste all võib kasutada puuvillaseid aluskindaid, seda kindlasti kui kinnaste kasutamine tekitab nahaärritusi. Aluskindad imevad naha niiskuse endasse. Kasutatavad kindad peavad olema sobiva suurusega. Kinnaste ümberpööramisel ei ole hügieeniline neisse õhku puhuda. Sama toimingu saab tehtud, kui kinnast keerutada ja kinnas sulgub ülalt kinni. Vajutada sinna jäänud õhk sõrmedesse, nii saab sõrmed välja.
HINGAMISTEEDE KAITSEVAHENDID
Respiraator
Respiraatoreid kasutatakse, kui töötatakse tolmustes tingimustes või tervist kahjustavaud aineid eraldatavaid puhastusaineid kasutades.
ERGONOOMIA
Ergonoomias vaadeldakse inimese ja töövahendi ning töökeskkonna vastastikust mõju. Püütakse teha töökeskkond ja töövahendid võimalikult inimsõbralikuks. Ergonoomia eesmärgiks on arendada tööd ja töötingimusi arvestades töötaja füüsilisi, psüühilisi ja sotsiaalseid omadusi ja vajadusi. Ergonoomia abil püütakse säilitada ja arendada töövõimet, tervist, ametialaseid oskusi, töö tootlikkust ja kvaliteeti.
Ergonoomia püüab vältida:

• Kutsehaigusi ( allergia )
  
• Liigset väsimust
  

Ergonoomia püüab arendada:

• Sobivate töövahendite valikut
  
• Sobivaid tööasendeid ja meetodeid
  
• Töö õpetamist
  
• Pauside pidamist
  
• Töö vaheldusrikkust
  
• Isiklikke kaitsevahendeid (tööriietus)
  
• Töö planeerimist
  

Koristamine on füüsiline töö. Terve päev seistakse, tõstetakse, tassitakse erinevaid raskusi. Sellele vaatamata ei ole koristamine raske füüsiline töö, kui kasutada ergonoomiliselt õigeid töövahendeid ja - võtteid.
Staatiline lihaste töö
Staatiline lihaste töö on koormav. Staatilise lihaste töö puhul ei toimu lihastes nähtavat liigutust, vaid need pingutavad oma pikkust muutmata. Lihas vahepeal ei lõdvestu ja vereringe nõrgeneb. Vereringe ülesandeks on transportida hapnikku, mida lihased vajavad energia tootmiseks. Kui lihas ei saa piisavalt hapnikku, siis anaeroobselt töötades hakkavad lihased tootma piimhapet, mille tulemusena tunneme lihastes kipitust ja väsimust. Pidev ja sagedasti korduv piimhappe ringlemine organismis kutsub esile lihaste valutamist ja krampe.
Staatilise lihastöö tagajärjeks on:

• Lihaste kiire väsimine
  
• Lihaste skleroseerumine
  
• Lihaste hellaks muutumine
  
• Lihasvalud
  

Dünaamiline lihaste töö
Dünaamilise lihastöö puhul toimuvad nähtavad lihaste liigutused. Lihas pingutab ja lõdvestub vaheldumisi , nii saab lihas piisavalt verd ja hapnikku. Vereringe on normaalne ja lihased suudavad pikka aega väsimatult töötada. Selliselt on töökoormus sobiv töötaja hingamissüsteemi, vereringe, tugi- ja liikumisaparaadi võimetele. Näiteks kui töökoormus on üle 50% töötaja füüsiliste võimete, siis vaatamata dünaamilisele tööle töötaja väsib.
Liigse koormuse vältimine

• Üleliigne käimine
  
• Topelttöö
  
• Puhaste pindade puhastamine
  
• Poolikute prügikastide tühjendamine
  
• Üleliigne vee kasutamine
  
• Staatiline lihastöö:
  

• Töötada võimalikult lõdvestunult
  
• Lõdvestada lihased enne kui tunned pingutust
  
• Väldi pidevaid pikaajalisi liigutusi
  
• Vaheta liikumissuunda, töökätt ja - meetodeid
  
• Tee väikeseid pause
  

Tööjuhend
WC koristamine
SOORITATAV TÖÖ
AINE
DOSEERIMINE
MÄRKUSED
IGA PÄEV
Kraanikausi puhastamine
Neutraalne
5 – 25 ml/l
Punane hari, pühkimiseks punane lapp
WC poti puhastus
Desinfitseeriv
5 – 25 ml/l
Aine pritsida potti enne kraanikausside pesemist. Välispindade pühkimiseks kasutada kollast mikrokiust lappi.
Prügikasti tühendamine
Paberi-, seebidosaatorite täitmine ja tühjendamine
Mikrokiudlapp
Punane mikrokiudlapp
Puutepindade pühkimine
Mikrokiudlapp
Punane mikrokiudlapp
Põranda niiske / märg pühkimine
Neutraalne
5 – 25 ml/l
Seinte pesemine
Desinfitseeriv
5 – 25 ml/l
Peale pesemist pinnad kuivatada
KORD NÄDALAS
Trapiaukude puhastamine
Desinfitseeriv
5 – 25 ml/l
Kollane hari
Uste pesemine
Neutraalne
5 – 25 ml/l
Pinnad kuivatada
KORD KUUS
Radiaatorite pesemine
Mikrokiudlapp
WC-s on oluline plekkide ja mikroobilise mustuse eemaldamine (puutepindade regulaarne pühkimine).
Kontroll-puhastusel tuleb:

• Kontrollida paberite olemasolu
  
• Puhastada määrdunud kohas
  
• Eemaldada eritiste plekid, kui neid on
  

Tööde järjekord igapäevasel puhastusel:

Kui on eritise plekke, siis need eemaldada

Pihustada WC potti puhastusaine lahus, sulgeda kaas ja lasta mõjuda

Tühjendada prügikast

Paberite – ja seebidosaatori täitmine (vajadusel) ja puhastamine

Kraanikausi pesemine

Käsiduši puhastamine

WC poti puhastamine

Seinte pühkimine pritsmete kõrguselt desinfitseeriva ainega

Kõikide puutepindade pühkimine (ukselingid ja nende ümbrus, lülitid)

Põranda niiske pühkimine või pesemine (nõuab ka kuivatamist)
Kord nädalas:

• Seinte pesemine
  
• Trepiaukude puhastamine
  
• Põranda märg pühkimine
  
• Uste niiske pühkimine
  

Kord kuus:

• Radiaatorite niiske pühkimine
  

Kord kvartalis :

• Suurpuhastus
  

Tööde järjekord WC poti puhastamisel:

WC harjale doseerida puhastusaine lahust

Pesta poti sisemine pind

Pesta hari potis ja raputada kuivaks

WC poti loputuskasti, poti ümbruse, prill-laua, kaane ja nupu pühkimine kasutades kollast mikrokiust lappi.
Tööde järjekord kraanikausi pesemisel:

Teha märjaks kraanikauss ja nõudepesuhari

Doseerida ainet harjale ja pesta kraanikauss servadest allapoole

Kraanikausi ümbruse pühkimine (punane mikrokiudlapp)

Peegli pühkimine vajadusel

Peegliriiuli, valamu taguse seina ja valamu aluse puhastamine