Geograafia suur konspekt (0)

04/28/2009

• Põllumajandus, kalandus , toiduainetetööstus
  
• Põllumajandus tegurid
  
• Looduslikud:
  
• Kliima – kasvuperiood , niiskus, temperatuur
  
• Mullad – viljakus
  
• Reljeef – tasane , mägine
  
• Majanduslikud:
  
• Kapital – hooned, seadmed, seemned, loomad
  
• Tööjõud – kvaliteet traditsioonid
  
• Poliitika – toetused, toll
  
• 
  
• Kliimavöötmed
  
• Polaar – pole võimalik harida põldu, külm
  
• Lähispolaar – lühike vegetatsiooniperiood , redis, sibul , kartul
  
• Parasvööde – talve, sügise ja kevade pärast üks saak aastas,
  
• Jahe parasvööde – 3-5kuud vegetatsiooniperiood, okasmets , rukkist , otra , kartulit , lina, rapsi
  
• Mõõdukas parasvööde – 5 kuud, mereline – teravili, istandused , mullad keskmise viljakusega, vajavad natuke kuivendamist , mandriline – külm talv, põud, tööd peab kiiresti tegema, lühike vegetatsiooniperiood
  
• Soe parasvööde – 6+, riis , mais, päevalilled, viinamarjad , parasniiske – viljakad mullad, kuiv mandriline – viljakad mustmullad , lühike külm talv, kuiv, vee ja tuuleeriosoon. Ukraina , USA nisuvööde
  
• Lähistroopiline vööde – kuiv kliima, läänerannikute vahemereline valdkond – pehme vihmane talv, kuum põuane suvi, viljakad mullad, vihm põhjustab mullaeriosooni, puuviljad , viinamarjad, oliivid , tsitruselised , mitmeaastased istanduskultuurid mandriline valdkond – kuiv, kõrbed ja poolkõrbed, lühike külm talv, põllumajandus võimalik oaasides , idarannikute niiske piirkond – 8-11 kuud, 2-3 saaki, nisu, mais, riis, tubakas , teepõõsad, tsitruselised
  
• Troopiline vööde – kõige jahedam 15-20 kraadi, kõrbed, oaasid, suhkruroog , puuvili , kohvipuud, kaameli ja lambakasvatus
  
• Lähisekvatoriaalne vööde – aastaringi soe, ebaühtlased sademed, Lühikese vihmaperioodiga savann – põua tõttu ikaldus , hirss, maapähkel, väheviljakad mulla, vee- ja tuuleeriosoon, Pika vihmaperioodiga – (üle kuue kuu), kuni kolm saaki, mullad pole viljakad, mais, banaan , puuvili, kohvipuud, teepõõsas, riis
  
• Ekvatoriaalne vööde – väga niiske, peaaegu viljatud mullad, õli, palmi , kohvi ja kakaopuud, maad haritakse ja loomi peetakse ka mägedes,
  
• 
  

Segatalud – mõnda saadust hakati tootma müügiks
Spetsialiseeritud talud – talud ühinesid, müügiks toodeti vaid mõnda saadust,
Piimakarjatalud – lisaks piimatootmisele silokultuure ja teravilja loomasööduks
Ekstensiivsed teraviljatalud – hõredasti asustatud kuiv kliima, kasvatatakse peamiselt nisu
Rantšo – suur loomakasvatusmajand, lihaveiseid või lambaid , väga suured looduslikud karjamaad , USA-lääneosa, Austraalia , Lõuna-Aafrika, rändav tööjõud
Istandus – suur taimekasvatusmajand , saadused müügiks ja esmatöötlemine, odav tööjõud
Mahepõllundus – peamiselt looduslikud väetised ja taimekaitsevahendid
Kui niisutatakse muldasid mille aurustumine ületab sademete hulga siis mullad soolduvad.
Rannikupüük – väikeste paatidega ülekaalus ida- ja kagu-aasias ja teistes arengumaades
Avamerepüük
Ookeanipüük – kaasaegse varustusega suured kalapüügilaevad, nädalaid merel, kala töödeldakse laevas
Kalakasvatus
Ülepüük
Maailmamere reostumine
ÖK jalajälg
Et vähendada – sõidan vähem autoga , lähen kooli jalgsi , sorteerin prügi, kasvatan endale juurvilju ja puuvilju , ostan vähem, ostan taaskasutuskeskustest, tuled kustu, ei lase vett niisama joosta ,
Mida arenenum riik seda suurem jalajälg
Toidujäätmed eraldi, pakendid eraldi, tervislik toit,
Külm peruu hoovus – üks lemmik teema, kõrb(KUIV) on tekkinud kuna rannikut uhub külm peruu hoovus ja sademeid on minimaalselt.
Külm labradori hoovus
Golfi hoovus
Fasaathoovused –
KLIIMAVÖÖTMED ja LOODUSVÖÖNDID
Ilmakaardid – sajupilved on külma frondi puhul taga, soojaga vastupidi
Seal kust alguse saab seat puhub tuul (suuremast numbrist väiksemasse)
Õhuringlus – rõhualad,
mussoontuuled tekivad 5-20 kraadi vahel, india ookean, india, vaikne ookean, tai, vietnam , puhuvad pool aastat ühte pidi,pool teist pidi sest maismaa ja meri soojenevad erinevalt,
suvel soojeneb maismaa kiiremini, soe õhk tõuseb ülespoole, hakkab liikuma ookeani poole, õhurõhk mere kohal hakkab
talvel mandril kõrgrõhuala ja merel madalrõhuala
suvel mandril madalrõhuala ja merel kõrgrõhuala
eestis on priisid – öösel ühtepidi, päeval teistpidi
päeval soojeneb maismaa kiiremini, öösel läheb kiiremini külmaks
eesti tuuma energia
majanduse puhul odav ja kallis ei anna punkti
tuulegeneraator on kallis aga tuule energia mis selle poolt toodetakse on odav
tööpuudus eestis – vägivald, kuritegevus, võlad,
10kl tv lõpust eesti kohta meelde jätta
saastekvoodid – kui ise nii palju ei saasta siis võib neid müüa teistele riikidele
Kliimavöötmed –
Polaarne (vähe päikest, tuuled, jääkõrb), lähispolaarne, paras (neli aastaaega , mõõdukas temperatuur), lähistroopiline, troopiline( palav ja kuiv), lähis ekvatoriaalne, ekvatoriaalne(palav ja niiske, sademed)
Loodusvööndid –
Tundra – metsatu ala kus kasvavad põõsad ja samblad , madal temp, suur niiskus, igikelts, vähe taimi ja loomi, polaaröö, päev, Põhja jäämere rannikul, turvas või gleimullad
Okasmets (taiga)– kõige suurem loodusvöönd, kuus kuud aastas temp alla 0, suved soojad vihmased, niisked , taime ja loomaliike pole palju, kõduhorisont ja väljauhtehorisont, leetunud mullad
Rohtla ( stepp . Pusta, preeria , pampa)– parasniiske kliima, suved põuased, taimekasvuperiood on kevadel ja varasuvel, palju närilisi ja putukaid, mustmullad, huumus koguneb ehk kamardub
Kõrb – väga kuiv, sajab vähe, taimed saavad kasvada väga lühikesel perioodil, tuul anaab kõrbetele oma näo
Vihmamets – niiske, soe, kõige rohkem taime ja loomaliike, sademeid pole, kliima on ühtlane.(aafrika keskosa, Lõuna ameeerika, kagu aasia ) puna ja kollamullad, ferralsol
Tuuleerrosioon ehk deflatsioon
Settekivimid – kulutus , murenemine, settimine , liivakivi, lubjakivi
Moondekivimid - soojus rõhk, geniss
Tardkivimid – sulamine , tardumine , graniit
Füüsikaline murenemine – rabenemine – soojenemine ja pisumine, peenestub mitme suurustega osakesteks,
Keemiline – porsumine – palav kliima, keemilise reaktsiooni käigus osa aineid lahustuvad ja osa eraldub

• Metsamajandus
  
• 
  
• Suurima puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada
  
• Parasvöötme okasmetsad – kasvavad aeglaselt, vähe puuliike, tseluloos, paber, ehitusmaterjaal
  
• Parasvöötme leht ja segametsad – lehtmetsad on tootlikumad kui segametsad, lehtpuudest toodetakse ennekõike mööblit
  
• Lähistroopika metsad – niisked ja kuivad, niisked – peamiselt okaspuud, kõvad leht ja väärispuud, suur aastane juurdekasv, kuivad – madala tootlikusega, Vahemeremaades , USA, vähe säilinud
  
• Lähisekvatoriaalsed hõrendikud – kasutatakse kütteks,
  
• Ekvatoriaalsed vihmametsad – lõuna-ameerika, aafrika, kagu-aasia, suur aastane juurdekasv, majanduslikult väheväärtuslikud puud,
  
• 
  
• Maailma suurim puidutarbija on USA.
  
• Ümarpuit – USA, Kanada, Venemaa,
  
• Paberipuud – USA, Venemaa, Kanada, Brasiilia
  
• Suurimad metsatööstusettevõtted – USA, Kanada, Soome, Rootsi
  
• 
  
• Energiamajandus
  
• Energiaallikad :
  Energiallikad
  Taastuvad energiaallikad
  Taastumatud energiaallikad
  Päikeseenergia
  Vee-energia
  Tuuleeneriga
  Bioenergia
  Nafta , maagaas,kivi- ja pruunsüsi, põlevkivi, turvas
  Maa pöörlemise energia
  Loodete energia
  tuumaenergia
  Uraanimaak
  Maa siseenergia
  Maasisene soojus
  Termotuuma energia
  
• 
  
• Nafta ja gaasitööstus
  
• 2/3 varudest Lähis-Ida riikides,
  
• Ladina-Ameerika – suurimad ammutajad Mehhiko ja Venetsuela,
  
• Euroopa riikidest – Venemaa
  
• Põhja ameerika – USA ja Kanada
  
• 
  
• Maagaasi tootmine
  
• Suurimad varud on Venemaal, Iraanil, ja Kataril.
  
• Suurimad tootjad:Venemaa, USA
  
• Suur osa gaasist kasutatakse elektri energia tootmiseks, keemiatööstuses ja kodudes
  
• 
  
• Tahked kütused
  
• Kivisüsi(ainus milega kaubeldakse maailmaturul), pruunsüsi, põlevkivi ja turvas
  
• Süsi – kasutatakse elektrijaamades, katlamajades ja keemiatööstuses toorainega.
  
• Suurim söetootja Hiina. Euroopas on peamised Ukraina, Saksamaa, Poola, Põhja-ameerikas kaevandatakse USA ja Kanada läänepiirkondades
  
• 
  
• Vee energia
  
• Vee energia omahind on odav aga elektrijaama rajamine kallis,
  
• Veehoidlad – vähendavad üleujutuste ohtu, tekidada veevaru
  
• Kõige rohkem toodetakse USA-s ja Kanadas
  
• Võimsaim hüdroelektrijaam asub Lõuna-ameerikas
  
• Euroopas tooderakse Norras, rootsis, Islandil, Prantsusmaal, Itaalias, Austrias ja Venemaal
  
• 
  
• Tuumaenergia
  
• Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-is
  
• On jõukohane rikastele, kõrgelt arenenud riikidele,
  
• USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad 3/5 maailma tuumaenergiast
  
• Suur probleem on avariioht
  
• Probleem on jäätmetega, need lagunevad kümneid tuhandeid aastaid
  
• 
  
• Alternatiivsed energiaallikad
  
• Päikese ehk helioenergia – muudetakse elektrienergiaks päikesepaneelides,
  
• Saavutanud edu Saksamaal, Jaapanis , USA-s, Itaalias ja Prantsusmaal
  
• Tuuleenergia – tasub praegusel ajal ära ainult kohtades kus on tuule kiirus vähenalt 6m/s
  
• Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USA-s, Taanis , Hispaanias ja Indias
  
• Suurim tuulepark on Californias
  
• Tuulikud tekitavad müra ja takistavad lindude lendu
  
• 
  
• Geotermaalenergia ehk maa siseenergia
  
• Maapõues radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojuseneriga
  
• Saab kasutada vaid laamade äärealadel kus soojusvoog on vähemalt mõne kilomeetri sügavusel
  
• Energiat on raske kätte saada,
  
• Kasutatakse USA-s, Islandil, Itaalias, Prantsusmaal, Jaapanis, Uus- Meremaal ja Filipiinidel
  
• Islandil moodustab maa siseenergia ligi 40% kogu energiabilanssist
  
• Mõju keskkonnale väike, kuid jooksvad kulutused suured
  
• 
  
• Bioenergia
  
• Saab toota orgaaniliste ainete põletamisel, toodetakse ka prügimägedest eralduva metaanist
  
• 
  
• Elektrienergia tootmine
  
• Üle 2/3 elektrist annavad tahkel kütusel töötavad soojuselektrijaamad, tuuma ja hüdroenergia osatähtsus on suht sama.
  
• Peamise osa elektrienergiast toodavad Põhja riigid
  
• Kõige rohkem tarbitakse USA-s, Kanadas, Rootsis, Norras ja Islandil
  
• Arenenud riikides kasutatakse mitmeid erinevaid energiaallikadi
  
• Arengumaades nt Etioopias ja Kenyas annab hüdroelektrijaam lingi 70-80%
  
• Suurimad elektrienergia eksportijad on Prantsusmaa(müüb euroopasse) ja Kanada(müüb USA-sse)
  
• Rahvastik ja asustus
  
• Rahvaarvu juurdekasvu näitavad tegurid:
  

Rahvaarvu kasv %
Iive 1000 inimese kohta
Tihedalt on asustatud Ida ja Lõuna Aasia jõgede orud ja deltad, Jaava saar, Jaapani rannikualad
Lääne euroopas kagu inglismaalt lõuna itaaliani
Sündimuse tegurid:
Viljakas eas naiste arv
Naiste vanus laste sünnitamisel
Religioon
Pereplaneerimise võimaluste olemasolu
Kooselu traditsioonid
Väärtused(mida elus hinnatakse)
Traditsioonid ühiskonnas
Naiste ja meeste seisund ühiskonnas
Majanduslikud võimalused
Traditsiooniline rahvastiku tüübi etapp – omane agraarühiskonnale, kõrge ja muutlik suremus , kõrge sündimus, madal keskmine eluiga,
Demograafilise ülemineku esimene etapp – õpiti ravima ja ennetama haigusi, inimeste eluiga kasvas, sündimus jäi siiski suureks, laste osatähtsus ühiskonnas kasvab
Teine etapp – hakkavad sündimus ja loomulik iive langema, rahvaarvu kasv aeglustub, sündimust muudavad kultuurilised ja majanduslikud tegurid.
Kaasaegne rahvastiku tüüp – madal sündimus ja suremus, rahvaarvu aeglane kasv, või isegi kahanemine, laste osatähtsus väheneb ja vanurite oma suureneb
Põhja ameerikat ja suuremat osa Euroopat iseloomustab kaasaegne rahvastiku tüüp
Ladina-ameerikat ja kagu-aasiat demograafilise ülemineku teine etapp
Must aafrika on demograafilise plahvatuse etapis
Ränne ehk migratsioon
Sisse ja väljarände vahe on rändeiive ehk saldo
Sundränne – oled sunnitud kodukohast lahkuma (sõjad, poliitiline või usuline tagakiusamine , loodusõnnetused, õnnetusjuhtumid jne)
Iseloom
Ulatus
Kestus
Põhjused
Vaabtahtlik, kaasränne, sundränne
Riigisisene, rahvusvaheline
Alaline , ajutine, sesoone
Majanduslikud, poliitilised, usulised, kultuurilised, loodusõnnetused
Lähtepiirkond(tõuketegurid)
Sihtpiirkond(tõmbetegurid)
Väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik
Madal palk
Halvad elamustingimused
Inimestevahelised lahkehelid
Ebameeldiv, üksluine sotsiaalne keskkond
Ebasoodne looduskekkond
Suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik
Kõrge palk
Head elamistingimused
Sugulsed, sõbrad
Meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond
Soodne tervislik looduskeskkond
Positiivne mõju
Negatiivne mõju
lähteriik
Väheneb tööpuudus
Osa teenitud rahast saadetakse koju
Paranevad migrantide tööoskused
Väheneb tööealiste inimeste arv
Lahkuvad peamiselt aktiivsed inimesed
Lahkuvad peamiselt mehed
sihtriik
Mitmekesistub tööjõuturg
Odav tööjõud
Sündimus suureneb, kuna migrandid on noored
Migrandid nõus töötama kohtadel kus kohalikud ei taha
Suurem surve töökohtadele
Sisserändajad ei kohane kohaliku kutluuri ja tavadega, kasvab kultuurikonfliktide oht
Suurem surve sotsiaalsfäärile
Rahvastikupoliitika
Sündimuse suurendamiseks kasutatakse nt lubatud abiellumisvanuse ja rasestumisvastaste vahendite ja abordi kättesaadavuse reguleerimisega, erinevad kooselu reeglid, peretoetused , lisapuhkused, soodustusi töötamisel, teenuseid, trahve
Rändepoliitikas on peamiselt kasutusel soodustused kodakondsuse, elamis ja töölubade saamisel
Suremise mõjutamine – arstiabi kvaliteet ja kättesaadavus,
Asustuse areng
Linnade kasv – linnastumine
Eeslinnastumine – inimesed hakkasid elukohana eelistama enam väiksemaid asuladi
Vastulinnastumine – elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse
Vaiksemad linnad ja asulad kasvavad kokku moodustades linnastuid ehk aglomeratsionne
Linnastute suurenedes ja kokku kasvades moodustub hiidlinna ehk megalopolis
Ülelinnastumine – maalt saabuvad tööotsijad, kellel pole kuskil elada ja asuvad elama slummidesse
Linnade laienemine ja sisestruktuur
Kesklinn – ärila, ülekaalus kaubandus ja kontoripinnad
Üleminekupiirkond – agul, segahoonestus,soositud elamispiirkond
Vana tööstuspiirkond – 19.20 saj tööstus või ladude piirkond
Madala maksumusega elurajoonid
Kõrge maksumusega elurajoonid
Uuskeskus
Uus tootmise piirkond
Uus(raske) tööstuspiirkond
Vanad ja uued keskklassi elamurajoonid
Eeslinn , vaid eliidi elumajad
Regeneratsiooniala endises agulis
Keskkonnaprobleemid linnades – puhastusseadmed, transport, küttematerjaalid, ehitusstiilid , jäätmekäitlus, inimeste põhjustatud reostus,
Ühiskonna arengu peamised jooned
AGRAARAJASTU
INDUSTRIAALAJASTU
INFOAJASTU
Peamised majandusharud
Põllumajandus
Metsandus
Kalandus
Jahindus
Töötlev tööstus
Tekstiilitööstus
Metallurgia
Masinatööstus
Teenindus
Info töötlemine,
edastamine ,
transport
Peamine tootmisüksus
Mõis, talu
Ettevõte, tehas
Uurimis- või teenindusüksus
Töö iseloom
käsitsitöö
masinatöö
Vaimne töö
Kasutatavad ressursid
Maa, mets, vesi
maavarad
informatsioon
Peamine tegevuspiirkond
Maakond, provints
Riik(kolooniad)
Kogu maailm(rahvusvahelised firmad)
veokulud
Väga kõrged
kõrged
väikesed
Osalemine maailmamajanduses
Üksikute kaupade osalemine maailmamajanduses
Üksteisest isoleeritud majandussüsteemid
Ühtne maailmamajandus
WTO(Maailma Kaubandusorganisatsioon) – elavndab rahvusvahelist kaubandust.
IMF – Rahvusvaheline Valuutafond – püüab vältida järske maailmamajandus ohustavaid valuutakursside kõikumisi ning leevendada riikide finantskriise.
Vabakaubanduspiirkond – on ühendus mille liikmesmaade vahel on kaotatud kõik kaubandustõkked( kvoodid, importtollid, eksporditoetused)(NAFTA ja EFTA )
Tolliliit – on koostöövorm, mille liikmesmaade vahel kaubdandustõkked puuduvad ja kaubavahetuses kehtivad ühesugused reeglid( MERCOSUR )
Ühisturg – lisaks tolliliidule lisandub veel vaba tööjõu ja kapitali liikumine
Majandusliit – kõige laiahaardelisem liit, lisaks ühisturu põhimõtetele on ka kekskne juhtumine , ühine seadusandlus , majandus ja rahanduspoliitika ning ühisraha.
NAFTA – põhja ameerika vabakaubanduse assotsiatsioon , loodi 1994 Kanada, Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko vahel. Eesmärk on kaotada ajajooksul tollimaksud ja kvoodid.
ASEAN – Kagu aasia maade assotsiatsioon, eesmärk liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine
APEC – Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö foorum , loodi koostöö ja vastastiku abistamise eesmärgil
MERCOSUR – Lõuna ühisturg, Argentiina , Brasiilia, Paraguay ja Uruguay vabakaubandusliit.
OPEC – toorainekartell(maaimaturu hindade kujundaja endale sobivas suunas) Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon , reguleerib toornafta hinda maailmaturul.

• Töötlev tööstus
  
• 
  
• Tööstus on majandustegevus, mis toodab toormest kaupu.
  
• Kerge ja rasketööstus: tarbetoodang ja masinatööstus
  
• Vanad harud – toiduaine, tekstiilitööstus ja kaevaehitus 18-19saj
  
• Uued harud – auto ja keemiatööstus 20 saj
  
• Kõrgtehnoloogilise tööstuse harud – mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma ja kosmose tööstus
  
• 
  
• Autotööstus
  
• Fordism - Henry Ford tõi Ford T mudeliga autod inimesele kättesaadavaks ja hakkas kasutama konveiermeetodit, ühest uksest maak sisse, teisest auto välja, kõik vajalik tehti kohapeal
  
• Suurkombinaatide masstootmise süsteemi üldnimetus – Fordism
  
• 
  
• Toyotism – 1970 aastate energiakriisi ajal hakati ostma väikeseid, säästlikke ja odavaid Jaapani autosid.
  
• Tugitootmine – hea ettevalmistus ja kõrge motivatsiooniga töölised. Jaapanlased panid auto kokku kaks korda väiksemal pinnal , kaks korda väiksema arvu töölistega.
  
• Juhtimisstruktuur – vähem ülemusi, kogu tehas töötab ühtse meeskonnana
  
• Kui valdav osa detaile saabub lähemalt on risk väiksem
  
• 
  
• Autotööstuse etappid – tootearendus , osade valmistamine, kokkupanek, turundus , hooldustööd ja teenindus.
  
• Keskendutakse tootearendusele ja turustamisele.
  
• 
  
• Kõrgtehnoloogiline tootmine(KTT)
  
• Tekkis peale teist maailmasõda
  
• KTT on strateegiline valdkond mida suunavad riikide valitsused
  

• Suuremad firmad neelavad väiksemad alla moodustades strateegilisi liite alusuuringute ja uute tehnoloogiate väljatöötamise vallas.
  
• 
  
• Kõige olulisem on uurimis ja arendustöö. Uurimisüksused asuvad hea transpordiga ja looduskaunis kohas.
  
• Teadus ja tehnoloogiapargid suurlinnadest kuni 200 km kaugusel
  
• Vajalik teadlaste -tehnikute suur hulk väikesel teritooriumil. Vaja on ka ettevõtlikke inimesi kes aitaksid teadlased ärimaailma.
  
• Tootmises on palju käsitööd, mida tehakse odava töö maades.
  
• 
  
• Elektroonikatööstus
  
• ET alus - transistor leiutati 1948 usas
  
• ET kõige olulisem osa on pooljuhtide , mälukiipide ja mikroprotsessorite tootmine
  
• 1950 tekkis USA kaitsetööstuses
  
• 1980 kerkisid esile jaapani firmad
  
• 1990 tuli turule Lõuna-Korea
  
• viimasel ajal kasvab Kagu-aasia riikide Malaisia ja Indoneesia osakaal
  
• Euroopa pannus on vaid 9%
  
• 
  
• Koduelektroonikatööstus(KET) – elektroonikatööstuse algharu, sõltub suuresti käsitööst ja kaubamärk on oluline. Oluline pole tehnoloogia viimane sõna.
  
• Ettevõtted paiknevad hajusalt sõltudes turust ja odavast tööjõust
  
• 10 KET ettevõtet annavad umbes 80% maailmatoodangust 10-st 8 pärineb jaapanist, euroopas on suurim Philips
  
• Jaapanis on KET strateegiline sektor , arendati riiklike programmide poolt
  
• 
  
• Metallurgia
  
• Metallurgia - tegeleb metallide kaevandamise , maagi rikastamise ja sulatamisega
  
• Metalli saab maakidest ja vanametallist(peamiselt kõrgelt arenenud riigid)
  
• Enamik maake rikastatakse(vabanetakse lisaainetest), metall sulatatakse ja valmistatakse erinevaid sulameid . Vaja on palju energiat. Sulametall valatakse vormidesse ning töödeldakse
  
• Et saada vastupidavaid sulameid lisatakse terasele mangaani niklit volframi jm. metalle .
  
• 
  

Kuni 20 saj koondus terase ja malmi tootmine söe leiukohtadesse. Nüüd saab kasutada sulatamiseks ka elektrit ja maagaasi, sulatusettevõtted on paigutatud odava elektri piirkondadesse ja sadamalinnadesse. Suurimaks terase tootjaks on Hiina Jaapan ja USA.
Alumiiniumi tootmine – kerge ja vastupidav. Lennuki, laevaehituses, elektrijuhtmete valmistamisel. Tööstuslikult toodetakse metalli boksiidist.
Alumiiniumi tootmisel suur energiakulu – tehased odava elektriga piirkonnas.
Varasemal ajal koondusid tehased mäestikupiirkondadesse – odav hüdroenergia. Tänapäeval sadamalinnades, suurte gaasijuhtmete läheduses.
Kõige enam toodavad alumiiniumi Hiina, Venemaa, USA ja Kanada. Usa ja Kanada veavad kogu boksiidi sisse.
Kergtööstus
Tekstiili ja rõivatööstus, naha ja jalatsitööstus
Tüüpiline lihtsa tehnoloogiaga “vana tööstus” uuendamise võimalused on piiratud ja ammendunud.
Kaubamärke omavad moefirmad tegeleavd peamiselt disaini, turunduse ja müügiga
Ettevõtluse paiknemist mõjutab tööjõu maksumus

• Moe muutus on peamine tegur mis mõjutab toodangu ostmist
  
• Tähtis on meedia, popkutluur ja spordi, kui müügi mõjutaja tähtsus
  
• 
  
• Kergetööstuse paigutus – tekstiilitööstuse ettevõtete kõige kiirem kasv arengumaades.
  
• Rõivatööstus veel enam hajutatud, praegused suurtootjad on arengumaad .
  
• 
  
• Tehnoloogilise uuendused on suunatud tootmisprotsessi lühendamisele ja käsitöö asendamisele automaatliinidega.
  
• Tekstiili ja rõivatööstuses on ülekaalus suurettevõtted
  
• 
  
• Tekstiilifirmad järgivad ühte kolmest põhistrateegiast:
  
• Toota standardseid kaupu suurtele turgudele, viies hinna võimalikut alla.
  
• Hankida suuri turge kasutades madalapalgalist tööjõudu eksporttootmise tsoonides.
  
• Toota väikestes kogustes kvaliteetseid tooteid spetsiaalsetele turuniššidele, toodang müüakse kõtrge hinnaga.