Absoluutne aadress ($) ei muutu kopeerimisel Klahv F4 muudab valemis lahtriaadressi tähistust Lahtrivahemik on kujul algusaadress:lõppaadress Lahtritele võib anda nimed, neid saab kasutada valemites lahtri aadressidega samaväärselt. Matemaatikafunktsioonid SUM(lahtrivahemik) arvväärtuste summa SUMIF(lahtrivahemik;tingimus;summeeritavad väärtused) tingimusele vastavate arvväärtuste summa tingimus lihtsamal juhul väärtus, saab kasutada ka võrdlustehteid (>,<) ABS(väärtus) absoluutväärtus INT(väärtus) täisosa ROUND(väärtus;kohtade arv) ümardamine RAND() juhuarv vahemikus 0...1 RANDBETWEEN(min;max) juhuslik täisarv etteantud vahemikus Trigonomeetria PI, SIN, COS, TAN, ASIN, ACOS, ATAN Statistikafunktsioonid Tühje lahtreid/valet tüüpi andmeid lahtrivahemikus reeglina ignoreeritakse MIN(lahtrivahemik) väikseim arvväärtus MAX(lahtrivahemik) suurim arvväärtus
Absoluutne aadress ($) ei muutu kopeerimisel Klahv F4 muudab valemis lahtriaadressi tähistust Lahtrivahemik on kujul algusaadress:lõppaadress Lahtritele võib anda nimed, neid saab kasutada lahtri aadressidega samaväärselt. Matemaatikafunktsioonid SUM(lahtrivahemik) – arvväärtuste summa SUMIF(lahtrivahemik;tingimus;summeeritavad väärtused) – tingimusele vastavate arvväärtuste summa tingimus – lihtsamal juhul väärtus, saab kasutada ka võrdlustehteid (>,<) ABS(väärtus) – absoluutväärtus INT(väärtus) – täisosa ROUND(väärtus;kohtade arv) – ümardamine RAND() – juhuarv vahemikus 0...1 RANDBETWEEN(min;max) – juhuslik täisarv etteantud vahemikus Trigonomeetria – PI, SIN, COS, TAN, ASIN, ACOS, ATAN Statistikafunktsioonid Tühje lahtreid/valet tüüpi andmeid lahtrivahemikus reeglina ignoreeritakse MIN(lahtrivahemik) – väikseim arvväärtus MAX(lahtrivahemik) – suurim arvväärtus
Absoluutne aadress ($) ei muutu kopeerimisel Klahv F4 muudab valemis lahtriaadressi tähistust Lahtrivahemik on kujul algusaadress:lõppaadress Lahtritele võib anda nimed, neid saab kasutada lahtri aadressidega samaväärselt. Matemaatikafunktsioonid SUM(lahtrivahemik) arvväärtuste summa SUMIF(lahtrivahemik;tingimus;summeeritavad väärtused) tingimusele vastavate arvväärtuste summa tingimus lihtsamal juhul väärtus, saab kasutada ka võrdlustehteid (>,<) ABS(väärtus) absoluutväärtus INT(väärtus) täisosa ROUND(väärtus;kohtade arv) ümardamine RAND() juhuarv vahemikus 0...1 RANDBETWEEN(min;max) juhuslik täisarv etteantud vahemikus Trigonomeetria PI, SIN, COS, TAN, ASIN, ACOS, ATAN Statistikafunktsioonid Tühje lahtreid/valet tüüpi andmeid lahtrivahemikus reeglina ignoreeritakse MIN(lahtrivahemik) väikseim arvväärtus MAX(lahtrivahemik) suurim arvväärtus
RIKKURID Eesti rikkaimad naised (1) 1. Mirje Põld Vara väärtus 2. Alle Vanaselja Vara 35,8 mln eurot, 43aastane, väärtus 26,4 mln eurot, koht üldtabelis 63. 48aastane, koht üldtabelis Pala valla pearaamatupidaja 80. Tema ettevõte Riverside OÜ NG Investeeringute teeb Ukrainas koostööd Eesti suuromanik Jüri Käo, Enn rikkaima ettevõtja Hillar Kunila ja Andres Järvingu Tederiga. kõrval, päris osaluse lahkunud abikaasalt Indrek Vanaseljalt. Eesti rikkaimad naised (2) 3
SKT SKT sisemajanduse kogu toodang. See on riigis toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogu väärtus, USA dollarites ühe elaniku kohta aastas. Mina toon välja ühe elaniku kohta aastas kaupade ja osutatud teenuste kogu väärtuse eurodes. EESTI Aastatel 1995-2007 toimus suur tõus 4000 eurolt kuni 9900 euroni. Seejärel toimus 2008 ja 2009 aastal langus 8100 euro peale, ning alates 2010 aastast tõusis jälle kaupade ja osutatud teenuste väärtus inimese kohta kuni 9100 euro peale
Ekstreemumkoht on argumendi väärtus, mille korral on funkts. Suurim vi vähim väärtus Ekstreemumpunkt On graafiku punkt, kus funktsioonil on kas suurim või vähim väärtus Kasvamispk nim. Argumendi väärtuste hulka, mille korral suuremale argumendi väärtusele vastab suurem funkts. Väärtus (selles piirkonnas on funkts. Graafik tõusev) Kahanemispk on argumendi väärtuste hulk, mille korral suuremale väärtusele vastab väiksem funkts. Väärtus (graafik langev) Käänupkt- punkt, millest läbiminekul joon muutub kumerast või nõgusast kumeraks. Kumeruspk argumendi väärtuste hulk, kus graafik on kumer Nõgususpk - argumendi väärtuste hulk, kus graafik on nõgus Paarisfunk graafik on sümeetriline y-telje suhtes Paaritufunk graafik on sümeetriline kordinaatide alguspunkti suhtes Funktsioon-eeskiri, mille järgi sõltumatu muutuja igale väärtusele seatakse vastavusse sõltuvamuutuja üks kindel väärtus.
Poisid(imikute suremus) Vallaline(ema) 19 22 15 23 13 abielus(ema) 24 26 22 15 16 Tüdrukud(imikute suremus) Vallaline(ema) 11 16 9 14 12 Abielus(ema) 20 12 7 10 19 max väärtus poistel vallalise ema korral 23 mod 15 max väärtus poistel abielus ema korral 26 mod 16 min väärtus poistel vallalise ema korral 9 min väärtus poistel abielus ema korral 3 max väärtus tüdrukutel vallalise ema korral 16 mod 12 max väärtus tüdrukutel abielus ema korral 20 mod 10ja12
Arv 1 Arv 2 Kumb on suurem? 1 5 Arv 1 on väiksem 2 4 Arv 1 on väiksem 23 6 Arv 1 on suurem 4 2 Arv 1 on suurem Ülesanne 1. Tingimus: Kui Arv1 ja Arv 2 on võrdsed, siis lahtris on tulemus ( väärtus kui tõene): ,,Jah, arvud on võrdsed", vastasel juhul tulemus on (väärtus kui väär): ,,Ei". Arv 1 Arv 2 Kas arvud on võrdsed? 1 5 Ei 2 4 Ei 3 3 Jah, arvud on võrdsed 4 2 Ei 5 1 Ei Ülesanne 2. Tingimus: Kas a+b=c? Kui jah, siis lahtris on tulemus ( väärtus kui tõene): ,,võrdub",
.................................................................. 7 8. Mood............................................................................................................................... 7 9. Mediaan........................................................................................................................... 7 10. Aritmeetiline keskmine................................................................................................... 7 11. Tunnuse minimaalne väärtus......................................................................................... 7 12. Tunnuse maksimaalne väärtus...................................................................................... 7 13. Variatsioonirea ulatus.................................................................................................... 7 14. Alumine kvartiil............................................................................................................... 8 15
Olulisuse nivooks valime 0,05. Funktsioontunnuseks on okka pikkus. Faktoriks on väetamise variant, milles on 4 taset: N, P, NPK ja kontroll. Nullhüpoteesiks on väide, et kõigi nelja väetamise variandi korral on poogendite okka pikkuste ke Sisukaks hüpoteesiks on väide, et vähemalt ühe väetamise variandi korral on okka pikkuse kesk Dispersioonanalüüsi protseduur käivitatakse menüüst: Andmed, Data Analysis, Avova: S F-statistiku väärtus: 31.567282322 F-statistiku kriitiline väärtus: 2.8662655509 Olulisuse tõenäosus: 3.49680E-015 Vastus: Kuna F-statistiku väärtus on suurem kui F-statistiku kriitiline väärtus, siis võime lugeda tõestatuks, et erinevate väetamisvariantide korral on vähema ühe variandi poogendite keskmine okka pikkus teistest erinev. Sama tulemust võime väita ka p-väärtuse (olulisuse tõenäosuse) põhjal.
15.03.17 Investeeringud- raha ajaväärtus- raha väärtuse muutumine Inflatsioon- sööb raha väärtust kui inflatsioon on miinuses, siis on tegemist deflatsiooniga. Normaalses majanduskeskkonnas toimub alati inflatsioon, st et raha kaotab väärtust. Investeeringud on pikemaajalised ja suunatud tulevikku ja tuleb arvestada selle perioodi inflatsiooni. Lepingute väärtused on tõusvas trendis. Raha aja väärtus sisaldab kahte erikontseptsiooni Raha praegune- või nüüdisväärtus- tuleb end paigutada tulevikku ja tulla tagasi tänasesse päeva, ehk leida see nüüdisväärtus RAHA TULEVIKUVÄÄRTUS nim ka raha liitväärtuseks, see on raha väärtus, milleni praegune rahasumma aja jooksul kasvab antud intressimäära tasemele. Kujuneb kolmest tegurist: 1. Algsumma, mis on täna saadud või investeeritud rahasumma 2
Tabelis number 6 on välja toodud olemasolevate ja planeeritavate maaüksuste kompaktsuse koefitsientide võrdlus. 1 Tööle on lisatud ka olemasolevate maatükkide ja ümberkruntimise joonis. Joonisele on märgitud ka iga maatüki koguväärtused enne ja pärast. Tabel 1. Maaüksuste ja nende alamüksuste väärtuste leidmine Üksus/ Pindala Tsooni Maa Puidu Puidu Kasvava Koguväärtus kirjeldus ha hind väärtus tagavara maksumus metsa S /ha S*t.h tm/ha /tm väärtus t.h. Pt PM S*Pt*Pm 1.1 Põld 15 450 6750 6750 (450/ha) 1.2 Põld 6,5 260 1690 1690 (260/ha) ha = = 8440 21,5 2.1 Põld
Muutujad ja avaldised Sõnastik Muutuja – sümbol, tavaliselt täht, näiteks n, mis kujutab mingit arvu. Tähtavaldis (Algebraline avaldis) – avaldis, näiteks n – 5, mis koosneb arvudest ja muutujatest, ühendatud tehete märkidega. (NB!: ei sisalda võrdusmärki) Arvutada avaldise väärtus – kirjutada avaldis ümber, asendates iga muutuja vastava arvuga Kuidas sa kirjeldad antud avaldist? Tähtavaldis Tähendus Tehe 5x, 5 x 5 korda x korrutamine x 5 ,x:5 x jagatud 5 - ga jagamine x 5 x pluss 5 liitmine x 5 x miinus 5 lahutamine Määra tähtavaldise tähendus ja kasutatud tehe 1. 8 x V 2. 2w V 7 3. V n Vajuta,
teoreetiline tõenäosus, tinglik tõenäosus välistavad juhuslik suurus, jaotusfunktsioon pidev juhuslik suurus, jaotusseadus, jaotusfunktsioon keskväärtus diskreetne juhuslik suurus, dispersioon, integraal, mediaan, ülemine rada 19. 15, binoomjaotus, parameetrid, parameeter Test 6 pidev, diskreetne, poissoni jaotus, jaotusseadus jaotusseadus, eksponentjaotus normaaljaotus, normaaljaotus normaaljaotus negatiivne väärtus poissoni jaotus Test 7 kogum, klastervalik, kihtvalik, lihtne juhuvalik, süstemaatiline valik tõenäosuslik valikumeetod, empiiriline valik fikseeritud samm, süstemaatiline valik, punkthinnang nihketa, efektiivne, optimaalne keskväärtus, normaaljaotus, suur valim keskväärtuse standardviga standardhälve standardviga, keskväärtuse usalduspiirid valimvaatlus usaldatavus suur valim, usaldatavus suurem
RATE - Tagastab intressimäära annuiteediperoodi kohta. Nper Per_arv makseperioodide koguarv annuiteedis. Pmt - Makse iga perioodi makse; annuiteedi kestuse ajal see ei saa muutuda. PV - Praeg_väärtus praegune väärtus ehk kogusumma suurus, mida tulevased maksed on praegu väärt. FV - Tul_väärtus tulevane väärtus ehk saldo, mida soovite saavutada pärast viimast makset. Kui argument tul_väärtus puudub, eeldatakse, et see on null, st laenu tulevane väärtus on null. Type - Tüüp arv 0 või 1, mis osutab maksetähtajale. 0 või puudub perioodi lõpus 1 - perioodi alguses Rate - Määr intressimäär ühe perioodi kohta Value1 Väärtus1 1 kuni 29 argumenti, mis tähistavad makseid ja sissetulekut Values Väärtused massiiv või viide arve sisaldavatele lahtritele. Need arvud esindavad regulaarsete ajavahemike järel toimuvate maksete rida (negatiivsed väärtused) ja sissetulekuid (positiivsed väärtused). .
Kasutatavad seadmed: 1. Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti. 2. Toiteplokk EP-603. 3. Montaaziplaat, transistor (BC547B), takistid, kondensaatorid. 4. Ühendus- ja montaazijuhtmed 5. Pinsetid Transistorvõimendi skeem: Joonis 1. Alalisvooluvastusidega transistorvõimendusaste Valin: E=12 V, UK0=8 V, IK0=1 mA, UE0=2 V, f= 90 kHz, RK=15 k Arvutan elementide väärtused: Reaalne väärtus 3,9 k. Reaalne väärtsus 1,8 k. Reaalne väärtus 120 k. Reaalne väärtus 0,36 M. Reaalne väärtus 68 nF Reaalne väärtus 0,82*2=1,64 nF Reaalne väärtus 33nF Skeemi tööpõhimõtte lühikirjeldus. Antud skeem on transistorvõimendi ning skeem võimendab sissetulevat signaali. Pingevõimendustegur ku Usis=5 mV Uväljund=258 mV Sisend- ja väljundtakistused Rsis, Rv R=1,8 k Uv*=287,4mV Rk1=4,3 k Rk2=39 k Võimsusvõimendustegur kp
Started on esmaspäev, 20 veebruar 2017, 7:23 State Finished Completed on esmaspäev, 20 veebruar 2017, 8:24 Time taken 1 hour Marks 37.5/70.0 Grade 3.2 out of 6.0 ( 54 %) Question 1 Millised väited on korrektsed? Incorrect Select one or more: Mark 0.0 out of 5.0 Keskväärtus võib olla ka selline väärtus, mida reaalsete vastuste hulgas ei esine Mood on alati reaalne väärtus uuritud valimi väärtuste hulgast Mediaan on alati reaalne väärtus uuritud valimi väärtuste hulgast Mood võib olla ka selline väärtus, mida reaalsete vastuste hulgas ei esine Keskmine on alati reaalne väärtus uuritud valimi väärtuste hulgast
· Mood variatsioonirea kõige suurema esinemissagedusega liige. Tähis Mo. · Mediaan variatsioonirea keskmine liige; paarisarvulise variatsioonirea korral on mediaaniks variatsioonirea esimese poole viimase ja teise poole esimese liikme aritmeetiline keskmine. Tähis Me. _ · Aritmeetiline keskmine ehk tunnuse keskväärtus. Tähis x. · Hajuvusmõõdud näitavad kui palju erineb tunnuse väärtus keskväärtusest või mediaanist: · Tunnuse minimaalne väärtus esinev tunnuse vähim väärtus. Tähis Min · Tunnuse maksimaalne väärtus esinev tunnuse suurim väärtus. Tähis Max · Variatsioonirea ulatus tunnuse maksimaalse ja minimaalse väärtuse vahe. Tähis U · Alumine kvartiil tunnuse väärtus, millest väiksemaid (või võrdseid) väärtusi on variatsioonireas 25%. Tähis Kv
5 Teadus ja arenduskulud (R&D) kajastatakse raamatupidamises tegevuskuluna samas kui oma iseloomult on nad pigem kapitalimahutus Tegevuskasum üldiselt kasvab (sõltudes ka sellest kas R&D kulud kasvavad või mitte). Mõju puudub kui amortisatsioon ja tegevuskasumile lisatav R&D kulu on võrdsed. Puhaskasum kasvab proportsionaalselt tegevuskasumiga. Omakapitali raamatupidamislik väärtus kasvab kapitaliseeritud uuringuvara võrra. Kapitalimahutused kasvavad R&D kulude võrra. 6 Tegevuseks vajaliku põhivara kasutusrendi kulud kajastatakse tegevuskulude all kuigi tegelikult on see finantskulu ning tuleks ka vastavalt ümber klassifitseerida Võla osakaal kasvab mõjutades kapitali hinna arvutusi Tegevuskasum kasvab Kapitali tootlus üldiselt kahaneb kuna tegevuskasumi
d a y t y t 1 - Alusjuurdekasv – selle puhul toimub võrdlus ühe kindla fikseeritud perioodiga (baarperioodiga). d b yt y1 Nii ahel- kui alusmeetodil leitud absoluutsed juurdekasvud võivad omandada nii positiivseid kui negatiivseid väärtuseid. Kui absoluutne juurdekasv on positiivne, siis tähendab, et võrreldes kas eelmise või baasperioodiga on näitaja väärtuses toimunud kasv, negatiivne väärtus näitab aga väärtuse kahanemist. 2. KASVUTEMPO on nähtust iseloomustava tunnuse vaadeldava ajamomendi (või -perioodi) arvväärtuse ja mingi eelmise ajamomendi (või -perioodi) arvväärtuse suhe. - Ahelkasvutempo – aegrea eelmise elemendi väärtusega võrreldakse. yt ia y t 1 - Aluskasvutempo – mingi varasema baasiks võetava väärtusega võrreldakse
Teretulemast ruutvõrrandi lahendajasse Väärtus a Ära unusta, et a väärtus ei saa olla 0 ! 0 Determinant: Väärtus b 0 0 X1= 0 Väärtus c X2= -0 0 ax2 + bx + c = 0 Valmistas: Mihkel Pedak [email protected]
· Mood variatsioonirea kõige suurema esinemissagedusega liige. Tähis Mo. · Mediaan variatsioonirea keskmine liige; paarisarvulise variatsioonirea korral on mediaaniks variatsioonirea esimese poole viimase ja teise poole esimese liikme aritmeetiline keskmine. Tähis Me. _ · Aritmeetiline keskmine ehk tunnuse keskväärtus. Tähis x. · Hajuvusmõõdud näitavad kui palju erineb tunnuse väärtus keskväärtusest või mediaanist: · Tunnuse minimaalne väärtus esinev tunnuse vähim väärtus. Tähis Min · Tunnuse maksimaalne väärtus esinev tunnuse suurim väärtus. Tähis Max · Variatsioonirea ulatus tunnuse maksimaalse ja minimaalse väärtuse vahe. Tähis U · Alumine kvartiil tunnuse väärtus, millest väiksemaid (või võrdseid) väärtusi on variatsioonireas 25%. Tähis Kv
Kinnisvaraturg ja selle areng kajastavad riigi sotsiaal-majanduslikku arengut. 2000. aastate esimesel poolel toetasid kinnisvaraturu ostjate ja müüjate aktiivsust pankade liberaalne laenupoliitika ning soodne majanduskeskkond. Euroopa Liiduga ühinemine tegi Eesti kinnisvaraturu atraktiivseks ka välisostjatele. See lõi soodsa pinnase kinnisvara hindade kunstlikuks kergitamiseks. Kuni 2007. aastani kasvas kinnisvara ostu-müügitehingute arv keskmiselt 3040% aastas ja nende väärtus üle 40% aastas. Kinnisvara hinnad saavutasid lae 2007. aastal, millele järgnes märkimisväärselt kiire langus ja 2010. aastal oli ostu-müügitehingute keskmine väärtus ligi poole (48%) väiksem kui 2007. aastal. Aastal 2010 ergutas Eesti kinnisvaraturgu kinnisvara ostu- müügitehingute koguarvu ja väärtuse kasv, andes lootust, et kriisi põhi on saavutatud. 1 Joonis 1. Kinnisvara tehingud Eestis 2003-2011. Allikas: Statistikaamet
· Toiteplokk EP-603 · Montaaziplaat, transistor (BC547B), takistid, kondensaatorid, induktiivpool · Ühendus- ja montaazijuhtmed · Tööriistad Töö käik Valime ja arvutame koostatava transistorvõimendi parameetrid Lähteandmed: E=9 V Uk0=6V Ik0=1 mA f0=1 MHz UE0=1 V h21= 300 · Emitter takistus k · Koormustakistus Rk=3 k · Tegelik väärtus 3 k · Baasipingejaguri alumise õla takistus rahuldab võrdust k Tegelik väärtus 36 k · Pingejaguri ülemise õla takistus k · Tegelik väärtus 130k · Emittertakistiga sildav kondensaator F · Tegelik väärtus 22 nF · Sisendkondensaatori mahtuvus F · Tegelik väärtus 39k nF · Võnkeringi mahtuvus C2=10nF · =83 pF · · Tegelik väärtus 510 pF
Matemaatika ,,Funktsioon" test Võrdeline seos muutujad x ja y on seotud valemiga y=ax, kus (a0) Võrdelise seose graafikuks on sirge, mis läbib 0-punkti. a>0 I & III a<0 II & IV Suurust y nimetatakse sõltuvaks suurusest x, kui erinevatele x väärtustele vastavad kindlad y väärtused. · X-sõltumata muutuja · Y-sõltuv muutuja Funktsioon vastavus, mille järgi sõltumatu muutuja igale kindlale väärtusele seatakse vastavusse sõltuva muutuja mingi väärtus Funktsiooni y=f(x) määramispiirkonnaks nimetatakse kõikide selliste muutuja x väärtuste hulka, mille korral saab funktsiooni väärtust y arvutada. (Tähis:X) Funktsiooni y=f(x) muutumispiirkonnaks nimetatakse muutja y kõigi väärtuste hulka.(Tähis:Y) Funktsiooni esitusviisid: valem, sõnaline formuleering, nooldiagramm, graafik, tabel. Funktsiooni nullkohaks nimetatakse argumendi väärtust, mille korral funktsiooni väärtus on null. Võrrand-(f(x)=0)(Tähis:X0)
8.Käänup. asendad käänukohad algv-sse 9.Kumerus/nõgusus X : y ´ ´ < 0 X : y ´ ´ > 0 murru korral korrutiseks + joonis pos-nõgus, neg- kumer 10.Asümptoodid: PA-katkevuskohad f (x ) b1,2 = lim [ f ( x )-kx ] KA- y=kx+b k =xlim ± x x ± Määramispiirkond kõigi selliste muutuja x väärtuste hulk, mille korral f(x) on arvutatav Nullkohad - need argumendi väärtused, mille korral funktsiooni väärtus on null. Positiivsuspiirkond - argumendi need väärtused, mille korral funktsiooni väärtus on positiivne. f(x) > 0 Negatiivsuspiirkond argumendi need väärtused, mille korral funktsiooni väärtus on negatiivne Ekstreemumkohad -argumenti väärtused, mille korral funktsiooni kasvamine läheb üle kahanemiseks või vastupidi Ekstreemumpunktid - graafiku punktid, kus funktsioonil on kas suurim või vähim väärtus
PAR_06 Parkett 14 54 PAR_25 Parkett 15 56,9 PAR_01 Parkett 15 60 LAM_23 Laminaat 9 65 PAR_13 Parkett 15 65,2 LAM_36 Laminaat 10 67 PAR_05 Parkett 16 73 PAR_21 Parkett 16 74 PAR_11 Parkett 16 82 Funktsioon Index Leiab antud indeksi järgi väärtuse lahtrite piirkonnas INDEX (piirkond; reaindeks; tulbaindeks) tulemuseks väärtus lahtrist, mis asub piirkonnas reas antud reaindeksiga ja tulbas antud tulbaindeksiga INDEX (rida; tulbaindeks) = INDEX (rida; 1; tulbaindeks) või INDEX (tulp; reaindeks) = INDEX (tulp; reaindeks; 1) NÄIDE Rea nr. Veeru nr. Väärtus 4 1 PVC_01 Funktsioon Match Otsib antud väärtuse indeksi lahtrite piirkonnas MATCH (otsitav; vektor; otsimisviis) tulemuseks otsitava väärtuse järjenumber antud vektoris: reas või tulbas
Tingimuslaused Tingimuslaused suunavad programmi tegevuste sooritamist vastavalt sellele, kuidas on täidetud vajalikud tingimused. NB! *Tingimuslause kirjutamisel ümbritsetakse mitmest lausest koosnav grupp loogeliste sulgudega st võetakse gruppi. *Üksiku lause puhul loogelisi sulge vaja pole(kuid võib panna). *Võtmesõnadega(praegusel juhul if ja else-iga) algavate lausete lõppu semikoolonit ei tohi! Näiteks: if(x==o) //Kui muutuja x väärtus on 0, x=1 // siis omistada x-i väärtuseks 1. if lause if lausel on kaks kuju: A) Sisaldab ainult if operaatorit Ühelauseline if if(tingimusavaldis) lause1; Mitmelauseline if if(tingimusavaldis) { lause1; lause2; lause3; } B) Sisaldab if ja else operaatorit else osa täidetakse siis kui ta on väär(false) Kirjutamisel on kaks varianti if(tingimusavaldis) if(tingimusavaldis){ { lause1;
Kalevi kommid Valisin toiduainete rühmaks kommid: Pirnimaitseline karamell Oravake pralineekompvek Pähkel sokolaadis Puuviljamaitseline närimiskompvek Pirnimaitseline karamell Rasvad: 0g Valgud: 0g Süsivesikud: 97,7g Lisaained: Suhkur, glükoosisiirup, happesuse regulaator (sidrunhape), lõhna- ja maitseaine, toiduvärv Energeetiline väärtus: 1675kJ / 394kcal Oravake pralineekompvek Rasvad: 31,7g Valgud: 8,1g Süsivesikud: 53,8g Lisaained: Suhkur, mandel, kakaovõi, kakaomass, india pähkel, vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber, emulgaator (sojaletsitiin), vanilliin. Energeetiline väärtus: 2229kJ / 534kcal Pähkel sokolaadis Rasvad: 33g Valgud: 6,4g Süsivesikud: 6,4g Lisaained: Suhkur, metspähkel 35%, vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber, kakaovõi,
.................................................................25 Tallinn 2014 1.3.6.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõte osalisel soetamisel odavamalt bilansilisest väärtusest............................................................................................................28 1.3.7.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõte soetamisel kallimalt ettevõtte väärtusest, kus netovara bilansiline väärtus erineb õiglasest väärtusest.................................................31 1.3.8.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõte osalisel soetamisel kallimalt ettevõtte väärtusest, kus netovara bilansiline väärtus erineb õiglasest väärtusest...............................35 1.3.9.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõte soetamisel odavamalt ettevõtte väärtusest, kus netovara bilansiline väärtus erineb õiglasest väärtusest...................................
jääst vett ning aeti see keema. Kui palju kulus selleks piiritust, kui 1 kg piirituse põletamisel eraldub 26,8 MJ energiat ja piirituse põlemisel saadud energiast hajus ümbritsevasse keskkonda 60%? Andmed: Lahendus: Poti soojenemine m = 250 g = 0,25 kg Q = m · c · t = m · c ·( tlõpp - talg) talg = -5° C t = tlõpp - talg = 100° C (-5° C) = 105° C tlõpp = 100° C lõpptemperatuuri korrektne väärtus cAl = 880 J/(kg·°C) erisoojuse väärtus tabelist Q=? Q = 0,25 kg · 880 J/(kg·°C) · 105° C = 23100 J Jää soojenemine m = 0,7 kg Q = m · c · t = m · c ·( tlõpp - talg) talg = -5° C t = tlõpp - talg = 0° C (-5° C) = 5° C tlõpp = 0° C lõpptemperatuuri korrektne väärtus cjää = 2100 J/(kg·°C) erisoojuse väärtus tabelist Q=? Q = 0,7 kg · 2100 J/(kg·°C) · 5° C = 7350 J m = 0,7 kg Q=m· = 3,3·105 J/kg sulamissoojuse väärtus tabelist Q=? Q = 0,7 kg · 3,3·105 J/kg = 2,31·105 J Jää sulamine
Pingelangude summa ümber iga sõlme mis algab ja lõppeb samas kohas peab võrduma 0-iga · Krichoffi voolu seadus Vool mis siseneb punkti peab olema võrdne punktist väljuvate vooludega 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel. Krichoffi pinge seaduse alusel arvutamine Tuleb antud võrrandi süsteemi abil mis koosneb 3mest võrrandist leida pinge langud Krichoffi voolu seadus 3. Siinuselise vahelduvvoolu väärtused. Maximaal väärtus, maksimaalsest maksimaal väärtuseni, effektiiv väärtus, keskmine väärtus, hetkväärtus · Maksimaal väärtus ja maksimaalsest maksimaalse väärtuseni Joonis kujutab siis siinuselise vahelduvvoolu maksimaalväärtust Maksimaalsest maksimaalse väärtuseni · Hetkväärtus Nagu sõna isegi ütleb on tegu hetkväärtusega ükskõik mis ajahetkel. Väärtus võib olla ka 0 hetkel mil siinuseline vahelduvvool muudab oma polaarsust
Omakapitali rentaablus kirjeldab seda raha, mis on omanike poolt ettevõttesse sisse pandud. Palju on saadud puhaskasumit omakapitali kohta. ROE Iga ettevõtja otsustab kui suure rentaabluse ta oma sisse pandud kapitali kohta saada tahab. Mingi 8 % on ok üle selle on juba sitaks hea. Rahavoogude analüüs Rahavoogude poole pealt on likviidsus suhtarv, mida suht palju jälgitakse. Rahavood = puhaskasum + amortisatsioon Kui näitaja on > 0,4 on firma igati maksejõuline. Aeg ja raha väärtus. Suht uus teema meie raamatupidamises. Viimasel ajal on sellele palju tähelepanu pööratud. Aastast aastasse läheb järjest enam aktuaalseks. Väide, et raha väärtus aja jooksul pidevalt väheneb. Täna saame 10 euri eest vähem kui aasta tagasi. Inflatsiooni teema tegelikult. Et ettevõte saaks hinnata raha väärtust tuleviku perioodil, selleks on iganes suuri arvutusi ja tabeleid. Tulevikuväärtus on selline väärtus, kuis rehkendatakse seda teatud liitväärtusena. Lihtsaim moodus on
osa läbimõõt d, võttes varuteguri nõutavaks F min väärtuseks [S] = 4 ja ümmardades tulemuse täismillimeetriteks; 2. Arvutada etteantud seosest varda jämedama osa läbimõõt D, ümmardades tulemuse täismillimeetriteks, ja raadius seosest R = 0,2(D – d). Koostada varda ohtliku koha eskiis (mõõtkavas 1:1); 3. Määrata ülemineku B staatika pingekontsentratsiooniteguri Kt väärtus ning arvutada pingekontsentratsiooniteguri väärtus tsüklilisel koormusel K-1; 4. Koostada pingekontsentraatoriga ristlõike B ohtlike punktide kohaliku pinge ajalist muutust näitav graafik; 5. Arvutada materjali pöördpainde väsimuspiir seosega -1 = 0,5Rm; D 6. Arvutada ristlõike B kohalik väsimuspiir 1 , kasutades väsimuspiiri alanemise tegurit, mille väärtus tuleb seosest
nõutavaks väärtuseks [S] = 4 ja ümmardades tulemuse täismillimeetriteks; 2. Arvutada etteantud seosest varda jämedama osa läbimõõt D, ümmardades tulemuse täismillimeetriteks, ja raadius seosest R = 0,2(D – d). Koostada varda ohtliku koha eskiis ( mõõtkavas 1:1); 3. Määrata ülemineku B staatika pingekontsentratsiooniteguri Kt väärtus ning arvutada pingekontsentratsiooniteguri väärtus tsüklilisel koormusel K-1; 4. Koostada pingekontsentraatoriga ristlõike B ohtlike punktide kohaliku pinge ajalist muutust näitav graafik; 5. Arvutada materjali pöördpainde väsimuspiir seosega σ- 1 = 0,5Rm ; 6. Arvutada ristlõike B kohalik väsimuspiir , kasutades väsimuspiiri alanemise tegurit, mille väärtus tuleb seosest
c_out <= '1'; -- Väljundi y väärtustamine väärtusega 0 y <= '0'; -- Kui sisend c_in ja väljund y ei ole võrdsed else -- Väljundi y väärtustamine väärtusega 1 y <= '1'; end if; end case; end process; end behave; 2 Tulemused 2.1 Andmevookirjeldus Joonis 2 peal on näha sisendite ja väljundite väärtuseid. Kõik väärtused on kahendsüsteemis. Sisendid on a, b ja c_in. Sisendi a väärtus on 1, b väärtus on 1 ja c_in väärtus on 0. Ülekanne on c_out, mille väärtus on 1 ja väljund on y, mille väärtus on 0. Joonis 2 sisaldab andmevookirjelduse sisendeid Joonis 3 peal on andmevookirjelduse tulemus simulaatoril. Signaalid on järjestatud ülevalt alla: a, b, c_in, c_out ja y. Sisendi väärtused on: a = 1, b = 1 ja c_in = 0. Tulemuseks saame, kui kõik bitid omavahel liidame. Kahendsüsteemis 1 + 1 + 0 = 10. Ülekanne c_out = 1 ja väljund y = 0
...................................................................................................3 1Suveniiride olemus..........................................................................................................4 1.1Suveniiride mõiste....................................................................................................4 1.2Suveniiride tüübid....................................................................................................4 1.3Suveniiride väärtus...................................................................................................5 2Suveniiride ostmise motiivid...........................................................................................6 2.1Suveniiride ostmise peamised motiivid....................................................................6 2.2Suveniiride ostmise teisejärgulised motiivid............................................................6 2Kokkuvõte.........................................
10. Mood variatsioonirea kõige suurema esinemissagedusega liige. Tähis Mo. 11. Mediaan variatsioonirea keskmine liige; paarisarvulise variatsioonirea korral on mediaaniks variatsioonirea esimese poole viimase ja teise poole esimese liikme aritmeetiline keskmine. Tähis Me. _ 12. Aritmeetiline keskmine ehk tunnuse keskväärtus. Tähis x. 13. Hajuvusmõõdud näitavad kui palju erineb tunnuse väärtus keskväärtusest või mediaanist. 14. Tunnuse minimaalne väärtus esineva tunnuse vähim väärtus. Tähis MIN. 15. Tunnuse maksimaalne väärtus esineva tunnuse suurim väärtus. Tähis MAX. 16. Variatsioonirea ulatus tunnuse maksimaalse ja minimaalse väärtuse vahe. Tähis U. 17. Hälve variatsioonireas oleva tunnuse väärtuse ja keskväärtuse vahe. Kogu variatsioonirea hälvete summa on 0. 18. Dispersioon hälvete ruutude aritmeetiline keskmine. Tähis ². 19
Oma olemuselt on koefitsient negatiivne, sest hind ja kogus muutuvad nõudluse puhul vastassuunaliselt. Koefitsiendi analüüsimisel vaadatakse absoluutväärtust. Keskpunkti valem. Kaarelastsue valem -> joonis nr 3 Elastsuse liigid: 1. mitteelastne ED<1 2. elastne ED>1 3. ühikelastne ED=1 4. täielikult elastne ED=lõpmatus 5. täielikult mitteelastne ED=0 Praktikas (igapäevaelus) on koefitsiendi väärtus nulli ja ühe vahel või suurem kui üks. Null ja lõpmatus koefitsiendi väärtusena on üsna harva esinevad. (joonis nr 4) Elastsuskoefitsiendi arvutamiseks kasutatakse punkti elastsuse ja keskpunkti ehk kaareelastsuse valemit. ED väärtus sõltub sellest, kas... Nõudluse hinnaelastsus ei ole muutumatu suurus. Tähtsamad mõjutavad tegurid on järgmised: · sarnaste asenduskaupade olemasolu, kui on asenduskaubad on elastsem nõudlus;
Tunnuse väärtuse esinemise arvu f suhe väärtuste koguarvu n f w = 100% n Sagedus-jaotustabel Jalanumber (x) 36 37 38 39 40 41 Sagedus (f) 2 2 5 3 3 1 Suhteline sagedus (w) %-des 12,5 12,5 31,25 18,75 18,75 6,25 Sagedus-jaotushistogramm Sektordiagramm 5. Asukoha karakteristikud Mood Mo Tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus Mo=38 Mediaan Me Tunnuse väärtus, millest väiksemaid ja suuremaid väärtusi on võrdne arv Me=38 Aritmeetiline keskmine Tunnuse keskväärtus x + + xn x= 1 n =38,375 6. Hajuvuse karakteristikud Maksimaalne väärtus Tunnuse suurim väärtus x max = 41 Minimaalne väärtus Tunnuse vähim väärtus x min = 36 Variatsioonirea ulatus Tunnuse suurima ja vähima väärtuse vahe xmax - xmin = 41 - 36 = 5
Milliste muutustega ühiskonnas on seotud lastele omistatud väärtuse teisenemine ajaloolises perspektiivis? Tooge vähemalt 3 näidet loetud tekstist. Väärtused muutusid siis kui muutusid laste rollid, näiteks põllumajanduslikus USAs oli laste roll kasvada suureks, et aidata oma vanemaid põllul, puudus emotsionaalne side, kui laps suri tuli tema asemele kohu uus. Haridusele suurt rõhku ei pööratud. Industraal USAs aga kasvas hariduse tähtsus ja laste väärtus vanemate silmis kasvas. Igat üksikut last hakati rohkem väärtustama, igat last hakati vaatama individuaalselt ja emotsiooniga ning see tõi kaasa võiksemad pered ja sündimuse. Perekondades muutus laste väärtus, peres tekkis suurem ühtekuuluvus. Laste poolt pakutav väärtus on emotsionaalne, laps pakub armastust, naeru, rahulolu, kuid mitte raha. Laste harimine vähendas ka lõhet klasside vahel kuna kõik lapsed õppisid koos.
Horisontaalne joon
Mõõtmise eesmärk on füüsikalise suuruse väärtuse määramine. Mõõtmine on menetluste kogum. 3. Otsesed ja kaudsed mõõtmised: Otsene- on mõõtmine, kus füüsikalise suuruse arvväärtus määratakse mõõteriista abil. Kaudne- nim. Mõõtmist, kus füüsikalise suuruse arvväärtus arvutatakse teiste suuruste kaudu mingi valemi abil. 4. Füs. Suurus, suuruste süsteem, põhi- ja tuletatud suurused, füs. Suuruse dimensioon, suuruse väärtus, tõeline väärtus ja leppeväärtus, ehk tegelik väärtus: Füüsikaline suurus -Füüsikaline suurs on keha, aine, nähtuse või protsessi oluline omadus, mida saab kvalitatiivselt eristada ja kvantitatiivselt üheselt määrata. Sama liiki suurused on need, mida saab üksteise suhtes järjestada kvantitatiivse kasvu alusel. (töö, soojus, energia, pikkus, laius, paksus, ümbermõõt jne.)Füüsikalise suuruse
1. Millist funktsiooni nimetatakse lineaarfunktsiooniks ja mis on selle graafikuks? Lineaarfunktsioon on funktsioon y=ax+b, kus a ja b on mistahes reaalarvud. Selle graafikuks on sirgjoon 2. Mida nimetatakse funktsiooni määramispiirkonnaks? Funktsiooni määramispiirkonnaks nimetatakse selliseid argumendiväärtuseid, mille korral on reaalne funktsiooni väärtus olemas 3. Millised võimalused on funktsiooni esitamiseks Valemina, tabelina, graafiliselt, järjestatud arvupaaridena, nool diagrammidega 4. Mida nimetatakse funktsiooni null kohaks ja mida negatiivsus piirkonnaks? Funktsiooni null koht on selline x väärtus kui graafik lõikab x telge. y = null. Negatiivsuspiirkonna moodustavad need argumendi väärtused, mille korral on funktsiooni väärtus negatiivne ehk y on väiksem 0 5. Millal on funktsioon kasvav?
2. Mida mõista eetika laienemise all? Enamiku inimajaloo vältel on väärtuse, sh ka tegeliku väärtuse ja deklareeritud väärtuse mõisteid kasutatud inimeste omavaheliste suhete reguleerimisel ühiskonnas. Alates Suurest Prantsuse revolutsioonist on eetika laienenud ka inimvaldkonnas: kõigil inimestel on võrdsed õigused, kuid erinevad kohustused. 3. Kes või mis on eetiline subjekt? 4. Mis on antropotsentrism, biotsentrism, ökotsentrism, instrumentaalne väärtus, (looduse) sisemine väärtus? Antropotsentrism- kõik on inimese teenistuses; inimene on ainus olend, kelle puhul saab rääkida looduse väärtustamisest, teised elusorganismid pole selleks võimelised. Jaguneb: tugev a.: väärtus (selle olemasolu/iseloom) sõltub täielikult inimesest; nõrk a.: väärtus sõltub hindaja olemasolust, kuid see on suhe objekti ja väärtustaja vahel. Biotsentrismi puhul leitakse, et kõik elusorganismid on võrdsed (k.a. inimene) ning
ja nähtuste olemusest aru saada. · Mood variatsioonirea kõige suurema esinemissagedusega liige. Tähis Mo. · Mediaan variatsioonirea keskmine liige; paarisarvulise variatsioonirea korral on mediaaniks variatsioonirea esimese poole viimase ja teise poole esimese liikme aritmeetiline keskmine. Tähis Me. _ · Aritmeetiline keskmine ehk tunnuse keskväärtus. Tähis x. · Hajuvusmõõdud näitavad kui palju erineb tunnuse väärtus keskväärtusest või mediaanist: · Tunnuse minimaalne väärtus esinev tunnuse vähim väärtus. Tähis Min · Tunnuse maksimaalne väärtus esinev tunnuse suurim väärtus. Tähis Max · Variatsioonirea ulatus tunnuse maksimaalse ja minimaalse väärtuse vahe. Tähis U · Alumine kvartiil tunnuse väärtus, millest väiksemaid (või võrdseid) väärtusi on 4 variatsioonireas 25%. Tähis Kv
Mood on tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus(Mo).Nominaaltunnuste korral(rahvus,elukutse) leidakse keskmisena mood. Mediaani kasutatakse juhul, kui andmete hulgas on ekstremaalseid väärtusi, mis oluliselt mõjutavad keskväärtust. Mediaani pole mõtet leida nominaaltunnuse korral. Keskväärtust kasutatakse sageli, sest ta on aluseks teiste statistiliste näitajate määramiseks. Puudus-Arvutamise tulemusena saadud väärtus ei pruugi ise olla üks tunnuse väärtustest. Hajuvusmõõdu vajalikkus- tunnuste iseloomustamiseks ainult keskimiste abil annab liiga vähe informatsiooni. Hajuvusmõõdud:* min/max element*variatsioonrea ulatus*alumine/ülemine kvartiil*disepersioon/standarhälve*variatsioonikordaja. Variatsioonirea ulatus=Xmax-Xmin. Alumine kvartiil - tunnuse väärtus, millest väiksemaid (või võrdseid) väärtusi on variatsioonreas 25% Kv . Ülemine kvartiil - tunnuse
Tööle tuleb kindlasti lisada KODEERIMISE EESKIRI! Keskväärtus, mediaan, mood 1) Diskreetse juhusliku suuruse keskväärtus nimetatakse selle suuruse võimalike väärtuste ja vastavate tõenäosuste korrutiste summat. EX = p1x1 + p2x2 + .... + pnxn 2) Mediaan arv, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on variatsioonreas ühe palju. 3) Mood tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus. Bimodaalne kui on kaks moodi. Hajuvusmõõdud Minimaalne element tunnuse väärtuste hulgas vähim. Maksimaalne elemet tunnuse väärtuste hulgas suurim. Variatsioonrea ulatus maksimaalse ja minimaalse elemendi vahe. Alumine kvartiil tunnuse väärtus, millest väiksemaid (või võrdseid) liikmeid on variatsioonreas 25%. Ülemine kvartiil tunnuse väärtus, milles suuremaid (või võrdseid) liikmeid on variatsioonras 25%.
Töötajate arvestus Nimi: Töötajaks registreerimine. Tegijad: Juhataja, Klienditeenindaja Eesmärk:Anda klienditeenindajale ligipääs andmebaasi Kirjeldus: Juhataja võtab tööle uue klienditeenindaja ning seejärel lisab tema andmed ja registreerib ta töötajaks, mis annab ligipääsu andmebaasile. Tüüp: Primaarne, abstraktne Eeltingimus: Tööle soovib asuda uus klienditeenindaja Järeltingimus: Klienditeenindajal on ligipääs andmebaasile Saavutatav väärtus: Klienditeenindaja on registreeritud töötajaks Tegija tegevus Süsteemi vastus 1. Valib "Uue töötaja lisamine" 2. Väljastab vormi täitmiseks 3. Sisestab klienditeenindaja andmed 4. Kontrollib andmed ja salvestab (aadress, telefoni nr. jne), annab talle kasutajatunnused süsteemi sisenemiseks Alternatiiv 1: Andmed sisestatud valesti Esitatakse veateade ja jätkatakse sammust
ARVUTITE ARITMEETIKA IAY0140 POSITSIOONILISED ARVUSÜSTEEMID 1. Milline on tiutum mittepositsiooniline arvusüsteem? – Rooma numbrid – Morsekood Positsiooniline arvusüsteem on arvusüsteem, mis esitab arve järjestikku kirjutatud numbritena, kusjuures numbrile omistatav väärtus sõltub tema asukohast ehk numbrikohast selles järjestuses. Positsioonilise arvusüsteemi aluseks nimetatakse naturaalarvu k, mis tähistab, mitut numbrit (null kaasa arvatud) arvusüsteem kasutab. Näiteks kümnendsüsteemi alus on kümme: see kasutab numbreid 0 kuni 9. Igas arvusüsteemis (va juhul kui alus on 1) on aluse tähis 10, sest see on esimene arv, mida ei saa tähistada k numbri abil. 2. Mis on arvusüsteemi alus? Mida ta määrab?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
