Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

PÕLLUMAJANDUS. MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED. (0)

3 KEHV
Punktid
ESMASEKTOR
PÕLLUMAJANDUS. MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED.
Põllumajandusliku tööga elatab end umbes 45% maakera rahvastikust.
Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (pea kolmandik maismaast):
  • haritav maa (enamjaolt põldude, istanduste all)
  • looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad).

Põllumajanduse struktuur sõltub:
  • looduslikest tingimustest
  • ajaloolise arengu iseärasustest
  • sotsiaal-majanduslikest suhetest
  • rahvuslikest traditsioonidest

  • Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st.
  • Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav.
  • Põllumajandus:
  • Looduslikud tegurid: kliima (temp., niiskusolud, kasvuperiood ), mullad ( viljakus, paksus, lõimis, põuakindlus), reljeef (tasane/mägine, nõlva kalle).
  • Majanduslikud tegurid: kapital (hooned, masinad , seadmed , väetised, seemned, tõuloomad), tööjõud (tööjõu kvaliteet, traditsioonid), valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika).

  • Agrokliimavöötmed
  • Eristatakse kasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel.
  • Polaarkliima : aasta läbi külm. Põllumajandusega tegelemine võimatu.
  • Lähispolaarkliima: lühike vegetatsiooniperiood , kasin soojushulk. Kasvavad vaid kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma taluvad taimed (nt. redis , sibul, varajane kartul jne). Arengut kiirendab suveperioodi pikk päev. Tundrakarjamaadel kasvatatakse põhjapõtru.
  • Jahe parasvööde: okasmets . Vegetatsiooniperiood vaid 3-5 kuud. Suvi lühike, jahe. Talv pikk, külm. Karmid kliimatingimused. Väheviljakad leetmullad . Kasvatatakse teravilja (rukis, kaer , oder), kartulit , köögivilja, lina, rapsi.
  • Mõõdukas parasvööde: vegetatsiooniperiood 5+ kuud.
    • Mereline : pehme, niiske talv. Kasvatatakse teravilja, sõstraid, õunapuid. Mullad keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kohati vajavad kuivendamist. Arvukalt rohumaid – piimakarjakasvatus .
    • Mandriline : külm talv. Vahel põud. Lühike vegetatsiooniperiood.
    • Kaug-Ida mussoonvaldkond: põud on juba vegetatsiooniperioodi alguses. Saagikoristust raskendab vahelsuve lõpu ja sügise rohked sademed.
  • Soe parasvööde: 6-kuune või pikem vegetatsiooniperiood. Kasvatatakse soojalembeseid kultuurtaimi , riisi, maisi, päevalille, suhkrupeeti, köögivilju, sojauba , viinamarju.
    • Parasniiske valdkond : viljakad , püsivad mullad. Väga hinnatud piirkond.
    • Kuiv mandriline valdkond: viljakad mustmullad – vee- ja tuuleerosioon , sooldumine. Lühike, külm talv. Vähe sademeid.Kasvatatakse lambaid , kitsi .
  • Lähistroopiline vööde: kuiv kliima. 2 saaki.
    • Läänerannikute vahemereline valdkond: pehme, vihmane talv. Kuum, põuane suvi. Viljakad mullad, kuid mullaerosioon. Mitmeaastased istanduskultuurid. Kasvatatakse puuvilju , viinamarju, oliive, ka talinisu ja maisi.
    • Mandriline valdkond: suur niiskusepuudus. Kõrbed ja poolkõrbed. Lühike, külm talv. Põllumajandus võimalik oaasides . Kasvatatakse kitsi, lambaid.
    • Idarannikute niiske valdkond: rikkalikult sademeid. Veg.periood 8-11 kuud. 2-3 saaki. Talv lühike ja pehme. Kasvatatakse nisu, maisi, riisi, tubakat , õlitaimi, tsitruselisi, teepõõsast jms.
  • Troopiline vööde: temp. ei lange alla 0°C. Suurimad kõrbed. Põllumajandus oaasides. Kasvatatakse suhkrurooga, puuvilla , datlipalmi, kohvipuud. Kaameli- ja lambakasvatus .
  • Lähisekvatoriaalne vööde: aastaringselt soe. Sademed ebaühtlaselt.
    • Lühikese vihmaperioodiga: alla 6 kuu. Põua tõttu on ikaldused. Kasvatatakse hirssi, maapähklit, sisalit jms. Ka puuvilla, riisi. Väheviljakad mullad. Savannikarjamaadel veisekasvatus.
    • Pika vihmaperioodiga: üle 6 kuu. Savannialadel taimekasvatus aastaringselt. 3 saaki. Mullad pole kuigi viljakad. Kasvatatkse maniokki, jamssi, maisi, banaane, maapähklit, puuvilla, kohvipuud, teepõõsast, Aasias ka riisi.
  • Ekvatoriaalne vööde: väga niiske kliima. Peaaegu viljatud mullad. Haritavat maad vähe, rohumaid pole peaaegu üldse. Kasvatatakse õlipalmi, kautšuki-, kohvi- ja kakaopuud. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes.
  • Mägedes: Peruu Andides – kartul, mais, laamad. Nepalis – jakid. Toodang omatarbeline.

  • PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID JA NENDE LEVIK

  • Agraarajastu põllumajandus
  • Minevikus – korilus , küttimine, kalapüük. Nüüd vaid Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Aasias.
  • 10 000 aastat tagasi – kodustati loomi, hariti põldu.
  • Taime- ja loomakasvatus ühendati. Mindi üle põlispõldudele ja paiksele eluviisile. Esmalt jäädi paikseks Edela-Aasias, Hiinas, Kesk-Ameerikas.
  • Põlispõllundus arenes, tekkis toidutagavara. Maad hõivasid jõukamad pered. Tekkis maaomand, mõisasüsteem (mõisnik, talunik) – praegugi levinud arengumaades.

  • Industriaalajastu põllumajandus
  • Reformide käigus jagati mõisamaa talupoegadele, tekkisid iseseisvad segatalud . Talunik tootis endale, mõnda saadust hakati tootma ka müügiks. 19. saj. Eestis lina. Nüüd Brasiilias kohviube, Kariibi mere saartel banaane. Segatalud tüüpilised arengumaades.
  • Segatalud muutusid tootlikumaks. Talud hakkasid liituma . Tekkisid spetsialiseeritud suurtalud. Levinud peamiselt Euroopas, Põhja-Ameerikas, ka Jaapanis.
    • Piimakarjatalud : Põhja-Euroopas, USA ja Kanada kirde- ja loodeosas, Jaapani põhjaosas, Uus- Meremaal . Lähiajal suurlinnade läheduses – palju tarbijaid.
    • Ekstensiivsed teraviljatalud: hõreda asustusega kuivas kliimas. Austraalias, Põhja-Ameerikas, Venemaa ja Kasahstani steppides. Suure pindalaga. Peamiselt nisu. Väikesed tootmiskulud, madal saagikus.
    • Rantšod: suured loomakasvatusmajandid. Tuhandepealised lihaveise- või lambakarjad. Aastaringselt looduslikel karjamaadel. Odav toodang, nõuab suurt maaala. Levinud USA lääneosas, Austraalias, Argentiinas, Lõuna-Aafrikas.
    • Istandused: suured taimekasvatusmajandid. Toodab kohvi, suhkruroogu , puuvilju jms müügiks, tegeleb nende esmase töötlemisega. Rõhk agrotehnikal, mis tagab kõrge saagikuse. Odav tööjõud. Levinud eelkõige arengumaades.

  • Infoajastu põllumajandus
  • Täielikult kaubaline, kitsalt spetsialiseerunud. Kultuuride saagikus ja loomade tootlikkus kõrge. Hästi on arenenud äriteenused. Moodne suund on ökoloogiline ehk mahepõllundus, kasutatakse peamiselt looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid. Madalam saagikus, kuid kõrgem hind, tervislikum toodang.
  • MAAILMA TOIDU- JA KESKKONNAPROBLEEMID

  • 19. saj. lõpul hakkasid Euroopa riigid järjest enam sõltuma sisseveetavatest toiduainetest.
  • Arenenud riikides turg toiduainetest küllastunud, põllumajandussaaduste ülejääke raske müüa. Maailmas u. 800 miljonit elanikku, kes kannatavad alatoitluse, nälja käes. Teravaim on toiduprobleem Lõuna-Aasias, Aafrikas, Andide piirkonna riikides.
  • Maailma toidukaubanduses on tähtsaimad müüjad Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna ja Vahemere maad. Neil on suuri toiduaine (vili, liha, piimatooted, puuviljad ) ülejääke
  • Arengumaade probleemiks: traditsiooniliste tootmisvormide säilimine, suur rahvaarv, suur asustustihedus – maapuudus, halvad loodusolud.
  • Arenenud riikides on ületootmine. Riigid piiravad või toetavad põllumajandust, rakendades põllumajanduspoliitikat.
  • Siseturgu kaitstakse tollimaksude, kvootide või muude impordipiirangutega. Nii suudetakse hoida siseturu aupade hinnataset, kaitstakse kodumaist tootjat. Riik maksab põllumajandustoodetele toetusi ehk subsiidiume.

  • Põllumajanduse mõju keskkonnale
  • Looduslike ökosüsteemide muutmine ja hävitamine, loodusliku veerežiimi rikkumine. Metsaraie , soode kuivendamine, kuivade alade niisutamine. Põllumaade saamise eesmärgil.
  • Muldade erosioon ja põllumaade halvenemine. Ulatuslikuim troopilistes ja lähistroopilistes piirkondades. Raiutakse metsi. Suure rahvaarvu ja toiduvajaduse tõttu.
  • Muldade sooldumine.
  • Reostamine . Väetised, taimekaitsevahendid . Vesi muutub joogikõlbmatuks. Hävib mullaelustik. Muld muutub viljatuks.

  • KALANDUS

  • Kalade ja teiste mereorganismide osatähtsus inimesele on kasvanud. Kasutamine: kalajahu ja –õli loomasöödaks; vetikad väetisteks, želatiini valmistamiseks; veeimetajate rasv keemia- ja farmaatsiatööstusesse; mereorganismid ravimiteks ; igasugused mereannid söögiks.

  • Kalapüük
  • Kalavarusid pole maailmameres ühtlaselt. Madalad rannikumered on rikkad. Pinnakihid on rikkamad külmade hoovuste piirkonnas (hapnikurikas vesi) ja jõgede suudmetes (toitained). Süvaookean on kalavaene.
  • Agraarühiskonnas püüti kala algeliste vahenditega rannikulähedal. Kala töödeldi rannakülades, müüdi kohalikul turul. Praegugi on rannikupüük ülekaalus Ida- ja Kagu-Aasias, ka mujal arengumaades.
  • Vahendite arenedes hakati püüdma avamerel, töödeldi sealsamas . Kaasajal annab avamerepüük suurema osa maailma kalatoodangust.
  • 20. saj. ookeanipüük. Kaasaegse tehnikaga varustatud suured laevad on merel nädalaid. Kala töödeldakse laeval, müüakse sadamates. Levinud USAs, Jaapanis, Venemaal jne.
  • Iga rannikuriik tohib püüda oma majandusvööndis – 370 km rannikust . Riik võib seda õigust müüa või rentida. Avaookean on jagatud püügipiirkondadeks – jagatakse kvoodid.
  • Väljapüük sisevetest mood. 7% kogupüügist. Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia annavad ligi poole sisevete kalasaagist.
  • Väljapüüki ei saa enam suurendada. Vajadus kala järgi kasvab. Areneb kalakasvatus . Väga levinud Aasia riikides.
  • Kolmandik püütud kalast maailmaturul, ülejäänu riikide siseturul. Kõige rohkem kala püütakse Hiinas. Suurimad väljavedajad on arenenud riigid. Suurimad eksportijad: Norra, Taani. Suurimad importijad: Jaapan, USA.

  • Maailma kalavarud vähenevad
  • Suurem osa püügipiirkondi ja 70% kalaliikidest kannatab ülepüügi all. Põhjustajaks tehnoloogia kiire areng.
  • Maailmamere reostumine. Põhjustajateks maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport, inimtegevus maismaal.
  • Püügimäärad kaluritele, siis preemiad mittepüüdmise eest, piirangud, maksud. Eriti ulatuslikult kasutusel Lääne-Euroopas.
  • Avamere kasutamist reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega. Vabatahtlikud, karistusi pole.

  • METSAVARUD JA METSATÜÜBID

  • Taastuv loodusvara, nõuab aega. Lühendab: istutamine , harvendamine, väetamine.

  • Metsavarud ja nende hindamine
  • Metsavaru suurust iseloom. metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%). Arvestatakse ka noor mets, võsa, raiesmikud.
  • Puiduvaru mõõdetakse kuupmeetrites. Suurima varuga: Venemaa, Brasiilia, USA, Kanada.
  • Liigiline koosseis on oluline. Hinnatuimad: ilusa, vastupidava puiduga väärispuud (eebenipuu, sandlipuu ); kõvad lehtpuud (tamm, pöök). Rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis) puitu. Erikasutusega puuliikidelt saadakse mahla ( heveapuu ), koort ( korgipuu ), vilju ( datlipalm ) jne.

  • Maailma metsatüübid
  • Parasvöötme okasmetsad . Suurima levikuga, kasvavad aeglaselt, suht hõredad. Vähe puuliike. Kasutatakse tarbepuiduna – tselluloosi, paberi tootmiseks, ehitusmaterjalina.
  • Parasvöötme leht- ja segametsad. Pindala vähenenud. Lehtmetsad tootlikumad. Liigiliselt mitmekesisemad kui okasmetsad. Kasutatakse eelkõige mööblitööstuses.
  • Lähistroopika metsad. Jagunevad: niisketeks ( okaspuud , kõvad leht- ja väärispuud), kuivadeks (Vahemeremaades, USAs, Austraalias; vähe säilinud)
  • Lähisekvatoriaalsed hõrendikud. Looduskeskkonda säilitav tähtsus. Madala tootlikkusega jändrikud puud – kütteks. Sarnasus vihmametsadega, liigiline koosseis, juurdekasv väike.
  • Ekvatoriaalsed vihmametsad. Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Kagu-Aasias. Juurdekasv suur. Väheväärtuslikud puuliigid. Pindala väheneb kiiresti üleraie tõttu.

  • Metsakasutus agraar - ja tööstusühiskonnas
  • Metsade üleraie põhjustas Mesopotaamias ja mujal ühiskondade languse.
  • Hävitava löögi Euroopa leht- ja segametsadele andis metallisulatus – vajas puusütt.
  • 20. saj. kujunesid metsatööstusklastrid. Hõlmavad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused.
  • Kaasaegne metsamajandus – Lääne- ja Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis.

  • Metsatööstus
  • Tegeleb puidu varumise, töötlemise, puidutoodete valmistamise, paberi ja tselluloosi tootmisega.
  • Suurim puidutarbija on USA. Suurema osa puidust kasutavad tööstusriigid.
  • Kõige enam toodavad ümarpuitu ehk palke USA, Kanada.
  • Enamik maailma paberipuudest raiutakse USA, Skandinaavia , Venemaa, Brasiilia ja Kanada metsadest. Puidu ja paberi kõrge hinna tõttu rajavad rikkamad riigid istandikke soojematesse piirkondadesse. Saak iga 10-30 aasta tagant. Suurimad paberitootjad on USA, Hiina, Jaapan. Paberiks kasutatakse ka õlgi, puiduvaba tselluloosi.
  • Puit veel niipea otsa ei saa, kuigi tarbimine kasvab. Probleemideks puidu kvaliteet, väärispuidu nappus, metsa kui elukeskkonna halvenemine.
  • Arenenud riikides kasut. puit täielikult, töödeldakse lõpptoodanguni välja. Suurimad metsatööstus ettevõtted asuvad Kanadas, Soomes, Rootsis, Jaapanis.
  • Mets hoiab ringes toitaineid, ühtlustab jõgede veetaset, reguleerib kliimat, kaitseb muldi, on paljudele organismidele elupaigaks , pakub inimestele puhkamisvõimalusi.
  • Aengumaades on peamised metsade vähenemise ja seisundi halvenemise põhjused põllumaade laiendamine, üleraie, nõrk metsamajandus.
  • Arenenud riikides on olulisim põhjus atmosfääri saaste kahjulik mõju metsadele.

1
Vasakule Paremale
PÕLLUMAJANDUS-MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED #1 PÕLLUMAJANDUS-MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED #2 PÕLLUMAJANDUS-MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED #3 PÕLLUMAJANDUS-MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED #4 PÕLLUMAJANDUS-MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED #5 PÕLLUMAJANDUS-MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED #6 PÕLLUMAJANDUS-MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED #7 PÕLLUMAJANDUS-MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED #8 PÕLLUMAJANDUS-MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED #9 PÕLLUMAJANDUS-MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED #10 PÕLLUMAJANDUS-MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED #11 PÕLLUMAJANDUS-MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED #12 PÕLLUMAJANDUS-MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED #13 PÕLLUMAJANDUS-MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED #14 PÕLLUMAJANDUS-MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED #15 PÕLLUMAJANDUS-MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED #16 PÕLLUMAJANDUS-MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED #17 PÕLLUMAJANDUS-MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED #18 PÕLLUMAJANDUS-MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED #19 PÕLLUMAJANDUS-MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED #20
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor helinb Õppematerjali autor
PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID JA NENDE LEVIK, MAAILMA TOIDU- JA KESKKONNAPROBLEEMID, KALANDUS, METSAVARUD JA METSATÜÜBID, KAASAEGNE METSAMAJANDUS

Sarnased õppematerjalid

Esmasektor
5
doc

Esmasektor

ESMASEKTOR PÕLLUMAJANDUS. MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED. Põllumajandusliku tööga elatab end umbes 45% maakera rahvastikust. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (pea kolmandik maismaast): · haritav maa (enamjaolt põldude, istanduste all) · looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad). Põllumajanduse struktuur sõltub: · looduslikest tingimustest · sotsiaal-majanduslikest suhetest · ajaloolise arengu iseärasustest · rahvuslikest traditsioonidest Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom

Geograafia
Geografia - majandus- kalandus-metsandus-energia-
4
docx

Geografia - majandus ( kalandus, metsandus, energia )

Kasutus ­ Usa, Island, Itaalia, Prantsusmaa, Jaapan, Filipiinid, Uus-Meremaa. Islandil on geotermaalenergia osa elektribilansis umbes 40%. Bioenergia ­ saab toota biomassist (orgaaniliste ainete nt puidu/põllumajandusjääkide põletamisel). Bioenergiat toodetakse ka loomasõnniku biogaasistumisel ja prügimägedest eralduva metaani ja orgaaniliste jäätmete põletamisel. Paljudes arengumaades puit siiani ainuke energiaallikas. ESMASEKTOR. Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus (mõnede klassifikatsioonide järgi ka maavarade kaevandamine). Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. 4.1 Põllumajandus, Maailma agrokliimavöötmed. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (1/3 maismaast), mis jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. Haritav maa ­ põllud, istandused. Looduslik rohumaa ­ karjamaa. Põllumajanduse tähtsust riigis iseloomustatakse tavaliselt

Geograafia
Põllumajandus-kalandus-metsamajandus
5
docx

Põllumajandus, kalandus, metsamajandus

Põllumajandus Tänapäeval elatab end põllumajandusliku tööga umbes 45% maakera rahvastikust. Põllumajandustoodang ei saa praegu suureneda enam uute maade kasutuselevõtu, vaid ainult produktiivsema tootmise arvel. Põllumajandus maa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast ning jaguneb haritavaksmaaks ja looduslikuks rohumaaks. Haritavat maad on enamjaolt põldude ja mitmeaastaste istanduste all. Looduslikud rohumaad hõlmavad niite ja karjamaid. Eri piirkondades on põllumajandusliku maa pindala väga erinev. Iga riigi pm maa struktuur on erinev. See sõltub looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasusest, sotsiaal-majanduslikest suhetest, rahvuslikest traditsioonidest. Arenenud riikides kastutatakse

Geograafia
Geograafia KT kordamine –-ESMASEKTOR
3
odt

Geograafia KT kordamine – ESMASEKTOR

Geograafia KT kordamine ­ 4. ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. 4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed *Põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast, jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. *Põllumajanduse võib kaheks jagada: naturaalmajandus (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline) PÕLLUMAJANDUS MÕJUTAVAD: LOODUSLIKUD TEGURID MAJANDUSLIKUD TEGURID Kliima Mullad Reljeef Kapital Tööjõud Valitsusepoliitik

Geograafia
Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted
3
doc

Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted

4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed Tänapäeval elatab end põllumajandusliku tööga umbes 45 % maakera rahvastikust. Põllumajandustoodang ei saa praegu suureneda enam uute maade kasutuselevõtu, vaid ainult produktiivsema tootmise arvel. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandikku maismaast ning jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. Iga riigi põllumajanduse struktuur on erinev. See sõltub looduslikest tingimusest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaalmajanduslikest suhetest ja rahvuslikest traditsioonidest. Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloomustatakse tavaliselt põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse tähtsusega SKTs. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: elatus ehk naturaalmajanduslikuks (omatarbeline) ja turumajanduslikuks (kaubaline).

Geograafia
Geograafia konspekt põllumajanduse kohta
5
doc

Geograafia konspekt põllumajanduse kohta

põuakindlus, paksus, lõimus), reljeef (tasane/mägine, nõlva kalle) Majanduslikud tegurid- kapital (hooned, masinad/seadmed, väetised, seemned/tõuloomad), tööjõud (kvaliteet, traditsioonid), valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika) Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloomustatakse tavaliselt põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega SKT-s. Arenenud riikides (kõrgtehnoloogilistes) on põllumajanduse sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist. Arengumaades on sektoris hõivatud enamus töötajaist, tööd tehakse endiselt käsitsi või loomade abil algsete põllutööriistadega. MAAILMA MAAKASUTUS: 1. kõlbmatu, vähekõlblik, rikutud maa- 19% 2. Teed ja ehitised- 3% 3. Siseveekogud, liustikud- 20% 4. Metsamaa- 27% 5. Põllumajanduslik maa- 31%, Haritav maa- 10%, rohumaa 21% Kõige üldisemalt jaotub põllumajandus kaheks: 1. elatus e

Geograafia
Geograafia esmasektor
4
doc

Geograafia esmasektor

GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖ "ESMASEKTOR" 1. Esmasektor Esmasektori ehk hankiva sectori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. Kõrgelt arenenud infoühiskonnas, kus tööviljakus on väga kõrge, tullakse toime vähese tööjõuga. Esmasektori allharud: põllumajandus (taimekasvatus ja loomakasvatus), metsandus, kalandus, jahindus, toorainet töötlevad harud (toiduaine-, kerge-, metsatööstus) ja paljud teenused (aretustegevus, maaparandus, nõustamine); maavarade kaevandamine kuulub nii esmasektori kui ka töötleva tööstuse alla. Arenenud riikides, kus põllumajanduses kasutatakse kõrgtehnoloogia saavutusi, on selles sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist (Suurbritannia 1%, Rootsi 2%)

Geograafia
Geograafia esmasektor
4
doc

Geograafia esmasektor

Mullad viljakus Kui kõik need 3 tegurit on head, siis on selles piirkonnas head põuakindlus põllumajanudslikud tegurid. paksus, lõimis Reljeef tasane, mägine Kui maapind on tasane ning nõlva kalle pole väga suur, siis on nõlva kalle head tingimused põllumajanduseks. Majanduslikud: Kapital hooned Kui on olemas põllumajanduseks vajalikud asjad, siis masinad, seadmed sujub põllumajandus kindlasti paremini väetised seemned, tõuloomad Tööjõud tööjõu kvaliteet Kui on olemas vajalik tööjõud ja kui töö tehakse korralikult, traditsioonid siis sujub kõik palju paremini Valitsuse poliitika toetused Kui riik jagab toetusi, siis põllumajandus sujub paremini. tollipoliitika AGROKLIIMAVÖÖTMED 1)Polaarkliimas on kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine on võimatu

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun