Geograafia KT kordamine – ESMASEKTOR (0)

Geograafia KT kordamine – 4. ESMASEKTOR
●Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus , kalandus ja jahindus . Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust.
4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed
*Põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast, jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks.
*Põllumajanduse võib kaheks jagada: naturaalmajandus ( omatarbeline ) ja turumajanduslik (kaubaline)
PÕLLUMAJANDUS MÕJUTAVAD:
LOODUSLIKUD TEGURID
MAJANDUSLIKUD TEGURID
Kliima
Mullad
Reljeef
Kapital
Tööjõud
Valitsusepoliitika
*temperatuur
*niiskusolud
* kasvuperiood
*viljakus
*põuakindlus
*paksus, lõimis
* tasane , mägine
*nõlva kalle
*hooned, masinad , seadmed ,
väetised,seemned, tõuloomad
*tööjõu kvaliteet
*traditsioonid
*toetused
*tollipoliitika
AGROKLIIMAVÖÖTMED
1)Polaarkliimas on kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine on võimatu
2)Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooni- periood ja kasin soojushulk vaid paremates mullastiku tingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühi ajalist öökülma taluvaid kultuure.( redis ,sibul) Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev.
3)Parasvööde – kevadised ja sügised öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooni perioodi . Soojushulga alusel eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvööde.
4)Jahedas parasvöötmes kestab vegetatsiooniperiood vaid 3-5 kuud. Suvi on lühike ja jahe ja talv külm ja pikk. Põllumajanduslikku maad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist.
5)Mõõdukas parasvöötmes,kus vegetatsiooniperiood on 5 kuud või enam, eristatakse kolme valdkonda: * Mereline pehme ja niiske talvega keskkond. Mullad on keskmise viljakusega. Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele *Mandrilises valdkonnas piirab kultuuride valikut külm talv, mõnikord kahjustab saaki põud. *Kaud-Ida mussoonvaldkonnas kannatavad põllukultuurid põua käes vegetatsiooniperioodi alguses.
6)Soojas parasvöötmes vegetatsiooniperiood 6 kuud või rohkem. Võimalik kasvatada soojalembeseid kultuurtaimi . *Parasniiske valdkond üsna viljakate ja püsivate muldadega on agroklimaatiliselt maailma hinnatumaid piirkondi.*Kuivas mandrilises valdkonnas viljakad mustmullad. Külm talv, väike sademete hulk.
7)Lähistroopilises vöötmes lühendab vegetatsiooni- perioodi kuiv kliima. Niisutamise abil võimalik aasta läbi põllukultuure kasvatada. *Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid kuum ja põuane suvi, mullad viljakad. *Mandrilises valdkonnas on suur niiskusepuudus, lühike külm talv. *Idarannikute niiskes valdkonnas kestab vegetatsiooniperiood 8-11 kuud, talv on lühike ja pehme. (nisu, mais, tubakas , tsitruselised, õlitaimi)
8) Troopiline vööde- seal maailma suurimad kõrbed, põllumajandusega saab tegeleda vaid oaasides ( puuvill
suhkruroog , datlipalmid,kohvipuud), kõrbekarjamaa- del tegeletakse kaameli-ja lambakasvatusega.
9)Lähisekvatoriaalses vöötmes on aastaringi soe. Savannides põua tõttu ikaldusi, savannikarjamaadel veisekasvatus , mullad pole kuigi viljakad, kultuurtaimede mitmekesisus on suur: mais, banaan, puuvill, kohvipuud, teepõõsas, Aasias ka riis
10) Ekvatoriaalses vöötmes on väga niiske kliima ning peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks vähesobivad. Haritavat maad vähe, taimekasvatuses on ülekaalus õlipalm, kautšuki-, lohvi, ja kakaopuu. Maad haritakse ja loomi peetakse ka mägedes.
4.2 Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik
1) Segatalud - esialgu säilis neis täielikult naturaalmajandus, aja jooksul muutusid segatalusd aina tootlikumaks ja müüsid suurem osa oma toodangust, saadud raha eest oli võimalik osata väetisi, tõuloomi või põllutööriistu. Põllumajandus, toiduainetööstus ja osutavad äriteenused põimusid ühtseks võrgustikuks. Piiratud sissetulek sundis talusid ühedama, et konkurentsis püsida.
2)Spetsialiseeritud suurtalud - levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, müügiks toodeti vaid mõnda saadust, kõige pealt kujunes spetsialiseerumine välja piimakarjataludes. Lisaks piimatootmisele kasvatatakse silokultuure ja teravilja loomasöödaks. Kulukas , et talupidamine oleks tasuv peab ühelt lehmalt saama vähemalt viis tonni piima aastas.Piimakarjatalusid kõige rohkem Põhja-Euroopas, USA ja Kanda kirde- ja loodeosas, Jaapani põhjaosas ning Uus- Meremaal .
3)Ekstensiivsed teraviljatalud on levinud Põhja-Ameerikas, Austraalias, Venemaal ja Kasahstani steppides. Teraviljatalud väga suure pindalaga, peamiselt kasvatatakse nisu, madalad tootmiskulud . Vajatakse mitmesuguseid agraartööstuskompleksis pakutavaid äriteenuseid.
4)Rantšo on suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringi looduslikel karjamaadel. Karjused kaitsevad karja röövloomade eest. Rantšo annab väga odavat toodangut, kuid selleks peab olema tuhandeid hektareid karjamaad . Rantšod on levinud USAs, Austraalias, Argentinas, Lõuna- Aafrikas.
5)Istandus on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. (kohv, suhkruroog, puuviljad ). Suur rõhk agrotehnikal, kasutatakse odavat tööjõudu, paljud istandused eelkõige arengumaades.
●Ökoloogiline ehk mahepõllumajandus, kus kasutatakse peamiselt looduslikke väetisi ja taimekaitse - vahendeid. Madalama saagikuse korvab kõrgem hind ja tervislikum toodang.
●Suurimad põllustatud alad on rohtlates ja savannides.
● Lambakasvatus - LAV, Lõuna-Euroopa, Austraalia , Uus- Meremaa , Briti saared
4.3 Maailma toidu- ja keskkonnaprobleemid
*Maailmas ligi 800 miljonit elanikku, kes kannatavad pidevalt alatoitluse või isegi nälja käes.
*Teravaim toiduprobleem on Aafrikas, Lõuna-Aasias ja Andide piirkonnas.
*Maailma toidukaubanduses on tähtsamad müüjad Põhja-Ameerika, Kaug-lõuna ja Vahemere maad.
*Arengumaade toidumajanduse nõrkuse tähtsamad põhjused: traditsiooniliste tootmisvormide säilimine, suur rahvaarv, asustustihedusest tingitud maapuudus, kohati halvad loodusolud.
*Arenenud riikides on riik ise sunnitud oma põllumajandust toetama või piirama, rakendades põllumajanduspoliitikat.
*Oma riigi siseturgu kaitstakse tollimaksude, kvootide või muude impordipiirangutega.
*Riik maksab oma põllumajandustoodetele toetusi e. Subsiidiume.
*Metsaraie, soode kuivendamine,kuivade alade niisutamine uute põllumaade saamise eesmärgil on väga suurtel aladel hävitanud ja muutnud looduslikke ökosüsteeme ning rikkunud looduslikku veerežiimi.
*Järjest kiirenev muldade erosioon (troopilistes ja lähistroopilistes prk) ja põllumaade halvenemine on ilmselt üks kõige olulisemaid põllumajanduse negatiivseid mõjusid paljudes piirkondades.
*Kogu haritavast maast ligi 18% on niisutatav, selleks tarvitatakse kolmveerand kogu maailmas kasutatavast mageveest.Kuna aurumine neil aladel suurem siis mullad soolduvad muutes põllumaa kasutus kõlbmatuks.
4.4 Kalandus
●Kalandus ehk kalamajandus tegeleb kalade ja muude veeorganismide püügi ja veetaimede kogumise, töötlemise, turustamise ja kasvatamisega .
● Kalavarud - loomasöödaks, väetisena, keemia- ja farmaatsiatööstusesse
●Kalakasvatus- forell , karpkala, tuur, linask (betoonist basseinides, looduslikes tiikides)
●Ühe inimese kohta püütakse kala kõige rohkem Islandil.
●Kalavarusid vähendab ülepüük ja reostus
●Territoriaalvesi – kaldaga paralleelselt kulgev merevöönd, mille kasutamise ainuõigus selle riigil, kus see vöönd asub. (3-12 meremiili – kuni 20 km rannikult)
● Majandusvesi - väljaspool territoriaalmerd asuv mereala, kus riik võib arendada majandustegevust.
●Kanadal, Islandil ja Gröönimaal luba vaalu püüda ellujäämis eesmärgil.
●Pinnakihid on on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus hapnikurikas vesi ja suure jõgede suudmed .
Euroopa Liidu kalanduspoliitika eesmärgid:
1)Kalavarude kasutamine 2)kalavarude kaitse 3)kalakasvatuse arendamine 4)kalatööstuse konkurentsivõime tugevdamine 5)kalasadamate arendamine ja süvendamine 6)turgude varustatuse parandamine 7)kalandusest sõltuvate piirkondade toetamine
Kalandusevormid:

rannapüük (ida-kagu aasia , eesti) , väikeste paatidega

tavaline kalapüük (agraarajastul)

hajali rannapüük (ranniku äärsed kalurikülad) , ida-kagu aasia, norra, eesti – oma riigi tarbeks

kontsentreeritud rannapüük – Lõuna ja Kesk-Ameerika läänerannik, (Tšiili, Peruu ) , mitmeks nädalaks laevadega merele , vajalik sadamad

avaookeani püük (väga kallis), tasub ära aind suurte koguste korral, suurte laevadega ookeanile, Jaapan, Venemaa, USA, Kanada – Atlanid ja Vaikne ookean
4.5 Metsavarud ja metsatüübid
*Suurema metsamaa pindalaga riigid- Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Austraalia, Kongo DV
*Metsamaa pindla (ha), metsasus (%), puiduvaru (m3), arvestuslauk (mm/ha), puude liigiline koosseis
Metsatüüp
Riigid sellise metsatüüp
Peamised puuliigid
Metsa iseloomustus
Ekvatoriaalsed vihmametsad
Lõuna-Ameerika, Aafrika, Amazonas , Kagu-Aasia
Mahagon , eebeni, sandli, kampri, hevea puu
Juurdekasv 50m3/ha aastas, pindala väheneb kiiresti üleraie tõttu
Lähisekvatoriaalsed hõrendikud
Tansaania
Akaatsia , ahvileivapuu, eukalüptid, palmid
Võrreldes vihma metsadega on liigline kooseis ja aastane juurdekasv väiksem
Lähistroopika metsad
* niisked
*kuivad
Brasiilia, Austraalia, Hiina
vahemerelised alad
Kõvad leht- ja väärispuud, okaspuud
mänd, küpress, korgi ja pähklipuu, loorberipuu
15-20m3/ha aastas
1-2 m3/ha aastas
Parasvöötme leht-ja segamets
USA, Vermont, Eesti
Tamm, valge pöök, pähklipuu, kuusk , seeder
Lehtmetsades 5-10m3/ha a
segametsades 2-3m3/ha a
Parasvöötme okasmets
Venemaa, Kanada, Soome, Rootsi
Kuusk, mänd, lehis
Kasvavad aeglaselt, hõre, väikese juurde kasvuga 1-2m3/ha aastas
4.6 Kaasaegne metsamajandus
●20. saj. Kujunesid enim arenenud piirkondades välja metsatööstusklastrid. Need hõlmavad metsamajandamise , puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused.
●Kaasaegne metsamajandus on Lääne- ja Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis.
●Selleks, et juurdekasv ja raie oleks tasakaalus, tuleb metsa eest pidevalt hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa, teha kahjurite tõrjet ja hooldusraiet, varuda seemneid jne.
●55% raiutavast puidust kütteks, üks viiendik paberiks ja ülejäänu mitmesuguste puudtoodete valmistamiseks.
●Maailma suurim puidu tarbija on USA, kõige enam toodab palke USA. Suurima küttepuu toodanguga riigid: Hiina, Brasiilia, Etioopia , Indoneesia . Suurima paberipuu toodanguga: USA, Brasiilia,Venemaa, Rootsi. Suurima ümarpuidu toodanguga:USA , Kanada, Venema, Brasiilia.
●Maailma suurimad metsatööstusettevõtted paiknevad USAs, Kanadas, Soomes ja Rootsis.
●Mets hoiab ringes toitaineid, ühtlustab jõgede veetaset, reguleerib kliimat, kaitseb muldi.
●Arengumaades on peamised metsa vähenemis põhjused üleraie ja nõrk metsamajandus. Arenenud riikides on olulisim põhjus eelkõige atmosfääri saaste kahjulik mõju metsadele.