Valitsevad juba varem tuntud külatüübid, endine kolmeväljasüsteem, külaväljade jagunemine lappideks ja siiludeks. Silmatorkav on aga külapõldude suurem tükeldatus. Rahvaarvu kasv külas ja maapuudus sundis talusid mitmeks jagama. Põlistalude suurus väheneb. Väheneb ka üksikute põllulappide pindala. 17. saj lõpust alates oli uueks nähtuseks Peipsi rannikule vene külade tekkimine. Peale 19. sajandit. Muutus kogu Eesti asustuse ilme: asustus muutus hajusamaks, ka külade sisu muutus. Sisuliselt muutusid kõik talud hajataludeks, küla endises tähenduses kadus nüüd tähistas küla mõiste pigem hajatalude kogumikku. Likvideeriti ka senine kogukondlik süsteem, kadus karjamaade ja metsade ühiskasutus. 4. Külade tüübid (hajaküla, sumbküla, ridaküla, ahelküla). Kirjeldus. Kus/ miks paiknesid need maastikus, nagu nad paiknesid.
Austraalia asustus Maria Bahmatova 11a klass Riigi arengutase. Rahvaarv. Austraalia majandus on üks suuremaid majandusi süsteeme maailmas, kus SKT on 1,57 trilijon $ Austraalia rahvaarv on 23 421 078 inimest Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab sisserännet: umbes 91% rahvastikust on Euroopa, 6% Aasia päritolu ning 2,2% on pärismaalased 85% on Suurbritaania või Iiri päritolu, palju sisserändajaid on ka endistest Jugoslaavia maadest (näiteks Horvaatiast 800 000), Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000) Rahvastiku paiknemine Austraalia asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas.Selle rannikut ümbritsevad läänest India ookean, idast Vaikne ookean ja lõunas Lõuna ookean. Austraalia rahvastiku keskmine tihedus on madal (2,8 in/km2). Suur rahvastiku tihedus on l...
rahvastike asustus -RAHVAARVU MUUTUS - lk 38. õpikus joonis 1990 u. HAKKAS KIIRESTI KASVAMA SEST: - elamistingimused paranesid - 6,8 miljardit nüüdseks..voah ! -linnastumine -elutingimuste järkjärguline paranemine -tevisehoid ja arstiteaduse areng VAREM AEGLANE KASV SEST: -haigused -sõjad -nälg -loodusõnentused Mõisteeeed: DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS- väga kiire rahvaarvu kasv, sest suremus langeb, kõrge sündimus säilib, rahvaarv säilib kiiresti, rahvastiku koosesius on palju lapsi ja noori. RAHVASTIKU IIVE-rahvaarvu kasvu iga-aastane muutumine -üld iive -loomulik iive -mehaaniline iive -absoluutne iive -suhteline iive- protsent ja promill 1) sündimus miinus suremus jagan rahvaarvu korrutan tuhandegavõrdub promill 2) sündimus miinus suremus jagan rahvaarvuga korda sada võrdub protsent SÜNDIMUS miinus SUREMUS võrdbuki IIVE ! Võrdlemiseks: 1000 in. kohta ja promillides siis on hea võrrelda, ntx Eestit ja Hiinat, muidu ...
RAHVASTIK JA ASUSTUS 42. teab maailma rahvaarvu, analüüsib maailma rahvaarvu kasvu põhjusi ja selle tagajärgi; 2008 aastal on maailma rahvaarv ligi 6,9 miljardit Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne. ...
Rahvastik ja asustus 2.1 Maailma rahvaarv ja selle muutumine.Rahvastiku paiknemine Kui inimesed elasid küttimisest ja korilusest ,püsis maailma rahvaarv enam-vähem muutumatuna ,sest suremus oli umbes sama suur kui sündimus. Rahva arva hakkas märgatavalt kasvama umbes 800.a. paiku e.m.a.,kui inimesed olid muutunud paikseks ,hakanud põldu harima ja koduloomi kasvatama. Maailma rahvaarvu kiire kasv on muutunud ülemaailmseks probleemiks. Arutatakse,kas Maa
rahvastiku paiknemisele. Arenenud ja arengumaad. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive arenenud ja arengumaades. Ränne ja selle põhjused. Linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid. Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises. Eestist pärit maadeavastajad. Maailmajaod. Geograafilised uuringud tänapäeval. Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 9. klass · RAHVASTIK JA ASUSTUS. Eesti rahvaarv ja selle muutumine muinasajast tänapäevani. Rahvastiku andmeallikad. Sündimus, suremus, loomulik iive. Ränded eri ajaperioodidel. Rahvuslik koosseis, selle ajalooline kujunemine. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ja rahvastiku vananemine. Rahvastiku tihedus ja paiknemine. Eesti asustussüsteemi ja haldusjaotuse kujunemine. Eriilmelised asulad. · Euroopa rahvastik ja asustus. Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas Gümnaasiumis
RAHVASTIK JA ASUSTUS 42.Maailma rahvaarv on 6 miljardit. Rahvaarvu kasvu põhjused: Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Muutumine paikseks. Suur sündimus. Sisseränne. Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eritiarengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne. 43. Rahvaarvu muutused: Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänukõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiireminipra...
1. Millal jõudis nüüdisinimene Euroopasse? Millal Eesti aladele? Euroopasse jõudis nüüdisaja inimene umbes 40000 aastat tagasi, eestisse umbes 11000 2. Kus asusid esimesed inimesed Eesti alal elanud inimeste elupaigad? Pulli külas Pärnumaal ja Kunda Lammasmäel 3. Iseloomusta muutusi Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandil Pärast 1. maailmasõda tekkis Ida-Euroopas seniste suurriikide lagunemisel palju uusi riike. Iseseisvusid Balti riigid. Teise maailmasõja ajal tekkisid uued suurriigid. Eriti Ida-Euroopas, pärast sõda lõhestus Saksamaa kaheks riigiks. 1989. aastal lagunes NSVL ja ühinesid Saksamaa DV ja Saksamaa liitvabariik 4. Millised riigid kuuluvad Euroopasse poliitiliselt ja majanduslikult, kuid mitte geograafiliselt? Taga-Kaukaasia riigid nagu Gruusia, Armeenia ja Aserbaidzaan 5. Millistest rahvastikuprotsessidest oleneb riigi rahvaarv Suremine ja sündimus ning ka migratsioon 6. Kuidas on aja joo...
Geograafia vastused: Asustuse areng maailmas ning asulate paiknemist mõjutavad tegurid A) Looduslikus tegurid: 1) Parasvööde/lähistroopiline vööde-Euroopa, USA jne 2) Veekogu lähedus- Niiluse äärne ala, 3) Tasandik (pinnamood) - Suur-Hiina Tasandik B) Majanduslikud tegurid: 1) Transport Kaubateed (Siiditee) jne, 2)Kuurort-,Ülikoolilinnad-Nt. Tartu, Pärnu, 3) Maavarade kaevandamine 2.Tegurid,mis pärsivad asulate arengut: Pole teedevõrgustikke (Halb transport), koole ja puudub maavarade kaevandamine. Tegurid, mis soodustavad asulate arengut: Head teedevõrgustikud (Hea transport), palju koole, kuurort linnad ja läheduses on maavaradekaevandamine vms 3.Jeeriko tekke tegurid: Veekogu olemasolu, Tasandik pinnamood ja viljakad mullad 4.Esimesed linnad tekkisid: Niiluse, Eufrati ja Tigrise ümber. Sinna tekkisid linnad, kuna seal olid viljakad mullad, tasandik maa ja oli ka vesi ol...
Aastal 2009 elas maailmas ÜRO hinnangul 6,8 miljardit inimest. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele vähenes suremus ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teine miljardi täitus 1907.aastal. Kolmas täitus 1940. aastal. Kuus miljardi täitus 1999. aastal. Tagajärjed: sotsiaal-majanduslikud probleemid, toidupuudus, ülerahvastatus, ülelinnastumine, tööpuudus, majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodus- varadele, jäätmete ladustumine. Maailm Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. 13% elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini ja ka tulevikus. Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb ja ka tulevikus, sest iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja...
Rahvastik ja asustus Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest sõjad, vaidlused ja epideemiad on selle põhjustanud. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 19. sajandil peamiselt põhja riikides, sest eluolud ja arstiabi paranes. Esimene miljard täitus 1804 aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarvu 1999 aastal. Iseloomusta rahvastiku jaotumist ning rahvaarvu kasvutempot eri maailmajagudes. Kõige rohkem inimesi elab Aasias 61%, Aafrikas 13% ja Euroopas12%. Rahvastiku kasvu tempo on kiire Aafrikas, Ladina-Ameerikas, Hiinas ja Indias. Kõrge loomulik iive, aeglane kasvu tempo on Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias. Miks on rahvaarvu kiire kasv muutunud globaalprobleemiks? Ülerahvastumine piirkonniti, üleilmastumine, õhu ja vee saastumine, majanduslik ebavõrdsus. Kuidas mõjutavad järgmised tegurid rahvastiku paiknemist? Pinnamood- seal kus on ...
Rahvastik ja asustus maailma rahvaarv 6.872 miljardit inimest riigi rahvastikku saab iseloomustada: loomuliku iibe; sündimuse; suremuse; imikusuremuse; sisserände; väljarände ja rahvastiku tiheduse järgi. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina (1.33); India (1.17); USA (0.31); Indoneesia; Brasiilia... Rahvaarvu muutumise tegurid: sündimus, suremus, sisseränne, väljaränne. Loomulik iive= sündimus suremus loomulik iive . 1000%o = loomuliku iibe üldkordaja rahvaarv sisseränne väljaränne= rändesaldo
linnalähedasi väiksemaid asulaid, uued töökohad tekivad kõrgtehnoloogilistesse teadusparkidesse ja uustööstuspiirkondadesse, paljud inimesed teevad kaugtööd, vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse, elanikkond jaguneb kaheks (kõrgprofessionaalid ja teenindustöötajad) 10. Linnastumisega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid. heitgaasid/õhusaaste prügi teke tihe asustus veekogude reostus loodusvarade liigne tarbimine rahaprobleemid 11. Mõisted: demograafia- rahvastikuteadus, mis uurib rahvastikustruktuuri, suurust, rahvastiku sündimusi, rahvastikuprotsesse ja rahvastiku ruumilist paiknemist demograafiline plahvatus- kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub enamasti demograafilise ülemineku ajal inimarengu indeks- riikide arengutaset võrdlev indeks migratsioon- ränne, inimeste alalise elukoha vahetus
1.3 Infoajastu geograafia: globaliseerumine. Globaalse tööjaotuse põhijooned Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostumine üheks tervikuks. Globaliseerumiseks oli vaja kolooniate poliitilist iseseisvumist, arenenud riikide vahelist koostööd ja rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumist. See tuleneb uutest side ja infotehnoloogiatest, transpordi kiirest arengust. Innovatsioon on piirkonna kohanemisvõime, mille tagavad töötajate kõrge haridustase, kutseoskused, pidev koolitus ja tehnoloogiline uurimis ja arendustöö. Maailma majanduskeskused on PõhjaAmeerika, LääneEuroopa ja Jaapan. Iga vähegi keerulisema toote valmistamise võib jaotada etappideks: Uurimis ja arendustegevuse käigus tegeletakse uue toote arendamisega. See nõuab kutseoskustega ja motiveeritud tööjõudu ning suuri kapitaliinvesteeringuid. Vajaminevaid detaile ja sõlmi valmistatakse eraldi ettevõtetes. Kolmas...
Poola rahvastik ja asustus 1. a) Poolas elab 38,482,919 inimest (2009 aasta juuli) b) Poola on keskmine riik ja maailmas on ta rahvaarvu poolest 36. kohal. c) Argentiinas 40.913.584, Hispaanias 40.525.002, Keenias 39.002.772, Marokkos 34.859.364 2. a) 123 in/km² (2006) b) Poola on üsna ühtlaselt asustatud. Igas riigi osas leiame linnu, mille rahvaarv on suur. Nii näiteks Varssavi on kõige tihedamini asustatud linn, mis asub kesk-Poolas. Teine on Lód, mis asub samuti keskosas
Eesti rahvastik ja asustus Eesti rahvaarv ja selle muutumine rahvastik- teatud territooriumil (linnas, riigis, saarel) elavad inimesed. Eesti on väike riik: *rahvaarv: 1 341 000 *pindala: 45 227 km2 Eestist väiksemad riigid rahvaarvu poolest: Island, Luksemburg, Malta, Monako, Vatikan... Rahvaarv muutub: *loomulik iive- tingitud sündimuse ja suremuse vahest. *rändesaldo- mehhaaniline iive sisserändajate, väljarändajate saldo. 1970.-1990. kasvas Eesti rahvaarv kiiresti
Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, kuid 21. sajandil on hakanud vaikselt langema, olles hetkel isegi negatiivselt -0,02%. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 70 miljonini. Saksamaal on rahvastikutihedus 227 inimest ruutkilomeetri kohta, kuid see varieerub riigisiseselt. Suurim on ta endiste/praeguste tööstuspiirkondade lähedal, kuhu on tekkinud suured linnastud (näiteks Ruhri tööstuspiirkond). Asustus on tihe ka Reini jõe org tänu maalilisele loodusele ning sajandipikkusele veinivalmistamistraditsioonile. Väiksem tihedus on Lõuna-Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks faktoriks on mäed. Seal asuvad Alpid. Kesk- ja Ida- Saksamaa on on samuti hõredama asustusega, kuna seal on tihedad metsad ja mägine. Viimasel aastakümnel on vähenenud ka endise Ida- Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suundunud elama läände, et leida paremad töövõimalused. Sündimus ja suremus
Maailma rahvastik paikneb soodsate loodusoludega(viljakate muldadega,parajalt niiske kliimaga) aladeltasandikel jõgede ja mere ääres,arenenud majandusega piirkondades,maavarade leiukohtade lähedal. Tänapäeval on nendes kohtades tihti ka arenenud majandusega piirkonnad. Sündimus maailmas 0-20 euroopa(ka eesti)20-30 põhja-aafrika(maroco)30-40 saharast lõunasse jääv aafrika(Kambia) Üle40 Saharast lõunasse jääv aafrika(Angola) Suremus 0- 10Euroopa(ka eesti)10-15Lõuna aasia,USA(Kongo)15-20 Saharast lõunasse jääv aafrika(Angola) Üle20Saharast lõunasse jääv aafrika(Zambia) Sündumust mõjutavad tegurid on: viljakas eas naiste arv, naiste vanus laste sünnitamisel, religioon, pereplaneerimise võimaluse olemasolu ja nende kasutamine, kooselu traditsioonid, väärtused, traditsioonid ühiskonnas, naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadused ühiskonnas, majanduslikud võimalused.21. Saj alguses erineb keskmine laste arvu näitaja naise ko...
RAHVASTIKU PAIKNEMINE JA ASUSTUS (Õ lk 48-70, töölehed, konspekt) 1. Nimeta rahvastiku paiknemist mõjutavaid tegureid läbi aegade. · Joogivee lähedus · Ligipääs merele · Vajaliku kütuse (puit) olemasolu · Põllumajanduses kasutatava maa lähedus · Vajalike ehitusmaterjalide lähedus · Kaitse vaenlase ja halva ilmastiku eest · Soodne transpordi-geograafiline asend 1. Võrdle linnu ja maa-asulaid arenenud ja arengumaades.
Helle-Kai Saapar Jaapani rahvastik ja asustus. Referaat. Matemaatika- ja Loodusteaduskond Õpperühm: LG-1 Juhendaja: Kalev Kukk Tallinn 2011 Sisukord: 2 SISSEJUHATUS Jaapan (jaapani keeles 日本 (Nippon, Nihon 'tõusva päikese maa') on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suured saared on: Honshū (231000 km²), Hokkaido (83500 km²), Kyūshū (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõ...
GEOGRAAFIA KT Rahvastiku paiknemine ja asustus RAHVASTIKU TIHEDUSE VALEM RAHVASTIKU PAIKNEMIST MÕJUTAVAD TEGURID Looduslikud: · Pinnamood · Kliima · Taimestik · Mullad · Loodusvarad Ühiskondlikud · Ajaloolised · Poliitilised · Majanduslikud · Sotsiaalsed RAHVASTIKU PAIKNEMIST MÕJUTAVAD KAARDID · Punktkaart iga punkt tähistab kindlat rahvaarvu teatud piirkonnas · Ruutkaart kujutatav ala on jaotatud ruutudeks, ruudud on värvitud vastavalt elanike arvuga · Horopleetkaart iga riik on värvitud vastavalt skaalale · Pindalakaart nähtuse väärtust kujutatakse pindalaliselt LINNASTUMINE · LINNASTUMINE on protsess, mille käigus järjest rohkem inimesi asub linnadesse elama. (toimub kiiresti arengumaades, aga arenenud maades aeglaselt) Linnastumise perioodid · Linnastumine linnalise piirkonna rahvaarv kasvab peamiselt sisserände mõjul · Eeslinnastumine rahvastik hakkab kasvama eeslinnades ...
Tallinna Ülikool Egiptuse Rahvastik ja Asustus Referaat Koostas: Johannes Kert Roots Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Esialgne asustus..................................................................................................... 4 Niiluse kingitus....................................................................................................... 6 Tänapäeva Egiptus................................................................................................. 7 2011. aasta revolutsioon..................................................................................... 7 2013. aasta sõjaväeline riigipööre
RAHVASTIK JA ASUSTUS- kordamine 1. Analüüsib maailma rahvaarvu kasvu põhjusi ja selle tagajärgi; Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike ning suremus suur. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Põhjused: meditsiini areng, elutingimuste paranemine Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne 2. Võrdleb temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rah...
Sisukord Asupaik............................................................................................................................................2 Riigipiirid.........................................................................................................................................2 Haldusjaotus.....................................................................................................................................2 Asustus.............................................................................................................................................3 Sotsiaal-geograafiline jaotus............................................................................................................4 Rassiline ja etniline jaotus...............................................................................................................4 Indiaanlased.....................................................
kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast, lisaks on tegemist suurima rahvaarvuga riigiga. Hiinas elab 20% maailma rahvastikust, see tähenab, et iga viies inimene meie planeedilt on Hiina elanik. Siiski on viimase rahvaloenduse käigus täheldatud, et Hiina rahvastik väheneb. Kasvanud on vanemaealiste ja vähenenud laste osatähtsus. Laste osatähtsuse vähendamiseks on siiani käigus nn ,,ühe lapse poliitika". Asustustihedus on jätkuvalt väga kõrge, kõige kõrgem on asustus suurlinnades. Kuna jätkuvalt toimub linnastumine kasvab rahvaarv linnades veelgi, sest toimub tööränne maakeskustest linna. 1. Rahvaarv 2010 aasta seisuga oli rahvaarv Hiinas 1370536875 inimest. Rahvaarvu suuruselt juhib Hiina maailmas esimest kohta.Kuna maailmas elab ligikaudu 6,7 miljardit inimest ja 20% maailma rahvastikust elab Hiinas, võiks öelda, et iga viies inimene meie planeedil on Hiina elanik. Võrreldes eelneva rahvaloendusega, mis toimus aastal 2000, on rahvahulga vanuseline
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Annely Pruel Venemaa asustus ja rahvastik Referaat Juhendaja: Dotsent Kalev Kukk Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on pindalalt maailma suurim riik, hõlmates enda alla 17 075 400 km2, omades see tõttu palju naaberriike: Norra, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Valge-Vene, Ukraina, Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaan, Kasastan, Hiina, Mongoolia, Jaapan
Neist kaugeist aegadest on teada väikesi ajutisi küttide ja kalastajate peatuspaiku. Rahvast oli hõredalt. Elati peamiselt jõgede ja järvede ääres. Veekogusid kasutati nii toidu hankimiseks (kalapüük) kui ka metsasel ja soisel maastikul liikumiseks. Selleks kasutati puutüvest õõnestatud paate. Karjakasvatuse ja algelise põlluharimisega alustati Eestis umbes 6000-5000 aastat tagasi. Mida enam alepõllundus arenes ja rahvaarv kasvas, seda enam raiuti metsa. Nii nihkus ka asustus veekogudest sisemaa suunas. Kuidas saadakse rahvaarv teada? Rahvastiku andmeallikad Kui varem ainult oletati ning ajalooallikate põhjal arvati, kui suur inimeste arv on, siis nüüd on teistmoodi. Tänapäeval tegeleb sellega rahvaloendaja. Lühikese ajavahemiku jooksul külastavad asjakohase koolituse saanud loendajad kõiki elumaju ja kortereid, kirjutades üles neis elavate inimeste arvu, soo, vanuse, haridustaseme, elatusallika jms.
Rahvastiku paiknemine ja asustus 1. Iseloomustage ja analüüsige riigi rahvastiku paiknemist ja tihedust. a) Mis on rahvastiku keskmine tihedus? Prantsusmaa rahvastiku keskmine tihedus on 108.09 ruutkilomeetri kohta. b) Mis riikides on veel sarnane rahvastiku keskmine tihedus? Sarnane rahvastiku tihedus on veel Indoneesias,Ugandas,Slovakias,Portugalis,Poolas,Nigeerias jt. c) Iseloomustage ja analüüsige kaardi põhjal rahvastiku paiknemist valitud riigis.
RAHVASTIK 1. Millal jõudis nüüdisinimene Euroopasse? Millal Eesti aladele? V: Homo sapiensid jõudsid Euroopasse umbes 40 000 aastat tagasi. Eestisse umbes 13 000 - 11 000 aastat tagasi. 2. Kus asusid esimesed Eesti alal elanud inimeste elupaigad? V: Pulli asula (Pärnu jõe ääres) ja Kunda Lammasmägi (Põhja-Eesti). 3. Iseloomusta muutusi Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandil. V: Esimese maailmasõja tagajärjel tekkis Ida-Euroopas seniste suurriikide lagunemise teel palju uusi riike. (Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, Tšehhoslovakkia ja Jugoslaavia iseseisvusid) Pärast teist maailmasõda jäid Lääne-Euroopas piirid samaks, aga idapool muutusid piirid palju. NSV annekteeris Eesti, Läti ja Leedu. Nõukogude Liidu alad laienesid ka Soome, Tšehhoslovakkia ja Rumeenia arvelt. Saksamaast sai kaks eraldi riiki. 1991. aastal said Eesti, Läti ja Leedu taas iseseisvateks Jugoslaaviast eraldusid Sloveenia, Horvaatia ja Makedoonia. Venemaast sai Venem...
Rahvastiku paiknemine, asustus, linnastumine 1. Valdav osa Argentiina rahvastikust paikneb umbes 600 km raadiuses pealinnast. Pealinnas on elanike arv üle 10 miljoni, erinevalt teistes linnades, kus rahvaarv jääb kuskil 3 miljoni kanti. 2010 aasta seisuga on Argentiina populatsioon üle 40 miljoni. Asustatus ei ole mõjutatud looduslikest faktoritest näiteks ei ole linnasi paigutatud jõgede äärde sellepärast, et positsioon kasulikum oleks. Asustus on hõredaim Andides. Argentiinas on asustustihedus 15 inimest ruutkilomeetri peale, mis on Eestiga võrreldes 2 korda väiksem. 2. UMA's on Põhja Ameerika asustuskaardil kasutatud ruutkaardi kujutusviis. See tähendab, et kujutatakse, mitu inimest elab ühel ruutkilomeetril, ning asustatuse tiheduse põhjal on alad eri värvides (mida suurem asustustihedus ruutkm kohta, seda tumedamaks on see osa kaardil värvitud) 3. Panga küla Mustjala vallas Saaremaal
Asustus (õpik lk 40-59) 1. Asustuse areng maailmas Linnade arengut soodustasid vanakeskajal põllumajanduse tootlikkuse suurenemine, naturaalmajanduse asendumine kaubavahetusega, kaupmeeste kihi teke, inimeste elujärgu paranemine. Asuti elama kaubateede äärde, kasutusele võeti linnaõigus. Põllumajanduslik pööre, vabanesid töökäed, mida vajati tööstuses. 2. Asulate paiknemist mõjutavad tegurid eri aegadel. Vanimad linnad tekkisid jõgede äärde, jõesuudmetele, kus sai põlde niisutada. Ka tänapäeval mõjutab asusutust kliimavööde, rannikupiirkond, reljeef (mägised, liiga külmad ja liiga kuumad alad väheasustatud). Esimesed linnad tekkisid seal, kus olid head transpordivõimalused ja tagamaa, kus sai toiduaineid toota. Esialgu eelistati kohti kus sai tegeleda põllumajanduses, hiljem maavarade kaevandamiseks ja töötlemiseks ning muude majandusharude arendamiseks sobilikke alasid. Kaubateede lähedus oli samuti oluline. Linnu mõjutasid ka sõj...
Kristiin Sikk Vihula valla ruumiliste omaduste iseloomustamine Juhendaja lektor Siim Maasikamäe Tartu 2011 Sisukord Üldkuju Kujult on Vihula vald ,,laialivenitatud" territoorium piki rannikut, kus paiknevad suured metsamassiivid. Lääne poolt on rannajoon tugevasti liigestatud Ida poolt vähem. Asustus Valdav osa asustusest on koondunud endiselt mere äärde ja peamiselt suurtemate liiklusteede lähedusse. Rannikul on asustus kõikjal pööratud näoga mere poole. Tihedamalt asustatud aladeks on Võsu-Käsmu piirkond, Palmse- Sagadi- Vihula piirkond. Suhteliselt tihedalt on asustatud ka rannaäärsed piikonnad Võsu ja Altja vahelisel alal ja Vainupea ning Karepa piirkonnas. Vallas on 52 küla ja üks alevik. Suuremad keskused on Võsu, Käsmu, Palmse, Võsupere, Vergi, Vihula, Annikvere. Teedevõrk Teed vallas jagunevad riigimaanteedeks, kohalikeks maanteedeks ja erateedeks.
Reformatsioon seadis täiesti uude olukorda Saksa ordu: ordu Preisimaa haru saadeti laiali.See viis reformatsiooni mittetäieliku lõpuniviimiseni. Enamik inimesi jäi katolikule kirikule truuks. 16. sajandi esimesel poolel tehti esimesed katsed piibli ja lauluraamatu tõlkimiseks eesti keelde. Ülesanne anti Tallinna linnakooli õpilasele Hans Susile, kuid töö jäi poolikuks, sest Susi suri 1549. aastal katku. 6 Eesti asustus ja rahvastik Keskaegne ühiskond oli eelkõige agraarühiskond. Rahvastiku enamiku moodustasid talupojad. Teiste ühiskonnakihtide osa ei ületanud 6,5%. Keskaja jooksul Eesti rahvaarv kasvas ja asustus tihenes. Eesti rahvaarvu on 13. saj algul hinnatud 150 000-180 000 inimesele. Järgneva kolme sajandi jooksul kasvas rahvaarv umbes kaks korda. Kasv oleks võinud olla kiirem, kui seda poleks pidurdanud ikaldustest tingitud näljahädad ja muud tõved- haigused. 13
1. Geograafia 1.1. RAHVASTIK ja Asutus Maailma rahvaarvu kasvamise põhjused ja tagajärjed Maailma rahvaarv on kasvanu pika aja jooksul kasvanud aeglaselt sest iive oli väike ning suremus suur.kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 18 saj lääne euroopas tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste panaremisele. Inimeste eluiga pikenes ja suremus vähenes. Tagajärjed On tekitanud suuri sots majanduslikke probleeme : toidu puudus ( eriti arengumaages), ülerahvastatus, üle linnastumine, töö puudus, ebavõrdsus, probleemid jäärmetega, suureneb koormus loodusvaradele. ' Rhavastiku asutus Rahvastiku rände põhjused ja suunad Ränne migratsioon Migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus eristatake 2 viisil 1) siseriiklik ränne ja 2) rahvusvaheline ehk välis ränne. Lääne euroopa - toimub akriivne sisseränna kust lõuna ja ida euroopast samuti aafrikast ja ladina ameerikast. ...
Sissejuhatus Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel. Pronksiajal oli tähtsaim tööriistamaterjal pronks. Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud. Valisin referaadi teemaks pronksi- ning rauaaja, sest see on huvitav teema ning tahtsin isegi sellest rohkem teada saada. Referaadis kirjutan arengust mis toimus pronksi- ja rauaajal, selleaegsetest elatusaladest, matmiskommetest ning eluolust. Asulad ja asustus. Enamasti elati avaasulates. Hakati ehitama ka suletud asulaid: kindlustatud asulad, mäepealsed asulad ning varased ringvallid. Kindlustatud asulate kultuuri nimetatakse Asva kultuuriks, esimese kaevatud taolise asula järgi Saaremaa lõunarannikul Asvas. Ilmselt olid need seotud pronksikaubandusega, kuna asusid mereranniku lähedal. Sisuliselt olid selle aja kindlustatud asulad väikesed kindlustatud külad, ümbritsetud puit- või kivitaraga. Põhiliselt valitses üksiktaluline asustus
Hispaania rahvastiku paiknemine ja asustus 1. Riigi rahvastiku paiknemine ja tihedus Hispaania on suurriik, kus 2011 aasta juuli seisuga elab 46 754 784 inimest. (WF, 2011) Rahvastiku keskmine tihedus on 78.43 inimest/km2. Maailma arvestuses on Hispaania rahva tiheduselt 117. kohal. Temast koht ettepoole jääb Samoa, kus rahvastiku keskmine tihedus on 80.69 inimest/km2. 118. kohal, peale Hispaaniat asub Bulgaaria, millel on rahvastiku tihedus 74.13 in/km 2.
Rahvastiku paiknemine ja asustus Rahvastik Rahvastikutihedus u 16,89 inimest km2 Sarnane rahvastikutihedus – Norra, Jõulusaar, Saint Helena, Ekvatoriaal Guinea, Solomoni saared Rahvastiku paiknemine Rahvastiku paiknemise põhjused • Kõige suurem rahvastikutihedus on Lõuna-Soomes • Soojem • Mujal on mets • Linnastumine (20.sajandil) • Poliitika põhiliselt Lõuna-Soomes Helsingi • 620 982 inimest • Paikneb Soome lahe kaldal • Lõuna-Soomes • Palju järvi, mille ümber haljasalad • Elamurajoonid • Linnastumisega kaasneb tööpuudus suuremates tõmbekeskustes Huvitavaid fakte • 1000 elaniku kohta 390 autot – suur ühistranspordi kasutatavus • Helsingi ainuke linn Soomes, kus on trammid ja metroo (maailma põhjapoolseim metroo) • Helsingis 215 põhi- , keskkooli ja täiskasvanute gümnaasiumi Kasutatud materjalid • http://sedac.ciesin.columbia.edu/data /collectio...
Millised neist teguritest ja kuidas on mõjutanud rahvastiku paiknemist valitud riigis? Prantsusmaa rahvastik on tihedam mereäärsetes paikades. Prantsusmaa on Lääne- Euroopa väikseima asustustihedusega ja suurima pindalaga riik. Kuusnurgakujulise Prantsusmaa maastik on vaheldusrikas: seal on kõrgeid mägesid ja lauskmaid, viinamarjaistandusi orgudes ja männimetsi, mis palistavad kilomeetrite viisi supelrandade liivadüüne.Eriti tihe asustus on pealinnas Pariisis ja selle ümbruses ning Vahemere äärses piirkonnas kuna seal on elutingimused soodsamad. Nt: Parem töö ja elukoht. Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja Pariisis ning vahemereline lõunas. Prantsusmaa on Euroopa suurim põllumajandussaaduste tootja. Teravilja all on umbes pool kogu riigi haritavast maast. LOODUSLIKUD TEGURID
Loodus vööndid Loodusvöönd Kliima Mullad Taimed Loomad Asutus LÄHISTROOPILINE Lähistroopiline kliima Erodeeritud Vana-Kreekas kasvatatakse Enamasti on Asutus on tihe. VAHEMERELINE Suvi on mullad(erosioo tamme;piinia-;seedri- ja tegemist ka Maa harimine ja karja Euroopa lõuna osas jahe,umbes30° m) oliivi ehk õlipuu metsad. naabervööndite kasvatamine vahemere ümbruses. Talv on vihmane, loomadega Austraalia lõuna Umbes 10° (mägilambad) rannikul 300-500mm/a (California) KÕRBED 25,7° Sisaldavad Peamiselt kasvavad On kohastunud Inimesed on hästi Pöörijoonte ümbruses ...
toodang Sõltub suuresti imporditud naftast Tähtsaimad metallimaagid raud, kromiit Samuti palju mangaani, tsinki, pliid, vaske ning boksiiti Arengutase Keskmine eluiga 72 aastat: Meestel 70 Naistel 74 Kirjaoskus 86,5%: Meestel 94,3% Naistel 78,7% Sündimus (2004.a) 17 sündi 1000 elaniku kohta Suremus (2004.a) 6 surma 1000 elaniku kohta Rahvastik ja asustus Ligikaudu 3/5 Türgi rahvastikust elab linnades 2005. a seisuga oli Türgi rahvastikuarv 73 miljonit, kasvutempoga 1,25% aasta kohta Rahvastik suhteliselt noor 25,5% - 0-15. a 67,7% - 15-64.a 6,8% - 65-... a ~99% rahvastikust on moslemid Linnastumine Suurim linn on Istanbul, pole enam pealinn, kuid seal asub Türgi majanduslik, kaubanduslik ning kultuuriline keskus (~ 10 miljonit inimest)
võimalik maaviljelus; jääkatteta koht Antarktises, kus kasvab samblikke ja vetikaid Alepõllundus algeline maaharimisviis ; metsa põletamisel saadud maad kasutatakse mõned aastad ja seejärel jäetakse väljakurnatuna maha Rändkarjandus loomakasvatuse viis, kus inimesed rändavad koos karjaga suurtel maa- aladel, otsides sobivaid karjamaid Jäävöönd pooluseid ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. RAHVASTIK JA ASUSTUS Rahvaarv mingi riigi või ka muu piiritletud territooriumi (näiteks haldusüksuse) elanike arv, selle riigi elanike absoluutarv; riigi elanike arva ei arvestata ainult kodanikke, vaid ka riigi territooriumil elavad välismaalased ja kodakondsuseta isikud Rahvastiku tihedus statistiline näitaja, mis väljendab inimeste keskmist arvu teatud maa- ala 1km²-l Tööhõive - inimeste osalemine majandustegevuses
Linnastumine e. Urbaniseerumine on linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Linnastumisega kaasneb linnade kasv ja elanike linna kolimine. Linnade kasv on aeglasem arenenud maades ja kiirem arengumaades. Linnastu e. aglomeratsioon-(Funktsionaalselt) kokkukasvanud lähestikku asuvad asulad ja linnad(suurimate linnastute vahe raadius on u. 100km) Hiidlinn e. Megapolis- kokku kasvanud linnastud(Ameerika kirderannik(Boshwash). Eeslinnastumine e. Suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulik joon inimeste suurlinnadest välja linnade lähedusse.Vastulinnastumine-e. Kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest(linnastumist kaugematesse piirkondadesse).Globaalne võrk-üle maailma tihedate ärisidemetega seotud hiidlinnade ärikeskuste võrgustik. Ülemaailmastumine-linnade ülikiire kasv,mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ja elukohti. Tekivad vaesteagulid(e...
KORDAMISKÜSIMUSED ASUSTUS Asustuse areng maailmas ning asulate paiknemist mõjutavad tegurid 1. Too kolm näidet asulate paiknemist mõjutavate a) looduslike tegurite kohta 3p. b) majanduslike tegurite kohta 3p. c) ajalooliste tegurite kohta 3p. 2. Missugused majanduslikud tegurid: a) pärsivad asulate arengut b) soodustavad asulate arengut? 2+2p. 3. Millised olid looduslikud eeldused maailma vanima linna Jeeriko tekkeks 4. Milliste jõgede orgudes tekkisid esimesed linnad? ( 3 ) Miks just jõeorgudes? 5. Miks on linna mõiste eri riikides erinev? Too kolm näidet 1+3p. Linnalised ja maa asulad arenenud( Põhjariigid) ja arengumaades( Lõunariigid) 6. Milles seisnevad linnaliste ja maaliste tegevusalade erinevused 2+2p. 7. Kuidas jagunevad linnalised ja maalised asulad Eestis ja tooge näide 4+4p. LINNALISED MAALISED Linnad ...
1. 23. aprill 1343 – Mässajad tapsid sasklastest aadlikke ja põletasid mõisu ning see järel läksid Tallinna linnust piirama. 4. mai – Toimusid läbirääkimised piiskop Olavi, ordu esindajate ja Harju ülestõusnute vahel. 11. mai – Ordu sõjajõud võitsid Kämbla ja Kanavere lahingud. 14. mai – Ordu sõjajõud võitis Sõjamäe lahingu. 2. Harjumaa, Läänemaa ja Saaremaa eestlased vs Taani ja Liivi ordu ülemvõim. Eestlased tahtsid rohkem vabadust, neilt võeti ära aina rohkem õigusi ja anti juurde aina rohkem koormisi ning muid kohustusi, nende vabadust piirati. 3. Harjumaal, Läänemaal, Saaremal. 4. Hermann von Wartberge ladinakeelne kroonika 1370. aastatest ja Johann Bremmeni saksakeelne kroonika – neid ei saa usaldada, sest need on väga ühekülgsed ja pealiskaudsed. 5. Saksa ordu hõivas Harjumaa ja Virumaa ning omandas kontrolli Saare- Lääne piiskopkonna üle, ehk kehtestati orduvõim. 6. Sarnane on see et on teada, et te...
Laste arv naise kohta. 5 last naise kohta. Haridustase (kirjaoskuse Väga nõrk kirjaoskustase, koolis käimise aeg tase, keskmine koolis kuni viienda klassini keskmiselt. käimise aeg. Illustratsiooniks pilt riigi elanikest 3. Riigi asustus Asustuse ja/või rahvastiku kaart Rahvaarv 96,633,458 Asustustihedus 81,6 inimest / km2 Linnastumise tase Linnastumise tase väga madal 3 suuremat linna Addis Ababa, Diredaua ja Dese 4. Majandus Hõive majandus-
vastiku sooline- ja vanuseline koosseis 1990-2010. Sündimus Austraalias on 12,9 promilli, laste suremus 5 promilli ja igal naisel on keskmiselt 1,8 last. Üldine suremus on riigis 7,2 promilli ja loomulik iive on 0,7%. Nende andmete järgi võib öelda, et tegu on kaasaegse rahvastikuga, kus sündimus on madal, suremus on madal, iive on väga madal ja suur osakaal on eakatel inimestel. Asustus Juba ajalooliselt on välja kujunenud, et põhiline asustus tekkis alati veekogude või kaubateede ristumiskohta. Kuna Austraalia on saareriik, on vett ümberringi küllaga. Inimesed on asunud veekogude äärde elama põhiliselt selle pärast, et merelt on võimalik hankida toitu ja on võimalik transportida kaupu. Väikestest kaluriküladest on kokku kasvanud suuremad linnad, mis läbi aja on arenenud ja kasvanud. Austraalia osas aitas asulate tekkimisele kaasa ka inglaste jõudmine saarele, kes oma kaasa toodud vangid asulaid ehitama panid
asevalitseja Karl IX nime all · Poola kuulutab Eestimaa Poolale kuuluvaks. Aadel hoiab siin samuti Poola poole, sest loodab Liivimaa ühtsust taastada Liivimaa pärandi jagamine · 1600.a. algab uuesti sõjategevus · 1617.a. saab Rootsi Venemaalt Stolbovo rahuga Ingerimaa · 1629.a Altmargi vaherahuga läheb kogu mandriala Rootsile · 1645.a. Brömbsebro rahuga läheb ka Saaremaa Rootsile ja seal lõpeb taanlaste võim Liivi sõjajärgne asustus · Rahvaarv on tunduvalt vähenenud, arvatavalt ~120 000 140 000 inimest. · Kõige rohkem on kannatanud Harjumaa ja Kesk Eesti · Koloniseerimisest on huvitatud nii Poola kui Rootsi Asustus Rootsi ajal · Toimub ulatuslik sisemigratsioon · Rannatakse tühjadesse paikadesse, et parandada oma elujärge · Saabub elanikke ka Venemaa aladelt, soomlasi, lätlasi aga ka kaugemalt ( hollandlasi) · Tänu ümberasustamisele katkeb asustuse
kivikirveste valmistamine. Paljud teisedki esemed tehti endiselt kivist, sarvest ja luust ning vastavad töötlemisoskused arenesid isegi edasi. Vahel püüti sarves või luus vähemalt väliselt jäljendada mujal levinud pronksesemeid, esmajoones ehteid. Vanemat pronksiaega tuntakse meil veel lünklikult, sest kinnismuistiseid teatakse vähe ja neid pole arheoloogiliselt põhjalikumalt uuritud. 2.1.ASULAD Nöörkeraamika ajal ja ka pronksiajal paiknes asustus paepealsetel või liivastel muldadel, mida oli kergem tollaste vahenditega üles harida. Hiljem jäeti need põllud sageli maha või kurnati välja ning kasutati edaspidi karja- ja heinamaana. Kõige sagedamini elati looduslikult hästi kaitstud siseveekogude kallastel. Arvatavasti just selle perioodi jooksul hääbusid lõplikult püügimajandusega seotud asulakohad. Noorema pronksiaja asulad on juba selgelt põllumaadega seotud. 3.Noorem pronksiaeg
°. Maksimum õhutemperatuur: 33,3 C °. Hüdrosfäär Iirimaa jõestik on väga tihe ja veerohke kuna suur osa saarest katab madalik. Iirimaal voolab ka Briti saarestiku pikim jõgi Shannon, mille pikkuseks on mõõdetud 386 km, kuid saarel voolab ka Barrow'i, Blackwater'i ja Liffey jõgi. Iirimaal on ka palju järvi, suurimad nendest on Lough Derg, Lough Corrib, Lough Mask ning Lough Ree. Rahvastik ja asustus Iirimaa rahvaarv on 4,1 miljonit inimest, tihedus on 58,5 in/ km². Iirimaa sündimus on 10-20 ja suremus 5-10 . AIDSi levik 0-1%. Inimese keskmine eluiga on üle 75 aasta. Rahvastiku iive 0-1 promilli. Linnarahvastiku osatähtsus 50-74% . Suurimad linnad on Dublin, Cork, Limerick. Kolm viiendikku rahvastikust elab linnades, kus on suurem tõenäosus saada tööle. 16. sajandiks läks Iirimaa Inglise võimu alla ja sinna asus elama protestante nii Inglismaalt kui Sotimaalt. Kui Iirimaa 1921
Eesti Maaülikool Põllumajandus ja keskkonnakaitse instituut Eesti asutuse kujunemine Tori valla asutuse arengu kirjeldus Tartu 2008 Sisukord: 1. Valla paiknemine maakonnakeskuse suhtes...............................................................3 2. Valla piirid käesoleval hetkel.....................................................................................4 3. Valla alade kuuluvus 20. sajandi esimesel poolel...................................................... 5 4. Valla praegune asulate loend......................................................................................6 5. Valla piires paiknenud kihelkondade osad, kirikud ja kloostrid................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................10 1. Valla paiknemine maakonnakeskuse suhtes Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
