Finantsjuhtimise kordamisküsimused vastustega (5)

Kordamisküsimused
1. Selgitada finantsjuhtimise mõistet;
Finantsjuhtimise kui teadusharu tegelikuks tekkeajaks võib
lugeda 1960.–70. aastaid, mil töötati välja paljud praegusel ajal olulised seisukohad. Eestis on
kaasaegset rahandusteooriat alates 1990. aastatest (professorid V. Raudsepp , U. Mereste).
Kaasaegne finantsjuhtimine on integreeritud õppeaine, milles on omavahel seotud:
_ finantsarvestus;
_ investeeringud ;
_ juhtimisteooria;
_ statistika jne.
Finantsjuhtimine e. rahaliste ressursside juhtimine on majandussubjekti rahaliste
ressurssidega kindlustamine, nende ratsionaalne suunamine ja kasutamine. Finantsjuhtimine
kajastab majandussubjekti rahaliste allikate moodustamise ja kasutamise ning rahaliste
tehingutega seonduvaid suhteid. Finantsjuhtimise eesmärgiks on tagada majandussubjekti
jätkusuutlik areng, milleks tuleb tagada optimaalne kasum, minimeerida kulusid , hoiduda
finantsraskustest ja pankrotist .
(finantsjuhtimine vaatab tulevikku, prognoosib tuleviku sündmusi)
2. Kuidas mõista väärtuse olemust?
Finantsjuhtimine tugineb paljuski väärtuse olemusele. Hinnanguliselt seisneb vara
väärtuse olemuse printsiibist tulenevalt vara väärtus tema vahetatavusest teis(t)e objekti(de)
vastu. Peame jõudma selleni , et nende väärtus oleks võrdne (vahetamine)
Varade väärtus võib tuleneda ka nende poolt genereeritavatest tulevastest
rahavoogudest.
3. Mida nimetatakse tehinguobjekti õiglaseks väärtuseks?
Tehinguobjekti õiglane turuväärtus on võrdne rahahulgaga, mida maksaks ostja tehingu
toimumisel müüjale järgmistel tingimustel:
_ ostja ega müüja ei ole tehingut puudutava välise surve all;
_ mõlemad omavad täielikku olulist informatsiooni tehingu objekti ja tehingu tingimuste
kohta;
4. Nimeta väärtuse hindamise põhilised meetodid ja selgita nende sisu;
Väärtuse hindamise põhilised meetodid:
_ kuludel tuginevad meetodid – hinnatakse soetamise maksumust (kasutatakse
asendamis- ja taastamisväärtuse hindamiseks ning spetsiifilise kasutusega objektide ja
immateriaalsete varade hindamiseks);
_ tuludel tuginevad meetodid – oodatavate rahavoogude diskonteerimise meetod, mille
puhul hinnatakse soetatava objekti poolt tulude genereerimist ja riske (kinnisvara,
väärtpaberite ja ettevõtete hindamiseks. Vt. näide lisa 1);
_ turuvõrdlustel tuginevad meetodid – väärtuse hindamise aluseks on analoogiliste
objektidega turul tehtud tehingud (kinnisvara, masinad , seadmed ja sõidukid,
võimalusel ka väärtpaberite hindamiseks).
5. Mis on raha ajaväärtus?
Raha ajaväärtus ehk hetkeväärtus on kaupade ja teenuste hulk, mida saab raha eest
mingil hetkel osta.
6. Mis on raha tulevikuväärtus?
Raha tulevikuväärtus (FV, future value ) on raha väärtus tulevikus, milleni
tänane rahasumma aja jooksul kasvab antud intressimäära juures. Raha tulevikuväärtuse
arvutamiseks on kaks moodust. Esiteks saab arvutada raha tulevikuväärtuse, kui perioodis on
üks juurdearvestuse kord, perioodi lõpus. Sellisel juhul saab seda arvutada järgmise valemi
abil:
FV n = PV (1 + i)n
PV - algsumma
i - intressimäär aastas
n - perioodide arv (aastat)
Panka hoiustati näiteks 5000 eurot (PV), tähtajaga 2 (n) aastat ja intressimääraga 2,5% (i)
aastas. Kui suur on hoiusesumma hoiustamise perioodi lõpus? Kasutades arvutusvalemit nr 1,
saame hoiusesummaks hoiustamise perioodi lõpus 5253,13 eurot.
Kui tulevikuväärtuse arvutamiseks tuleb juurdearvestus teha perioodiliselt, mingi kindla
perioodi järel, saab seda arvutada järgmise valemi nr 2 abil.
FVn= PV (1 + i l m) n *m
PV - algsumma
i - intressimäär aastas
n - perioodide arv (aastat)
m – intressi juurdearvestuse kordade arv perioodis (aastas)
Panka hoiustati näiteks 5000 eurot (PV), tähtajaga 2 (n) aastat ja intressimääraga 2,5% (i)
aastas. Kui suur on hoiusesumma hoiustamise perioodi lõpus, kui intressi arvutatakse iga 6
kuu järel? Kasutades arvutusvalemit nr 2, saame hoiusesummaks hoiustamise perioodi lõpus
5254,73 eurot.
7. Raha väärtust tulevikus mõjutavad kolm tegurit?
*algsumma – tänane saadud või investeeritud rahasumma;
*intressisumma – raha kasutamise eest või laenu andmisel teenitud rahasumma või ka
inflatsioon ;
* ajaperiood – aeg või perioodide arv, mille jooksul toimub intressi arvutamine.
8. Mis on raha nüüdisväärtus?
Raha nüüdisväärtus (PV, present value) on tulevikus saadava rahasumma praegune
väärtus ehk diskonteeritud raha väärtus.
Raha nüüdisväärtuse leidmiseks diskonteeritakse tulevikus saadav rahasumma väärtus
ja saadakse sama rahasumma väärtus antud hetkel. Diskonteerimine on tulevikus saadava raha
praeguse väärtuse ehk nüüdisväärtuse arvutamine. Diskontomäär on protsendimäär raha
nüüdisväärtuse arvutamiseks. Näiteks on tarvis teada 2 aasta pärast saadava rahasumma 6500
eurot nüüdisväärtus, rakendades diskontomäära 2,5% aastas. Kasutades alljärgnevat
arvutusvalemit nr 3, saame rahasumma nüüdisväärtuseks 6186,79 eurot.
PV = FVn / ( l + i) n
FVn - tulevikus saadav rahasumma
i - diskontomäär
n - perioodide arv (aastat)
9. Mida nimetatakse investeeringuks?
Investeering on pikaajalise kasu eesmärgil tehtav rahapaigutus. Investeeringud jagunevad reaal - ja finantsinvesteeringuteks.
Investeering on kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus.
Investeeringute puhul hinnatakse investeeringutelt saadava tulu suurust, kestvust ja riski.
Investeeringute planeerimine on pikaajaliste investeerimisotsuste vastuvõtmine kasu saamise
eesmärgil.
10. Mis on reaalinvesteering ja mis on finantsinvesteering?
*reaalinvesteeringud – käibevarade suurendamine varude näol, materiaalse ja/või
immateriaalse põhivara soetamine (Reaalinvesteeringud suunatakse põhivaradesse ja käibevaradesse. Põhivaradesse)
tehtavaid investeeringuid nimetatakse ka kapitalimahutusteks
*finantsinvesteeringud – raha paigutamine väärtpaberitesse, osaluste omandamine. (Finantsinvesteeringud tehakse väärtpaberitesse ja muudesse finantsinstrumentidesse.
Finantsinvesteeringute eesmärk on teenida jooksvat tulu ehk intressitulu ja/või kasu kapitalilt.
Kasu kapitalilt on vahe investeeringuobjekti praeguse turuväärtuse ja esialgse ehk ostuhinna
vahel.)
Erinevus: üks on raha ( finants ; väärtpaberid) teine on asi (reaal)
11. Nimeta finantsjuhtimise eesmärgid;
Dividendiotsused. Dividend on aktsionäridele nende kapitali kasutamise eest makstav osa
puhaskasumist. Dividendiotsused on ka finantseerimisotsused, sest:
*kui ostustatkase maksta „suured dividendid“ siis sellisel juhul on iseloomulik kasumi
vähene reinvesteerimine, oluline osa kasumist makstakse dividendideks ja see ei osale
äriühingu tegevuse finantseerimisel;
*kui ostustatkase maksta „väikesed dividendid“ siis sellisel juhul on iseloomulik olulise
osa kasumi reinvesteerimine äritegevusse, seetõttu on väliste finantseerimisallikate
vajadus tegevuse rahastamisel suhteliselt väiksem.
12. Nimeta finantsjuhtimise ülesanded;
Finantsjuhtimise, kui rahaliste ressursside juhtimisele on
seatud mitmeid ülesandeid,
kapitali moodustamine,
investeeringute planeerimine,
põhivara juhtimine
käibevarade juhtimine.
13. Loetle investeeringute planeerimise etapid ja anna nende lühiiseloomustus;
Investeeringute planeerimise etapid:
_ investeerimisprojektide läbivaatamine;
_ investeeringu rahavoogude arvutamine;
_ investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine;
_ investeerimisprojekti valik.
Investeerimisprojektide läbivaatamiseks jaotatakse investeerimisprojektid tinglikult 5
põhirühma:
_ tootmise ning turustamise alustamise/laiendamise projektid – tootmise
alustamiseks/olemasolevate võimsuste laiendamiseks, uute toodete juurutamise või
uutele turgudele mineku eesmärgil;
_ põhivara moderniseerimise projektid – tootmiskulude vähendamise eesmärgil;
_ keskkonnakaitselised projektid – keskkonnasõbralike tehnoloogiate väljatöötamiseks
ja juurutamiseks;
_ turu-uuringute projektid – uuritakse nõudlust toodete või teenuste järele, jälgitakse
konkurentide tegevust;
_ uurimistöö projektid – investeeritakse uue toodangu või tehnoloogia väljatöötamiseks.
Investeeringu rahavoogude arvutamisel leitakse raha vajadus ehk puhasinvesteering
(esialgsed kulud) ja investeeringu tulemusena lisandunud(vad) rahavood . Puhasinvesteering
on rahasumma, mis on vajalik investeeringu teostamiseks ehk varaobjekti soetamiseks.
Puhasinvesteering leitakse, kui soetatava vara maksumusele (SVM) liidetakse transpordi- ja
paigalduskulud (TPK), kui see on suurem kui 0 ja lahutatakse rahavood olemasoleva,
ettevõtluses mittekasutatava vara (OV) müügist.
PUHASINVESTEERING = SVM +TPK – OV (5)
Algandmed :
Soetatava vara maksumus SVM 100000
Transpordi- ja paigalduskulud TPK 7000
Laekumised olemasoleva vara müügist OV 8000
12
Puhasinvesteeringu arvutus:
100 000
+ 7 000
- 8 000
Puhasinvesteering = 99 000
Lisandunud rahavoog on rahasumma, mis saadakse investeerimise tulemusena (näiteks
ettevõtte käikuandmine – äriprojekti, kui terviku realiseerimine ; ettevõtte täiendava
tootmisliini käivitamine jne). Lisandunud rahavood arvutatakse perioodilisuse põhimõttest
lähtuvalt (näiteks aasta(d). Lihtsustatud lisandunud rahavoo alusel (valem 6) on otstarbekas
läbi viia investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine juhul, kui on tegemist investeeringu
tulemusena muust eelnevast äritegevusest eristatava äritegevusega, kus eelarveline või tegelik
rahavoog ongi mõistetav lisandunud rahavoona või lisandunud rahavoog on eraldatav üldisest
äritegevuse rahavoost. Seetõttu on lihtsustatud lisandunud rahavool investeerimisprojektide
hindamisel üks puudus, mis tuleb arvesse siis, kui investeering on seotud juba olemasoleva
äritegevusega ja lisandunud rahavoog sulandub äritegevus üldise rahavoo sisse ja seda ei ole
võimalik eraldi välja tuua. Lihtsustatud lisandunud rahavoog (LRV) e. antud
investeerimisprojekti tulemusel tekkinud positiivsete rahavoogude kasv leitakse, kui
investeeringu realiseerimise tulemusena saadud rahalistest laekumistest (IL) lahutatakse
laekumistega otseselt seotud kulutused (K) ja tulumaks (TM) (kui see on kehtestatud).
LRV = IL – K – TM (6)
Algandmed:
Investeeringu teostamise tulemusena tekkivad täiendavad laekumised IL 25000
Täiendavate laekumistega seotud täiendavad väljaminekud K 10000
Tulumaks TM 1500
Lihtsustatud lisandunud rahavoo arvutus: 25 000
- 10 000
- 1 500
Lihtsustatud lisandunud rahavoog = 13 500
Investeerimise tulemusena prognoositava detailsema rahavoo annab eelarvepõhine
rahavoo arvutus. Eelarvepõhisel rahavoo arvutamisel lähtutakse lisandunud rahavoo
arvutamisel ärikasumi EBITDA (EBITDA – earnings before interests, taxes , depreciation and
amortization) näitajast (vt peatükk 1.3. Finantsplaneerimine ja lisad 2-5).
Investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine. Investeerimisprojektide efektiivsuse
hindamine teostatakse investeeringu ja investeeringu finantseerimise otstarbekuse
väljaselgitamiseks EBITDA baasil. Elus on alati olemas valikuvõimalus. Paljuski oleneb
valikuvõimaluse puhul mida ja mille vahel valida ning kuidas valikuid eristada ja hinnata.
14. Selgita investeerimisprojektide hindamise kriteeriume ja nende arvväärtuste suurust – tasuvusaeg , NPV, IRR, PI;
tasuvusaeg
_ praegune puhasväärtus - NPV
_ sisemine tasuvus - IRR
_ kasumiindeks - PI
Diskonteerimata rahavoogudel põhinevad näitajad – tasuvusaeg. See näitaja ei arvesta
raha muutumist ajas, vaid rahavoog on mõistetav absoluutsummas, sõltumata, millal see
saadakse.
Tasuvusaeg on ajavahemik , mille jooksul projekti/investeeringu realiseerimisest saadud
tulu arvestuslikult katab projekti/investeeringu käivitamiseks tehtud kulud, ehk tasuvusaja
jooksul katavad projektist/investeeringust saadud tulud investeeritud summa ning peale
tasuvusaja lõppu annab projekt/investeering puhastulu .
Tasuvusaeg= investeeringute summa / aastane keskmine investeeringust saadav rahavoog
15. Selgita mõistet finantsturg ;
on turg , mille kaudu liigub raha neilt , kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga ehk finantsturg on koht, kus toimub finantsvahendite liikumine.
Finantsturge on kaks: rahaturg kapitaliturg
16. Mida nimetatakse põhivaradeks ja kuidas need jagunevad?
Põhivara on tulu saamiseks kestvalt kasutatav vara. Põhivarad jagunevad:
_ pikaajalised finantsinvesteeringud;
_ kinnisvara investeeringud;
_ materiaalne põhivara;
_ immateriaalne põhivara.
Pikaajalised finantsinvesteeringud on finantsvarad, mille realiseerimine on kavandatud
pikema perioodi peale, kui 1 aasta. Kinnisvara investeeringud on kinnisvara objektid
(maatükk, ehitis jms), mida hoitakse eelkõige renditulu saamise eesmärgil või väärtuse kasvu
eesmärgil või mõlemal eesmärgil. Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida
kasutatakse vahetult toodete tootmisel või teenuste osutamisel või juhtimiseesmärkidel.
Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mida kasutatakse samuti toodete
tootmisel või teenuste osutamisel või juhtimiseesmärkidel ( tarkvara , kaubamärgid, patendid,
litsentsid jne.).
17. Loetle põhivarade maksumused ja kirjelda nende sisu;
soetusmaksumus – varade omandamise või ehitamisega seotud kulud (põhivara hind,
veokulud , montaaži ja seadistamiskulud, notaritasud, jne) ja põhivara
rekonstrueerimisel lisanduvad rekonstrueerimiskulud.
_ põhivarade taastamismaksumus – kulutused põhivara taastamiseks nüüdisaegsetes
tingimustes tootmiseks ja teenuste osutamiseks;
_ turuväärtus ehk realiseerimismaksumus – turuhind, millega saab põhivara müüa;
_ kasutusväärtus – vara kasutamisel müügituluna genereeritavate rahavoogude
nüüdisväärtus;
_ bilansiline väärtus – netosumma, milles vara on bilansis kajastatud. See on
soetusmaksumus, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud
allahindlused;
_ lõppväärtus ehk likvideerimismaksumus – põhivara väärtus tema tööea lõpus
(mahakandmisel), milline rahasumma loodetakse saada vara eest kasuliku tööea lõpus
ning millest on maha arvatud vara võõrandamisega seotud kulud.
Põhivarade juhtimise ülesanded jagunevad järgmistesse kategooriasse:
_ põhivarade kasutamise efektiivsuse analüüs – põhivarade käibesiduvus;
Põhivara käibesiduvus= müügitulu / keksmine põhivara jääkmaksumuses
20. Mida nimetatakse käibevaradeks?
Käibevarad on varad , mis on likviidsed. Likviidne on vara, mis on raha või mida saab
lühikese ajaga kergesti muuta rahaks. Käibevarade all mõistetakse raha ja väärtpaberid,
nõuded ostjate vastu, varud, ettemaksed jne.
21. Loetle käibevarade juhtimise reeglid;
anna ostjatele lühem maksetähtaeg, kui sulle annavad tarnijad ;
_ kontrolli partneri maksevõimet;
_ lepingute sõlmimisel ole tähelepanelik;
_ püsivad investeeringud varadesse finantseeri pikaajalistest allikatest
_ lühiajalised või ajutised investeeringud finantseeri lühiajalistest allikatest.
_ püüa müüa sularaha eest, kuid osta krediiti.
22. Selgita käibevarade juhtimist lähtuvalt käibevarade koosseisust;
Käibevarade juhtimine lähtuvalt käibevara koosseisust. Raha ja väärtpaberite juhtimise
eesmärgiks on likviidsuse tagamine ja rahajäägi optimeerimine. Raha on kõige likviidsem
vara ja raha juhtimisel on eesmärgiks maksevõime riski minimeerimine võimalikult väikeste
vahenditega. Raha juhtimise instrumendiks on kassaplaan . Nõuete (debitoorse võlgnevuse)
juhtimise eesmärgiks on kontrolli kindlustamine raha laekumise üle ja ostjatele optimaalsete
müügitingimuste kehtestamine. Debitoorse võlgnevuse jälgimine ja kontrollimine on
käibevarade juhtimise põhiülesanne. Sellest sõltub majandussubjekti rahaline seisukord ja
tegevuse tulemuslikkus. Ostjate debitoorse võlgnevuse jälgimisel on kolm olulist näitajat: a)
rahalaekumise välde päevades, b) lootusetu võlgnevuse summa suhe müügitulusse ja c)
möödunud maksetähtaegadega arvete osakaal müügitulus. Eeltoodut tuleb võtta arvesse
krediidipoliitika ja võlgnevuste sissenõudmise korraldamisel.
23. Millistest komponentidest koosneb kasum finantsinvesteeringult?
Kapitali moodustamise puhul majandussubjekti seisukohast lähtudes jaotuvad
finantseerimisallikad välisteks finantseerimisallikateks ja sisemisteks finantseerimisallikateks.
Majandussubjekti seisukohast võib väliste finantseerimisallikatena käsitleda a) osanike,
aktsionäride rahapaigutusi ja b) võõrfinantseerimist saadud vahendid laenude näol ehk
sellised finatseerimisallikad, mis pärinevad sõltumatult majandussubjekti jätkusuutlikkusest.
Jätkusuutlikkuse all antud kontekstis on mõistetav majandussubjekti tegevus sellise
hinnakujunduse ja kasumitootlusega, mis võimaldab katta kõik ettevõtlusega seotud kulutused
ning investeeringud toodete-teenuste arenduseks ja turupositsiooni säilitamiseks ja/või
suurendamiseks ning omanikele dividendideks. Seetõttu ei saa ka kindlalt kõigis
majandussektorites kehtestada ühtseid kasumitootluse normatiive, sest erinevate toodeteteenuste
arendamiseks , tootmiseks ja turustamiseks on ka erinevad finantseerimisvajadused ja
omanike dividendiootused. Sisemised finantseerimisallikad seevastu on otseselt seotud
majandussubjekti jätkusuutlikkuse komponentidega , milleks on eelkõige a) allikad
tegevustulemusest ehk kasum ja reservid, b) allikad vara müügist ja c) amortisatsioon e.
põhivara kulum. Lähemalt vajaks selgitamist kaks sisemise finantseerimisallika komponenti
ehk reserv ja amortisatsioon. Reserve on võimalik majandussubjektil moodustada
puhaskasumist, ehk rahast, mis jääb järele peale kõikide ettevõtlusega seotud kulude ja
maksukohustuse täitmist. Finantsjuhtimise seisukohast on amortisatsioon aga
majandussubjekti perioodi arvestuslik kulu, mille vastusoorituseks ei ole rahalist
väljaminekut. Seega on amortisatsioon finantsjuhtimise seisukohast majandussubjekti rahavoo
osa, mille arvel saab finatseerida investeeringuid. Kapitali struktuur ja hind. Erinevate finantseerimisallikate hindasid nimetatakse kapitali
individuaalhindadeks (laenude, võlakirjade, aktsiate individuaalhind). Kapitali kaalutud
keskmine hind on individuaalhindade alusel arvutatud keskmine hind. WACC – Weighted
Average Cost of Capital
24. Loetle finantsinvesteeringute riskid ;
Finantsinvesteeringute risikid . Kõik investeeringud, sh finantsinvesteeringud on
suuremal või väiksemal määral seotud riskidega. Alljärgnevalt selgitatakse järgnevaid
finantsinvesteeringute riske:
Süsteemiväline risk – on seotud konkreetse investeeringuga. Näiteks ettevõtte, millesse
investeeriti (soetati aktsiaid ), pankrotistub. Üldjuhul ei ole see seotud majandusharu või kogu
majanduse kriisiga . Selle riski allikateks võivad olla juhtimisvead, ebaõige turundus - või
müügistrateegia. Süsteemivälise riski alla kuuluvad äririsk, likviidsusrisk ja finantsrisk.
_ äririsk – investeerimisobjekti üldise iseloomuga ja konkreetse ettevõtte tegevust
mõjutavad ja tegevusele iseloomulike probleemidega risk. Selle riski tekkimine on
seotud nõudluse, toorainete hindade, tehnoloogiate jne muutustega ;
_ finantsrisk – kui investeerimisobjektilt saadud rahavood ei ole tulevikus võimelised
teenindama intresse või kapitali tagasimakseid;
_ likviidsusrisk – võimalus, et investeerimisobjekti hind langeb;
Süsteemne risk – seda riski mõjutavad välised tegurid ja see sõltub üldise majandusseisu
muutustest. Süsteemse riski allikad on inflatsioon, intressimäärade muutus, äriaktiivsuse
erinevad tsüklid ning valitsuse maksu- ja rahanduspoliitika . Süsteemsesse riskikategooriasse
kuuluvad tururisk ja intressirisk .
_ tururisk – mõjutab investeerimisobjekti turuhinna võimalikku muutust seoses turul
toimuvate muutustega;
_ intressirisk – ebakindlus oodatava tulu suhtes. See võib olla tingitud intressimäärade
muutustest ja muutustest raha- ja kapitaliturgudel. Intressirisk mõjutab enim
fikseeritud tulu andvaid investeeringuid – võlakirjad, kinnisvara. Intressimäärade
langemisel langevad võlakirjade ja/või kinnisvara hinnad. Intressimäärade tõusmisel
tõusevad võlakirjade ja/või kinnisvara hinnad.
25. Milles seisneb süsteemivälise riski erinevus süsteemsest riskist?
26. Mis on kapital ja mida selle all mõistetakse?
Kapital on väärtus või omand, mida saab kasutada lisaväärtuste loomiseks. Kapitaliks võib olla raha, kinnisvara, oskusteave, seadmed jne.
Kapital, mis ei loo lisaväärtusi, on niinimetatud surnud kapital, näiteks seisev raha, sama kehtib ka rakendamata teadmiste kohta.
Klassikaline majandusteooria käsitles kapitalina üksnes füüsilisi esemeid, nagu seadmed, ehitised ja sõidukid, mida kasutatakse tootmises. Teised majandusteadlased on kapitali mõistet laiendanud. Näiteks investeeringuid töötajate oskustesse ja haridusse võib käsitleda inimkapitali ülesehitamisena.
27. Selgita mõistet „kapitali kaalutud keskmine hind”;
Kapitali kaalutud
keskmine hind on individuaalhindade alusel arvutatud keskmine hind. WACC – Weighted
Average Cost of Capital.
Näide: Majandussubjekti kapitali hind ja struktuur
Hind Osakaal
Laenud 7% 80%
Osa- või aktsiakapital (omanikulaen) 9% 20%
WACC = (((7 x 80) + (9 x 20)) / 100) = 7,4%
28. Milline on nõutav kapitali struktuur finantsjuhtimises?
WACC on kasutatav ka investeerimisprojektide hindamise kriteeriumide (NPV ja PI)
arvutamisel diskontomäärana. Juurutada tasub ainult neid projekte, mille IRR on suurem
WACC-ist. IRR-i ja WACC-i vahe kajastab projektist saadava puhastulu taset.
Finantsjuhtimises on äärmiselt oluline sellise kapitalistruktuuri loomine, mis
minimiseeriks kapitali keskmise hinna.
29. Mis on finantsplaneerimine?
Finantsplaneerimine on ettevõtte rahaliste vahendite planeerimine ettevõtte
põhieesmärgi saavutamiseks. Finantsplaneerimise tulemusel formuleeritakse ettevõtte
finantseesmärkide saavutamise teed. Finantsprognoosid ja -plaanid on teisesed plaanid ja nad
tuginevad müügi- ja tootmisplaanidele.
30. Loetle finantsplaneerimise ülesanded;
Finantsplaneerimise ülesanded:
_ müügi- ja tootmisplaani ning investeeringute plaani täitmiseks rahaliste vahendite
planeerimine;
_ üldise finantseerimisstrateegia väljatöötamine;
_ finantsstruktuuri, kapitali struktuuri ja kapitali hinna juhtimine;
_ investeeringute tõhus suunamine ja kasutamine;
_ efektiivse dividendipoliitika formuleerimine;
_ finantsturgudega finantsvahekordade kindlaksmääramine;
_ käibekapitali ja likviidsuse juhtimine;
_ majandussubjekti sisese finantskontrolli teostamine .
31. Milles seisneb perspektiivse finantsplaani erinevus lühiajalisest finantsplaanist?
Finantsplaneerimise kolm põhilist etappi :
1)majandussubjekti pikaajaliste eesmärkide kindlaksmääramine perspektiivis 10-15
aastat
• uute turgude hõivamine;
• uute toodete väljalaskmine;
• ühinemised, jagunemised, ülesostmised.
Tehakse selleks, et näha ette nt kui toimuvad ühinemised, mis toimub siis jne. Jagunemised. Turulaienemised.
2) perspektiivse finantsplaani e. finantsprognoosi koostamine
• lähtutakse pikaajalistest eesmärkidest;
• finantsprognoosi periood võib ulatuda 2 – 10 aastani;
Tehakse, et maandada riske, et näha kuidas äril läheb kui on nii v teisiti.. annab konkreetsema ülevaate hinnata riske
3)lühiajalise finantsplaani koostamine tähtajaga 1 – 2 aastat
• konkretiseerib finantsprognoosi näitajaid lühemaks perioodiks ;
• võrreldes pikajalise prognoosiga on lühiajaline finantsplaan tunduvalt
konkreetsem .
Kõige konkreetsem. Arvut välja tegevuse tulem, vaja kogemust. Näitab ära kõik kapitali, mis on tarvis projekti arendamiseks. Kulud ja tulud. Peaks saama tugineda rahavoogudel.
32. Loetle finantsprognoosi koostamise kolm etappi;
33. Mida tähendab protsendimeetodi rakendamine finantsprognoosimisel?
Pikaajaline finantsplaneerimine teostatakse ettevõtte äritegevuse perspektiivseks
planeerimiseks ajakavas 2-10 aastat. Finantsprognoosimisel on eelarve koostamisel otstarbekas rakendada protsendimeetodit. Protsendimeetodi puhul kavandatakse
eelarveperioodi kulud protsentuaalselt kogu müügituludesse (vt. Lisa 5).
Vastava kuluartikli protsendimäära leidmiseks võib kasutada kolme alltoodud moodust:
_ rakendatakse aruandelist näitajat, mis tuleneb, kas finantsaruandlusest või lühiajalisest
finantsplaanist;
_ määratakse kindlaks eksperthinnangute teel;
_ võetakse aluseks tootmisharu keskmine tase.
34. Millele tugineb lühiajaline finantsplaneerimine?
Plaanid koostatakse majandussubjekti finantsvajaduste ja nende katmise võimaluste
kohta järgnevaks aastaks või maksimaalselt kaheks aastaks. Lühiajalise finantsplaneerimise
korral kajastatakse majandussubjekti finantsvajadusi ja nende katteallikaid võimalikult
detailselt. Lühiajalise finantsplaneerimise korral ei ole otstarbekas rakendada
protsendimeetodit
35. Loetle eelarve funktsioonid;
Eelarve funktsioonid:
_ kajastavad majandussubjekti tulevaste finantsvajaduste suurust ja nende ajalist
jaotumist;
_ on aluseks majandussubjekti tulevikus oodatava finantsseisundi hindamisel;
_ on aluseks täpsustuste tegemisel, kui tegelikud näitajad ei ole vastavuses eelarves
planeerituga.
Eelarve täitmise põhjal saab anda hinnangu ka majandussubjekti finantsplaanide
kvaliteedile. Kõikide eelarvete koostamise aluseks on müügieelarve.
36. Mida kajastab müügieelarve, loetle kulueelarved ja selgita nende sisu.
Müügieelarve kajastab:
_ müüki naturaalnäitajates toodete ja teenuste lõikes;
_ müügitulu (planeeritavaid müügihindu ja müüki rahalises väljenduses)
Müügieelarve järgselt koostatakse kulueelarved:
_ tootmiskulude eelarve;
_ müügi- ja turunduskulude eelarve;
_ administratiivkulude eelarve;
_ investeeringute eelarve;
_ teadusuuringute ja arenduskulude eelarve.
Tootmiskulude eelarves kajastatakse tootmisplaani täitmiseks vajalike tootmissisendite
maksumus:
_ tootmise otsekulud – tooraine , materjal, pooltooted ja detailid, tehnoloogiline kütus,
elekter , vesi, aur, tootmistööliste töötasu ja sotsiaalmaks (tööjõukulu);
_ tootmise üldkulud – abimaterjalid, insener-tehnilise ja teenindava personali
tööjõukulu, tootmishoonete ja seadmete amortisatsioon, kindlustus , remont ja hooldus
ning kommunaalteenuste kulu tootmishoonetes.
Müügi- ja turunduskulude eelarves kajastatakse kulutused reklaamile ja turuuuringutele,
müügipersonali tööjõukulu, vahendus- ja komisjonitasud, kauba laadimis- ja
transpordikulud ning muud müügiga seotud kulutused.
Administratiivkulude eelarve näitab administratsiooni tööjõukulu, kantseleikulud (side,
üür või amortisatsioon, kommunaalteenused) ja muud üldhalduskulud.
Investeeringute eelarve – põhivara soetamisega seotud kulutused ning nende
finantseerimisallikad;
Teadusuuringute ja arenduskulude eelarves kajastatakse kulutused vajalikele teadusjm.
uuringutele ja arendustele.
Müügieelarve ja kulueelarvete põhjal planeeritakse ettevõtte rahavood (kassaplaan) ja
nende alusel koostatakse kasumieelarve ehk plaaniline kasumiaruanne ja eelarveline
raamatupidamisbilanss.