Esmasektor (2)

ESMASEKTOR
PÕLLUMAJANDUS. MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED.
Põllumajandusliku tööga elatab end umbes 45% maakera rahvastikust.
Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (pea kolmandik maismaast):

• haritav maa (enamjaolt põldude, istanduste all)
  
• looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad).
  

Põllumajanduse struktuur sõltub:

• looduslikest tingimustest
  
• ajaloolise arengu iseärasustest
  
• sotsiaal-majanduslikest suhetest
  
• rahvuslikest traditsioonidest
  

Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st.
Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav.
Põllumajandus:

• elatus- ehk naturaalmajandus
  
• turumajandus
  

Looduslikud tegurid: kliima (temp., niiskusolud, kasvuperiood), mullad ( viljakus, paksus, lõimis, põuakindlus), reljeef ( tasane /mägine, nõlva kalle).
Majanduslikud tegurid: kapital (hooned, masinad , seadmed , väetised, seemned, tõuloomad), tööjõud (tööjõu kvaliteet, traditsioonid), valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika).
Agrokliimavöötmed
Eristatakse kasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel.

• Polaarkliima : aasta läbi külm. Põllumajandusega tegelemine võimatu.
  
• Lähispolaarkliima: lühike vegetatsiooniperiood , kasin soojushulk. Kasvavad vaid kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma taluvad taimed (nt. redis , sibul, varajane kartul jne). Arengut kiirendab suveperioodi pikk päev. Tundrakarjamaadel kasvatatakse põhjapõtru.
  
• Jahe parasvööde: okasmets . Vegetatsiooniperiood vaid 3-5 kuud. Suvi lühike, jahe. Talv pikk, külm. Karmid kliimatingimused. Väheviljakad leetmullad . Kasvatatakse teravilja ( rukis , kaer , oder), kartulit , köögivilja, lina, rapsi.
  
• Mõõdukas parasvööde: vegetatsiooniperiood 5+ kuud.
  
  • Mereline : pehme, niiske talv. Kasvatatakse teravilja, sõstraid, õunapuid. Mullad keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kohati vajavad kuivendamist. Arvukalt rohumaid – piimakarjakasvatus .
    
  • Mandriline : külm talv. Vahel põud. Lühike vegetatsiooniperiood.
    
  • Kaug-Ida mussoonvaldkond: põud on juba vegetatsiooniperioodi alguses. Saagikoristust raskendab vahelsuve lõpu ja sügise rohked sademed.
    
• Soe parasvööde: 6-kuune või pikem vegetatsiooniperiood. Kasvatatakse soojalembeseid kultuurtaimi , riisi, maisi, päevalille, suhkrupeeti, köögivilju, sojauba , viinamarju.
  
  • Parasniiske valdkond : viljakad , püsivad mullad. Väga hinnatud piirkond.
    
  • Kuiv mandriline valdkond: viljakad mustmullad – vee- ja tuuleerosioon , sooldumine . Lühike, külm talv. Vähe sademeid.Kasvatatakse lambaid , kitsi .
    
• Lähistroopiline vööde: kuiv kliima. 2 saaki.
  
  • Läänerannikute vahemereline valdkond: pehme, vihmane talv. Kuum, põuane suvi. Viljakad mullad, kuid mullaerosioon. Mitmeaastased istanduskultuurid. Kasvatatakse puuvilju , viinamarju, oliive, ka talinisu ja maisi.
    
  • Mandriline valdkond: suur niiskusepuudus. Kõrbed ja poolkõrbed. Lühike, külm talv. Põllumajandus võimalik oaasides . Kasvatatakse kitsi, lambaid.
    
  • Idarannikute niiske valdkond: rikkalikult sademeid. Veg.periood 8-11 kuud. 2-3 saaki. Talv lühike ja pehme. Kasvatatakse nisu, maisi, riisi, tubakat , õlitaimi, tsitruselisi, teepõõsast jms.
    
• Troopiline vööde: temp. ei lange alla 0°C. Suurimad kõrbed. Põllumajandus oaasides. Kasvatatakse suhkrurooga, puuvilla , datlipalmi, kohvipuud. Kaameli- ja lambakasvatus .
  
• Lähisekvatoriaalne vööde: aastaringselt soe. Sademed ebaühtlaselt.
  
  • Lühikese vihmaperioodiga: alla 6 kuu. Põua tõttu on ikaldused. Kasvatatakse hirssi, maapähklit, sisalit jms. Ka puuvilla, riisi. Väheviljakad mullad. Savannikarjamaadel veisekasvatus.
    
  • Pika vihmaperioodiga: üle 6 kuu. Savannialadel taimekasvatus aastaringselt. 3 saaki. Mullad pole kuigi viljakad. Kasvatatkse maniokki, jamssi, maisi, banaane, maapähklit, puuvilla, kohvipuud, teepõõsast, Aasias ka riisi.
    
• Ekvatoriaalne vööde: väga niiske kliima. Peaaegu viljatud mullad. Haritavat maad vähe, rohumaid pole peaaegu üldse. Kasvatatakse õlipalmi, kautšuki-, kohvi- ja kakaopuud. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes.
  
• Mägedes: Peruu Andides – kartul, mais, laamad . Nepalis – jakid. Toodang omatarbeline.
  

PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID JA NENDE LEVIK
Agraarajastu põllumajandus

• Minevikus – korilus , küttimine, kalapüük. Nüüd vaid Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Aasias.
  
• 10 000 aastat tagasi – kodustati loomi, hariti põldu.
  
• Taime- ja loomakasvatus ühendati. Mindi üle põlispõldudele ja paiksele eluviisile. Esmalt jäädi paikseks Edela-Aasias, Hiinas, Kesk-Ameerikas.
  
• Põlispõllundus arenes, tekkis toidutagavara. Maad hõivasid jõukamad pered. Tekkis maaomand, mõisasüsteem (mõisnik, talunik) – praegugi levinud arengumaades.
  

Industriaalajastu põllumajandus

• Reformide käigus jagati mõisamaa talupoegadele, tekkisid iseseisvad segatalud . Talunik tootis endale, mõnda saadust hakati tootma ka müügiks. 19. saj. Eestis lina. Nüüd Brasiilias kohviube, Kariibi mere saartel banaane. Segatalud tüüpilised arengumaades.
  
• Segatalud muutusid tootlikumaks. Talud hakkasid liituma . Tekkisid spetsialiseeritud suurtalud. Levinud peamiselt Euroopas, Põhja-Ameerikas, ka Jaapanis .
  
  • Piimakarjatalud : Põhja-Euroopas, USA ja Kanada kirde- ja loodeosas, Jaapani põhjaosas, Uus- Meremaal . Lähiajal suurlinnade läheduses – palju tarbijaid.
    
  • Ekstensiivsed teraviljatalud: hõreda asustusega kuivas kliimas. Austraalias, Põhja-Ameerikas, Venemaa ja Kasahstani steppides. Suure pindalaga. Peamiselt nisu. Väikesed tootmiskulud , madal saagikus.
    
  • Rantšod: suured loomakasvatusmajandid. Tuhandepealised lihaveise- või lambakarjad. Aastaringselt looduslikel karjamaadel. Odav toodang, nõuab suurt maaala. Levinud USA lääneosas, Austraalias, Argentiinas, Lõuna-Aafrikas.
    
  • Istandused: suured taimekasvatusmajandid. Toodab kohvi, suhkruroogu , puuvilju jms müügiks, tegeleb nende esmase töötlemisega. Rõhk agrotehnikal, mis tagab kõrge saagikuse. Odav tööjõud. Levinud eelkõige arengumaades.
    

Infoajastu põllumajandus
Täielikult kaubaline, kitsalt spetsialiseerunud. Kultuuride saagikus ja loomade tootlikkus kõrge. Hästi on arenenud äriteenused. Moodne suund on ökoloogiline ehk mahepõllundus, kasutatakse peamiselt looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid. Madalam saagikus, kuid kõrgem hind, tervislikum toodang.
MAAILMA TOIDU- JA KESKKONNAPROBLEEMID

• 19. saj. lõpul hakkasid Euroopa riigid järjest enam sõltuma sisseveetavatest toiduainetest.
  
• Arenenud riikides turg toiduainetest küllastunud, põllumajandussaaduste ülejääke raske müüa. Maailmas u. 800 miljonit elanikku, kes kannatavad alatoitluse, nälja käes. Teravaim on toiduprobleem Lõuna-Aasias, Aafrikas, Andide piirkonna riikides.
  
• Maailma toidukaubanduses on tähtsaimad müüjad Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna ja Vahemere maad. Neil on suuri toiduaine (vili, liha, piimatooted , puuviljad ) ülejääke
  
• Arengumaade probleemiks: traditsiooniliste tootmisvormide säilimine, suur rahvaarv, suur asustustihedus – maapuudus, halvad loodusolud.
  
• Arenenud riikides on ületootmine. Riigid piiravad või toetavad põllumajandust, rakendades põllumajanduspoliitikat.
  
• Siseturgu kaitstakse tollimaksude, kvootide või muude impordipiirangutega. Nii suudetakse hoida siseturu aupade hinnataset, kaitstakse kodumaist tootjat. Riik maksab põllumajandustoodetele toetusi ehk subsiidiume.
  

Põllumajanduse mõju keskkonnale

• Looduslike ökosüsteemide muutmine ja hävitamine, loodusliku veerežiimi rikkumine . Metsaraie , soode kuivendamine, kuivade alade niisutamine. Põllumaade saamise eesmärgil.
  
• Muldade erosioon ja põllumaade halvenemine. Ulatuslikuim troopilistes ja lähistroopilistes piirkondades. Raiutakse metsi. Suure rahvaarvu ja toiduvajaduse tõttu.
  
• Muldade sooldumine.
  
• Reostamine . Väetised, taimekaitsevahendid . Vesi muutub joogikõlbmatuks. Hävib mullaelustik. Muld muutub viljatuks.
  

KALANDUS
Kalade ja teiste mereorganismide osatähtsus inimesele on kasvanud. Kasutamine: kalajahu ja –õli loomasöödaks; vetikad väetisteks, želatiini valmistamiseks; veeimetajate rasv keemia- ja farmaatsiatööstusesse; mereorganismid ravimiteks ; igasugused mereannid söögiks.
Kalapüük

• Kalavarusid pole maailmameres ühtlaselt. Madalad rannikumered on rikkad. Pinnakihid on rikkamad külmade hoovuste piirkonnas (hapnikurikas vesi) ja jõgede suudmetes ( toitained ). Süvaookean on kalavaene.
  
• Agraarühiskonnas püüti kala algeliste vahenditega rannikulähedal. Kala töödeldi rannakülades, müüdi kohalikul turul. Praegugi on rannikupüük ülekaalus Ida- ja Kagu-Aasias, ka mujal arengumaades.
  
• Vahendite arenedes hakati püüdma avamerel, töödeldi sealsamas . Kaasajal annab avamerepüük suurema osa maailma kalatoodangust.
  
• 20. saj. ookeanipüük. Kaasaegse tehnikaga varustatud suured laevad on merel nädalaid. Kala töödeldakse laeval, müüakse sadamates. Levinud USAs, Jaapanis, Venemaal jne.
  
• Iga rannikuriik tohib püüda oma majandusvööndis – 370 km rannikust . Riik võib seda õigust müüa või rentida. Avaookean on jagatud püügipiirkondadeks – jagatakse kvoodid.
  
• Väljapüük sisevetest mood. 7% kogupüügist. Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia annavad ligi poole sisevete kalasaagist.
  
• Väljapüüki ei saa enam suurendada. Vajadus kala järgi kasvab. Areneb kalakasvatus . Väga levinud Aasia riikides.
  

Kauplemine kalatoodetega

• Kolmandik püütud kalast maailmaturul, ülejäänu riikide siseturul. Kõige rohkem kala püütakse Hiinas. Suurimad väljavedajad on arenenud riigid. Suurimad eksportijad: Norra, Taani. Suurimad importijad: Jaapan, USA.
  

Maailma kalavarud vähenevad

• Suurem osa püügipiirkondi ja 70% kalaliikidest kannatab ülepüügi all. Põhjustajaks tehnoloogia kiire areng.
  
• Maailmamere reostumine. Põhjustajateks maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport, inimtegevus maismaal.
  
• Püügimäärad kaluritele, siis preemiad mittepüüdmise eest, piirangud, maksud. Eriti ulatuslikult kasutusel Lääne-Euroopas.
  
• Avamere kasutamist reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega. Vabatahtlikud, karistusi pole.
  

METSAVARUD JA METSATÜÜBID
Taastuv loodusvara, nõuab aega. Lühendab: istutamine , harvendamine, väetamine.
Metsavarud ja nende hindamine

• Metsavaru suurust iseloom. metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%). Arvestatakse ka noor mets, võsa, raiesmikud.
  
• Puiduvaru mõõdetakse kuupmeetrites. Suurima varuga: Venemaa, Brasiilia, USA, Kanada.
  
• Liigiline koosseis on oluline. Hinnatuimad: ilusa, vastupidava puiduga väärispuud (eebenipuu, sandlipuu ); kõvad lehtpuud (tamm, pöök). Rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude ( kuusk , mänd, lehis) puitu. Erikasutusega puuliikidelt saadakse mahla ( heveapuu ), koort ( korgipuu ), vilju ( datlipalm ) jne.
  

Maailma metsatüübid

• Parasvöötme okasmetsad . Suurima levikuga, kasvavad aeglaselt, suht hõredad. Vähe puuliike. Kasutatakse tarbepuiduna – tselluloosi, paberi tootmiseks, ehitusmaterjalina.
  
• Parasvöötme leht- ja segametsad. Pindala vähenenud. Lehtmetsad tootlikumad. Liigiliselt mitmekesisemad kui okasmetsad. Kasutatakse eelkõige mööblitööstuses.
  
• Lähistroopika metsad . Jagunevad: niisketeks ( okaspuud , kõvad leht- ja väärispuud), kuivadeks (Vahemeremaades, USAs, Austraalias; vähe säilinud)
  
• Lähisekvatoriaalsed hõrendikud. Looduskeskkonda säilitav tähtsus. Madala tootlikkusega jändrikud puud – kütteks. Sarnasus vihmametsadega, liigiline koosseis, juurdekasv väike.
  
• Ekvatoriaalsed vihmametsad. Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Kagu-Aasias. Juurdekasv suur. Väheväärtuslikud puuliigid. Pindala väheneb kiiresti üleraie tõttu.
  

Metsakasutus agraar - ja tööstusühiskonnas

• Metsade üleraie põhjustas Mesopotaamias ja mujal ühiskondade languse.
  
• Hävitava löögi Euroopa leht- ja segametsadele andis metallisulatus – vajas puusütt.
  

KAASAEGNE METSAMAJANDUS

• 20. saj. kujunesid metsatööstusklastrid. Hõlmavad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused.
  
• Kaasaegne metsamajandus – Lääne- ja Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis.
  

Metsatööstus

• Tegeleb puidu varumise, töötlemise, puidutoodete valmistamise, paberi ja tselluloosi tootmisega.
  
• Suurim puidutarbija on USA. Suurema osa puidust kasutavad tööstusriigid.
  
• Kõige enam toodavad ümarpuitu ehk palke USA, Kanada.
  
• Enamik maailma paberipuudest raiutakse USA, Skandinaavia , Venemaa, Brasiilia ja Kanada metsadest. Puidu ja paberi kõrge hinna tõttu rajavad rikkamad riigid istandikke soojematesse piirkondadesse. Saak iga 10-30 aasta tagant. Suurimad paberitootjad on USA, Hiina, Jaapan. Paberiks kasutatakse ka õlgi, puiduvaba tselluloosi.
  
• Puit veel niipea otsa ei saa, kuigi tarbimine kasvab. Probleemideks puidu kvaliteet, väärispuidu nappus, metsa kui elukeskkonna halvenemine.
  
• Arenenud riikides kasut. puit täielikult, töödeldakse lõpptoodanguni välja. Suurimad metsatööstus ettevõtted asuvad Kanadas, Soomes, Rootsis, Jaapanis.
  

Metsakaitse

• Mets hoiab ringes toitaineid, ühtlustab jõgede veetaset, reguleerib kliimat, kaitseb muldi, on paljudele organismidele elupaigaks , pakub inimestele puhkamisvõimalusi.
  
• Aengumaades on peamised metsade vähenemise ja seisundi halvenemise põhjused põllumaade laiendamine, üleraie, nõrk metsamajandus.
  
• Arenenud riikides on olulisim põhjus atmosfääri saaste kahjulik mõju metsadele.
  

5