Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "HOOLDUSTEGEVUSED ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hügieen, hooldus, seen, mikroob, patsient, infektsioonemist, küün, puhtus, habeme, mikroobid, voodis, töötaja, varba, spets, tool, limaskestad, pööra, suud, desinfektsioon, madrats, rätik, küüne, hoolitseda, puhtuse, padja, hooldust, ajamine, kotti, sülje, tera, nakkus, limaskestade, sterilisatsioon, määrdunud, tõmba, keera, vereringeAntiseptikum aine, mis mikroorganisme surmab (bakteritsiidne toime) või nende arengut pidurdab (bakteriostaatiline toime). Dekontaminatsioon tegevus, mis eemaldab või hävitab mikroorganisme esemelt eesmärgiga seda ohutuks muuta. Mõiste hõlmab puhastamist, desinfitseerimist ja steriliseerimist. Desoaine = desinfektant = desinfektsiooniaine keemiline aine (või nende segu), millega muudetakse haigusi põhjustavad mikroobid kahjututeks. Detergent pesuaine, puhastusaine, pindaktiivne aine. Desinfektsioon protsess, mis elututel esemetel või naha pinnal vähendab patogeensete mikroorganismide hulka (mitte eoseid!), olles samal ajal tervisele kahjutu. Endogeenne infektsioon põhjuseks on patsiendi enda mikrofloora. Infektsioonitekitaja on haige organismis olemas juba haiglasse saabumisel, kuid ei põhjusta haiguse tunnuseid.
Haige asendi muutmine Haige asendi muutmisel kasutage võimalusel abilist. Ergutage alati haiget omaenda jõuvarusid kasutama ja asendi muutmisel kaasa aitama. Seliliasend · Et nihutada seliliasendis haiget ülespoole, kõverdage tema põlved ning nihutage haiget õlgadest ja puusadest voodis ülespoole. · Õige seliliasendi tagamiseks pange haige pea alla väike padi, mis toetab kukalt. · Ristluu all kasutage polstrina lambanahka. · Toetage jalad voodi jalatugede vastu nii, et jalalaba ja säär moodustavad täisnurga ning varbad on suunatud ülespoole. · Toetage haiget jalalabade alt patjade või lambanahaga. · Haige käed seadke kehast pisut eemale, et asend oleks mugav. · Funktsionaalvoodiga saate kergitada peapoolset voodiotsa istuliasendisse. · Enne voodi peatsi tõstmist nihutage haige puusaliiges voodi murdekohaga kohakuti. · Kõrgendatud asend võib olla umbes 3040 kraadi. · Et haige alla ei libiseks, paigutage voodisse jalatugi. · Ergutage haiget, et ta tõstetud
PROBLEEMID JA HOOLDUSTEGEVUSED NEFROLOOGILISTE NING UROLOOGILISTE HAIGUSTE KORRAL 1. Valu tingitud neerukoe põletikulisest · Jälgi ravimite toimet ja kõrvaltoimeid protsessist · jälgi muutusi seoses valuga · kata patsient soojalt · kasuta valu vähendavaid asendeid 2. Urineerimise häired tingitud vedeliku · Jälgi diureetikumide toimet ja kõrvaltoimeid peetusest organismis · jälgi diureesi, taga hügieen · jälgi patsiendi joodud vedeliku hulka, vajadusel piira. Juua võib teed, mahla, vett.
PARASITAARSED NAHAHAIGUSED SÜGELISED JA TÄID Ülle Krigulson Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja eriala SÜGELISED Sügelised on vana haigus, mida on tuntud juba umbes 2500 aastat. Parasitaarne nakkuslik nahahaigus, mille tekitajaks on sügelislest Sarcoptes scabiei hominis. Haiguse olemus · Parasitaarne nakkuslik nahahaigus, mille tekitajaks on sügelislest Sarcoptes scabiei hominis. Pärast nahale sattumist tungib lest marrasknaha pindmisse ossa (epidermisesse), kuhu uuristab 0,51 cm pikkuse käigu (sisaldavad lestade väljaheidet). Emaslestad jätavad oma 46-nädalase eluea vältel käikudesse 4050 muna, millest 34 päevaga arenevad välja uued täiskasvanud lestad, mis saavad suguküpseks 36 nädalaga. Lestad liiguvad kiirusega 2 mm tunnis. Isasparasiidid elavad nahapoorides. Sügelised levivad nahakontakti kaudu inimeselt, kes haigust põeb. Kontakt ei pruugi olla pikk, piisab ka käe hoidmisest. Süge
PATSIENDI PRE- JA POSTOPERATIIVNE ÕENDUSHOOLDUS 1. Preoperatiivne õendushooldus Preoperatiivse õendushoolduse eesmärgiks on patsiendi informeeritus ja turvalisustunne tuimastuse, narkoosi, operatsiooni ja järelravi suhtes; patsient on teadlik taastumise ja komplikatsioonide vältimise aspektist olulisematest funktsioonidest nagu hingamine, köhimine, liikumine ja abivahendite kasutamine. Lõikuskomplikatsioonide riski vähendamiseks on oluline patsiendi võimalikult hea üldfüüsiline seisund. 1.1. Jälgimine ja operatsiooniks ettevalmistus Jälgitakse naha, eriti operatsioonipiirkonna naha seisundit, kuna nahavigastused ja lööbed võivad olla takistuseks kogu operatsioonile
(spetsiaalsed lahused). dieet, toit peab olema kergesti seeditav, vältida rasvaseid ja vürtsiud toite. Paranemisperioodis valgurikas toit (keedetud tailiha, kohupiim); palaviku korral palavikku alandavaid ravimeid; hügieenireeglite jälgimine, käte pesemine (uue nakkuse vältimine ja teistele edasi andmine, hooldaja enda nakatumine); higistamise korral voodipesu ja ihupesu vahetamine, nahaprobleemide vältimine, lahkliha piirkonna puhtus 8.Mida tuleb teha lapse kõriturse korral? 1. Last tuleks rahustada ja lohutada. Nuttes ning rabeldes on hingamine raskem.2. Hoida last monda aega pusti voi istuvas asendis ning tosta voodi peaalune korgemaks.3. Avada toaaken voi minna oue (nt rodule) ja lasta soojalt riietatud lapsel hingata jahedamat ohku jahe ohk alandab limaskesta turset. Abi voib olla ka inhalatsiooniaparaadi auru hingamisest voi kuuma jooksva veega voimalikult niiskeks muudetud ohu hingamisest vannitoas. 4
MUSTUS Mustus on mitme erineva aine (keemilise ühendi) segu, näiteks rasvad, õli, nõgi, savi, mikroobid jms. Mustus võib olla kinnistunud, vedel/märg või kuiv. Kust on mustus pärit? Veest (lubjasete, lubjaseep) Inimestelt (rasv, kõõm, mikroobid, eritised) Inimeste tegevusest (toiduvalmistamine, kosmeetikatoodete kasutamine, kütmine) Materjalidest (kemikaalide aurud, kulumine) Loodusest (loomade ja taimede jäägid, muld, õietolm, mikroobid) Liiklusest ja tööstusest (nõgi, õlid, rasvad) Mustus laskub pinnale (tolm laskub mööblile, tuletikk kukub põrandale) mustem pind puutub kokku puhtama pinnaga (jalajäljed põrandal, sõrmejäljed ukselingil). Suurem osa mustusest
See on väga loomulik inimlik reaktsioon ning mõne inimese hirm ja ärevus on suurem kui teisel. Seda mõjutavad ka inimese stressitaluvus, tema vaimne seisund, eelarvamused anesteesia ja operatsiooni suhtes ning eelnevad kogemused. Haiged kardavad ka postoperatiivset valu, anesteesiat, komplikatsioone, surma, vähkkasvajaid, organi kaotust, teadvusetust ja kontrolli kaotamist oma eksistentsi üle. Haige hirmud võivad olla väga varieeruvad ja selleks, et patsient saaks ennast avada on vajalik usaldusliku suhte loomine. Patsientide võivad oma hirmu väljendada tavapäratu käitumisega, olles väga endassetõmbunud või sõnaaher, abitu, sõjakas, põiklev, nutune, abitu, desorienteeritud. Õel on oluline hinnata nii patsiendi verbaalset kui ka mitteverbaalset käitumist ning arvestada sellega, et operatsioonikogemus on igale haigele individuaalne. Mida saab teha õde, et patsient saaks üle operatsioonieelsetest hirmudest ja kartusest?
Malle: Saame tuttavaks! Malle Soo. Helene: Mina olen Helene. Vabandust! Tulin õde kutsuma: ühel haigel hakkas paha. Annika: Kellel? Helene: Jüril teises palatis. Ütleb, et vasakus õlas on valu ja süda on paha. Annika: Lähme siis ruttu! Peab vist arsti ka kutsuma. Malle: Mina lähen ka oma haigete juurde. Annika: Edu sulle! Helene: Edu sulle! Malle: Tänan. Dialoog 3 Palatis. Vestluses osalevad uus hooldustöötaja Mare Põld ja patsient Virve. Mare: Tere hommikust! Mina olen Mare Põld, uus hooldustöötaja. Tõin teile hommikusöögi. Virve: Tere hommikust! Ma pole teid, jah, enne näinud. Mina olen Virve. Olen siin juba peaaegu nädal aega olnud. Mare: Mis teiega juhtus, Virve? Virve: Kukkusin puusaluu katki. Tänavad on ju nii libedad! Viidi kohe operatsioonile. Ei tea, kas saangi enam jalgadele. Mare: Ikka saate. Aga kui vana te, Virve, olete? Virve: Juba 72.
kasutada tsinkloksutist tsinksalvi või tsinkpastat, et ravida tekkinud ärritusdermatiiti. Nimetatud meetodi rakendamine tagab tervistumise. Haiged ei pea ravi väävlisalviga meeldivaks, sest nahk on viis päeva salvine. 11 KOKKUVÕTE Käeaoleva referaadi eesmärgiks oli anda lühiülevaade sügeliste esinemisest, sümptomitest ja nende ravist. Üldised nõuanded, mida patsient ei tohiks unustada. Sügeliste ravi peab alustama pärast arsti konsultatsiooni (diagnoosi panekut). Arsti soovitatud ravimit tuleb kasutada vastavalt eeskirjale. Mitte unustada, et ravimit tuleb kasutada/aplitseerida üle kogu keha. Oluline on jälgida soovitatud optimaalset raviaega, kordade arvu, pesemisreziimi ja pesuvahetust. Ravi lõpetamisel on vajalik korduskontroll tervistumise hindamiseks, vajadusel võib ka mitu korda kontrollida.
seisab palju tallis. · Kabjad puhastatakse kabjakonksuga kraapides mustust kanna poolt varba suunas. Kiilu puhastamisel peab olema ettevaatlik, et ei vigastaks kiilu liiga ägeda kraapimisega. · Kapju puhastades on alati hea kontrollida ka samaaegselt rautust. Kontrollli, et raud on kindlalt kinni js naelad ei ole väljas. · Kui hobusel on krihvid, peab jälgima teravust. Krihve võib vajadusel pingutada võtmega. Kapjade hooldus · Hobuse kabjad arenevad väga aeglaselt, alles 5 aastase hobuse kabjad on lõplikult väljaarenenud. Kabja kvaliteeti, kuju ja mehhanismi mõjutavad põhiliselt toit, liikumine ja hooldus. Lisaks igapäevasele kapjade puhastamisele peaks hobust iga 6 nädala tagant värkima või rautama. · Kapju oleks kasulik määrida: eriti kuival suvel, mil kabi võib kergelt praguneda. Rasvatada võiks 1-2 korda nädalas. Kabi rasvatatakse kuni piirdeni.
Õppepraktika ,,Geriaatriline õendusabi" ÕDE III Patsiendi funktsionaalne seisund ja jõuvarud Tegemist on 85 aastase naispatsiendiga, kes on olnud juba 15 aastat lesk. Pensionär, kes sattus haiglasse peaaju infarkti tõttu. Haiglahoolduse eest tasub haigekassa ja mingi osa ka kohalik omavalitsus. Haige ametlikuks esindajaks on tütar. Tulevikujuhised antud haigel puuduvad. Haige on teadvusel. Lähi- ja pikaajaline mälu on normaalne. Suudab meenutada praegust aastaaega, oma asukohta, tunneb nägude järgi ära personali ja teab, et viibib peaaju infarkti tõttu haiglas. Haigel on igapäevaste otsuste tegemine raskelt häiritud, kuna ta ei ole iseseisvalt suuteline neid tegema või ei tee neid ise üldse. Esinevad tähelepanuhäired, kuna on märgata raskuseid tähelepanu koondamisega ja küsimise ajal tähelepanu tihti hajus. Samas esines ka rahutust, kuna nihel
täiesti omaette või siis ainult lähimate perekonnaliikmete juuresolekul. Kuid selle toimingu lõpptulemus on kõigile nähtav ning puhtust ja enese eest hoolitsemist nõutakse enamuses kultuurides. Isikliku puhtusega seondub mitmesuguseid erinevaid toiminguid. Isikliku puhtuse ja riietumise elamistoiming on tingitud niisugutest teguritest nagu: pesemine ja vanniskäimine, kätepesemine, lahklihatualett, juuste hooldus, küünte hooldamine, suu ja hammaste hooldus ja riietus. Enamus inimesi puhastab oma nahka seebi ja veega pesemise, loputamise ja kuivtamise abil. See võib olla üle keha pesemine, kasutades selleks pesukaussi, vanni või dušši. Pesemine suhteliselt lihtne toiming on väga oluline ka näiteks HIVi nakkuse leviku ja AIDSi vältimisel. Juhul, kui nahale on pritsinud verd või muid kehavedelikke, tuleb need kohe maha loputada ning nahk vee ja seebiga üle pesta. Igaühte tuleb ergutada käsi pesema enne toiduga kokku puutumist
Pärast juuste pesemist hõõruda peanahasse, seejärel panna kile või kummimüts pähe, 30-40 minuti möödumisel võtta ära, mitte maha pesta. Korrata 2-3 korda nädalas. * 2 sl kummeliõisi lisada 1 l vette, keeta 5 min. Hõõruda peanahasse. Tähelepanu! Kummeli tõmmis annab heledatele juustele kuldse varjundi. Juukseid soovitatakse loputada kummelitõmmisega 2-3 korda nädalas. Ravikuur: 10-15 korda. Kuuri võib korrata 2-3 nädala möödumisel. Mitmekesine toitumine ja regulaarne hooldus aitavad taastada ja säilitada juuste ilu. 4. Psoriaas On selliseid nahahaigusi, mida on raske ravida. On tähele pandud, et sipelghape D30 seespidiselt kasutatuna ja grafiitpulber välispidiselt kasutatuna on olnud tõhusad psoriaasi ravil. Koolimeditsiin peab psoriaasi parandamatuks, kuid rahvameditsiin on eriti homeopaatia abil jõudnud märkimisväärsete ravitulemusteni. Ravi on keerukas, sest kõik, kes on põdenud seda
Kordamisküsimused õppeaines "Majapidamisosakonna töö alused" 1. Erinevate osakondade seosed majutusasutustes Kõik osakonnad majutusasutuses on omavahel tihedalt seotud, kus toimub toetav tegevus: Majapidamine Vastuvõtuosakond Majapidamine Konverentsi osakond Majapidamine Haldus ja remont Majapidamine Toitlustus (restoran/köök) Majapidamine SPAA/saun 2. Mõiste "professionaalne puhtus" teenindustööna Puhtus on osa rahvuskultuurist. Erinevatel rahvastel on erinevad nõudes puhtuse osas, nt. kodudes, avalikes kohtades ja tänavatel. Koristustöö nõuab selle tegijalt iseseisvate otsuste tegemist, koostöövõimet, vastustust ja ausust.Puhtuse hoidmisega tagatakse muud tööd ja tegevused.Puhtusest sõltub tervisPuhtus on mugavus. 3. Koristamine kui teenindustöö Puhastusteenindaja nii öelda toodab puhtust ja korda. See, kuidas puhtus saavutatakse ongi teenindamine
5 PUHASTUSAINED........................................................................................................5 PINDU KAITSVAD AINED............................................................................................7 PUHASTUSMEETODID................................................................................................9 KORISTUSVAHENDID...............................................................................................11 PÕRANDAKATTEMATERJALID JA NENDE HOOLDUS........................................17 PINDADE HOOLDUS.................................................................................................18 KORISTUSMASINAD.................................................................................................21 ERINEVATE OBJEKTIDE HOOLDUS.......................................................................23 2 MUSTUS
Pärmseened (Candida) esinevad normaalselt inimeste nahal ja limaskestadel, kuid nende liigse vohamise tulemusel tekib põletik kandidiaas. Haiguse tekitajad dermatofüüdid kasvavad üksnes sarvestunud struktuurides (nahk, küüned, juuksed) ja nende pinnal. Seene eosed võivad pikka aega säilida kingades, dussiruumide vaipades ning vannimattides. Lisaks niisketele ja umbsetele jalanõudele soodustavad nakatumist halb hügieen, higistamine, organismi kaitsevõime langus (vananemine, HIV nakkus), väikesed nahatraumad, suhkurtõbi, jalgade verevarustuse häired ja rohke antibiootikumide tarvitamine. Nakatumine toimub tavaliselt üldkasutatavates pesemisruumides (kus on soe, niiske ning käib koos palju inimesi),harvem kodustes tingimustes. Nakatumisest kuni sümptomite avaldumiseni kulub tavaliselt küllalt pikk aeg. Levinuimad seenhaiguse tüübid: Jalgade seenhaigus Haigus algab tavaliselt IV-V varba vahelt
toimub küünejuures. Küüne tagumist osa katab õhuke kaarekujuline nahand. Inimese sõrmeküüned kasvavad kiirusega umbes 0,1 mm ööpäevas, varbaküüned 23 korda aeglasemalt. Läbipõetud haigused ja vitamiinipuudus võivad jätte küüneplaadile vagusid ja laike. Mõned haigused võivad põhjustada küüneplaadi paksenemist ja murenemist, traumad võivad põhjustada küüne irdumist. Sõrmeküünte lõikust ja hooldamist nimetatakse maniküüriks, varbaküünte hooldus kuulub pediküüri hulka. Mõnedes kultuurides on kombeks kasvatada ühel või mitmel sõrmel pikki küüsi kas siis praktilistel, esteetilistel või sümboolsetel kaalutlustel. 20. sajandi lõpust alates on esteetilistel põhjustel kasutatud mitmest materjalist kunstküüsi, mis kleebitakse ehtsate peale. 3.1. Ilusate küünte 5 kuldreeglit: 1)Mõnedel on pikad ja tugevad, teistel aga nõrgad küüned. Mõned ütlevad, et pole
vähemalt 2 nädalat baaskreemi. Näol on ravi perioodipikkus 1-2 nädalat, jäsemetel 2-4, peanahal 3-4. Kogu keha ühekordseks määrimiseks piisab 20g-st päevas. Ülatusliku lööbe korral ei tohiks kuluda 100-150g nädalas. Ägedas faasis kantakse salvi peale kaks korda päevas, muudel juhtudel üks kord. Baaskreemi soovitatakse kasutada maksimaalselt kaks korda päevas. Seni pole uuritud, milline baaskreem on lööbe seisukohast parim – patsient saab ise valida endale meeldivaima. Üldiseks tavaks on tekkinud see, jätkata kortikoidravi etapi järel ravi sama salviga kaks korda nädalas, mitme kuu jooksul. Sellele pole leitud kahjulikke mõjusid ja lööve on kontrolli all pikemat aega. Baaskreemi hiljem 1-2 korda päevas (Karvonen jt 2010). Baaskreemideks sobivad näiteks Ambilon, Ceralan (Baaskreemid 2011), Orion, Essex, Eucerin, Sebamed (Loogna i.a.); kortikosalvideks näiteks Elidel. Elideli ei tohi kasutada alla
-3- Näiteks kord nädalas: - uste niiske pühkimine - vabade seinapindade niiske pühkimine - hooldusaine kasutamine põranda puhastamisel Näiteks koolivaheaegadel: - seinte pesu - varbseinte jms puhastamine - põranda põhjalik puhastus, vajadusel kaitseainetega töötlemine Välistrepikojad, garderoobialad Välistrepikoja ülesanne on peatada õuest tulev mustus enne siseruumidesse minekut. Trepikoja, esiku puhtus annab esmamulje kogu asutuse puhtusest. Iga päev: -vajadusel tühjenda prügikastid -vaipade imemine vee- ja tolmuimuriga (vajadusel imetakse ka vaiba alt) -pühkida mööbli-, klaas ja peegelpinnad, samuti riidenagide tasapinnad ja muud puutepinnad -põrandate niisutatud või niiske pühkimine, vajadusel märgpühkimine ja kuivatamine Kontrollival koristamisel: -vajadusel plekkide eemaldamine -lahtise prügi eemaldamine -põranda väheniiske/niiske pühkimine
ISIKLIK HÜGIEEN 1 NAHK On inimkeha kõige suurem ja nähtavam organ Nahal peegeldub inimese üldine tervislik seisund Uueneb pidevalt. Iga päev eraldub umbes 10-12 grammi nahakettusid On kolmekihiline- marrasnahk, pärisnahk ja nahaaluskude 2 NAHA PÕHIÜLESANDED Takistab bakterite ja mürgiste ainete sattumist kehasse Kaitseb keskkonna kahjulike mõjude eest Reguleerib kehatemperatuuri Kaitseb siseorganeid, kudesid ja lihaseid igapäevad löökide ja müksude eest Võimaldab tunnetada puudutusi, temperatuuri, rõhku, valu, jms. 3 NÕUANDED KEHAHÜGIEENIKS Keha tuleb pesta dussi all sooja vee ja seebiga iga päev Ainult vesi ei pese maha rasvataolisi mustuseosakesi ! Lõhnastatud dussigeelide ja antibakteriaalsete seepide kasutamine võib põhjustada nahaärritust. Pesta kiiremini määrduvaid kehaosi mitu korda päevas (
muutuvad külmaks; suu kuivab, lima koguneb hingamisteedesse ja hingetõmbed muutuvad korisevaks; teadvusaste võib langeda; lihaspinge kaob ja surija tundub lõdvana; tunde-ja kuulmishaisting, neelamisvõime kaovad; näolihased lõdvestuvad ja näoilme muutub rahulikuks. Sureva patsiendi hooldust nimetatakse terminaalseks hoolduseks või terminaalraviks. Sureva patsiendi õendushooldus on kõige nõudlikum, raskem, aga ka heldeim õenduse ala. Et kindlustada surevale inimesele hea hooldus vajab töötaja teadmisi surija olukorrast: teadmisi patsiendi füüsilisest seisundist, teovõimest, psüühilisest seisundist, sotsiaalsetest suhetest, usust, kultuurist ja turvalisuse saavutamisest. Teiseks vajab õendushooldustöötaja teadmisi keskkonnast, kust patsient tuleb. Patsiendi perekonna ja lähedaste inimeste omavaheliste suhete tundmisest on samuti tähtis. Kolmandaks vajatakse informatsiooni patsiendi tervisliku seisundi ja haiguste kohta
Ekseem - Eczema Nahapõletik, mille tekkimise põhjuseks on nii välised (allergeenid ja ärritajad) kui ka sisemised, tihedam seos on leitud pärilikkuse ja stressiga. Ekseemile on iseloomulik naha sügelus ning haiguskoldes üheaegselt esinevad punetus, ketendus, sõlmekesed, villikesed ning lihhenifikatsioon (naha haiguslik paksenemus, karenemus ja kuivus). Haiguse tekkimist ja püsimist soodustavad naha traumad,naha niiskumine, halb hügieen ja higistamine. Eristatakse järgmisi ekseemivorme: kontaktekseem, mikroobne ekseem, düshidrootiline ekseem, nummulaarekseem, asteatootiline ekseem, seborroiline ekseem. Mõnikord on ka pruriigo ehk sügatõbi liigitatud ekseemide hulka. Haigus on krooniline ja taastekkiv. RAVI/SOOVITUS Välditakse ärritajaid (seep, teised nahapuhastusvahendid ja vesi kuivatavad nahka ning nahk hakkab sügelema, järgnev kratsimine
soolestiku motiilsus jne), kiiremat mobilisatsiooni, rehabilitatsiooni (füsioteraapia) o vähendab südame-, kopsu- ja infektsioonikomplikatsioone o takistab valu krooniliseks muutumist. Valu tugevuse määramiseks küsitakse patsiendilt valu esinemise ja intensiivsuse kohta nii rahulolekus, köhides kui liikudes. Valuvaigistamise eesmärgiks on rahulolekus valu alla 3 ja köhides või liikudes alla 6 palli. Visual Analogue Scale (VAS) visuaalne, patsient paneb joone valuskaalal õigesse kohta; Verbal Rating Scale (VRS) sõnaline, patsient valib skaalal valu iseloomustava numbri. 0 = valu puudub............10 = valu on väljakannatamatu Põhiravimina kasutatakse regulaarselt Paratsetamooli p.o. või NSAID p.o., i/m, pöörates tähelepanu vastunäidustustele. Mõõduka ja tugeva valu korral opioid vastavalt vajadusele. NSAID- idele on tüüpiline nn katustoime annuse suurenedes üle teatud piiri valuvaigistav toime enam ei suurene
Eesmärgid: Haav ei infitseeru. Haava paranemine ja granulatsioonkoe moodustumine. Tegevused: Infektsiooni vältimine haavas. Nekroosi eemaldamine. Infektsiooniravi. Granulatsiooni ja epitelisatsiooni soodustamine. 5. VALU Probleem: Valu tingitud põletushaavast, haava sidumisel, vigastuse infitseerumisest, põletikust või patsiendi liikumatusest ( kui võimalik täpsusta palliskaalal). Eesmärgid: Valu puudub, patsient on valuvaba. Valu on 1-3 palli. Patsient on teadlik valu põhjustest ja valu vältivatest ja vähendavatest meetoditest. Tegevused: Valu hindamine Asendravi Valuvaigistid ( näiteks enne sidumisi) Valu leevendavad mittefarmakoloogilised meetodid 6. ENESEHOOLDUSE DEFITSIIT Probleem: Enesehooldusdefitsiit seoses põletusvigastuse, piiratud liikuvuse ja näiteks võimetusega süüa( põlenud on käed). Eesmärgid:
nõrk. Imikutel on melaniini tase pärisnahas madal ja nad on ohustatud UV kiirgusest tingitud võimalikest kahjustustest. Higinäärmed on vastsündinutel nõrgalt arenenud ja nende talitlus algab kolmandal-neljandal elukuul. Rasunäärmeid leidub imiku nahas rohkesti, kuid nende töö on minimaalne. Sündides on vastsündinu lapse naha pH neutraalne (pH 6,2-7,5), langedes paari nädalaga sarnasele tasemele nagu täiskasvanutel (pH 5,4-5,9). Naba hooldus Vastsündinu naba paranemine jaotatakse kaheks etapiks. Esimeses etapis toimub nabaköndi kuivamine ja irdumine, mis võib aega võtta 7-20 päeva. Teises etapis toimub nabahaava paranemine, mis võib aga võtta 5-10 päeva. Terve vastsündinu paraneva naba hooldamiseks soovitatakse kasutada puhast või keedetud vett. Oluline on hoida lapse naba puhas ja kuiv. Alkoholiga (nt. saialilletinktuur, nabapiiritus) ei soovitata vastsündinu naba puhastada, sest see aeglustab nabaköndi irdumist ning
kutsuma allergilist reaktsiooni nahal. Tänapäeval on teada rohkem kui 3500 keemilist ühendit, mis võivad allergilist kontaktdermatiiti põhjustada. Allergilise kontaktdermatiidi kujunemine on pikaajaline protsess, s.t allergiline reaktsioon ei teki kohe esmakordsel kokkupuutel ainega. Sageli on allergeeniga kokku puututud aastaid enne lööbe teket. Nahalööbe põhjal on raske eristada lihtsat allergilist dermatiiti või teha kindlaks tegurid, mis nahapõletiku vallandavad. Mõnikord oskab patsient ise reaktsiooni kindla ainega seostada. Näiteks kontaktallergiline lööve võib laheneda täielikult, kui patsiendi nahk enam allergeeniga kokku ei puutu, kuid see võib tekkida uuesti ka minimaalse kokkupuute tagajärjel. Allergeeni leidmisel ei ole ainult diagnostiline väärtus, vaid tähtis osa ka allergia ennetamisel ja ravil. Sagedasemad kontaktallergeenid: · Nikkel Esineb metallehetes, juveelitoodetes ja rõivalisandites, kust nikliühendid vabanevad higi toimel
2. Söömine ja joomine 3. Uriini pidamatus 4. Kõhukinnisus 5. Raskused hügieenivajaduste rahuldamisel 6. Oht ennast vigastada 7. Oskamatus oma võimeid ja jõuvarusid hinnata 8. Tundlikkuse häired 9. Muutunud liigutuste täpsus ja sujuvus, häiritud ruumitaju 10. Kaalu läbi võimalikud ohud ja võta tarvitusele julgestusabinõud !!!! Õendus/hooldusprobleem Kuidas aidata Tegevuse eelduseks on et patsient tahab uuesti liikuma õppida Häiritud liikumine 1. Kõik õpetavad kõiki liigutusi ühtemoodi 2. Liigutustes ja asendites sümmeetria st kaasa kahjustatud poolt nii palju kui võimalik 3. Säilita võimalikult normaalne toonus 4. Anna kahjustatud poolele informatsiooni 5. Harjutuste seos igapäevategevustega 6
ensüümid (eemaldavad valgulist mustust) keskkonnale mõju vähene Pakendil olev info: 1. kauba otstarbeline nimetus 2. valmistaja või pakkija nimi ja asukoht 3. kogus 4. teave koostisest, pH-arv 5. kasutus- ja säilitusjuhend 6. teave ladustamise, turvalise käitlemise ja likvideerimise kohta 7. ohutunnused 9 Mikroobid 1% on patogeensed (haigust tekitav), 99% mittepatogeensed paljunevad pooldudes (poolduvad ½ h jooksul) elutegevust mõjutavad: niiskus mustus temperatuur (36-38ºC) happesus soola sisaldus õhu hapniku sisaldus 80% infektsioonidest kandub edasi mustade kätega parimad pelgupaigad on sõrmuste ja küünte alused 5 mln mikroobi ühe sõrmeküüne all, 15 mln sõrmuse all
Määratakse plasma pH, vere süsinikdioksiidi osakaal ( p CO 2 ) ning standardbikarbonaat (HCO 3 ) ja leelise ülemäär (BE ) elektrolüüte; K, Na, Mg, Ca,Cl Hgb, Hkt, 6.Juhitaval hingamisel pt. ventilaatorravi rakendatakse, kui O2 maskidest ei piisa hüpokseemia vähendamiseks või selle kasutamine on vastunäidustatud (traumad, pneumotooraks, teadvusetu patsient või haige kelle teadvuse tase on langenud), kuid patsient vajab käsitsi ventileerimist hingamispuudulikkuse raviks või hingamissageduse vähendamiseks. N: hüpokseemia, hüperkapnia, hingamisteede kaitsmine (maoloputus mürgistuste korral), raviotstarbeline (narkoosid) mis on haaratud hingamisse hingamisse - on haaratud ainult alumine hingamissüsteem, ülemised hingamisteed ei ole kaasatud, see on nii nimetatud „surnud ruum” mida hindame muutusi kliinilises pildis, astrupis, pH (laktaadi määramine); kui adekvaatselt
1.4 Ennetamine II tüüpi suhkruhaigust ei ole alati võimalik ennetada. Tähtis on tervislik elustiil: piisav füüsiline koormus, normaalne kehakaal, vähene stress ning õige toidureziim. (Terviseportaal 2012). 5 2. ÕENDUSPROBLEEMID DIABEEDI PÕDEVAL PATSIENDIL Õendushooldusvajaduste määramine tähendab patsiendi probleemide selgitamist. Õenduse esmane informatsiooniallikas on patsient ise või keegi tema lähedastest. Õendusprobleemide selgitamiseks on õel vaja koguda andmeid patsiendi ja tema perekonna elustiili kohta. Õendusprobleemid sõnastatakse võimalikult täpselt, patsiendikeskselt, et saaks planeerida õendusabi probleemi lahendamiseks. Õendusprobleemid võib jagada kaheks: aktuaalsed ja potentsiaalsed probleemid. Aktuaalsed probleemid on sellised, mis hetkel on olemasolevad
Igal grupil haigete jälgimises on mõningased eripärad seoses sellest haigusest ja teostatud ravist. Meie osakonna patsientide tüsistuste riski suurendavad asjaolud. Eakad. Palju kaasuvaid tõsiseid haigusi ja nende poolt juba varasemaid tüsistusi ( hüperoonia, diabeet, kr. bronhiit, neerude krooniline puudulikkus). Sageli erakorraline haiguse tüsistumine ja planeerimata ravijuht. Patsiendi sotsiaalne ja majanduslik kehva seis, millest tulenevalt halb hügieen ja toitumus. Varasemalt sagedased ja pikaajalise haiglas viibimised = kõrge haiglanakkuse kandlus ja risk. Vere hüübivust ja trombide teket vähendavate ravimite kasutamine enne ravi ja ravi käigus. PAH ja arteri trombemboolia- verevarustust taastava tegevuse järgsed tüsistused Ringleva vedeliku puudus → vereringe alaäge või äge puudulikkus → südame puudulikkus Verejooks opereeritud piirkonnas Äge jala verevarustuse puudulikkus Valu.
Tallinna Ühisgümnaasium JALASEEN Referaat bioloogias SISUKORD Sissejuhatus .............................................................lk 3 Teemaarendus............................................................lk 4 Mis on jalgade seenhaigus ehk jalaseen?...................lk 4 Kuidas jalaseen nakkab?.......................................lk 4 Miks tuleb jalaseent ravida?...................................lk 4 Kuidas on võimalik jalgade seenhaigust vältida?...........lk 5 Soovitusi.........................................................lk 5 Muud huvitavat..................................................lk 6 Kokkuvõte.................................................................lk 7 Kasutatud kirjandus......................................................lk 8 Pildid........................................................................lk 6
annaabi.ee 
