Energiamajandus (1)

GEOGRAAFIA GE2
1. ENERGIAMAJANDUS
Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektri-, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale.
Elektroenergeetika – elektrienergia / soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine. Toorainet (kivisüsi, põlevkivi) saan energatööstusest või keemiatööstuselt (masuut) või loodusest (päikeseenergia, maaenergia, tuuleenergia , geotermaalenergia ).
LK. 65 skeem
Looduslike energiavarade hankimine
Eletri -, soojusenergia-, mootorikütuse tootmine
Energia toimetamine tarbijale
Nafta ja gaasi ammutamine ja töötlemine
Tahkete kütuste(söe, turba, uraanimaagi) kaevandamine, rikastamine jne
Elektrijaamad , naftatöötlemistehased
Kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad jne
Geoloogilised uuringud, kaevandusohutus jms
Uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm
Elektriliinide, torujuhtmete ehitus ja hooldamine jm
Äriteenused
1. MUUTUSED ENERGIAMAJANDUSES
Energiaallikate liigitamine:
1) taastuvad
2) taastumatud
1) traditsioonilised
2) alternatiivsed
muunudmise järgi looduses LK. 67 joonis
1) esmased – tekkinud looduses
2) teisesed – muunudnud
3) kolmandased
Energiaallikate jaotus
Taastuvad energiaallikad
Taastumatud energiaallikad
┌Vee-energia a
┌Nafta
├Tuuleenergia a
├Maagaas
Päikeseenergia
┴Puit jm bioenergia
┼Kivi- ja pruunsüsi
├Põlevkivi
└ Turvas
Maa pöörlemise energia
Loodete energia a
Tuumaenergia
Uraanimaak
Maa siseenergia
Maasisene soojus a
Termotuumaenergia
a – alternatiivsed energiaallikad
LK. 67 diagramm
Millised energiaallikad on maailmamajanduses tähtsamad?

• nafta 40%
  
• maagaas 28%
  
• tahke kütus 20%
  
• vee-, tuumaenergia 5%
  
• muu 2%
  

Millised energiaallikad on elektrienergias tähtsamad?

• nafta (10%)
  
• tahke kütus 30%
  
• veeenergia 19%
  
• tuuleenergia 19%
  
• maagaas 15%
  
• muud ( biogaas , tuul päike)
  

Milleks kasutad energiat? Millisest looduslikust ressursist seda energiat toodetakse?
1) elektrienergiat kohvi keetmiseks, helistsamiseks, interneti kasutamiseks, valguseks (Kirde-Eesti põlevkivi)
2) soojusenergiat kütteks
3) mootorikütust autoga sõitmiseks
Eestis leidus põlevkivi, puitu, turvast, biomassi.
Taastumatuid energialiike kasutatakse rohkem kui taastuvaid, sest kasutegur on suurem, taastumatud energialiigi toorained on kergemalt kätte saadavad ja neid on ka kergem elektri/soojus energiaks ümber töödelda..
Energia liik, selle osatähtsus
Kasutusalad
Varud, kus paiknevad?
Suurimad tootjad
Suurimad eksportijad
Suurimad importijad
Kasutamise eelised
Kasutamise puudused
Nafta
40%
taastumatu , traditsiooniline
Mootorikütus,soojus, elektrienergia, keemiatööstuse tooraine
Lähis-Ida, Kesk-ja Lõuna Am., Saudi- Araabia , Iraak, Araabia ÜE
Usa, Saudi-Araabia, Venemaa, Iraan , Mehhiko
Saudi-Araabia, Venemaa, Norra, Iraan
Usa, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Jaapan
- suur kütteväärtus
- lihtne transportida tankerite või torujuhtmetega
- puuraukude rajamine merre on keeruline
- ammutamisel ja tarnspordil võib tekkida reostusoht
- vajab ümbertöötlemist, puhastamist
Maagaas
28%
taastumatu,
traditsiooniline
Soojusenergia, elektrienergia, keevitustööd, keemiatööstuse tooraine
Venemaa, Iraan, USA, Kanada
Venemaa, Usa, Kanada, Suurbritannia, Holland
Venemaa, Kanada, Alžeeria, Norra, Turkmenistan
Usa, Lääne-Euroopa
- suur kütteväärtus - ei vaja ümberöötlust
- vähe saasteaineid
- tuleohtlik
- transport peaiselt torujuhtmeid pidi
Tahked kütused
(kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas)
20%
taastumatu, traditsiooniline
Elektrienergia, soojusenergia, koksisöena metallurgias, keemiatööstuse tooraine
Varusid 230 aastaks
USA, Venemaa, Hiina, India, Austraalia
Hiina, USA, India, Austraalia , LAV
Austraalia, LAV, USA, Hiina, Colombia
Jaapan, Lääne- Euroopa

• suured varud
  
• hästi mehaniseeritud kaevandused
  

Kasvuhoonegaside emisioon, karjäärid rikuvad maastikku, transport on kulukas ja mahukas
Vesi
5%
taastuv, alternatiivne
Elektrienergia
Suure languse ja vooluhulgaga jõed
Kanada, USA, Brasiilia, Hiina , Venemaa
Kaudne eksport
Island , Norra, Venemaa
Taastuv energiaallikas, ei teki saasteaineid, väikesed jooksvad kulud
Ei ole võimalik igale poole rajada, rajamine on kallis, muutub veekogu ökosüsteem
Tuumaenergia
5%
taastumatu,
traditsiooniline
Elektrienergia
Uraanivarud:
Austraalia, Kanada, LAV, Namiibia , Prantsusmaa
USA, Prantsusmaa, Jaapan, Saksamaa, Venemaa
Austraalia, Niger, Kanada, Prantsusmaa
Leedu, Belgia, Slovakkia
Transport väike, energia kasu suur, ei saasta keskkonda, suurtes kogustess saab odavat energiat
Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjutuks tegemise tehnoloogia puudub. Ehitamne on väga kapitalimahukas. Avarii korral keskkonnasaastatus VÄGA SUUR
Tuuleenergia
taastuv, alternatiivne
Elektrienergia
Avatud maastik , rannikud
Saksamaa, Hispaania , USA, India, Taani, Itaalia
Tasub rajada ka väiksema energia tarbimise korral
Tehnoloogia on kallis
Tuule kiirus on ajaliselt ebaühtlane
Päikeseenergia
Taastuv, alternatiivne
Elektri- ja soojusenergia
Troopiline ja lähistroopiline kliimavööde
USA, Šveits, Hispaania, Iisrael, Egiptus
Keskkonnasõbralik, tasub rajada ka väikse energiatarbimisega
Vajab palju päikeseeneriga hulka, vajab kombineerimist teiste energiatootmise viisidega
Maa siseenergia (geotermaalenergia)
Taastuv, alternatiivne
Elektrienergia ja soojusenergia (nt vee soojendamine )
Seismilised piirkonnad , laamade kokkupuute-piirkonnad
USA, Filipiinid , Itaalia, Hawaii , Island
Taastuv, keskkonnale mõju minimaalne, tasub rajada ka väikse tarbimise korral
Kasutusalad on piiratud, saadav energiahulk on väike, kulutused on suured
Biomass
Aeglane taastumine
Valdavalt soojusenergia
Kus on taimkatet
Ei teki saasteaineid, tasub rajada ka väikse tarbimisega
Saadav energia hulk on väike
Lainete energia
Tõusu-mõõna energia
2.NAFTA
Rahvusvahelised naftatöötlemistehased:
 Royal Dutch Shell (Inglismaa, Holland)
Exxon/ Mobil
Lukoil (Venemaa)
British Petroleum
Nafta transportimisvõimaluste eelised ja puudused:
Nafta transport mööda torujuhtmeid
Nafta transport tankeritega
Eelised:
1) suured ja pidevad vedamised
2) odav transport
3) vajab vähe tööjõudu
Eelised:
1) suuri koguseid saam transportida kõikjale
2) vedu on odav
Puudused:

rajamine on keeruline

keskonna oht

visuaalne kahju
Puudused:
1) vajalikud on spetsiaalsed sadamad

õnnetuste korral on reostus suur

terrorismi oht
Kuidas mõjutavad järgmised tegurid nafta hinda?
1) leiukoha paiknemine : raskem rajada merre. Mida lähemal, seda väiksemad transpordikulud.
2) varude suurus: mida suuremad varud, seda väiksem on lõpuks omahind
3) nafta keemiline koostis: kõrge keemilise koostisega nafta vastu on suurem huvi
4) kivimite koostis ja struktuur: mõjutab kõige vähem, sest tänapäeva tehnika on hea
Millest sõltub nafta hinna kõikumine?
Pakkumise ja nõudmise vahekorrast naftaturul.
3.GAAS
Esineb kas nafta saategaasina või on looduslikud maagaasi puuraugud eraldi. Põhiline koostisosa on metaan .
Suurimad varud: Venemaa-Urengoi.
Suurim maagaasi tootev firma - Gazprom
Kuidas on gaasi osatähtsus energiakasutuses aja jooksul muutunud?
Suurenendu, sest keskkonda saastab vähe ja kütteväärtus on suur.
4.TAHKED KÜTUSED
Kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas
Maailmaturul kaubeldakse ainult kivisöega (koksisöena). Muul on kütteväärtus väike ja transport mahukas.
Koks – mettalurgia jaoks terase ja malmitööstusel
Söe kaevandamine kaevandustes
Söe kaevandamine karjäärides
Eelised:
1) elukeskkond säilib
2) võimalik kasutada sügavamal asuvaid kihte
Eelised:
1) lihtsam rajada
2) vähem tööjõudu
Puudused:
1) ohtlik 3) maapinnavaringud
2) kallis 4) kahjulik tervisele
Puudused:

elukeskkond hävib

saasta õhku
 - maagaas  - kivisüsi  - nafta
5.HÜDROENERGIA e. VEEENERGIA
Majanduslikult on odavam rajada hüdroelektrijaamasid suure langusega veerohketele jõgedele. Lauskmaajõgedele tuleb rajada tamm.
LK. 75 diagramm
Suurimad hüdroenergia tootjad

• Kanada
  
• USA
  
• Brasiilia
  
• Hiina
  
• Venemaa
  
• Norra
  

Riigid, kus HE annab kogu elektrienergiast rohkem kui 30%?
1) Norra 99%
2) Brasiilia 87%
3) Läti 80%
4) Kanada 59%
5) Rootsi 54%
6) Island
6.TUUMAENERGIA
Riigid, kus tuumaenergia osatähtsus elektrienergia bilansis on üle 30%
1) Leedu 80%
2) Prantsusmaa
3) Belgia
4) Slovakkia
5) Bulgaaria
6) Ukraina
7) Rootsi
8) Sloveenia
5 Euroopa riiki, kes tuumaenergiat üldse ei kasuta.
1) Eesti – meil on olemas põlevkivi ja muud pole vaja
2) Norra – hüdroenergia
3) Läti - hüdroenergia
4) Itaalia – tuumaenergia vastane
5) Island
Eestile lähimad tuumaelektrijaamad:
1) Leedus (Ignalina)
2) Soomes (Loviisa)
3) Venemaal
4)Rootsis
7. ALTERNATIIVSED e. ROHELISED ENERGIAALLIKAD
Veeenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia, biomassi energia
 keskkonnasõbralikud
 kasutamine on veel suhteliselt kallis
2.ESMASEKTOR
1. PÕLLUMAJANDUS
Põllumajandusliku maa jagunemine:
 haritav maa  põllumaa, mitmeaastased istandused
looduslik rohumaa
 loomakasvatus
 taimekasvatus e. põllundus
 omatarbeline e. elatusmajandus
 kaubanduslik e. ekspordiks suunatud tootmine
 ekstensiivne põllumajandus (vajatakse palju maad või suurt hulka kariloomi, toodang pindalaühikult on madal, aga kogutoodang on suur)
intensiivne põllumajandus (toodang väikeselt maa-alalt, suur kapitalimahukus, tööjõu ja väetiste kasutus. Toodang pindalaühikult kõrge.)
põllumajandust mõjutavad tegurid:
ÕP.LK. 86 skeem
looduslikud:
 kliima
- vegetatsiooniperiood
-soojushulk arvestades aktiivsete temp. summaga
- niiskusolud
 mullad
- viljakus
- paksus
 reljeef
-tasane, mägine
-kalle
majanduslikud:
 vaja on kapitali
-hooned
- masinad , seadmed
- väetised
-seemned, tõuloomad
 vaja on tööjõudu
-tööjõu kvaliteet
-traditsioonid
 turg
- otse turule, vajab töötlemist või ekspordiks
 valitsuse poliitika
-toetused
-tollipoliitika
KLIIMAVÖÖDE
Veget. periood
Sooojushulk
Niiskusolud
Mullad
Põllumaj. maa
Lähisarktiline
Väga lühike
akt. temp. summa alla 1000˚C
pikk, külm talv
liigniiske (vähe sademeid, aga aurumist pole)
Kehvad. Igikelts takistab niiskuse imbumist.
pl. maa puudub.
põhjapõdrakasvatus, niidud.
Parasvööde
1000-4000˚C
läänes mereline , keskosas kontinentaalne parasniiske, idas mussoonkliima
500 mln ha haritavat maad
700 mln ha rohumaad
-jahe
3-5 kuud
1000-1600˚C
väheviljakas
-mõõdukas
5+ kuud
1600-2400˚C
keskm. viljakus
-soe
6+ kuud
2400-4000˚C
viljakas
Lähistroopiline
8-11 kuud
4000- 8000 ˚C
temp. ei lange alla 0˚C
viljakad
300 mln ha haritavat maad
väga palju istandusi
- vahemereline
talvel niiske, suvel põud
-niiske
rohkelt sademeid, ühtlane jaotus
Troopiline
aastaringne
-11 000˚C, suured öp. kõikumised
kuiv. palju kõr-beid. enamasti vaja niisutust.
väheviljakad
200 mln ha haritavat maad
Lähisekvator.
aastaringne
8000+˚C
sademed eba-ühtlased.
väheviljakad
300 mln ha haritav maa
700 mln ha rohumaa
Ekvatoriaalne
aastaringne
8000+˚C
liigniiske
peaaegu viljatud
40 mln ha har.maa
1.1 PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID
omatarbeline põllumajandus – ekstensiivne põllumajanduslik tootmine, alepõllundus
kaubanduslik põllumajandus – ekspordiks tootmine
Põllumajanduslikke tootmisvorme iseloomustatakse:
 vajalik maa hulk
 vajalik tööjõuhulk
 kogutoodang
 tootlikkus , saagikus, produktiivsus
 levik
- SEGATALUD
 keskmise suurusega maavaldused
 peamiselt oma pere tööjõud, on ka hooajatöölised
 suur osa toodangust läheb müügiks
 kapitalimahukas
-PIIMAKARJATALUD
 peamiselt Põhja-Euroopa, USA, Kanada
 kogutoodang kõrge
 tootlikkus kõrge
 niisked alad, tarbija lähedus
 maahulk väike
-EKSTENSIIVSED TERAVILJATALUD
 levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades P-Ameerikas, Austraalias, Venemaal
 maahulk väga suur
 tööjõu hulk väike
 madal hektarisaak, kuid väiksed tootmiskulud
-RANTŠO
 maahulk suur
 odav toodang
 USA lääneosa, Austraalia, Argentina , Lõuna-Aafrika
 kuivad alad
 kogu toodang läheb müügiks
- ISTANDUS
 kõrge saagikus, kuid palju raha läheb selle tagamiseks ( sordiaretus , väetamine jne)
 odav tööjõud
 eelkõige arengumaades
-LOOMAVABRIK
 väike maa-ala
 palju kapitali läheb ehitistele ja masinatele
 kogu toodang müügiks
 suurte linnade läheduses
 saagikus on kõrge
 tööjõuhulk väike
-AIANDID
 linna lähedal
 kapitalimahukad ( kasvuhooned , valgustus , küte)
 aastaringi töömahukas
 kõrge saagikus ja kogutoodang
 kogu toodang müügiks
1.2 PÕLLUKULTUURIDE GEOGRAAFILINE LEVIK
 TERAVILJAKASVATUS
- aastane toodang u. 2 miljardit tonni (3/4 nisu, riis , mais)
- nisu  USA, Euroopa, Aasia (parasvööde)
- mais  USA, Lõuna-Euroopa, Hiiina, Ladina-Ameerika
- riis  Kagu-Aasia (Hiina, India)
MUGULVILJAD ja KÖÖGIVILJAD

• kartul  parasvööde. pärit Tšiilist-kõige rohkem kasvatab Euroopa regioon (Poola)
  
• maniokk  Lõuna-Ameerika, Aafrika
  
• bataat  Ida-Aasia piirkond, suurim kasvataja Hiina
  

 SÖÖDAKULTUURID

• põldhein, söödajuurviljad, mais, sojaõli
  

 TÖÖSTUSLIKULT KASUTATAVAD KULTUURTAIMED
vajavad töötlemist tooraine toiduainetele, kerge- või kosmeetikatööstusele. kasvatamine tööjõumahukas.

• õlikultuurid (paljude asvatamine väga regionaalne
  
  • sojauba  Hiina, Brasiilia, USA, Jaapan
    
  • maapähkel Hiina, India, Aafrika
    
  • päevalill USA, Ukraina, Ungari, Lääne-Euroopa
    
  • raps  parasvööde
    
  • oliivipuu vahemereline. Itaalia, Kreeka
    
  • õlipalm Kagu-Aasia, Lõuna-Ameerika
    
• suhkrukultuurid
  
  • suhkrupeet  Euroopa (Ukraina, Prantsusmaa, Saksamaa), Põhja-Ameerika
    
  • suhkruroog India, Brasiilia, Kuuba
    
• kiukultuurid (õlirikaste seemnetega)
  
  • puuvill  troopiline agrokliimavööde, oaasikultuur. Sise-Aasia, Ladina-Ameerika, India, Hiina, USA
    
  • kanep
    
  • džuut Lähisekvatoriaalne kliima. Aafrika
    
  • looduslik kautšuk
    
  • heveapuu  Kagu-Aasia
    
• mõnukultuurid
  
  • kohvipuu Brasiilia (pärit Aafrikast)
    
  • kakaopuu Cote d’Ivoire, Ghana (pärit Amazonasest)
    
  • teepõõsas Hiina, India, Sri Lanka
    
  • tubakas lähistroopiline vahemereline kliima. Türgi, Kreeka, Kesk-Ameerika
    
• istanduskultuurid
  
  • viinapuu  vahemereline kliima, parasvöötmeline kliima ( kasvuhoone ). u. 15% tarbimine, ülejäänud tööstusesse (rosinad Türgis)
    
  • datlipalm oaasikultuur. Tuneesia
    
  • banaan  ekvatoriaalne piirkond. Kagu-Aasia, Okeaania
    
  • ananass  Hawaii.
    

 LOOMAKASVATUS

• veisekasvatus
  
  • piimakari (niiske kliima, tarbija lähedal, mahlakas sööt)
    
  • lihakari (rantšo)
    
• seakasvatus
  
• lambakasvatus Austraalia, Uus- Meremaa , Šotimaa
  
• kodulinnukasvatus
  

1.3 PÕLLUMAJANDUSE MÕJU KESKKONNALE
 kuivendamine  muutub piirkonna ökosüsteem
 niisutamine  muldade sooldumine
 üleväetamine  põhjavee saastumine , teatud taimede vvohamine
 mürkkemikaalide kasutamine  tapab kasulikud isendid
 monokultuuride kasvatamine  maa väljakurnamine
 raskete põllumasinate kasutamine  õhusisaldus mullas väheneb, elukeskkond halveneb
 lageraie  tuule, vee erosioon , maanihe
2. KALANDUS
Suurimad kalapüügi piirkonnad: Ida- ja Kagu-Aasia, Läänemeri, Kanada ja USA läänekallas
Maailma suurimad kalapüüdjad: Hiina, Peruu , Jaapan, India, USA
Euroopa suurimad kalapüüdjad: Norra, Iirimaa, Hispaania
Kalatoodete eksportijad: Norra, Hiina, Taani, Kanada
Tähtsamad kalandusevormid:
1) avamerepüük (suurem osa maailma kalatoodangust)
2) rannikupüük (eriti Ida- ja Kagu-Aasias)
3) ookeanipüük (rikkamad riigid: Jaapan, USA, Venemaa)
4) kalakasvatus (akvakultuurid)
 territoriaalveed – 3-12 meremiili. Keegi ei tohi viibida ilma rannikuriigi loata.
majandusvöönd(- veed ) - -200meremiili. Laevasõit on vaba, kalapüük ja maavarade kaevandamine ainult rannikuriigi loal.
Avaookean – laevasõit vaba, kalapüük rahvusvaheliste kokkulepete alusel.
Kalapüügi õiguste müümine: kui ise ei taha/ei suuda antud mahust püüda, võib õiguse müüa teistele.
Kuidas saab inimtegevus mõjutada mereelustikku?
naftatransport (reostus)
majandustegevus ( reoveed )
võõrliikide sissetoomine
3. METSANDUS
metsamajandus – tegeleb kasvatamise, hooldamise ja istutamisega
metsatööstus – metsaraie ja puidutöötlemine
mets – taastuv loodusvara , aga taastumisringe on aeglane
33,3% maismaast on mets
Rohkem kui 50% maailma metsadest jääb 5 riigile: Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina
Metsatüüp
Riigid, kus valdavalt kasvab
Peamised puuliigid
Iseloomustus, juurdekasv/ha
Ekvatoriaalsed vihmametsad
Brasiilia, Indoneesia , Kongo DV, Guatemala , Kuuba, Ecuador , Malaisia, Peruu, Gabon
viigipuu, palm , mahagon, palisander , eebenipuu , banaan, heveapuu
aastane juurdekasv -50m3/ha
liigirikas (palju väheväärtuslikke)
valikraie
Lähisekvatoriaalsed hõrendikud
Hiina, India, Laos, Brasiilia, Austraalia
akaatsia , mahagon, palm, eukalüpt, eebenipuu
aastane juurdekasv 20m3/ha
madal tootlikkus
puud enamasti kütteks
Parasvöötme leht- ja segametsad
USA, Jaapan, Prantsusmaa, Saksamaa
tamm, pöök, saar, tiikpuu
lehtmetsad: 5-10m3/ha
segametsad: 2-3m3/ha
suurem osa mööblitööstuse puidust
Parasvöötme okasmetsad
Kanada, Venemaa, Rootsi, Soome
Mänd, kuusk , nulg, lehis
1-2m3/ha
kasv aeglane, mets hõre
tähtsaim tarbepuidu seisukohalt
Milles seisneb metsade tähtsus?
elukoht loomadele
puud toodavad hapnikku
toit ( marjad , seened)
puit (ehitusmaterjal, küte)
veerežiimi ühtlustamine
keskkonnatähtsus
Metsade majandamise põhimõtted
ARENENUD MAAD
ARENGUMAAD
1) raie ja juurdekasv tasakaalus (paremini hooldatud metsad)
2)tähtsal kohal tööstus (puidu täielik kasutamine)
3) paberi- ja puidutooted
1) üleraine, röövraie
2) põllumaade rajamine metsade asemele
3) metsa kasutatakse kütteks
4) eksporditakse peamiselt töötlemata puitu
Metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleemid:
veekogude ja pinnase reostus
erosioonioht
jõgedel võivad tekkida üleujutused
põhjavee tase võib langeda
metsade hävimisega hävivad elukohad  hävib liigiline koosseis
 kliimamuutused (mets maha piirkond kuiv)
Suured metsamassiivid :
Euroopas: Norra, Rootsi, Soome
Aasias: Hiina, Jaapan, Venemaa
Põhja-Ameerika: Kanada, USA
Lõuna-Ameerika: Brasiilia, Peruu, Colobmia
Aafrika: Kongo DV, Gabon, Keenia
Kus pole üldse metsa ja miks?
Alžeeria, Tuneesia, Egiptus, Maroko, Saudi-Araabia, Iraan.
3. TÖÖTLEV TÖÖSTUS
e. TEINE SEKTOR
Harud võib jagada mitmel alusel:
1)
rasketööstus – ül. toota tootmisvahendeid
kergetööstus – ül. toota tarbeesemeid
2) Tekkeperioodi järgi
vanad – 18. saj lõpp - 19. saj algus
uued – 19. saj lõpp
 uusimad – 20. saj keskpaigast
1. MASINATÖÖSTUS
-toodab tootmisvahendeid teistele majandusharudele.
-väga palju harusid, üldisemalt võib jagada 4ks:
1) tööstussisseseadmed – vajab palju materjali, lähtutakse sageli siseturunõudlusest
2) transpordivahendid – väga palju harusid
3) põllutöömasinad – paljuharuline, vajab oskustööjõudu ja kapitali, vähe materjali
-välja on kujunenud kitsam spetsialiseerumine – paljudel riikidel nii impordis kui ka ekspordis palju masinaehitustooteid
1.1 AUTOTÖÖSTUS
-kõige tüüpilisem uus tööstusharu
FORDISM
TOYOTISM
Detailide hankimine
detailid juhuslikest ettevõtetest
detailid kindlatelt koostööpartneritelt
Laoseisud
suured varud, et ei tekiks seisakuid
väiksemad varud tänu õigeaegsetele tootmis- ja jaotussüsteemidele
Kvaliteedikontroll
kvaliteeti kontrollitakse detailide saabumisel
kvaliteeti kontrollitakse protsessi käigus
Juhtimissüsteem
palju juhte, väga hierarhiline
kogu tehas töötab ühtse meeskonnana
Töötajate osalemine arendustöös
töötajad ei osale arendustöös
töötajad osalevad arendustöös
Allhankijate paiknemine
geograafiline lähedus pole oluline
geograafiline lähedus tähtis
Autotööstuses on viimasel ajal toimunud palju ühinemisi, sest konkurents on väga tugev, tootearendustöö on kapitalimahukas.
2. KÕRGTEHNOLOOGILINE TOOTMINE
Nt: mikroelektroonika, kosmosetehnika, sõjatööstus, tuumatehnoloogia
Miks kasvab kõrgtehnoloogiliste tööstusharude tähtsus? – Sageli riikliku tähtsusega valdkond . Edukus võimaldab teiste valdkondade kulusid kokku hoida.
Kõrgtehnoloogia ettevõtete paiknemist mõjutab:
kõrgkoolide lähedus
hea transpordigeograafiline asend
rahulik töökeskkond
eraldi puhkamisvõimalused
3. METALLURGIA
Maak on kivim, mis sisaldab tootmisväärsel hulgal metalle või nende ühendeid. Nt: rauamaak , vasemaak
Maagirikastamine – maagist aheraine eemaldamine
Mustmetallurgia
rauamaak
mangaanimaak
koksisüsi
Värviline metallurgia
Cu, Sn, Al, Au, Ag…
3.1. METALLURGIA ETAPID
I – Maagi kaevandamine ja rikastamine – toimub tooraine piirkonnas
II – Toormetalli sulatamine – odava hüdroenergiaga piirkonnas
III – Metallisulamite tootmine – tarbija lähedal
IV – Metallitoodete valmistamine – tarbija lähedal, sageli sadamate läheduses.
Metallide saamise võimalused:
looduslik maak
vana metalli ümbersulatamine
ÕP.LK 118, 120
Rauametallurgia eksportijad

• Austraalia
  
• Brasiilia
  
• SRÜ
  
• India
  
• Kanada
  

Terasetootjad

• Hiina
  
• Jaapan
  
• USA
  
• Venemaa
  
• Saksamaa
  

Suurimad alumiiniumitootjad

• Hiina
  
• Venemaa
  
• Usa
  
• Kanada
  
• Austraalia
  

4. TEENINDUSMAJANDUS
Teenuseid võib liigitada mitmel alusel:
1) Kellele?
 isikuteenused : mõeldd lõpptarbeks (juuksur, takso , nooreperelaen)
tootjateenused e. äriteenused: osutatakse kaupade või isikuteenuste tootmisprotsessis, hind kajastub lõpptoodangu hinnas ( raamatupidamine , tööjõu koolitamine, seadmete rent)
2) Kes pakub?
erasektori teenused
avaliku sektori e. sotsiaalteenused – teenused, mida osutavad riigiasutused otse või teenus ostetakse eraettevõttelt ja mille korraldamist organiseerib kas kohalik või keskvalitsus. Teenuseid pakutakse maksumaksja raha eest. (arstiabi, piirivalve , politseistruktuurid)
Millised tegurid soodustavad teenuste üleilmastumist?
IT areng
transpordi areng
turismi areng
5. TRANSPORT e. VEONDUS
kaupade kokkuvedu
kaupade ümberlaadimine
põhivedu
laialivedu
Terminal – transpordisõlm, kus toimub transpordi ümberlaadimine, ühelt transpordiliigilt teisele suunamine.
Transpordiliik
Eelised
Puudused
Milleks sobib
Autotransport
1) paindlikkus – ei pea ümberlaadimisi tegema
2)aega saab valida
3)marsruuti saab muuta
1)väikesed kaubakogused
2)teede rajamine kulukas
3)keskkonnakahjulik
1)väiksemahulised kaubad
2)kohalikud veod
Raudteetransport
1)suured kaubakogused
2)kõrge tööviljakus
3) regulaarne
1)ei saa rajada kõikjale
2)ümberlaadimistööd 
3)aeglane
1)tooraine
2) reisijad (tihedasti asustatud piirkonnas)
Meretransport
1)suured kogused
2)kõrge tööviljakus
3)looduslikud veeteed
1)sadamad kallid
2)ümberlaadimistööd 
3)aeglane
1)tooraine vedu
Siseveetransport
1)suured kogused
2)looduslikud veeteed
1)jõgedevõrk ebaühtlane
2)peab rajama kanaleid
1)toorainevedu
Õhutransport
1)kiire
2)pääseb kõikjale
1)sõltub ilmast
2)kallis
1)inimesed
Torutransport
1)suured kogused
2)pidev vedu
3)tööviljakus kõrge
1)sobib ainult vedelike ja gaasiliste ainete jaoks
1)vedelikud
2)gaasid
Veoteenused :
transiitteenus – luba veosel oma territooriumi läbida(Poola, Saksamaa)
rahvusvaheliste merekanalite hooldamine ja neis liikluse korraldamine – praegu ainult Suessi ja Panama kanalid
mugavuslipu pakkumine – teatud riikidel on madalad maksud laevaomanikele, seadused on laevaomanike kasuks, seega paljud riigid sõidavad teiste riikide lipu all (Libeeria, Panama)
 merevoorimees – riik veab maailmamerel teiste riikide kaupasid (Taani Norra, Kreeka), teenust kasutavad laevastikuta riigid (Austraalia, Jaapan)
ÕP.LK 135 tulpdiagramm
Suurima laevastikuga riigid

• Panama
  
• Libeeria
  
• Malta
  
• Bahama
  
• Küpros
  

Suurimad konteinersadamad

• HongKong
  
• Singapur
  
• Pusan
  
• Kaohsiung
  
• Rotterdam
  

6. TURISM
Üks enesetaastamise ja vaba aja veetmise viise. Seotud inimese reisimisega ja viibimisega väljaspool elukohta.
ÕP.LK 146 turismi arengu eeldused
Turismi arengu eeldused

• Majanduslikud – infrastruktuuri olemasolu ja tase
  
• Looduslikud olud – kliima, veekogud, loodusmaastike iseärasused
  
• Riigi turismipoliitika – valitsuse toetus, koostöö, reklaam , info levik, tutvustus, koolitus jms
  
• Vaatamisväärsused
  

Turismi kiiret arengut on põhjustanud:
Transpordi areng
Info levik
Piiriületus lihtsam
Stabiilne poliitiline olukord
Sissetulekute suurenemine
Vaba aja suurenemine
Populaarsemad turismipiirkonnad :
Prantsusmaa, Hispaania, USA, Itaalia, Hiina, Inglismaa
Turismiliigid: jahiturism , ökoturism, koolitusturism, suusaturism, ravi- ja terviseturism, palverännakud
Positiivsed jooned:
1) majanduslikud küljed
suureneb töökohtade arv
paraneb infrastruktuur
maksetest saadav tulu suureneb
elavneb piirkonna majandus
2) sotsiaalsed-kultuursed küljed
kultuuriväärtusi hoitakse paremas korras
suureneb teenuste valikuvõimalus
Negatiivsed jooned:
1) majanduslikud küljed
 hinnatase võib tõusta (sh kinnisvarahinnad)
importkaupade osatähtsus suureneb (viib raha riigist välja
2) sotsiaalsed-kultuursed küljed
prügi tekib
turistid võivad hävitada looma-taimeliike
kohalik kultuuriomapära võib hävida
konfliktid kohalike ja turistide vahel
suureneb kuritegevus