Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

PARASITAARSED NAHAHAIGUSED - SÜGELISED JA TÄID (1)

1 Hindamata
Punktid

PA
P RASITA
T ARSED 
NAHAHAIGUSED ­ SÜGELISED 
JA TÄID
Ülle  Krigulson
Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Hooldustöötaja eriala
SÜGELISED 
Sügelised on vana haigus, mida on tuntud
juba umbes 2500 aastat. Parasitaarne
nakkuslik   nahahaigus , mille  tekitajaks  on
sügelislest Sarcoptes scabiei  hominis .
Haiguse olemus
• Parasitaarne nakkuslik nahahaigus, mille tekitajaks on 
sügelislest Sarcoptes scabiei hominis. Pärast nahale sattumist 
tungib lest marrasknaha  pindmisse  ossa  (epidermisesse), kuhu 
uuristab 0,5–1 cm pikkuse käigu (sisaldavad lestade 
väljaheidet). Emaslestad jätavad oma 4–6-nädalase eluea vältel 
käikudesse 40–50 muna, millest 3–4 päevaga arenevad välja 
uued täiskasvanud  lestad , mis saavad suguküpseks 3–6 
nädalaga. Lestad liiguvad kiirusega 2 mm tunnis. Isasparasiidid 
elavad nahapoorides. Sügelised levivad nahakontakti kaudu 
inimeselt , kes haigust põeb. Kontakt ei pruugi olla pikk, piisab  
ka käe hoidmisest. Sügelislest võib säiluda elavana inimesest 
eemal kuni 2 päeva; seetõttu  nakatumine voodipesu , riiete ja 
esemete kaudu on võimalik, kuid vähem tõenäoline.
Sügeliste tekkepõhjused
• Sügelised kanduvad edasi nahk-naha kontakti kaudu. 
Nooremaealised täiskasvanud saavad haiguse tavaliselt 
sugulise vahekorra ajal. Sügelisi tekitab väike  nahalest  
Sarcoptes scabiei var. hominis, mis on  vaevalt  inimsilmale 
nähtav (mõnikord näha väikse valge täpina naha pinnal). 
Soodustavad tegurid
• soe keskkond ja kehalõhnad
• Ülerahvastatus
• hügieeni vähesus 
• valimatud seksuaalpartnerid
• tiheda olmekontakti tingimustes
• lestadega saastunud voodipesu kasutamine
• tihe perekondlik kontakt
Epidemioloogia  ehk haiguse levik
• nahakontakti kaudu inimeselt, kes haigust põeb
• Kontakt ei pruugi ol a pikk, pi sab ka käe 
hoidmisest
• Sügelemine on tingitud organismi allergilisest 
reaktsioonist sügelislestadele, nende munadele 
ja väljaheidetele.
• Sügelemine on eriti intensiivne öösel,  soojas  
keskkonnas (ka peale sooja dušši).
Naha  seisundid
• lööve (paapuliga algavad ning villikesega lõppevad sügeliskäigud)
• Lööve ilmneb tavaliselt sümmeetriliste, väikeste, punaste ja 
sügelevate kühmukestena vistrike või putukahammustuste sarnased), 
tüüpiliselt randmete piirkonnas, sõrmede vahel, küünarnukkidel, 
mehe sugutil.
• Kratsimise tagajärjel võivad lisanduda punetus ja  koorikud .
• hallikas-pruuid, 2-3 mm sügeliskäike, mille lõpus on väike villike 
või kühmuke
• Lastel võib mõnikord leida mädavillikesi, tavaliselt peopesades ja 
talla  all.
Kaebused
• Põhilisteks  kaebusteks  on patsientidel 
naha sügelemine.
• Sügelemine on eriti intensiivne öösel, 
soojas keskkonnas (ka peale sooja dušši).
Naha hoolduse aspektid (1)
Sügeliste puhul tuleb patsiente õpetada kuidas 
süptomeid leevendada.
• õhutada tube, jahe õhk leevendab sügelust;’
• sügeluse korral hoiduda nahka küüntega 
vigastamast;
• lõigata küüned lühikeseks;
• hõõruda nahka kergelt masseerivate li gutustega 
läbi ri deeseme.
Naha hoolduse aspektid (2)
Vältida tuleb  nakkuse  levikut
• kõik pereli kmed ja kontaktsed ( saastatud  voodipesu, ri ete ja mööbliga kokku 
• puutunud inimesed) vajavad ravi ühel ajal, olenemata tunnuste olemasolust;
• kasuta kaitsevahendeid ( kindad , mask, kitlid, desinfitseerimisvahendid) nakkuslike 
patsientide ja nende poolt saastatud esemetega kokkupuutel.
• Ravimit manustatakse kogu kehale (välja arvatud peapiirkond täiskasvanutel), erilist 
• tähelepanu tuleb pöörata kubemele, sõrme­ ja varbaküüntele.
• Käed määritakse pärast igakordset vee ja  seebiga   pesemist  uuesti ravimiga.
• Ri ded ja voodipesu vahetada ravi  alustamisel  ja ravi lõpetamise järel.
• Pärast ravi lõpetamist vahetatakse rõivad ja voodipesu, kasutusel olnud rõivad ja 
• voodipesu pestakse pesumasinas 60 °C juures või  saadetakse  keemilisse puhastusse.
•  Desinfitseerida  jalanõud ja pehme mööbel,  suuremaid  esemeid võib desinfitseerida 
• läbi märja ri de tri kimisega. 
• Päris suured seljari ded võib sulgeda tihedalt plastikaatkotti ja hoida nii kaks 
• nädalat, sest sügelislest ei suuda kauem elus püsida, kui tal ei ole kokkupuudet 
• elusorganismiga.
Naha hoolduse aspektid (3)
Tähele tuleb panna tüsistuste tekkimist:
• tähelepanelik tuleb ol a kõigi nahale ja limaskestale 
mõjuvate toimeainete suhtes, mis on näonahale ja 
suguelunditele ärritava toimega; 
• tüsistuste korral (kratsimisjäljed nahal, al ergilised 
reaktsioonid, mädapõletik) 
• hooldada nahka sel eks ettenähtud vahenditega ja 
järgida hügieeninõudeid. 
• Tihti tuleb vahetada voodi­ ja  ihupesu . Kasutada nahka 
vähem ärritavaid riideid 
• (nt puuvil ased).
TÄITÕBI EHK  PEDIKULOOS
Täitõbi ehk pedikuloos on nii lastel kui ka 
täiskasvanutel esinev infestatsioon, mille 
sümptomid tekivad täihammustustest 
tingitud nahaärrituse tõttu. Inimesel võivad 
parasiteerida kolme liiki täid.
Haiguse olemus
• Täid on seesamiseemne suurused putukad. Nad saavad li kuda 
ainult roomates. 
• Inimesel võib esineda kolme li ki täisid: 
• Peatäid ehk peatäitõbi ((pediculosis  capitis ) peatäi on juustega 
kaetud peanaha  parasiit . Peatäi (Pediculus capitis) on paljale 
silmale  nähtav parasi t, mis elab ainult inimese peas ja toitub verest, 
mida läbi peanaha imeb. 
• Kubemetäitõbi (pediculosis pubis, phthiriasis) – kubemetäi 
parasiteerib häbemekarvades, vahel ka rinna­ ning kaenlaalustes 
karvades, väikelastel ripsmetes.
• Ri detäitõbi (pediculosis corporis) – ri detäi elab haige rõivastes ja 
toitub tema nahal.
• Tingud on valkjad, läbipaistvad, läbimõõduga al a 1 mm. Tingudest 
arenevad vähem kui 20 päeva jooksul välja täiskasvanud täid.
Haiguse tekkepõhjused
• globaalne soojenemine
• tubase tegevuse tõus lastel (nt. 
arvutimängud, televisioon jm.)
• täide kasvav resistentsus ravimitele
Soodustavad tegurid
Soodustavateks  teguriteks  täide levikul on: 
• Peadpidi kokkupuutumine
• Üksteise hügieenitoodete kasutamine ­ nagu 
kammid , juuksekummid, sallid, mütsid, kiivrid 
jne.
• Seksuaalkontakti ajal kokkupuutumine
• Kokkupuude nakatunud inimesega, 
Epidemioloogia ehk haiguse levik (1)
• Peatäi.
Juusteta peanahal ei ela täid toatemperatuuril 
kauem kui üks päev. Ka kammidel sureb täi 24 
tunni möödudes, aga seda ainult juhul, kui keegi 
ei kasuta sellel perioodil sama kammi. Täimunad 
on juuksekarva küljes tihedalt kinni ja asuvad 
tavaliselt peanaha lähedal, on ovaalse kujuga, 
läbimõõdus 1­2 mm, valkjad või kollakad; 8 
päeva möödudes kooruvad munadest 
nööpnõelapeasuurused uued täid, jättes 
pärlendav­valge kooriku juuksekarvale kinni. 
Epidemioloogia ehk haiguse levik (2)
Kubemetäi.
• Rahvas kutsub seda satikaks, levib peamiselt 
seksuaalkontakti ajal. Ta elutseb 
häbemekarvades ja kaenlaaugus, harva 
säärekarvades, habemes, kulmudes. Kubemetäi 
1­1,5 mm pikkune, suhteliselt laia keha, pika pea 
ja eristumata rindmiku ja tagakehaga. Needki 
parasi did põhjustavad tugevat sügelemist. Levib 
tiheda füüsilise kontakti kaudu (nt emalt 
väikelapsele), samuti ühes  voodis  magamisel 
ning ühiste käterätikute  kasutamisel .
Epidemioloogia ehk haiguse levik 
(3)
Riidetäi.
• Elutseb  pesus  ja pealisri etes, sageli just 
õmbluste vahel, kuhu ta ka rohkesti mune 
poetab. See parasi t on peatäist suurem ja 
temagi  hammustus  põhjustab sügelemist. 
Kratsimise tagajärjel tekkinud kri mud 
põhjustavad aga mädavil e, nahalöövet ja 
koorikuid. Ri detäi on peamine tüüfuse 
edasikandja. Ri detäide puhul on oluline ri ded 
hoolikalt pesta ja seestpoolt tri kida.
Naha seisundid
• Parasi tide sülg ja väljaheited omavad al ergiseerivat toimet ja 
tekitavad ärritusnähte. Kratsimise tagajärjel võib lisanduda naha 
mädapõletik. Peatäidest võib ol a põhjustatud ka lümfisõlmede 
suurenemine  kaelal  ja kõrvade taga. 
• Kubemetäid pesitsevad tavaliselt kubemekarvades, kuid võivad 
levida ka kehakarvadele, kaenlaaluste karvadele, kulmudele ja 
ripsmetele. Kubemetäid on hal ikaskol aka värvusega, umbes 2­3 
mm suurused parasi did, kes paljunevad munades.
• Ri detäi puhul hakkab arenema nahapõletik ja ­mädanik, tekivad 
kärnad. Mõnikord kaasneb sügelistele ka nõgestõbi, tekitades 
kehale kublalise lööbe, mis levib eriti kõhunahal naba ümber ja 
tuharatel. 
Kaebused
• Täidega  nakatunu  tunneb oma peanahal kerget kõdi ja 
mõningast liikumist. Rohkem tundlikuma peanahaga inimesed 
tunnevad  ka sügelust, mis on tingitud täi süljest. Osadel võib 
tekkida isegi lööve kohale, kus täi on hammustanud. Täi 
hammustusest võib tekkida ka nahale  bakteriaalne  
infektsioon. Täid põhjustavad sügelust, eriti kuklas juustepiiril 
ja kõrvadetaguses piirkonnas. Lööve aga  viitab  kauakestnud 
infektsioonile. Kubetäi võib põhjustada vere imemisel naha 
ärritust ja sügelemist. Riidetäi hammustused põhjustavad 
tugevat sügelemist. Inimene hakkab ennast kratsima, 
tekitades rohkesti kriimustusi.
Hoolduse aspektid (1)
Õpeta, kuidas sümptomeid (tugev 
sügelus) leevendada: 
• sügeluse korral hoiduda nahka küüntega 
vigastamast;
• lõigata küüned lühikeseks;
• hõõruda nahka kergelt masseerivate 
liigutustega läbi  riideeseme .
Hoolduse aspektid (2)
Vältida tuleb nakkuse levikut: 
• kõiki pereli kmeid ja kontaktseid kontrollitakse ning ravitakse ühtaegu, vältida 
• tuleb kontakti tekitajaga (nahk, rõivad, voodipesu, mütsid, kammid jne), mil e 
• tagajärjel täi satub nahale või ri etele;
• kasutada kaitsevahendeid (kindad, mask, kitlid, desinfitseerimisvahendid) nakkuslike 
patsientidega ja nende poolt saastatud esemetega kokkupuutel;
• manustades ravimit juustele ja peanahale, vältida silma sattumist;
• surnud täid ja tingud tuleb juustest välja  kammida , mil eks kasutatakse väikese 
• pi vahega kamme;
• ri ded ja voodipesu vahetada, kasutusel olnud rõivad ja voodipesu pestakse 
• pesumasinas 60°C juures või saadetakse keemilisse puhastusse. Desinfitseerida 
• mööbel. Suuremaid esemeid võib desinfitseerida, võimalusel tri kida; 
• desinfitseerida jalanõud ja pehme mööbel. Suuremaid esemeid võib desinfitseerida 
läbi märja ri de tri kimisega.
Tähele tuleb panna tüsistuste tekkimist:
• Tähelepanelik tuleb olla kõigi nahale ja limaskestale mõjuvate toimeainete suhtes, 
mis on näonahale ja suguelunditele ärritava toimega;
• tüsistuste tekkides (kratsimisjäljed nahal, allergilised reaktsioonid) hooldada 
• nahka selleks ettenähtud vahenditega ja järgida hügieeninõudeid. Tihti tuleb 
• vahetada voodi- ja ihupesu;
• nahamädapõletiku lisandumisel ravida mõlemat haigust ühtaegu. Kui mõni täi 
• jäi ellu või kõiki tinge ei eemaldatud, tuleb ravi  korrata .
• Riidetäiga patsiendi hooldusel on vaja silmaspidada, et toimuks  keha hoolikas 
pesemine seebiga, riiete vahetus ja desinfitseerimine. Pesu peaks  pesema  
võimalikult kõrge temperatuuriga, samuti soovitan osta või laenata triikrauda, kuna 
riideid (kõik õmbluste vahed) on  soovitav  üle triikida.
Kasutatud kirjandus

http://
www.omega­pharma.ee/paranit/leia­infot­taidest­ja­kuidas­ nendest ­voitu­saada
 külastatud 12.09.2013

http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/haiguste_hooldus.pdf lk. 111­ 115 
külastatud 12.09. 2013

http://
www. hariduskeskus .ee/opiobjektid/nahahaigused/?NAHAHAIGUSED:PARASITAARSED_NAHAHAIGUSED
 külastatud 13.09.2013

http://
nahahaigused.weebly.com/ parasitaarsed ­nahahaigused.html
 külastatud 11.09.2013

Iivanainen, A., Jauhiainen, M., Korkiakoski, L. (1997). Õenduse 
käsiraamat. Tal inn: Medicina, lk 143­150, 165­187, 189­194.

Document Outline

  • PARASITAARSED NAHAHAIGUSED- SÜGELISED JA TÄID
  • SÜGELISED  
  • Haiguse olemus 
  • Sügeliste tekkepõhjused
  • Soodustavad tegurid
  • Epidemioloogia ehk haiguse levik 
  • Naha seisundid
  • Kaebused
  • Naha hoolduse aspektid (1)
  • Naha hoolduse aspektid (2)
  • Naha hoolduse aspektid (3)
  • TÄITÕBI EHK PEDIKULOOS
  • Haiguse olemus
  • Haiguse tekkepõhjused
  • Slide 15
  • Epidemioloogia ehk haiguse levik (1)
  • Epidemioloogia ehk haiguse levik (2)
  • Epidemioloogia ehk haiguse levik (3)
  • Slide 19
  • Slide 20
  • Hoolduse aspektid (1)
  • Hoolduse aspektid (2)
  • Slide 23
  • Kasutatud kirjandus
Vasakule Paremale
PARASITAARSED NAHAHAIGUSED - SÜGELISED JA TÄID #1 PARASITAARSED NAHAHAIGUSED - SÜGELISED JA TÄID #2 PARASITAARSED NAHAHAIGUSED - SÜGELISED JA TÄID #3 PARASITAARSED NAHAHAIGUSED - SÜGELISED JA TÄID #4 PARASITAARSED NAHAHAIGUSED - SÜGELISED JA TÄID #5 PARASITAARSED NAHAHAIGUSED - SÜGELISED JA TÄID #6 PARASITAARSED NAHAHAIGUSED - SÜGELISED JA TÄID #7 PARASITAARSED NAHAHAIGUSED - SÜGELISED JA TÄID #8 PARASITAARSED NAHAHAIGUSED - SÜGELISED JA TÄID #9 PARASITAARSED NAHAHAIGUSED - SÜGELISED JA TÄID #10 PARASITAARSED NAHAHAIGUSED - SÜGELISED JA TÄID #11 PARASITAARSED NAHAHAIGUSED - SÜGELISED JA TÄID #12 PARASITAARSED NAHAHAIGUSED - SÜGELISED JA TÄID #13 PARASITAARSED NAHAHAIGUSED - SÜGELISED JA TÄID #14 PARASITAARSED NAHAHAIGUSED - SÜGELISED JA TÄID #15 PARASITAARSED NAHAHAIGUSED - SÜGELISED JA TÄID #16 PARASITAARSED NAHAHAIGUSED - SÜGELISED JA TÄID #17 PARASITAARSED NAHAHAIGUSED - SÜGELISED JA TÄID #18 PARASITAARSED NAHAHAIGUSED - SÜGELISED JA TÄID #19 PARASITAARSED NAHAHAIGUSED - SÜGELISED JA TÄID #20 PARASITAARSED NAHAHAIGUSED - SÜGELISED JA TÄID #21 PARASITAARSED NAHAHAIGUSED - SÜGELISED JA TÄID #22 PARASITAARSED NAHAHAIGUSED - SÜGELISED JA TÄID #23 PARASITAARSED NAHAHAIGUSED - SÜGELISED JA TÄID #24
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sielike21 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Parasitaarsed nahahaigused
44
pptx

Parasitaarsed nahahaigused

PARASITAARSED NAHAHAIGUSED Krete Allik MA16 Sügelised  Parasitaarne nahahaigus, mille põhjustajaks on sügelislest, kes on silmaga nähtav parasiit. Võib esineda igas vanuses inimestel Põhjustaja ja nakatumine  Inimese sügelislest  Suurus 0,3 – 0,5 mm  Levib kontaktnakkusena  Erandjuhtudel levib kätlemisel, lühiajalisel nahakontaktil või voodiriiete kaudu  Viljastatud emane lest kaevub epidermisesse ja muneb enda kaevatud käiku  Munadest arenevad 2-3 nädalaga suguküpsed täiskasvanud lestad Sümptomid ja leiud

Nahahaigused
SÜGELISED
4
doc

SÜGELISED

Sügelised levivad inimeseltinimesele kontakti kaudu parasiitide poolt kahjustatud nahaga. Kontakt ei pruugi olla pikk, piisab ka käe hoidmisest, sest lestad kanduvad nahale kiiresti. Sügelislest võib säiluda elavana inimesest eemal kuni 2 päeva, seetõttu on nakatumine ka voodipesu, riiete ja esemete kaudu võimalik. Nakatumist soodustavad ja lesta tõmbavad ligi soe keskkond ja kehalõhnad. Sügelised ei levi loomade kaudu. Sügelislesta eluiga Inimese nahale sattudes 1015 lesta paarituvad, mille järgselt isane lest sureb. Emane lest kaevab lõugade ja esijalgade abil käigu naha ülemisse (epidermis) kihti, kuhu ta asetab kuni 3 muna päevas 30 ­ 60 elupäeva jooksul. Nakkuse ajal elutseb nahas 11 täiskasvanud emaslesta. Küpsed sügelislestad arenevad vähem kui 10% munadest 1014 päevaga. Siis on nad taas võimelised paarituma ja inimest nakatama. Klassikalised sügelised

Tervis
Sügelised - lestade esilekutsutud haigus-mis annab-endast-aeg-ajalt märku-See on vana haigus-mida on tuntud juba umbes 2500 aastat
13
doc

Sügelised - lestade esilekutsutud haigus, mis annab endast aeg-ajalt märku. See on vana haigus, mida on tuntud juba umbes 2500 aastat.

On ju sügelisede haigus, mida põhjustab lest (Sarcoptes scabiei hominis). Selle sattumisel inimese nahale kas otsese (eriti intiimse kontakti teel) või vahendatud kontakt (haige isiku esemete, riietega kokkupuutel, kandmisel) kaudu saab alguse haigusjuhtum. Sügelishaiguse epideemiate põhjuseks on peetud diagnostilisi vigu - vale diagnoosi, mis soodustanud haiguse levikut. Sügelised võivad tekitada tõsiseid diagnostilisi probleeme, eriti tüsistunud haigusjuhud ja nn "puhaste" inimeste sügelised. Seda haigust tuleb aga kahtlustada igas eas patsientide puhul, kes kaebavad generaliseeritud (üle kogu keha) naha sügelemisele, eriti õhtuti. Haigus põhjustab tugevat sügelemist, eriti õhtul ja öösel ning on väga nakkav. Kroonilisi diagnoosimata sügelisi nimetatakse kõnekeeles ka "seitsmeaastaseks sügelemiseks". 3 1. HAIGUSE OLEMUS JA NAKATUMINE

Nahahaigused
Juuksehaigused
18
rtf

Juuksehaigused

mille servadest on juuksed kergesti eemaldatavad ning kahjustunud. Juuste väljalangemise pidurdamiseks tuleb ravida kaasuvaid haigusi, mis võiksid juuksekadu soodustada. Et juuste väljalangemine on igale inimesele tõsine psüühiline trauma, siis saab sageli abi psühhoterapeudilt. Ravi on sümptomaatiline: kasutatakse peanaha verevarustust parandavaid vahendeid (minoksidiil, mereproteiin) või glükokortikoidhormoone. Sügelised Sügelised on parasitaarne nahahaigus. Tekitajaks on silmaga vaevu nähtav (0,4 mm) sügelislest Sarcoptes scabiei. Haigus levib nahakontaktil. Nakatuda võib igas vanuses. Noored täiskasvanud nakatuvad kõige sagedamini seksuaalvahekorra ajal. Sügelised võidakse saada ühises voodis magades, tiheda perekondliku kontakti läbi, aga ka lestadega saastunud voodipesuga. Peiteperiood kestab ühe kuu. Nahk hakkab sügelema, eriti õhtuti pärast voodisse heitmist. Tavaliselt haigestuvad korraga mitu pere- või kollektiiviliiget

Bioloogia
Peanaha haigused
34
pdf

Peanaha haigused

Kuressaare Ametikool Sotsiaaltöö ja iluteeninduse õppesuund Juuksur Galina Latkina Peanaha ja juuste probleemid ,haigused ning häired Referaat Juhendaja: Klaarika Muul Kuressaare 2017 Alopeetsia Alopeetsia (Alopecia areata) on levinud autoimmuune nahahaigus, mis põhjustab juuste kadu peanahal ja kehal. Algab see tavaliselt ühe või mitme väikese, ümmarguse ja sileda laiguga peanahal ning süvenedes võib lõppeda kõikide juuste väljalangemisega (alopeetsia totalis ) või kogu keha karvade ( kehakarvad+juuksed ) väljalangemisega (alopeetsia Universalis). Alopeetsiat esineb nii meestel kui naistel igas vanuses. Tihti saab seisund alguse juba lapseeas. On pakutud, et seisund esineb umbes 147 miljonil inimesel maailmas.

Ainetöö
Nahahaiguste õpimapp
26
odt

Nahahaiguste õpimapp

Steffi Miitel Nahahaigused Õpimapp 2014-2015 Sügelised Sügelised ehk scabies on parasitaarne nahahaigus, mille põhjustajaks on sügelislest, kes on silmaga nähtav parasiit. Tekitajaks on silmaga vaevu nähtav (0,4 mm) sügelislest Sarcoptes scabiei. Haigus levib nahakontaktil. Nakatuda võib igas vanuses. Noored täiskasvanud nakatuvad kõige sagedamini seksuaalvahekorra ajal. Sügelised võidakse saada ühises voodis magades, tiheda perekondliku kontakti läbi, aga ka lestadega saastunud voodipesuga. Nakatumist soodustavad ja lesta tõmbavad ligi soe keskkond ja kehalõhnad Sügelised ei levi loomade kaudu. Lööve ilmneb tavaliselt sümmetriliste, väikeste, punaste ja sügelevate kühmukestena vistrike või putukahammustuste sarnased), tüüpiliselt randmete piirkonnas, sõrmede vahel, küünarnukkidel, mehe sugutil

Meditsiin
Nahahaigused
17
docx

Nahahaigused

Valikraviks on kasvaja ulatuslik kirurgiline eemaldamine selleks kvalifitseeritud raviasutuses. Kaugelearenenud juhtudel (kui on tekkinud siirded) kasutatakse ka kiiritus-, immuun- ja keemiaravi, kuid see ainult pikendab ja parandab mõningal määral haige elu, kuid ei too tervistumist. KAS NAKKAB? Melanoom ei nakka. Perekondades, kus melanoomi esineb sagedamani, on tegu päriliku eelsoodumusega. Rosaatsea - Rosacea (krooniline dermatoos) nahahaigus, mille korral näonahale tekivad punetus, punased sõlmekesed, mädavillid ja veresoonte laiendid. Haiguse varajased tunnused (sageli tekkiv punetus näol) võivad esineda juba 20ndates eluaastates, kuid haigestumuse tipp jääb neljakümnendatesse ja viiekümndatesse eluaastatesse. Lööve paikneb põhiliselt näo keskosas: otsmikul, ninal ja põskedel. Ei esine, erinevalt aknest, komedoone (mustapeasid ja valgepeasid).

Iluteenindus
HOOLDUSTEGEVUSED
17
doc

HOOLDUSTEGEVUSED

Olukorrast tuleb üle saada positiivse suhtumise ja avatud olekuga. Haige harjumuste ja kommete kohta tuleks küsida sobival hetkel. Kindlasti tuleb ka tutvustada patsientidele erinevaid võimalusi hügieeni eest hoolitsemisel. Sageli ei olegi probleemiks hügieeni madal tase, vaid just liigne pesemine, mille tagajärjel nahk kuivab ja hakkab sügelema. Tekivad ka allergilised reaktsioonid ja muud nahahäired. Katkise naha kaudu tekib kiiresti infektsioon ja nahahaigused. Naha kuivamist saab ära hoida, vähendades pesemiskordi, kasutades jahedamat vett. Naha ja riiete pesemiseks tuleks kasutada vastavat pesuainet, mille ph on sobiv. Nahka tuleb sageli kreemitada. Kasutada kaitsesalve ärrituse ärahoidmiseks mähkmete piirkonnas, lamatiste ümbruses, stoomikoti ümbruses. NAHA VAATLUS 7

Meditsiin




Meedia

Kommentaarid (1)

AneteYeahh profiilipilt
AneteYeahh: Töö oli hea ja põhjalik, kiire ülevaate jaoks.
13:03 10-01-2019



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun