Vastus leiad õppematerjalist: Geograafia esmasektor

Geograafia esmasektor (3)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kui suur osa maakera rahvastikust elatab end põllumajandusliku tööga?
Mis moodustab haritava maa mis looduliku rohumaa?
Missuguste näitajatega iseloomustatakse põllumajanduse tähtsust mingis riigis?
Millest sõltub erinevate kultuuride ja loomade kasvatamise võimalus erinevates maailma piirkondades?
Mis agrokliimavöötmesse jääb Eesti?
Kus pole põllumajanduslik tegevus üldse võimalik?
Missugustesagrokliimavöötmetes on võimalik saada vaid 1 saak kus rohkem?
Missugustes on vajalik kunstlik niisutamine missugustes kuivendamine?
Kus on vegetatsiooniperiood aastaringne?
Mis on kiukultuurid?
Mis õlikultuurid?
Mis tehnilised kultuurid?
Kus esinevad tänapäeval?
Mis on ekstensiivne ja mis intensiivne põllumajandus?
Mis iseloomustab agraarajastu industriaalajastu ja infosajastu põllumajandust?

GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖ “ ESMASEKTOR ”

Esmasektor
Esmasektori ehk hankiva sectori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. Kõrgelt arenenud infoühiskonnas, kus tööviljakus on väga kõrge, tullakse toime vähese tööjõuga. Esmasektori allharud: põllumajandus ( taimekasvatus ja loomakasvatus ), metsandus, kalandus , jahindus, toorainet töötlevad harud (toiduaine-, kerge-, metsatööstus) ja paljud teenused (aretustegevus, maaparandus , nõustamine); maavarade kaevandamine kuulub nii esmasektori kui ka töötleva tööstuse alla.
Arenenud riikides, kus põllumajanduses kasutatakse kõrgtehnoloogia saavutusi, on selles sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist ( Suurbritannia 1%, Rootsi 2%). Arengumaades leiab põllumajanduses rakendust valdav osa tööealistest elanikest, tööd tehakse endiselt käsitsi või loomade abil algeliste põllutööriistadega ( Angola 85%, Etioopia 80%)

Põllumajandus ja selle jagumine taime- ja loomakasvatuseks
Taimekasvatus:

teraviljad (nisu, riis , maid, oder , hirss , rukis jt)
mugulviljad (krtul, bataat , maniokk , jamss jt)
õlikultuurid ( sojauba , päevalill, puuvill , raps , õlipalm, maapähkel jt)
suhkrukultuurid ( suhkruroog , suhkrupeet )
mõnukultuurid (kohv, tee, koka, kakao jt)
söödakultuurid (juurviljad, põldhein)
kiukultuurid (puuvill, lina, kanep jt)
köögiviljad ( tomat , kurk, kapsas , salat jt)
puuviljad , marjad ( apelsin , õun, viinamari jt)

Loomakasvatus:

veised ( piimakari , lihakari, tööloomad)
sead
lambad (villa- ja lihalambad )
linnud ( kanad , kalkunid, pardid , haned jt)
karusloomad (polaarrebased, naaritsad jt)
muud loomad ( hobused , kaamelit , kitsed jt)
siidiusskasvatus
mesindus

Kui suur osa maakera rahvastikust elatab end põllumajandusliku tööga? Umbes 45%

Maakera maakasutus: põllumajandusliku maa osakaal s.h haritava ja rohumaa osakaal, metsamaa osakaal?
Kõige enam hõlmab põllumajanduslik maa (31%), sinna alla kuulub nii haritav maa (10%) kui ka rohumaa (21%). Metsamaa hõlmab endale 27%. Siseveekogud ja liustikud 20%. Kõlbmatu, vähekõlbulik või rikutud maa 19% ning teed ja ehitised 3%.

Mis moodustab haritava maa, mis looduliku rohumaa?
Haritav maa: põllud, mitmeaastased istandused .
Loodulikud rohumaad: niidud, väheväärtuslikud karjamaad.

Missuguste näitajatega iseloomustatakse põllumajanduse tähtsust mingis riigis?
Põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtusega SKT-s.

Põllumajandust mõjutavad tegurid
Looduslikud:

Kliima
- temperatuur Kui kõik need 3 tegurit on head, st temperatuur on parajalt soe,
- niiskusolud kuid mitte liiga kõrge; niiskusolud on head ning kasvuperiood
- kasvuperiood on võimalikult pikk, siis on põllumajanduslikud tegurid väga

soodsad.

Mullad
- viljakus Kui kõik need 3 tegurit on head, siis on selles piirkonnas head
- põuakindlus põllumajanudslikud tegurid.
- paksus, lõimis

Reljeef
- tasane, mägine Kui maapind on tasane ning nõlva kalle pole väga suur, siis on
- nõlva kalle head tingimused põllumajanduseks.

Majanduslikud:

Kapital
- hooned Kui on olemas põllumajanduseks vajalikud asjad, siis
- masinad , seadmed sujub põllumajandus kindlasti paremini
- väetised
- seemned, tõuloomad

Tööjõud

tööjõu kvaliteet Kui on olemas vajalik tööjõud ja kui töö tehakse korralikult,
traditsioonid siis sujub kõik palju paremini

Valitsuse poliitika

toetused Kui riik jagab toetusi, siis põllumajandus sujub paremini.
tollipoliitika

Põllumajanduse jagunemine elatus- ehk naturaalmajanduslikuks ja turumajanduslikuks
Elatud - ehk naturaalmajanduslik põllumajandus ( omatarbeline ): kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks.
Turumajanduslik põllumajandus (kaubaline): esmane eesmärk on toodangu müük.

Haritava maa pindala piirkonniti, analüüs
Kõige suurem on see Okeaanias (1,94 ha elaniku kohta), Põhja-Ameerikas (0,74 ha elaniku kohta), Ida-Euroopas (0,68 ha elaniku kohta). Kõige väiksem on Ida-Aasias (0,10), Kagu-Aasias 0,18) ja Lõuna-Aasias (0,19)

Millest sõltub erinevate kultuuride ja loomade kasvatamise võimalus erinevates maailma piirkondades?

Vegetatsiooniperioodi pikkusest
Sademetest
Pinnamoest
Mullastikust

Agrokliimavöötmed
Agrokliimavööde
Iseloomustus
POLAARKLIIMA
Kogu aasta on külm ja põllumajandusefa tegelemine on võimatu.
LÄHISPOLAARKLIIMA
Kuna seal on lühike vegetatsiooniperiood ja kasin soojushulk (aktiivsete temepratuuride summa alla 1000C), siis on võimalik vaid paremates mullastikutingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure ( redis , sibul , marane kartul ). Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev.
JAHE PARASVÖÖDE
Parasvöötmes üks saak aastas!
Vegetatsiooniperioodi pikkus on 3-5 kuud. Levib okasmets. Suvi on lühike ja jahe, talv kül ja pikk. Põllumajanduslikku maad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Sellistes olukordades saab kasvatada mitmeid teravilju, nagu rukist, kaera ja otra, kartulit ja köögivilja, lina ja rapsi.
MÕÕDUKAS PARASVÖÖDE
Parasvöötmes üks saak aastas!
Vegetatsiooniperioodi pikkus on viis kuud või enamgi . Eristatakse kolm valdkonda: mereline kliima (pehme ja niiske talv, kasvavad peale teraviljade hästi ka istanduste põhikuluuturid sõsrad ja õunapuud; mullad on keskmise viljakusega, üsan hästi haritavad, kuid kohati vajavad kuivendamist ; arvukad rohumaad on eeluseks piimakarjakavastusele), mandriline valdkond (kultuuride valikut piirab külm talv, mõnkord kahjustab saaki põud; lühikese vegetatsiooniperioodi tõttu (lõhike kevad ja ja varane sügis) peab kõik tööd tegema ära väga kiiresti) ja Kaug-Ida mussoonvaldkond (põllukultuurid kannatavad põua käes vegetatsiooniperioodi alguses; mõnel aastal raskendavad saagikoristust suve lõpu ja sügise rohked sademed).
SOE PARAASVÖÖDE
Parasvöötmes üks saak aastas!
6-kuune või pikem vegetatsiooniperiood; võimalik kasvatada soojalembeseid kultuurtaimi (hiliseid teraviljasorte, sh riidi ja maisi, päevalille, suhkrupeeti, köögivilju, sojauba, viinamarju. Parasniiske valdkond üsna viljakate ja püsivate muldadega on agroklimaatiliselt maailma hinnatumaid piirkondi. Kuivas mandrilises valdkonnas on viljakad mustmullad, mis kannatavad vee- ja tuuleerosiooni, kuivematel aladel ka sooldumise tõttu. Lühike, kuid võrdlemisi külm talv ja vähene sademete hulk.
LÄHISTOOPILINE VÖÖDE
2 saaki aastas!
Vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima (8-12 kuud). Niisutamise abil on võimalik põllukultuure siiski kogu aasta jooskul kasvatada ja kaks saaki saada. Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid kuum ja põuane suvi. Mullad on viljakad, ent vihmavesi põhjustab mäenõlvadel mullaerosiooni. Paremini kasvavad sellistes oludes mitmeaastased intanduskultuurid. Kasvatatakse puuvilju , viinamarju, olive, tsitruselisi, oma tarbeks ka talinisu ja maisi. Merest kaugemal, mandrilises valdkonnas on suur niiskusepuudus, looduslikult levivad seal kõrbed ja poolkõrbed. Lõhikese, kuid üsna külma talve tõttu ei saa kasvatada külmaõrnu kultuure. Põllumajandus on võimalik oaasides ja kunstliku niisutuse korral. Idarannikute niiskes valdkonnas, kus sademeid on tikkalikult ja vegetatsiooniperiood kestab 8-11 kuud, saab aastas 2-3 saaki. Talv on lühike ja pehme ning seda taluvad isegi külmaõrnad kultuurid.
TROOPILINE VÖÖDE
Vegetatsiooniperiood 12 kuud!
2-3 saaki aastas!
Seal koguneb kõige enam soojust aasta jooksul (kuni 11 000C), temperatuur ei lange kunagi alla 0C. Ka kõige jahedamatel kuudel on temperatuur 15-20C vahemikus ning aastane kõikumine piirdub viie kraadiga. Neil aladel levivad maailma suurimad kõrbed. Põllumajandusega saab tegeleda ainult oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Niisutavatel põldudel on võimalik kasvatada suhkrurooga, puuvilla , datlipalmi, kohvipuud jms.
LÄHISEKVATORIAALNE VÖÖDE
Vegetatsiooniperiood 12 kuud!
2-3 saaki aastas!
On aastaringselt soe, kuid sademeid langeb ebaühtlaselt. Lühikese vihmaperioodiga (alla kuue kuu) savannides on põua tõttu sageli ikaldusi. Kasvatakse põuakindlamaid kultuure nagu hirss, maapähkel, sisal jms, niisutatavatel aladel puuvilla või riisi. Väheviljakad mullad alluvad kergesti vee- ja tuuleerosioonile või kivistuvad hõlpsasti. Pika perioodiga (üle kuue kuu) savannialadel saab taimekasvatusega tegeleda aastaringselt. Niisutavatelt maadelt saab aastas isegi kolm saaki. Mullad ei ole kuigi viljakad, mistõttu saagikus jääb väikseks. Kultuurtaimede mitmekesisus on suur.
EKVATORIAALNE VÖÖDE
Vegetatsiooniperiood 12 kuud!
2-3 saaki aastas!
Väga niiske kliima ning peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks vähesobivad. Haritavad maad, pesmiselt instandikke, ei ole kuigi palju, rohumaid pole peaaegu üldse.

Mis agrokliimavöötmesse jääb Eesti? Parasvöötmesse

Missugused agrokliimavöötmed on kõige sobilikumad põllumajanduslikuks tegevuseks, missugused ebasobivad ja kus pole põllumajanduslik tegevus üldse võimalik?
Ei ole võimalik: polaarkliimas.
Kõige sobilikum: mõõdukas parasvööde, soe parasvööde.
Ebasobivamad: kõik teised.

Missugustesagrokliimavöötmetes on võimalik saada vaid 1 saak, kus rohkem?
1 saak aastas: lähispolaarkliima, parasvööde (3)
2 saaki aastas: lähistroopiline vööde
2-3 saaki aastas: troopiline, lähisekvatoriaalne, ekvatoriaalne vööde.

Missugustes on vajalik kunstlik niisutamine, missugustes kuivendamine?
Kuivendamist: mõõdukas parasvööde
Niisutamist: lähistroopiline, troopiline, lähisekvatoriaalne vööde

Kus on vegetatsiooniperiood aastaringne?
Troopilises, lähisekvatoriaalses, ekvatoriaalses vöötmes.

Osata nimetada igas agrokliimavöötmes viljeldavaid taimekultuure

Polaarkliima: -
Lähispolaarne: redis, sibul, varane kartul
Jahe parasvööde: rukis, kartul
Mõõdukas parasvööde: nisu, oder, kaer, viinamari, puuviljad
Soe parasvööde: oliivipuu, tsitruselised , puuvill, riis, soja, viinamari
Lähistroopiline: talinisu, mais, viinamari, oliivipuu, tsitruselised, riis
Troopiline: datlipalm, puuvill, sukruroog, riis, nisu
Lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne: hirss, maapähkel, riis, suhkrutoog
Pika vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne: hirss, maapähkel, puuvill, maniokk, jamss, mais, riis, banana, sisal
Ekvatoriaalne: maniokk, mais, riis, banana, suhkruroog, kakaopuu, kohvipuu , kautšukipuu, õlipalm

Mis on kiukultuurid? Mis õlikultuurid? Mis tehnilised kultuurid?
Tehnilised kultuurid on põllu- ja istanduskultuurid, mida kasvatatakse tööstuslikuks tooraineks . Enamik tehnilisi kultuure kasvab troopilises ja lähistroopilistes Lõuna riikides. Mitmed Lõunariigid on nn monokultuurimaad, mis kasvatavad vaid üht tehnilist kultuuri ekspordiks (kohvi, tee, suhkruroog). Tehnilised kultuurid jagunevad õlikultuurideks (päevalill, sojauba, raps, maapähkel, õlipalm, oliivipuu), kiukultuurideks (puuvill, lina, kanep), tärklisekultuurideks (kartul ja maguskartulid: maniokk, bataat ja jamss), suhkrukultuurideks (suhkrupeet ja suhkruroog) ja mõnukultuurideks (tee, kohv, kakao, koka, tubakas)

Nimeta kõik põllumajanudsliku tootmise vormid ja iseloomusta neid. Osata ka omavahel võrrelda. Missugused neist ja kus esinevad tänapäeval?
Segatalud – agraarreformi järgne mõisasõltuvusest vabanenud talu, kus mõnda kultuuri hakatakse kasvatama ka müügiks. Kultuuride valik oleneb piirkonnast. Iseloomulikud on arengumaades. Kaasjal kasvatab talunik Kariibi mere saartel banaane ja Brasiilias kohviube, Kagu-Aasias heveapuud ja Sri Lankal teepõõsast. Aja jooksul muutusid segatalud aina tootlikumaks ja müüsid juba suurema osa oma toodangust.
Spetsialiseeritud suurtalud – moodne kõrgtootlik taluvorm, mis kujuneb segatalust kitsa spetsialiseerumise ja agraartööstusklastrisse lülitumise käigus. On levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, nande arvab kasvab ka Jaapanis , kuid arengumaades on neid veel vähe.
Piimakarjatalud – kõigepealt kujunes spetsialiseerumine välja väga töömahuka toootmisega piimakarjataludes. Lisaks piimatootmisele kasvatatakse silokultuure ja teravilja loomasöödaks. Piimakarjatalusid on kõige rohkem Põhja-Euroopas, USA ja Kanada kirde- ja loodeosas, Jaapani põhjaosas ning Uus- Meremaal . Viimasel ajal tekib neid ka lõunapoolsematesse piirkondadesse suurlinnade lähedusse, kus on palju tarbijaid.
Ekstensiivsed teraviljatalud on levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm. Rohtlaaladel. Teraviljatalud on väga suure pindalaga ja seal kasvatatakse peamiselt nisu.
Rantšo on suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Rantšo annab väga odavat toodangut, kuid selleks peab olema kümneid tuhandeid hektareid karjamaid. Suuremais kulutusi tehakse vaid tõuaretusele ja veterinaarteenindusele. Rantsod on levinud USA kuivas lääneosas, Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas.
Istandus on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi (kohvi, suhkrutoogu, puuvilju jms.) müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Istandustes kasutatakse odavat tööjõudu. Eelkõige arengumaades.
20. Mis on ekstensiivne ja mis intensiivne põllumajandus?
Ekstensiivne põllumajandus – toodangu kasv tagatakse põllumajandusmaa laiendamise või kariloomade arvu suurendamisega. Kasutatakse hõredalt asustatud piirkondades, kus on maad palju, kuid tööjõudu piiratud. Näiteks teraviljakasvatus ja rantšod.
Intensiivne põllumajandus – toodangu kasv saavutatakse väetiste kasutamise abil; kasutatakse tavaliselt kõrge arengutasemega tihedalt asustatud piirkondades, näiteks loomavabrikud, linnukasvatus (segatalud)
21. Mis iseloomustab agraarajastu, industriaalajastu ja infosajastu põllumajandust?

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 157 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-06-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

157 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

annndra Õppematerjali autor

geograafia esmasektori tähtsam info

geograafia esmasektor põllumajandus

Sarnased õppematerjalid

doc

Maailma põllumajandus

Kordamine geograafia kontrolltööks Maailma põllumajandus Õp lk 85-97 · Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast ning jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. · Põllumajanduse struktuur sõltub looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaal-majanduslikest suhetest ja ka rahvuslikest traditsioonidest. · Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: elatus e naturaalmajanduslik (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline). Esimesel juhul kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks, kaubalise põllumajanduse esmane eesmärk on aga toodangu müük. · Nüüdisajal on enamiku riikide põllumajandus spetsialiseerunud ja seega kaasatud maailmamajandusse. Spetsialiseeritud kaubaline põllumajandus annab peamise osa maailma põllumajandustoodangust. Agr

Geograafia

ppt

Agrokliimavöötmed ja tootmise vormid

Agrokliimavöötmed ja tootmise vormid Agrokliimavöötmed · Polaarkliima vööde · Lähispolaarkliima vööde · Jahe parasvööde · Mõõdukas parasvööde · Soe parasvööde · Lähistroopiline vööde · Troopiline vööde · Lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. · Pika vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. · Mäestike vööde POLAARKLIIMAVÖÖDE · Väga külm ja kuiv kliima · Põllumajandust ei toimu LÄHISPOLAARKLIIMA VÖÖDE · Lühike vegetatsiooni- periood · Aktiivsete temp. summa < 1000°C · Kasvatakse lühiajalist öökülma taluvaid ja kiirekasvulisi kultuure (Redis, spinat, sibul, naeris, kartul) · Põhjapõdrakasvandused PARASVÖÖDE · Pindalalt kõige ulatuslikum 1 saak aastas (500 mln ha põllumaad +700 mln ha rohumaad) Eristatakse: · Enamik haritavast maast rohtla ja lehtmetsavööndis 1) jahedat, · Põhjaosas lühike, kesk- ja

Kliimav??tmed

ppt

Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid

PÕLLUMAJANDUSE ARENGUT ja PAIGUTUST MÕJUTAVAD TEGURID TEGURID LOODUSLIKUD MAJANDUSLIKUD TEHNIKA TASE KLIIMA KAPITAL Maa väetamine (temperatuur, (hooned, masinad, Maaparandus niiskusolud, seadmed, väetised, Mehhaniseerimine kasvuperiood) seemned, tõuloomad) MULLAD Elektrifitseerimine TÖÖJÕUD (viljakus, Kemiseerimine (tööjõu kvaliteet, Transpordi areng lõimis, paksus, traditsioonid) põuakindlus) RIIGI MAJANDUS RELJEEF POLIITIKA (tasane, mägine, (toetused, nõlva kalle) tollipoliitika) GEOGRAAFILI- MAA Põllumajanduse peamine r

Geograafia

152

ppt

Põllumajandus ja toiduainetetööstus

1. Kas ja kuidas toetatakse põllumajandust riigi eelarvest 2. Kas ja kui palju antakse põllumeestele eksporttoetust 3. Kas kasutatakse impordimakse või kaitsetolle, et tagada siseturg oma põllumeestele EL ja põllumajandus Igal aastal eraldatakse ligi pool eelarvest Import ja eksport reguleeritud maksudega/ toetustega Toetused seotud kvootidega Üheks oluliseks eesmärgiks on kerkinud säilitada ja arendada maaelu Toodab põllumajandussaadusi rohkem kui tarbib Taimekasvatuse geograafia Pool maakera põllumaast (0,7 mld ha) teravilja all Tähtsamad teraviljad : RIIS, NISU, MAIS NISU ja RIISI kogusaak maailmas võrdne Suurimad RIISI tootjad: HIINA (200 mlnt/a) ja INDIA (150mlnt/a) Suurimad NISU tootjad: HIINA, INDIA, USA, PRANSUSMAA, VENEMAA Suurimad MAISI kasvatajad : USA (44% ), HIINA (18%) Taimekasvatuse geograafia RUKIS hõlmab vaid 3% nisu toodangust (VENEMAA, SAKSAMAA, POOLA) Põhja riigid tarbivad ¾ maailma teraviljast 2/3 tarbitavatest rasvadest saadakse

Põllumajandus

docx

Geografia - majandus ( kalandus, metsandus, energia )

3.4. Vee-energia Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara (saab kasutada niisutuseks või elanikkonna veega varustamiseks, puhkemajanduse arendamiseks jne). Arenenud riikides püütakse loobuda ehitamast kõrgeid tammesid. Hüdroelektrijaamadele oluline piisava tarbimise olemasolu, suurte liinikadude tõttu ei tasu elektrienergiat kaugele vedada. Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USA-s ja Kanadas. Kokku neis kahes neljandik maailma veejõujaamade elektritoodangust. Euroopas toodetakse suurem osa vee-energiast Norra, Rootsi, Island, Apli riikides (Prantsusmaa,Itaalia,Sveits,Austria) ja Venemaal. 3.5 Tuumaenergia Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Kütusena kasutatakse uraani (varusid umbes 50 aastaks). Rikkaimaid uraanileiukohad Kanada, Usa, LAV. Tuumajaamade rajamine jõukohane

Geograafia

doc

AGROKLIIMAVÖÖTMED

AGROKLIIMAVÖÖTMED 1. Polaarkliima On kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. Loomadest suudavad kohaneda ainult väga vähesed. 2. Parasvööde Tingimused põllumajandusega tegelemiseks üsna erinevad. Kevadised ja sügised öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab parasvöötmes vaid ühe saagi aastas. Suvi on soe ning talv on külm. Suvel on keskmine õhutemperatuur 15°C, talvel alla 0°C. Talvel sajab kohati lund. Neli selgesti eristuvat aastaaega: kevad, suvi, sügis, talv. Parasvöötme metsad (sega, leht ja okasmetsad), rohtlad. Soojushulga alusel eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvöödet. 3. Jahe parasvööde Vegetatsiooniperiood kestab vaid 35 kuud. Levib looduslikult okasmets. Suvi on lühike ja jahe ning talv külm ja pikk. Põlluajanduslikku maad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Sellistes olud

Geograafia

doc

Geograafia konspekt põllumajanduse kohta

Geograafia konspekt PÕLLUMAJANDUS Põllumajanduse peamine resurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast ning jaguneb: 1. Haritavaks maaks- põllud, istandused 2. Looduslikuks rohumaaks- niidud, karjamaad Põllumajanduse struktuur sõltub peamiselt looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaal-majanduslikest suhetest, rahvuslikest traditsioonidest. Looduslikud tegurid- kliima (temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood), mullad (viljakus, põuakindlus, paksus, lõimus), reljeef (tasane/mägine, nõlva kalle) Majanduslikud tegurid- kapital (hooned, masinad/seadmed, väetised, seemned/tõuloomad), tööjõud (kvaliteet, traditsioonid), valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika) Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloomustatakse tavaliselt põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega SKT-s. Arenenud riikides (kõrgtehnoloogilistes) on põllumajanduse sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist. Arengumaades on sektor

Geograafia

doc

Geograafia (põllumajandus)

Geograafia KT kordamine. Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed põllimajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa 1 hõlmab peaaegu kogu maismaast 3 jaguneb: haritav maa looduslik rohumaa ligi 1,5 miljardit hektarit haritavat maad on enamjaolt põldude, kuid ka mitmeaastaste istanduste all. kõige üldisemalt võib põllumajanduse jagada kaheks elatus- e. naturaalmajandus(omatarbeline) turumajandus (kaubaline) nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud Polaakliima kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. Lähispolaarne kliima lühike vegetatsiooniperiood kasin soojushulk vaid parimates mullastikutingimustes kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure redis sibul varajane kartul ... Parasv?

Geograafia

Rohkem sarnaseid