Konpekt geograafia eksamiks (0)

14
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA
PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA
TOIDUAINETETÖÖSTUS
Kaardid http://www.lib.utexas.edu/maps/thematic.html
EL andmed http://ec.europa.eu/agriculture/rur/leaderplus/memberstates/index_et.ht m
Esmasesse sektorisse ( primaar - e. hankiv majandussektor ) kuulub:
Põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus
Esmasektor rahuldab inimeste esmaseid vajadusi. Primary või providing sector
Sisemajanduslikust kogutoodangust (SKT-st) annab:
põllumajandus 4 % Eestis 3.2 %
tööstus 32 % 29,1 %
teenindus 64 % 67,8%
Maailmas jaotub tööjõud: põllumajanduses on hõivatud 40,9 % Eesti 11 %
tööstuses on hõivatud 20.6 % 20 %
teeninduses on hõivatud 38,5% 69 %
Maa kasutamise struktuur ja mis riigis on seda liiki maad kõige rohkem:
39% Harimiskõlbmatu maa (ka siseveekogud) - Aasias
31% põllumajanduslik maa:
10% Põllumaad – Euroopas
21% Rohumaad – Austraalias ja Okeaanias
27% Metsad – Lõuna-Ameerikas
3% Asulad, teed – Euroopas
PÕLLUMAJANDUS – majandusharu, mis toodab toiduaineid ja tooraineid tööstusele. Jaguneb loomakasvatuseks ja taimekasvatuseks e. maaviljeluseks e. põllunduseks
1. Analüüsi looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele
VEGETATSIOONIPERIOOD - Aeg, mil ilmastik võimaldab taimede tegevuse. Enamikel taimedel vähemalt 90 päeva aastas. Vahemere ääres kuni 260 päeva, Põhja-Euroopas 100
1.1. Looduslikud tingimused, mis mõjutavad põllumajandust:
Reljeef - mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad. Mida lähemale ekvaatorile, seda kõrgemal mägedes saab põllumajandusega tegeleda, mäestikes vahelduvad loodusolud vastavalt kõrgusele.
Kliima (agroklimaatilised tingimused)- temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus.
Mullad – mulla viljakus.
joon: Agrokliimavöötmed ehk lihtsalt kliimavöötmed.
Kliimavöötmete piirid ei ole sirged , vaid kõverad. Seda põhjustavad ülejäänud kliimat mõjutavate tegurite nagu maismaa ja ookeanide paigutus , hoovuste mõju, mäed jms.
1. Ekvatoriaalne vööde – temperatuur ühtlane.Väga niiske kliima, vihmad uhuvad mullast toitained ära – huumusevaesed. Põllumaad vähe. Rohumaid ei ole. On kasutuses kakao -, kohvipuu , õlipalmi istanduste all. Põllumajandus põhiliselt mägedes.
2. Lähisekvatoriaalne vööde – õhutemperatuur kõrge, ühtlane.sademeteperiood vaheldub kuivusega. Kaugemal ekvaatorist pikemad põuad. Mullad ei ole eriti viljakad . Põhiliselt savannid. Kasvat. hirssi, maapähklit, kus niisutatakse –seal puuvilla , riisi (Aasias). Karjatatakse veiseid.
3. Troopiline vööde – kõige vähem sademeid, kõige rohkem päikest. Siin on maailma suuremad kõrbed. Ööpäevane temperatuurikõikumine suur. Kasvat. kunstliku niisutamisega datlit, kohvi, suhkrut. Põllundus ainult oaasides , kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Kõrbekarjamaadel kasvatatakse kaamleid ja lambaid.
4. Lähistroopiline vööde – temperatuuri ja sademete hulk väga suur. Põllumaad palju. Kvaliteet sõltub sademete hulgast ja jaotusest aastas.
Mandrite lääneosas – (Vahemere rannik , California) kuiv päikeseline suvi, sademeterohke talv. Segapõllundus. Oliiv tsitrus , viinamari.
Mandrite siseosa – ( Iraan , Kesk- Aasia ) kuiv lähistroopika. Põhiline puuvill .
Mandrite idaosa – (Jaapan, Ida-Hiina, Korea) mussoonkliima. Kõige saagirikkamad piirkonnad(2-3 saaki aastas). Tee, tsitrus, õli, tubakas, nisu.
5. Parasvööde – (põhja poolkeral, lõunas on põhiliselt ookean) Kõige rohkem põllumajanduslikku maad.
Okasmetsavöönd –jahe parasvööde. On jahe ja lühike suvi. Põllumaad vähe. Peamiselt teraviljad ( rukis , kaer ), kartul .
Leht- ja segametsavöönd – niiskem, soojem. Siin enamik põllumaast.teravili, kartul, köögivili, söödajuurvili. Kasvatus perioodiline( vahepeal talv), 1 saak aastas.
Miinused: - tööjõudu vajatakse hooajaliselt
- masinate kasutusaeg väike
- toodangu säilitamisekulud suured
- loomadele talveks laudad ja varuda sööt
6. Lähispolaarne vööde – lähisarktiline kliima. Tundrakarjamaad – loomakasvatus (põhjapõdrad). Koldeline põllundus – redis , oder (taluvad öökülmi)
7. Polaarne vööde – arktiline kliima. Põllumajandus võimatu.
Kaart 1 raamat lk. 14
Joon: Agroklimaatiliste näitajate muutumine sõltuvalt kliimavöötmest
1.2. Majanduslikud tegurid, mis mõjutavad põllumajandust
Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika ( reformid , toetused, laenude võimalus, soodustused jne)
Turu lähedus on kiiresti riknevate kaupade puhul kõige olulisem. Nt. toorpiima puhul on turg peamine põllumajanduse paiknemist mõjutav tegur. Seda sõltuvust vähendab tehnika areng.
Põllumajanduspoliitika mõjutab põllumajanduse toodangu mahtu ja struktuuri ning seisneb:

• palju toetatakse põllumajandust riigi eelarvest
  
• kas soodustatakse eksporti
  
• kas kasutatakse kaitsetolle oma põllumeeste toodangu kaitseks. (et teiste omad ei oleks odavamad.)
  

Miks on vaja riigi siseturgu välismaise toiduainetetööstuse toodangu eest kaitsta? Mis tehakse?
Et kohalik põllumees saaks oma toodangut müüa. Et sissetulev ei oleks ostjale kallim.
Siseturu kaitsemeetmed: tollimaksud, impordipiirangud.
Miks on otstarbekas jätta põlde sööti?
Kus seda tehakse, seal makstakse preemiaid söötijätmise eest. Ülejääke on raske müüa. Sageli ei jäksa need nälgivad piirkonnad osta.
Kuidas jaotatakse põllumajandus sõltuvalt tootmise intensiivsusest?
INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS - Toodangu kasv saavutatakse raha paigutamisega väikesele maa- alale (ei laiendata), kasutatakse vähe tööjõudu ja palju väetisi. (sama maa pea)l Põhiliselt loomakasvatus. Tehnika on arenenud. Nii Põhja riigid..
EKSTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS – Toodangu kasv saavutatakse põllumajandusmaade laiendamisega (võetakse maad juurde). Ale- ja rändpõllundus. Peamiselt käsitsi. Nii Lõuna riigid (põhil. Aafrika)
Kaart 2 raamat lk. 17
Joon: Ekstensiivse ja intensiivse maaviljeluse erinevusi
Intensiivne Põhja riigid
Ekstensiivne Lõuna riigid
Vähe maad
Vähe tööjõudu
Palju kapitali
Suur saak
Palju maad
Palju tööjõudu
Vähe kapitali
Väike saak
Palju väetisi, tehnika rikub maad, kurnatakse maa. Niisutus – sooldumine. Ülekarjatamine-kõrbestumine
Maa jurdevõtmisel hävit. metsa. Muldade erosioon – kõrbestumine
Pinnase erosioon
Kaatr 3 raamat lk. 26
Joon: maakera
agroregioonid
Omatarbeline põllumajandus
Toodetakse oma pere jaoks
Traditsiooniline elatus e. naturaalmajandus
Kaubaline ja industrialiseerunud põllumajandus
Esmane eesmärk – toodangu müük
Alepõllundus
(ekstensiivne)
Intensiivne
elatuspõllundus.
Riisikasvatus
Ida- ja Kagu-Aasias
Istanduspõllundus
(intensiivne)
Vahemereline
põllumajandus
(intensiivne)
Kaubaline
teraviljakasvatus
(ekstensiivne)
Niisutuspõllundus
(intensiivne)
Aiandus
(intensiivne)
Kütid ja korilased
(ekstensiivne)
Rändkarjakasvatus
(ekstensiivne)
Ekstensiivne veise- ja lambakasvatus . Nt. Ameerika rantšod
Segatalud
(intensiivne)
Piimakarja- ja seakasvatus
(intensiivne)
Linnu- ja seavabrikud
(intensiivne)
Rändav eluviis
Paikne eluviis
Eesti põllumajandusele mõjuvad majanduslikud tegurid:
Kapital – põllumajanduslik tootmine vajab suuri kapitaalmahutusi (hooned, masinad ), et konkureerida välisturgudel, seetõttu pole paljud ettevõtjad suutnud oma tootmist euronõuetega vastavusse viia.
Tööjõud – maapiirkondades on palju vaba tööjõudu, kes varem on olnud põllumajanduses rakendatud ja kes töökohtade loomisel edaspidigi põllumajanduses töötaksid.
Turgude kättesaadavus – tollide tõttu ei suuda Eesti tootjad Venemaa turgudel piisavalt oma tooteid müüa.
Valitsuse poliitika – Eesti Vabariigi valitsused ei ole ajanud järjekindlalt põllumajandust toetavat poliitikat, mistõttu põllumajanduslik tootmine on vähenenud.
Valitsus on SAPARD -i rahadega põllumajandusettevõtjaid toetanud.
2. Iseloomusta põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu , hiigelfarm , ekstensiivne teraviljatalu, rantšo, istandus . Kus need levivad.
Segatalud - põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele , kus viiakse läbi agraarreforme.
Spetsialiseeritud suurtalu – moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile (lillekasvatus, piimakari , maitsetaimed, teravili jne). Kujuneb segatalust. Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, nende arv kasvab ka Jaapanis , arengumaades leidub neid veel vähe.
Hiigelfarm - Loomad koondatakse mitmekorruselistesse hiigelfarmidesse, mis paiknevad turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud sööta. Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha- ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ka arengumaades.
Ekstensiivsed teraviljatalud - Teraviljatalud on väga suure pindalaga ja seal kasvatatakse peamiselt nisu. Sageli tuleb farmer tallu ainult külvi ja -lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga, vili müüakse kohe elevaatorisse, seejärel sõidab omanik tagasi alalisse elukohta, sulased aga lähevad uuele tööle. Madala hektarisaagi kompenseerivad väikesed tootmiskulud , kuid vajatakse mitmesuguseid agraartööstuskompleksi poolt pakutavaid äriteenuseid (elevaatorid, masinhoole, valveteenistus, jms). Hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtlaaladel.
Rantšo - on suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Söödatagavarasid varutakse erakordseteks juhtudeks (pikaajaline põud vmt). Karjased kaitsevad karja röövloomade eest ja jälgivad karjamaade ühtlast kasutamist. Rantšo annab väga odavat toodangut, kuid selleks peab olema kümneid tuhandeid hektareid karjamaid. Suuremaid kulutusi tehakse vaid tõuaretusele ja veterinaarteenindusele. Rantšod on levinud USA kuivas lääneosas, Austraalias, Argentiinas, Lõuna-Aafrikas jm.
Istandus - on suur taimekasvatusmajand , mis toodab saadusi (kohvi, suhkruroog , puuviljad jms) müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Kõrge saagikuse tagamiseks pannakse suurt rõhku agrotehnikale ( sordiaretus , väetamine, õiged maaharimis - ja hooldusvõtted, taimekaitse jmt). Istandus saab töötada vaid odava tööjõuga. Selleks olid ajalooliselt orjad , hiljem arengumaadest värvatud lepingutöölised. Arengumaades on praegugi palju istandusi.
PÕLLUMAJANDUSE SPETSIALISEERUMINE – keskendumine ühele kitsamale põllumajandusharule, nt. piimakarjakasvatusele, mesindusele vms.
Lühemalt põllumajandusliku tootmise vormid:
1) Segatalu – talu, kus oma tarbeks kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi. Toodangu ülejäägid lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele.
2) Spetsialiseeritud suurtalu – kujuneb segatalust, kui need spetsialiseeruvad või liituvad
Iseloomulikud Euroopale , Põhja- Ameerikale
3) Ekstensiivsed teraviljatalud – suure pindalaga talud , kus kasvatatakse peamiselt nisu. Vähene tööjõukulu – madal omahind , Sagikus madal.
iseloomulikud Põhja-Ameerika, Austraalia rohtlad .
4) Rantšo – (ekstensiivse teraviljakasvatuse analoog loomakasvatuses) suur loomakasvatusmajand. Aastaringselt söödetakse looduslikul karjamaal.
Iseloomulikud Austraaliale, USA, Lõuna-Aafrika
5) Istandus – taimekasvatusmajand, mis tegeleb troopiliste kultuuride (tee, kohvi, kakao) kasvatamise ja esmase töötlemisega. Peamiselt ekspordiks. Kasvatatakse ühte kultuuri (monokultuur) ja kasutatakse odavat tööjõudu.
Iseloomulikud lähis- ja ekvatoriaalvöötme riikidele ( arengumaad )
3. Millised on niisuguste oluliste kultuurtaimede nagu - nisu, mais, riis , kohv, tee, suhkruroog ja puuvill peamised kasvatuspiirkonnad ja nende eksportijad.
Nisu wheat – paras - ja lähistroopilise kliimavöötme steppies ja preeriates.
Suurimad tootjad Hiina, India, USA
joon: Nisukasvatuspiirkonnad
Riis (rice istutatakse vette)– Lõuna-Aasia (eriti hästi Kagu-Aasia mussoonklima. 2-3 saaki aastas. Aasia annab 90 % maailma riisitoodangust.
Suurimad tootjad Hiina, India.
Suurimad eksportijad Tai (Hiina polegi, sööb ilmselt ise ära), India, USA
joon: Riis (rohelise täpi juures kasvatatakse kõige rohkem)
Mais corn – Põhil. USA-s
Suurimad tootjad USA, Hiina
Suurimad eksportijad USA
Mais
Puuvill cotton – Aasia, Ameerika
Suurimad tootjad Hiina, India, USA, Pakistan
Puuvill
Puuvilla ja riisi vahe – Puuvilla on Ameerikas rohkem
Suhkruroog sugarcane– vihmametsade piirkonnas.
Suurimad tootjad Brasiilia, India
Suhkruroog
Kohvi coffee plant – Lõuna riikide istandustes, sadamalähedased piirkonnad.
Suurim tootja Brasiilia, Vietnam , Columbia
Suurim eksportija Brasiilia, Vietnam, Columbia
Kohv
Kohvi on ”vöötmena”
Tee – Lõuna riikide istandustes, sadamalähedased piirkonnad.
Tee
Kui kaardil on märgitud palju täppe: Euroopa –nisu; kui Aasia (Hiina) – riis
USA – mais; Aasia (USA-s rohkem kui riisil) – puuvill
Lõua-Ameerika(on Aasias,USA-s ka) suhkruroogLõuna-Ameerika (Aafrika ka) – kohv
(vööndina Lõuna-Am.,Aafrika,aasia lõunaosa)
joon 3
4. Iseloomusta etteantud infoallikate abil riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengueeldusi ning arengut.
Näitajad, millega iseloomustatkse põllumajandustaset riigis
põllumajanduses hõivatud inimeste arv
põllumajanduse osatähtsus SKT-s
Millistes maades on põllumajanduse osatähtsus SKT-s kõige suurem?
Need on Lõuna riigid. Nt. riigid Kesk-Aafrikas, Lõuna-Aasias
Millistes maades on põllumajanduse osatähtsus SKT-s kõige väiksem?
1-2% Austraalia, USA, Kanada
Milline näitaja iseloomustab kõige rohkem riigi võimalusi oma elanikke toita?
Põllumaa pindala ühe inimese kohta
Milline on infoajastu põllumajandus?
Toodetakse kaubaks ja on kitsalt spetsialiseerunud. Saagikus kõrge. Hästi arenenus sordi- ja tõuaretus, säilitamine, turustamine
Moodne suund on mahepõllumajandus
MAHEPÕLLUMAJANDUS e. ÖKOLOOGIKINE PÕLLUMAJANDUS– kasutatakse looduslikke väetisi. Tervislik, kõrge hinnaga, madala saagikusega. Mahepõllunduse osatähtsus põllumajandusliku maa kasutuses on kõige suurem Austrias ja Šveitsis.
põllumajandustoodang tonnides 2002.a. (ilma kalanduseta)
http://www.theglobaleducationproject.org/earth/food-from-the-oceans.php
Kui näed füüsilise kaarti pealt, et on mägine või tasane , siis arvesta järgnevaga:
lumi
(kliima külm)
lambakasvatus
puurinde ülemise piirini
külmale vastupidavad taimed
oder, kartul
kõrge asustatusega
kohv, mais, nisu
(kliima palav)
vihmametsad
banaan, suhkur
Lambakasvatus kõige rohkem levinud Austraalias ja Uus. Meremaal .
Seakasvatus põhiliselt suurlinnade lähedal, suurema rahvastiku tihedusega piirkondades.
Veiseid on arvult kõige rohkem Indias – usk keelab tappa seda püha looma.
Linnukasvatus on kõige laiema geograafiaga Kasvatatakse kõikides riikides.
Toiduainetetööstuse tooraine kasutamine
Kasutavad sisseveetavat toorainet
Kasutavad kohalikku toorainet
Suhkrutööstus
Tubakatööstus
Šokolaaditööstus
Maitseainetetööstus
Piimatööstus
Veinitööstus
Konservitööstus
Leivatööstus
Lihatööstus
Kui on niiskem kliima, siis rohukasv suurem – parem lehmade pidamiseks
Kui ei ole piisavalt soe, siis riis ja puuvill ja eksootilised puuviljad –apelsin sidrun jäävad ära
Niiske, soe kliima – suurem saak. Istandused peamiselt lähisekvatoriaalses vöötmes.
Mägisem – lambad ; tasasem – lehmad
Tasane maa soodustab põlluharimist
5. Selgita maailma toiduprobleemide tekkepõhjusi ning nimeta probleemide esinemispiirkondi.
Kogu maailma põllumajandustoodang on võimeline toitma kõik inimesed maailmas. Probleem on toiduainete

• ebaühtlane jaotumine - suurmaaomanikud on huvitatud ekspordikasumist – (toidetakse Põhja riike talvel troopiliste puuviljadega, endal rahvas nälgib)
  
• ebaefektiivne kasutamine – suur osa teraviljatoodangust läheb Põhjas loomasöödaks
  

- ebavõrdne juurdepääs toidule, mis tuleneb vaesusest.
Nälg valitseb paljudes Lõuna riikide piirkondades (eriti Lõuna-Aasia, Aafrika, Andide piirkonna maad), sest:
- pole piisavalt viljakad mullad, ei sobi põlluharimiseks.
- on liiga soe kliima
- arengutase on nii madal- tegemist agraarsete ühiskondadega, kus pole vastavat tehnoloogiat
millega arendada põllumajandust. Algelised meetodid – saagikus madal.
- vaesed riigid ei suuda toiduaineid sisse osta
- paljud neist riikidest on ülerahvastatud, elanikkonnal puuduvad sissetulekud.
Kõige raskem on Aafrikas Sahara kõrbest lõuna pool (Sahel), kus peaaegu pool rahvastikust kannatab alatoitluse all. Ka teistel lähisekvatoriaalsetel aladel (peale Austraalia) paiknevad maailma vaesemad riigid.
Põhja riikides tarbitakse pool maailma toidust (ise oleme viiendik rahvastikust) ja probleemiks on ülekaalulisus ja tervisehäired (eelkõige südamehaigused) ja see kõik suurendab kulutusi tervishoiule.
6. Too näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest.
Intensiivne põllumajandus (arenenud maad)
Maade niisutamine
kuivadel aladel. Seal on aurustumine suurem kui sademete hulk. Soolade tõus aurumisega huumus -horisonti- pinnase sooldumine
Üleväetamine
piirkondades, kus on põllumaad väheks jäänud ja saagikust peab väetiste abil tõstma. Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik)
Mürkkemikaalide kasutamine
Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste , lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases
Ülekarjatamine
Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele. Niigi vähene võetakse ära.
Monokultuuride kasvatamine
Ühe kultuuri pidev kasvatamine samal kohal - haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine , mullaviljakuse vähenemine
Raskete põllumajandus-masinate kasutamine
Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna halvenemine.
Ekstensiivne põllumajandus (arengumaad)
Uute põldude rajamine
Looduslike ökosüsteemide hävimine
Muldade erosioon - troopilised ja lähistroopilised piirkonnad, kus põllumaade juurdesaamise pärast raiutakse metsi maha- mullad „uhutakse“ ära
Ulatuslike põllu- massiivide rajamine
Suureneb tuulisus, tuuleerosioon
Põllud nõlvadel
Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul
Kõrbestumise (muutumine kõrbeks) põhjused, mis on seotud inimtegevusega.

• Kariloomad hävitavad taimestiku – tuuleerosioon (pinnast saab ära kanda)
  
• Üleniisutamine soodustab pinnase sooldumist – jälle ei kasva suurt midagi.
  

desertification

• Rohtlate ulatuslik ülesharimine ja üldse loodusliku taimkatte hävitamine – tuule ja vee-erosioon. saavad pinnase ära kanda, pole taimi, mis neid kinni hoiaks.
  

Asi on kasuliku mulla kadumises(tuule, vee-erosioon), kuna on hävitatud taimed(loomad, inimesedtegevuses), mis seda kinni hoidsid.
Kõrbestumisohus olevad piirkonnad: Sahara kõrbest lõunas (Sahel) Malis , Vahemere lõunarannik, Põhja-Ameerika lääneosa.
Kõrbestumine