Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Finantsjuhtimise kordamisküsimused vastustega". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
finants, investeering, kapital, varad, rahavoog, investeeringud, projektid, rahasumma, finantsinvesteering, käibevara, turg, intressimäär, planeerimine, dividend, põhivarad, nüüdisväärtus, tasuvus, äritegevus, finantsplaan, puhasinvesteering, müügitulu, amortisatsioon, wacc, finantsplaneerimise, finantsjuhtimine, tulevikuväärtus, reaal•turuvõrdlustel tuginevad meetodid – väärtuse hindamise aluseks on analoogiliste objektidega turul tehtud tehingud (kinnisvara, masinad, seadmed ja sõidukid, võimalusel ka väärtpaberite hindamiseks). 5 Mis on raha ajaväärtus? Raha ajaväärtus ehk hetkeväärtus on kaupade ja teenuste hulk, mida saab raha eest mingil hetkel osta. 6 Mis on raha tulevikuväärtus? Raha tulevikuväärtus (FV, future value) on raha väärtus tulevikus, milleni tänane rahasumma aja jooksul kasvab antud intressimäära juures. 7 Raha väärtust tulevikus mõjutavad kolm põhitegurit? AIA algsumma – tänane saadud või investeeritud rahasumma; intressisumma – raha kasutamise eest või laenu andmisel teenitud rahasumma või ka inflatsioon; ajaperiood – aeg või perioodide arv, mille jooksul toimub intressi arvutamine. 8 Mis on raha nüüdisväärtus?
soovitused SWOT analüüs on kvalitatiivne analüüs (tugevused, nõrkused, võimalused, ohud). 07.02.2013 3 Bilanss e. raamatupidamise aruanne Tavaliselt tehaks finantsanalüüs põhiaruannete alusel Bilanss kajastab ettevõtte finantsseisundit teatud hetke seisuga (bilansipäev) rahaliselt, seega on bilanss minevikuline. Bilanss koosneb kahest osast: vasakpool kajastab ettevõtte varasid ja parem pool kajastab ettevõtte varade moodustamise allikaid e. kohustusi. V=K+OK V Varad K Kohustused OK - Omakapital Ettevõtte varad jagunevad käibe- ja põhivaradeks. Bilansivarade pool on koostatud likviidsuse vähenemise printsiibil. Käibevarad on kiiresti realiseeritavad varad näiteks raha ja panga kontod, lühiajalised finantsinvesteeringud, nõuded ostjatele, muud nõuded, eelseisvate perioodide kulud ja varud. Käibevarade seda osa, mida saab kiiresti rahaks muuta nimetatakse likviidseks käibevaraks. Likviidseks varaks loetakse
Üldistatakse analüüsi tulemused ning töötatakse välja alternatiivsed soovitused SWOT analüüs on kvalitatiivne analüüs (tugevused, nõrkused, võimalused, ohud). 3 Bilanss e. raamatupidamise aruanne Bilanss kajastab ettevõtte finantsseisundit teatud ehtke seisuga (bilansipäev) rahaliselt, seega on bilanss minevikuline. Bilanss koosneb kahest osast: vasakpool kajastab ettevõtte varasid ja parem pool kajastab ettevõtte varade moodustamise allikaid e. kohustusi. V=K+OK V Varad K Kohustused OK - Omakapital Ettevõtte varad jagunevad käibe- ja põhivaradeks. Bilansivarade pool on koostatud likviidsuse vähenemise printsiibil. Käibevarad on kiiresti realiseeritavad varad näiteks raha ja panga kontod, lühiajalised finantsinvesteeringud, nõuded ostjatele, muud nõuded, eelseisvate perioodide kulud ja varud. Käibevarade seda osa, mida saab kiiresti rahaks muuta nimetatakse likviidseks käibevaraks. Likviidseks varaks loetakse
teooria. Investeeringute hindamisel kasutatakse nüüdispuhasväärtuse e NPV meetodit · Risk ja tasuvus sõltuvad üksteisest: riskiks kõige üldisemas mõttes nim kaotuse tõenäosust, ka teadmatust või ootuspärase tulemuse mittetäitumist. Muude asjaolude võrdsuse korral kehtib seos mida suurem risk, seda suurem on nõutav tulusus · Optsioonid on väärtuslikud: optsioon üldises mõttes on investeering, mis kindlustab võimaluse, kuid mitte kohustuse finantstehingu sooritamiseks. 3. Ettevõtte põhieesmärk: Omanike rikkuse maksimeerimine e ettevõtte väärtuse suurendamine. (Ei pidavat sama olema, mis müügikäibe, turuosa ja puhaskasumi makismeerimine. Ja veel ei tähedavat seda, et ettevõte ei peaks keskenduma kliendi rahulolule, et võiks ignoreerita oma töötajaid ja ei peaks hoolima oma tegevuse sotsiaalsest aspektist) 4
Aruandlus Kontroll Kindlad reeglid ja seadused Väärtuse loomine Konsolideeritud info Segmenteeritud info Raha väärtus on see, mis number näitab Rahal on aegväärtus e. turuväärtus e. bilansiväärtus Riskianalüüs Ei arvesta riske Omakapitalil on kulu Omakapitalil ei ole kulu Rahavoog on tähtis Kasum on primaarne Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, tulemusele, Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja lahkab probleemide põhjuseid välishuvist Andres Laar 2008 2007 ARVESTUS, selle eesmärk Finantsjuhtimise vastutusvaldkond on nii raamatupidamis- kui ka
Milline on projekti sisemine tasuvuslävi (IRR) ja modifitseeritud tasuvuslävi MIRR? Samuti leitakse diskonteeritud ja diskonteerimata tasuvusajad. Kõige üldisemalt võib öelda, et kui: 1. Sisemine tasuvuslävi projektil on suurem, kui nõutav tulunorm, 2. Projekti NPV on positiivne ja 3. Kasumiindeks on üle 1.0, Siis võib selle projekti vastu võtta. Pikaajalised investeeringud ja nende finantseerimine Pikaajaliste investeeringute planeerimine on kasumi saamise eesmärgil tehtavate pikaajaliste (kasumit ei saada tavaliselt varem kui aasta pärast) investeerimisotsuste vastuvõtmine. Pikaajalised investeeringud on: põhivarade soetamine (maa ost, tootmishoone ehitus, seadme ost ...); pikaajaliste finantsinvesteeringute tegemine (pikaajaliste võlakirjade ost, tütarettevõtte asutamine .....);
on kavandatud 5 aastat? Teha arvutus mõlema finantseerimisskeemi puhul ja kasutades diskonteerimismäärana ettevõtte omanike nõutavat tulunormi 16 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 3. RAHA AJAVÄÄRTUSE KONTSEPTSIOON Raha ajaväärtuse kontseptsioon iga rahasumma on praegu rohkem väärt kui tulevikus. Kui raha laekub praegu, võib selle kohe teenima panna, kui raha laekub hiljem jääb osa tulust saamata. Rahale omase teenimisvõimaluse tõttu eelistab majandussubjekt saada raha kohe, mitte aga kunagi tulevikus. Nüüdisväärtuse arvutamise rakenduslikkus ilmneb eelkõige: Varade väärtuse määramisel; Väärtpaberi teoreetilise hinna koostamisel; Laenuamortisatsiooni graafikute koostamisel.
Splittimise eesmärgiks on tõsta aktsiate kaubeldamist turul. Ettevõte ja finantsturg 2 Iga ettevõte tegutseb teatud finantskeskkonnas ja reeglina allub ta selle keskkonna mõjule kuna keskkond on ettevõttest tugevam. Majanduse üldine seisukoht sõltub sellest kuidas liigub rahamass ettevõtete ja organisatsioonide vahel. Mida effektiivsemalt liigub kapital nendelt kellel on selle ajutine ülejääk neile kes on ajutises deffitsiidis, seda mõjusamalt toimib majandussüsteem. Suur hulk rahast liigub spetsialiseeritud rahaasutuste kaudu kes tegutsevad finantsvahendajatena. Kapitali liikumine aitab kaasa finantsvarade ja finantskohustuste tekkeks. Finantsvaradeks on rahalised vahendid, teiste ettevõtete väärtpaberid ja erinevad finantsnõuded (nõuded ostjate vastu, nõuded laenusaajate vastu).
põhimakseid ● Kupongi võlakiri- tehakse perioodilisi intressimakseid ● Diskontovõlakiri- võlakiri emiteertakse(lastakse esmakordselt turule) alla nimiväärtuse 3 Võlakirja väärtust (P) arvutatakse rahavooge (CF) diskonteerides. Leitakse rahavoogude nüüdispuhasväärtus. P-võlakirjaväärtus, CFt- rahavoog ajahetkel t, i-diskontomäär, n-aeg. Võlakirja hindamise elemente on 3: 1. investorile laekuvate rahavoogude summa (perioodilised intressimaksed, nimiväärtus), 2. laenu lunastamis- ehk kustutustähtaeg (aastates) 3. investori nõutav tulunorm (protsentides). Võlakirjade tüüpe on ka 3: 1. Kupongideta võlakiri ehk diskontovõlakiri- lepingu põhjal toimub vaid üks makse võlakirjalunastamistähtajal. Kuna emitent(väärtpaberi väljaandja)
ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus
leidmine on finantsjuhtimises fundamentaalanalüüsi keskseim osa (vt. ka tehniline analüüs). Diskonteerimise matemaatiliste aluste rajajaks võib lugeda John Newton'i, kes ühena esimestest esitas liitinressi teooria, ning Edmund Halley't (tunnustatud astronoom), kes avaldas esimese nüüdisväärtuse tabeli 1693.a.-l. John Smart'i panuseks võib lugeda esimese osamaksete tabelikogumiku avaldamist 1726.a.-l. Raha ajaväärtusteooria aluseks on tähelepanek, et igasugune rahasumma on täna rohkem väärt kui mingil ajahetkel tulevikus. Raha ajaväärtuse puhul võib täheldada kolme erinevat rahaühiku kasvuviisi: 1. Lihtintress -- lineaarne kasv. 2. Liitintress -- geomeetriline kasv. 3. Pidev juurdearvestus -- eksponentkasv. Rahavoogude mudelid. Finantsjuhtimises puututakse kokku põhimõtteliselt viit tüüpi rahavoogudega (cash flow, CF). Need on: 1) tavaline, harilik rahavoog (igal perioodil on rahavoog erinev),
ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus
ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus
ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus
Finantsaruanne on kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne. Suhtarv mõõdab erinevate näitajate suhet. Bilansi põhivõrrand on aktiva = passiva (bilansimaht) ehk varad = võlakohustused + omakapital ehk varad = võlakohustused + ettevõtte puhasväärtus ehk varad = võlakohustused + netovara Põhiaruanded on bilanss, rahavoogude aruanne, kasumiaruanne, omakapitali muutuste aruanne. Rahandus ühendab endas raha, riskide ja aja kontseptsioone. Äriettevõtte rahandusega tegelemist nim finantsjuhtimiseks. Ärirahandus ehk äriettevõtte rahandus. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärk: olemasoleva omakap. turuväärtuse viimine maxini ehk selle kaudu suurendada omanike jõukust ja rikkust
Kindlad reeglid ja seadused Puuduvad formaalsed nõuded Konsolideeritud info Segmenteeritud info Varadel on bilansiväärtus Oluline on ajaväärtus ning turuväärtus Ei arvesta riske Riskianalüüs ja väärtuse loomine ,,omakapitalil ei ole kulu" Omakapital on (alternatiiv)kulu Kasum on primaarne Rahavoog on tähtis Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, välishuvist tulemusele, lahkab probleemide põhjuseid See et omakapitalil pole kulu, tähendab, et tal pole amortisatsiooni ja otseseid kulusid nagu nt elekter vms. :D 3. Turu efektiivsuse vormid ning selle järelmid? Nõrk efektiivsuse vorm - väärtpaberid (aktsiad) peegeldavad kogu ajaloolist infot. Seega strateegiad
2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide „omakapitalil puudub kulu“ Raamatupidamisarvestus Finantsjuhtimine Minevik Suunatud tulevikku Ei arvesta riske Riskianalüüs Kasum on primaarne Rahavoog on tähtis Bilansiline väärtus Turuväärtus Kindlad reeglid ja seadused Väärtuse loomine „Omakapitalil ei ole kulu“ kuulub finantsarvestuse alla. Kasumiaruandes ei kajastata alternatiivkulusid. Omanikele on ka oma nõudmine omakapitalist. Isegi näilislet suur kasum ei pruugi olal piisav näitaja. Kasum võib olla näiteks 1,0
1. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide ,,omakapitalil puudub kulu" Raamatupidamisarvestus Finantsjuhtimine · Minevik · Suunatud tulevikku · Ei arvesta riske · Riskianalüüs · Kasum on primaarne · Rahavoog on tähtis · Bilansiline väärtus · Turuväärtus · Kindlad reeglid ja seadused · Väärtuse loomine ,,Omakapitalil ei ole kulu" Raamatupidamisarvestus Kasumiaruanne ei kajasta alternatiivkulusid. Isegi küllalt suur positiivne kasum võib olla omanike perspektiivist ebapiisav. 2. Selgitage, mis teguritest tulevana on rahaühiku tänane väärtus suurem kui tulevikus.
Kindlad reeglid ja seadused Puuduvad formaalsed nõuded Konsolideeritud info Segmenteeritud info Varadel on bilansiväärtus Oluline on ajaväärtus ning turuväärtus Ei arvesta riske Riskianalüüs ja väärtuse loomine ,,omakapitalil ei ole kulu" Omakapital on (alternatiiv)kulu Kasum on primaarne Rahavoog on tähtis Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, välishuvist tulemusele, lahkab probleemide põhjuseid See et omakapitalil pole kulu, tähendab, et tal pole amortisatsiooni ja otseseid kulusid nagu nt elekter vms. :D 3. Turu efektiivsuse vormid ning selle järelmid? Nõrk efektiivsuse vorm - väärtpaberid (aktsiad) peegeldavad kogu ajaloolist infot. Seega strateegiad
Investeeringute hindamiseks on mitmeid meetodeid ja kriteeriume. Peamised hindamismeetodid on järgmised: ·tasuvusaeg; ·investeernigu arvestuslik rentaablus; ·puhasnüüdisväärtus; ·investeeringu sisemine tulusus; ·kasumiindeks. Tasuvusaeg Investeeringu tasuvusaeg on ajaperiood, mille jooksul investeeringult saadavad rahavood võrdsustuvad esialgse väljaminekuga. Ettevõttes määratakse mingi kindel tasuvusaja piir, millest lühema tasuvusajaga investeerimise projektid teostatakse, pikemad aga mitte. Meetodit on lihtne arvutada ja mõista. Miinuseks on aga raha ajaväärtuse kontseptsiooni ning peale tasuvusaja saabumist laekuvate rahavoogude mittearvestamine. Investeeringu arvestuslik rentaablus Investeeringu arvesuslik rentaabluskordaja (ARR average accounting return) on protsentides väljendatud keskmine puhaskasum investeeringult. Arvestuslik rentaabluskordaja = keskmine puhaskasum/ alginvesteering
Analüüsi ettevõtte ajaloolist ja praegust finantsolukorda Omakapitali rahavoogusid analüüsides vaata puhaskasumit Firma rahavoogude puhul vaata tegevuskasumit peale makse Leia palju firma on tulevaste perioodide kasvu kindlustamiseks investeerinud Investeeringud peaks katma vähemalt amortisatsiooni Ka suurem käibekapital on investeering tulevasse kasvu Omakapitali rahavoogude puhul pööra tähelepanu ka netovõlgade liikumistele (uus võlg võla tagasimaksed) 2 EBIT (1t) (investeeringud amortisatsioon) mitterahalise käibekapitali muutus = FCFF Amortisatsioon peaks hõlmama kõiki mitterahalisi kulusid sh. goodwill'i ja immateriaalsete varade amortisatsioon Käibekapitali muutuse arvutamisel tuleb välja jätta
Erinevatel finantseerimisallikatel on erinev hind ja riskitase. Võõrfinantseerimine on odavam, kuid risk on suurem. Tuleb leida riski ja tulu optimaalne vahekord. 2. Kapitali eelarvestamine ja kapitali tõhus suunamine ning kasutamine. Kapitali eelarvestamine tähendab kaptali pikaajaliste investeeringute planeerimist ja juhtimist. Tuleb hinnata investeeringult saadavat tulu suurust, kestvust ja riski. Kasulik on valida investeeringud, mis annavad suuremat tulu pikema perioodi jooksul. 3. Käibekapitali juhtimine. Käibekapitali juhtimise all mõistetakse ettevõtte igapäevase maksevõime tagamist. Siin otsustatakse kui palju peaks hoidma raha ja materjaalseid varusid? Kuidas müüa toodangut? Millised suhted on klientide ja tarnijatega? Kas toodangu müümisel tuleks kasutada krediiti ja kui suures osas? Milliseid lühiajalisi finantseerimisallikaid kasutada,
MAJANDUSANALÜÜS Õppematerjal 2 SISUKORD ÕPPEMATERJAL 1 SISSEJUHATUS 5 I KULUARVESTUS 6 1.Kuluarvestuse eesmärgid ....................................................................................................6 2.Kuluarvestuse süsteem, kululiigid.......................................................................................8 3.Kulukohtade arvestus ........................................................................................................11 4.Kuluarvestuse põhimõtted .................................................................................................11 5.Kuluarvestuse meetodid...............
1) Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus Ajahorisont- Raamatupidamine minevikku vaatav; Finantsjuhtimine tulevikku suunatud. Riskianalüüs- Raamatupidamine - veidi; Finantsjuhtimine korralik riskiarvestus. Finantsaruanded Raamatupidamine rõhk koostamisel; Finantsjuhtimine rõhk kasutamisel otsustusprotsessis. Näitajad Raamatupidamine puhaskasum; Finantsjuhtimine rahavoog. 2) Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad Kuhu investeerida? (projektid, seadmed, masinad, hooned) - Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? (olemasolev raha, välisfinantseeringud: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen) Finantsstruktuuri juhtimine Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? (millal maksta tarnijatele, kuidas saada raha ostjatelt, mida teha üleliigse sularahaga) Käibekapitali juhtimine
Kiir on alati madalam kui pikaajaline. Kui näiteks tahate kinnisvara realiseerida, siis tuleks pikaajaliselt teha ... Lõppväärtus e likvideerimisv. On soetus miinus vahepealne amortisatsioon. Eeldatakse, et mingi hinna ikka saab. Auto puhul näiteks ka vanaraua väärtus... Bilansiline väärtus, ehk, mis hinnaga hetkel bilansis on. Kasutusväärtust kasut suht vähe reaalses elus. Amortisatsiooni hindamine Põhimõtteliselt on võimalik läbi amortisatsiooni hindamise Peaks olema investeeringud ja amort. kulu aastas võrdsed olema. Erinevad amort. arvutamise meetodid. Teoorias jube head asjad. Tegelt kasutatakse aega ja kasutust rohkem. Neist asjadest libisetakse kergelt üle. Amort. hakatakse arvutama tema kasutusele võtmise järgmisest kuust. Põhivara investeerimisprojekti analüüs Finantsinvesteeringud, üldreeglina börsitehingud Reaalinvesteeringud, tehakse põhivarasse. Pikaajaliste investeeringute analüüs · Tehniline analüüs
ettevõtte finantseesmärkide saavutamiseks ehk üldjuhul ettevõtte aktsionäride rikkuse kasvatamine. Rahaliste ressursside juhtimine hõlmab: ● Kapitali moodustamist (finantseerimisotsus) – sisesed ja/või välised finantseerimisallikad kombineerida selliselt, et kapitali hind oleks madalam ning finantseerimise allikas vastaks finantseeritava objekti omadustele. ● Kapitali tõhusat suunamist ja kasutamist (investeerimisotsus, dividendiotsus) – investeeringud projektidesse, mille tootlus on suurem kui minimaalne nõutav tulunorm (leida optimaalne tulu, kestvus, risk). Dividendide maksmine kui pole sobivaid investeeringuid. ● Käibekapitali juhtimist – maksevõime ning piisava likviidsuse tagamine säilitades samas piisava rentaabluse. (Finantsjuht tegeleb: (ülesanded) ● Tegeleb ettevõtte finantsaspekte puudutavate protsesside juhtimisega (finantsotsuste tegemisega).
1. Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus RAAMATUPIDAMINE FINANTSJUHTIMINE AJAHORISONT Minevikku vaatav Tulevikku suunatud RISKIANALÜÜS Veidi Korralik riskiarvestus FINANTS ARUANDED Rõhk koostamisel Rõhk kasutamisel otsustusprotsessis NÄITAJAD Puhaskasum Rahavoog 2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad a) Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine. Kuhu investeerida? projektid, seadmed, masinad, hooned b) Finantsstruktuuri juhtimine. Firma laenu- jaomakapitali suhe. Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? · Olemasolev raha (jaotamata kasum) · Välisfinantseering: emiteeritud uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen. c) Käibekapitali juhtimine.
kujuneb siis, kui turg on tasakaalus. Ri väärtpaberilt i oodatav tootlus (tulusus) RF riskivaba investeeringu tootlus Rm turu oodatav keskmine tootlus (n turuindeksi tulumäär) (Rm RF) väljendab seega nn turu riskipreemiat Beeta mõõdab väärtpaberi i süstemaatilise riski taset. Ri = Rf + (Rm-Rf) 6. Mis on lisanduvad (inkrementaalsed) rahavood projektide hindamisel (tooge näiteid mis on lisanduv ja mis ei ole lisanduv rahavoog?) Projekti vastuvõtmisel teenib projekt teatud tulu ning see tulu, mis kaasneb projekti vastuvõtmisega võrreldes tagasilükkamisega on lisanduv rahavoog. Näiteks suurem müügitulu, kulude efektiivsem jaotamine, vähenenud püsikulud. Olulised lisanduvad rahavood on vaid need RAHALISED SISSETULEKUD JA VÄLJAMINEKUD mis tekivad projekti vastuvõtmise tagajärjel võrreldes selle tagasilükkamisega Pöördumatud kulud, vältimatud kulud EI OLE lisanduv rahavoog.
kauplemisel pole reegleid. Väärtpaberibörs on väärtpaberituru organiseeritud ja reguleeritud vorm, kus kauplemisel kehtivad ranged reeglid. 5. Näitaegveksel lunastatakse esitamisel. Näitaegveksel lunastatakse kindlaks määratud tähtaja jooksul esitamise ajast. 6. Lihtveksel – käskväärtpaber, millega veksli väljaandja käsundab käsundisaajat maksma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule kindlaksmääratud rahasumma veksli maksetähtpäeval. Lihtveksel – käskväärtpaber, millega veksli väljaandja kohustub tingimusteta ise maksma vekslisumma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule vekslis märgitud maksetähtpäeval. 7. Omaaktsiaid peab hoidma vähemalt ühe aasta. Omaaktsiaid ei tohi hoida kauem kui üks aasta, vastasel juhul kuuluvad aktsiad tühistamisele. 8. Aktsiad on omandiõigust tõendavad väärtpaberid, mis liigitatakse eelis- ja järelaktsiateks
Kindlad reeglid ja seadused Puuduvad formaalsed nõuded Konsolideeritud info Segmenteeritud info Varadel on bilansiväärtus Oluline on ajaväärtus ning turuväärtus Ei arvesta riske Riskianalüüs ja väärtuse loomine ,,omakapitalil ei ole kulu" Omakapital on (alternatiiv)kulu Kasum on primaarne Rahavoog on tähtis Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, välishuvist tulemusele, lahkab probleemide põhjuseid See et omakapitalil pole kulu, tähendab, et tal pole amortisatsiooni ja otseseid kulusid nagu nt elekter vms. :D 3. Turu efektiivsuse vormid ning selle järelmid? Nõrk efektiivsuse vorm - väärtpaberid (aktsiad) peegeldavad kogu ajaloolist infot. Seega strateegiad
1 - ROA (1 - d ) Sisekasvumäär on väiksem jätkukasvumäärast ( IGR < SGR ), sest jätkukasvumäär lubab võõrfinantseerimist. 8. PIKAAJALINE FINANTSPLANEERIMINE 8.1. Kapitali eelarvestamine Ettevõtetes tuleb tegevusaja jooksul ellu viia mitmeid äriprojekte 5 . Need nõuavad suuri investeeringuid ja kestavad tavaliselt hulk aastaid. Kapitali hankimiseks tuleb teha põhjalik otsustuspõhjenduslik kapitali eelarvestamine (capital budgeting). Paljud kavandatavad projektid rahastamist ei leia, kuigi tavaliselt on raha rohkem kui häid projekte. Mõnikord võib projekt jääda rahastamata ka seetõttu, et ei osata teha investeerimisprojekti finantsanalüüsi, sh riskianalüüsi. Seda kõike saab kokku võtta kapitali eelarvestamise alla. Tegemist on strateegilise finantsplaneerimisega. Projekti finantsanalüüsiks tuleb teha võimalikult hea pikaajaline finantsplaan. Finantsplaanis
Kordamisteemad õppeaines „Finantsjuhtimise üldkursus“ 1. Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus Raamatupidamine Finantsjuhtimine Mineviku vaatav Tulevikku suunatud Finantsaruannetel rõhk koostamisel Finantsaruannetel rõhk kasutamisel otsustusprotsessis Näitajateks puhaskasum Näitajateks rahavoog Riskianalüüs-veidi Korralik riskianalüüs 2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad (3) 1)Kuhu investeerida? Pikaajaliste investeeringute - projektid planeerimine ja juhtimine - seadmed,masinad, hooned (Capital Budgeting) 2) Kust leida raha finantseerimiseks? -Olemasolev raha (jaotamata kasum) -Välisfinantseering: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen 3) Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? -Millal maksta tarnijatele? -Kuidas saada raha ostjatelt?
Investeeringute analüüs I osa Õppejõud: 2013 1 INVESTEERINGUTE ANALÜÜS Pikaajalised investeeringud on reeglina seotud kapitalimahutustega. Kapitalimahutusteks on kulud,millelt ei eeldata kasumit varem kui 1.a.pärast. Pikaajaliste investeeringute hulka kuuluvad: põhivarade(maa,hooned,seadmed)soetamise kulud,pikaajaliste väärtpaberite ost,firmadega ühinemise kulud,ostmise kulud jne. Pikaajaliste investeeringute planeerimine koosneb 4 põhietapist: · Investeerimisprojektide läbivaatamine · Rahavoogude arvutamine · Investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine
annaabi.ee 
