aktsia turuhind 25 dividendid 1,75 kasvumäär 0,09 0,16 ???????? 16% Ettevõtte kapitalist on 35% võõrkapital, 15% eelisaktsiakapital ja 50% aktsiakapital. Nii võõrkapitali kui kas eelisaktsiakapitali maksujärgne hind on 10%. aktsiakapitali hind on 15%. Milline on ettevõtte kapitali hind? võõrkapital 0,35 eelisaktsiakapital 0,15 Maksujärgne hind 0,1 aktsiakapital 0,5 Maksujärgne hind 0,15 WACC (kapitali hind) = võõrkapitali osatähtsus * võõrkapitali hind +omakapitali osatähtsus * omakapir WACC 0,125 12.5% wacc=0,35*0,1+0,15*0,1+0,5*0,15=0,035+0,015+0,075=0,0125 ehk 12,5
diskonteeritud väärtus diskonteeritakse omakorda tänapäeva (vastavalt sellele, mitmenda perioodi rahavood loetakse püsivaks kasvavaks rahavooks). Piiramatu elueaga projektiks on näiteks ettevõtte soetamine ning sel juhul tähendab investeeringu hindamine ettevõtte väärtuse hindamist. Täpsem kirjeldus on toodud ettevõtte hindamise osa juures. Arvutamisel diskonteeritakse prognoositavaid rahavooge vastavalt kapitali hinnale, mis kujutab endast minimaalset nõutavat kasuminormi investeerimisprojektilt keskmise riskimäära juures. Üldjuhul ei kaasata prognoositavatesse rahavoogudesse investeerimisprojekti finantseerimisega kaasnevat kulu (näiteks laenuintressi). Kui aga finantseerimisallikas ja sellega seotud kulu on täpselt teada (näiteks kapitalirendi puhul). Sel juhul tuleb kasutada madalamat diskontomäära, nii et see sisaldaks ainult omakapitali hinda.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool Liis Mägi ja Sten Martin INTELLEKTUAALSE KAPITALI VÄÄRTUS ETTEVÕTTELE Referaat Juhendaja: õppejõud Virve Siirde Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. INTELLEKTUAALSE KAPITALI OLEMUS...................................................................... 4 2. KOOSTISOSAD...............................................
Firma laenu- jaomakapitali suhe. Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? · Olemasolev raha (jaotamata kasum) · Välisfinantseering: emiteeritud uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen. c) Käibekapitali juhtimine. Firma käibevarade ja lühiajaliste kohustuste juhtimine. Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? · Millal maksta tarnijale? · Kuidas saada raha ostjalt? · Mida teha üleliigse sularahaga? 3. Kapitali tüübid OMAKAPITAL omanike investeering ettevõttesse VÕÕRKAPITAL laenatud vahendid 4. Finantsjuhtimisprotsessi olemus FINANTSJUHTIMINE majandustegevus (tootmine, turustamine, finantseerimine) JUHTIMISPROTSESS Otsustusprotsess hõlmab: · Eesmärkide määratlemine · Probleemide identifitseerimine ja analüüsimine · Otsuse vastuvõtmine · Tegevus · Vastutuse võtmine 5. Tulunormi komponendid 6. Ajas varieeruvad tulunormid
FIE-äritegevusega alustamise ja lõpetamise lihtsus, vähem formaalsusi Täis ja usaldusühing-jagatud vastutus ja risk;osanike (v.a usaldusosanike) piiramatu vastutus;AS ja OÜ-osanike või aktsionäride piiratud vastutus;võimalus kaasata ärisse suuremat kapitali;omandiõiguse lihtne üleandmine;rohkem aega ja vahendeid nõudev organiseerimine;Tulundusühistu eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huvisid ühise majandustegevuse kaudu;otsused tehakse demokraatia alusel, puudub autokraatlik juhtimine; tulundusühistud on piiratud vastutusega organisatsioonid. Tuli mittetaotlevad ettevõtted on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks ja põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.Mittetulundusühingud: aiandus-, suvila-, garaazi-, korteri-, majaomanike jt ühistud.Valitsuse ametid - rahastatakse maksutuludest ja pakuvad teenuseid, mida mitmel põhjusel valitsus ei usalda anda tulundussektorile. Kohalik omaval...
Mikro-ja makroökonoomika - T. Karm Teema 6 TOOTMISFAKTORITE TURUD.TÖÖ-,KAPITALI- JA MAATURG Punktid 19,00/19,00
c. asendusressursi pakkumise elastsusest d. ressursi pakkumisest Küsimus 5 Küsimuse tekst Oletame, et 12.töötaja MRP on 22 EUR ja töötaja tööle värbamise piirkulud on 16 EUR. Võib väita, et firma: Vali üks: a. värbab tööturult töötajaid töötasumääraga 16 EUR b. leiab, et tasub värvata rohkem töötajaid ÕIGE c. värbab töötajaid monopsoni iseloomuga turult d. leiab, et tasuv on värvata vähem töötajaid Küsimus 6 Renditasu, mille eest kapitali teenust pakutakse teatud tegevusharus, sõltub: Vali üks: a. kapitali MRP -st b. kõigest ülaltoodust ÕIGE c. kapitali pakkumise elastsusest VALE d. kapitali alternatiivkulust harus VALE Küsimus 7 Tööandja täieliku konkurentsi turul värbab täiendavalt töötajaid seni kuni: Vali üks: a. keskmine toodang on suurem, kui МР b. ressursi piirkulud ületavad MRP c. töötasunmäär on väiksem kui МР d. MRP ületab töötasumäära; ÕIGE e. МС ületab MR Küsimus 8
võrdsustades: a. Ressursi hinna ja MRC b. Ressursi hinna ja MRP c. Ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna d. Ressursi piirtootlikuse ja MRC 2. Maa kogupakkumine: a. On suurem lühiperioodil b. On absoluutset elastne c. On absoluutselt mitteelastne d. On iseloomustatav positiivse tõusuga kõveraga 3. Kui maa toob igaaastast renditulu summas 3000 €, siis tema hinnaks 6% kapitali hinna (intressi) puhul kujuneks: a. 50000 b. 20000 c. 18000 d. 5000 4. Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: a. Alanevad MRC b. See, et iga tööandja tegutseb täieliku konkurentsi tööturul c. Kahanev tulu d. Kasvavad alternatiivkulud vabast ajast loobumisel 5. Majandusrent: a. Kujuneb juhtudel, kui ressursi pakkumine on absoluutselt elastne b
Karl Marx ,,Kapital" lk 203 231 1. Ülevaade loetud tekstist Karl Marxi teose ,,Kapital" kaheksas peatükk pealkirjaga ,,Tööpäev" rääkis probleemidest seoses pikkade tööpäevadega. Selles peatükis selgus, et kohutavalt palju lapsi kasutati kapitalistide poolt ära, et saada suuremat kasumit. Nad pidid tegema väga palju ületunnitööd ja tihtipeale pidid nad töötama ka oma lõunapauside ajalgi. Mõningastel juhtudel ööbisid mõned lapsed, kes elasid töökohast kaugemal, vabrikus, et veidikenegi puhata saada, sest tööpäeva pikkuse tõttu jäi uneaega niigi napiks. Ei olnud ka erandiks, et lapsevanem viis peale lapse tööpäeva lõppu oma lapse süles koju, sest viimase jalad lihtsalt ei kandnud teda enam ning tal ei olnud selleks enam rammu. Selle kõige juures maksti lastele häbiväärselt madalat tasu. Ületunnitööst ei pääsenud ka täiskasvanud inimesed. Nii nagu lapsed, pidid ka nemad töötama rohkem, kui normaalne tööaeg ette nägi. Ainuke vahe las...
erinevate näidete ja seletuste põhjal tõestada, et kapitalism kui ühiskonnakorraldus on juba eos absurdne ning määratud hukkumisele. Marx kasutab klassikalise ökonoomika vahendeid. Nagu A. Smith ja D. Ricardo, näitab ka tema, et toote väärtus on määratud tööjõuga, mis selle tootmiseks on kulunud. Et töölised ei teeni oma töö eest võrdselt toote müügihinnaga, teenib kapitalist kasumit tööliste arvelt, seega ekspluateerib töölisi. Marxi enda terminites: ,,Konstantse kapitali ehk masinate ja sisseseadele kulunud raha ning muutuvkapitali ehk töölistele makstava palga summa peab olema võrdne toote hinnaga. Kuna see nii ei ole, on tegemist lisaväärtusega. Lisaväärtuse võtab kapitalist endale. Seda nimetatakse töötajate ekspluateerimiseks. Lisaväärtuse ja palga suhe näitab ekspluateerimise suhtarvu. Kapitalistik kord ei lase õiglasel jaotusel tekkida, kuna ta loob
ROE on olnud aastate lõikes üsna erinev. Kõige suurem omakapitali rentaablus oli aastal 2001 (23,24), kõige madalam aastal 1999 (-11,41), mil rentaablus oli negatiivne. 12 ROE võtab arvesse iga üksiku investeeringu finantseerimisviisi. ROE põhineb eeldusel, et investeeringu finantseerimiskulud võivad tugevalt avaldada mõju ettevõtte finantsvõimendusele ja kapitali hinnale. ROA näitab varade rentaablust ehk tasuvust. Aastate lõikes on ROA olnud varieeruv. Suurim varade tasuvus oli aastal 2001 (12,64) ja väikseim tasuvus oli aastal 1999 (-4,49). ROA võtab eelduseks selle, et ettevõte kasutab finantsvõimendust ja finantsstruktuur määrab investeeringu finantseerimiskulud ning üksiku investeeringu finantseerimisviis ei mõjuta oluliselt ettevõtte üldist kapitali hinda. D/E näitab kohustuste suhet omakapitali.
Sotsiaalne kapital Page 1 Sotsiaalse kapitali olemus Üldiselt mõistetakse selle all sotsiaalsete võrgustike koostoimimist, kus jagatud arusaamad ja usaldus toetavad koostööd ja ühistegevust. · Sotsiaalne kapital ja inimressurss ei ole sünonüümid. · Väidetakse, et sotsiaalne kapital on kontseptuaalne kujund. · Sotsiaalse kapitali hulk mõjutab riigi majanduslikku arengut. Majandusteadlased on huvitatud, kuidas oleks võimalik sotsiaalse kapitali kasutegurit mõõta. Page 2 Sotsiaalse kapitali komponendid · Ühendustesse kuulumine · Sotsiaalne usaldus Sotsiaalse kapitali komponentide mõju ja tähtsus sõltub konkreetsest ühiskonnast, selle
seotud teatud huvid. Neid gruppe võib nimetada ettevõtte huvigruppideks. Ettev . huvigruppide hulka kuuluvad kõik grupid ja organisatsioonid, kes on ettevõttega otseselt või kaudselt, praegu või tulevikus seotud. Kõikidel huvigruppidel on antud ettevõttega seotud mingid kindlad huvid, mille tugevus ja mõju ettevõttele sõltuvad konkreetsetest tingmustest. Huvigrupid jaotatakse ettevõttesisesteks ja ettev. välisteks: Sisesed huvigr. Omanikud- huvitab eelkõige kapitalilt saadav tulu, kapitali säilitamine ja kasvatamine. Huvid sõltuvad sellest, kas on tegemist väikeomanikuga või suuraktsionäriga, kellel on otsustav roll ettevõtte jaoks tähtsate otsuste tegemiseks. Tegevjuhtkond- mänedzere huvitab sissetulek, lai otsustusautonoomia,huvitav töö,oma ideede realiseerimine, ettevõtte arendamine. Töövõtjad- on huvitatud sissetulekust, töökoha säilimisest ja sotsiaalsetest garantiidest, rahuldavatest töötingimustest jne Ettevõttevälised huvigrupid
projekti esialgsed väljaminekud. Ajaldatud puhasmaksumust saab väljendada järgnevalt: n ACFt NPV = - IO t =1 (1 + k ) t kus ACFt on tulevane rahavoo summa perioodil t (võib olla positiivne või negatiivne), I0- esialgsed kulud, 4 n- projekti oodatav kestus k- vastav diskonteerimismäär, s.t. nõutav tulunorm, kapitali hind Aastaste rahavoogude nüüdisväärtuse ja esialgsete kulude vahe määrab investeeringu vastuvõtmise puhasväärtuse tänastes dollarites. Kui see väärtus on positiivne, võime projekti vastu võtta, kui negatiivne, siis ei. Kui projekti praegune puhasväärtus on 0, on ükskõik kas võtame ta vastu või lükkame tagasi. NPV > 0,0 vastu võtta NPV < 0,0 tagasi lükata
eesmärgil: - otsuste tegemiseks ettevõttes või - aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele. Seega infotarbijateks võivad olla omanikud, nii praegused kui ka potentsiaalsed investorid, juhtkond, ostjad, kliendid, töövõtjad, hankijad, pangad, maksuhaldurid, samuti valitsus ja avalikkus. Infotarbijate vajadused on erinevad, nii näiteks: · omanikud vajavad infot hindamaks vara kasutamist ning isikliku kapitaliosa muutumist; · investorid kui kapitaliomanikud on huvitatud nii kapitali riskist kui ka oodatava tulu riskist. Nad vajavad infot otsustamaks kas investeerida või mitte; · töövõtjad ja nende esindajad (ametiühingud) on huvitatud infost töötasustamise kohta. Samuti on neil vajadus hinnata ettevõtte võimet maksta palka ning sotsiaalmaksu ning muid soodustusi töötajatele; · laenuandjaid huvitab info ettevõtte maksevõime kohta, mis aitaks otsustada - kas ettevõte on suuteline tähtaegselt tagastama laene ning maksma laenuintresse; hankijaid
puhaskasum 2. Koguvara puhasrentaablus =------------------------------------------ (ROA) keskmine koguvara (aktiva) puhaskasum 3. Omakapitali puhasrentaablus = ----------------------------------------- (ROE) keskmine omakapital Kapitali struktuuri suhtarvud Kohustised 1. Võlakordaja = ------------------------ (üldine võlasuhe) Kogupassiva lühiajalised + pikaajalised kohustused võõrkapital 1.1. Omakapitali võlasiduvus= ------------------------------------------------- = ----------------------- omakapital omakapital
Euroopa rahvad ja riigid Inglismaa 20sajandi algul oli Inglismaa suurimaks koloniaalriigiks maailmas. Koloonitel oli eriline osa Inglismaa elus: 1) Kapitali paigutamine kolooniatesse andis suuri sissetulekuid. 2)Odav tööjõud muutis kasulikuks tööstuse arendamise kolooniates. 3) Kolooniate omandamisega kaasneb laevanduse kiire areng. 4) Ametnikele ja ohvitesridele avanesid head võimalused karjääri teha. Kolooniate eksplanteerimine mõjutas ka Inglismaa enda majanduse arengut: 1) Kapitali paigutamine kodumaal vähenes. 2) vähenes Inglismaa osa maailma tööstuse kogutoodangus. 3) Levis raha ebatootlik kulutamine. 4) Odava vilja sissevedu tõi kaasa nisu ja odra külvipinna vähenemise ja külade tühjenemise. 1901 suri kuninganna Victoria, troonile sai Edward VII ja siis aastast 1910 Georg V. Inglismaal valitses jätkuvalt kahe partei süsteem, võimul olid vaheldumisi liberaalid ja konservatiivid. 1900 loodi tööerakond (leiboristid). Erakond ühendas tööliste ametiühinguid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL F&B ACCOUNTING and CONSULTING Äriplaan Juhendaja: Juhan Teder Tallinn 2012 SISUKORD 1. ÜLEVAADE/LÜHIKOKKUVÕTE................................................................................... 5 2. ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS.............................................................................5 2.1 Eellugu, lühiülevaade ettevõtte rajamise taustast..........................................................5 2.2 Ettevõtte nimi, aadress ja telefon.................................................................................. 6 2.3 Omanikud, osalus põhikapitalis ja häälte arv................................................................6 2.4 Ülevaade ettevõttest ja äritegevusest.............................................................................6 2.4.1 Asukoht, tegevusala ja ettevõtte plaanitav suurus........
GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine- üleilmastumine, majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsess, mille tulemusel suureneb maailma eripiirkondade vaheline seotus GLOBALISEERUMIST MÕJUTAVAD TEGURID side- ja infotehnoloogia, transpordi kiire areng tootmise spetsialiseerumine, geograafilise tööjaotuse süvenemine kaubanduse liberaliseerumine kaubavahetuse kasv kapitali ja tööjõu liikuvus majandusorganisatsioonide kasv GLOBALISEERUMISE ERITAHUD majanduslik üleilmastumine- kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba ning üha ulatuslikum liikumine üle riigipiiride Kultuuriline üleilmastumine(masskultuuri levik) Poliitiline üleilmastumine (rahvusvahelised organisatsioonid) Keskkonnamõjude üleilmastumine(kliimapõgenikud, võõrliikide sissetung,
sidemetel, saavad laenu madalama intressimääraga. Mõneti võib sotsiaalne kapital majandusliku produktiivsust piirata- kogukonna edutumad inimesed kasutavad mõnikord ära edukamate liikmete kohuse ja vastutustunnet. Seega tuleb kiiret edu saavutanud ettevõtjatele raskustes olevatelt pereliikmetelt ja naabritelt sageli tohutul hulgal abipalveid töö, raha ja muude hüvede saamiseks. 1. R. D. Putnam arutleb erinevate seoste üle sotsiaalse kapitali taseme, sallivuse ja võrdsuse vahel ühiskonnas. Valige välja Teie jaoks 3 kõige intrigeerivamat seost, mille üle soovite seminaris arutleda ning põhjendage oma valikut. Sissetulek on võrdsemalt jaotunud rohke sotsiaalse kapitaliga osariikides ning lõhe rikaste ja vaeste vahel on eriti suur vähese sotsiaalse kapitaliga osariikides. Põhjendus: Siin esineb selge näide, et vähese sotsiaalse kapitaliga riikides hoiavad inimesed omaette ning rikkad ei jaga
tootmine, tekib kaup ja saame raha. OV ja VV R |PV, TA , TJ| = T = K = R' R' > R R' = R + m OV omavahendid (need on kallimad kui vöörvahendid) TA materjal ja tooraine VV - võõrvahendid TJ tööjõud R raha T toode PV põhivara Kkaup Rahandus on teadus rahaliste ressursside ehk kapitali juhtimisest kaasa arvatud ettevõtte rahandus, kuid mille selgitamisel tuleb appi võtta sellised valdkonnad (mikro-, makro-, tööstus-) ökonoomikad, raamatupidamine ja finantsanalüüsid. 1 Rahanduse võib jaotada kahte suuremasse rühma: 1. Eraisikute, mittetulundusühingute (MTÜ) ning riigi rahanduslik teenindamine. 2. Äriettevõtete rahandustegevuse juhtimine.
3. Pikaajalise võlgnevuse kattekordaja. Näitavad kapitaliseerituse taset. Samuti Mitu ühikut koguvara on nii pikaajaliste kohustuste katmiseks kui ka kogu võõrkapitali katmiseks, olenevalt millist suhtarvu soovitakse arvutada. Tasuvuse e. kasumisuhtarvud (profitability ratios) Tasuvuse suhtarvud annavad ülevaate firma võimest teenida kasumit ja seega on ühed olulisemad. Ehk kui palju suutis juhtkond iga läbimüügi rahaühikust saada kasumit %-s. Kõrge likviidsus või kapitali soodne struktuur ei pruugi tagada piisavalt kasumit. Rentaablussuhtarvud iseloomustavad firma finantsedukust. Kui ettevõttel on mingis perioodis kahjum, siis tasuvussuhtarve ei pea arvutama. 1. Müügikäibe puhasrentaablus (net profit margin) Suhtarv mis näitab müügitulu iga rahaühiku tasuvust peale kõikide kulude ja maksude maha arvamist. Näitaja peegeldab firma hinnakujundust, kulude struktuuri ning tootmise efektiivsust
4. Valitsuse kulude vähendamine 2) Hrutsovi sula mõju: · Ühiskonnaelu stabiliseerumine · NSVLis kaotati laiaultauslik vägivallapoliitika · Tarbimine kasvas · Linnastumine kiirenes · Baltimaad said nõukogude lääneks, kuhu inimsed reisisid, et sellega tutvuda. 3) konservatism: ei väärtusta üksikisiku õigust, inimene kuulub alati mingisse kollektiivi, tugev võim, riik ei sekku majandusse, kodumaise kapitali toetammine 4)Israeli ja araabia made tüli: vastaseisu probleemiks oli Siinai poolsaar. Araabia maad plaanisid rünnakut, kuid Israel aimas seda ette ja ründas esimesena, seda tuntakse kui kuue päevase sõjana. 5). Thatcherism ja reaganism olid mõlemad positiivsed, sest suurbritannia ja usa olid mõlemad 19070 lõpul majanduskriisis. Suurbritannias sai peaministriks thatcher, kes kuulutas välja kokkuhoiupoliitika, kärpis toetusi ja alandas makes
2.3.Maakasutus 11 2.4.Tööjõud 12 3. RAAMATUPIDAMINE 14 3.1. Kasumiaranne 14 3.2.Rahavoogude aruanne 14 3.3. Kaska-Luiga talu finantsaruandlus analüüs 14 3.3.1. Maksevõime suhtarvud 15 3.3.2. Kapitali struktuuri (finantsvõimenduse) suhtarvud 17 3.3.3. Tasuvuse suhtarvud 18 3.3.4. Efektiivsuse e. Käibesageduse suhtarvud 20 KOKKUVÕTE 22 KASUTATUD KIRJANDUS 24 SISSEJUHATUS Töö on koostatud Kaska-Luiga talu kohta, mis asub Põlva Maakonnas Kanepi vallas. Talu põhitegevuseks on piima ja liha tootmine ning teraviljakasvatus
siiski ideaalsed asenduskaubad. Monopolistlikul konkurentsil on kolm omadust: Iga ettevõtte jaoks on nõudluskõver langev. Turule on vaba juurdepääs (puuduvad sisenemisbarjäärid). Ettevõtete arv tööstusharus on suur. Monopolistlik konkurents ongi turumajanduse kõige tavapärasem konkurentsivorm. Monopolistliku konkurentsi tunnused: Turul (majandusharus) on palju ettevõtteid; Kapitali sissepääs harusse on vaba; Toode on diferentseeritud (eristatav); Kontroll hinna üle (toote eripära või ettevõtte asukoha kaudu) on väike. Oligopol - turuvorm, kus väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid konkureerivad omavahel; tähistab samas ka suurt turujõudu omavat ettevõtet. Oligopson – turg, kus on vähe suuri ostjaid. Oligopolset turgu iseloomustab väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid,
vabaaja kaupade osakaalu suurenemine tarbimisstruktuuris. Majanduskasvu esmasteks allikateks on olemasolevate tootmisressurside (tööjõud L, kapital K, loodusressursid) hulk ja tehnoloogia progress. Majanduskasvu teisesteks teguriteks on olemasolevate tootmistegurite tootlikkust mõjutavad faktorid: inimkapitali tase, rahvamajanduse struktuur ja rahvusvahelised kaubandustingimused.Tootmistegurite tootlikkust (sh kapitali tootlikkust või tööjõu tootlikkust e. tööviljakust) mõõdetakse jagades toodangumahu kasutatud tootmisvahendite (ühikute) arvuga. Mida kõrgem on tööjõu kapitalivarustuse aste (K/L), seda suurem on tööviljakus ning palk. Kapitali hulga suurenemine e. investeerimine sõltub omakorda majandusagentide säästlikkusest. Säästmise peamisteks mõjuriteks on intressimäär ja sissetulekud.
vabaaja kaupade osakaalu suurenemine tarbimisstruktuuris. Majanduskasvu esmasteks allikateks on olemasolevate tootmisressurside (tööjõud L, kapital K, loodusressursid) hulk ja tehnoloogia progress. Majanduskasvu teisesteks teguriteks on olemasolevate tootmistegurite tootlikkust mõjutavad faktorid: inimkapitali tase, rahvamajanduse struktuur ja rahvusvahelised kaubandustingimused.Tootmistegurite tootlikkust (sh kapitali tootlikkust või tööjõu tootlikkust e. tööviljakust) mõõdetakse jagades toodangumahu kasutatud tootmisvahendite (ühikute) arvuga. Mida kõrgem on tööjõu kapitalivarustuse aste (K/L), seda suurem on tööviljakus ning palk. Kapitali hulga suurenemine e. investeerimine sõltub omakorda majandusagentide säästlikkusest. Säästmise peamisteks mõjuriteks on intressimäär ja sissetulekud.
2) Kust leida raha finantseerimiseks? -Olemasolev raha (jaotamata kasum) -Välisfinantseering: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen 3) Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? -Millal maksta tarnijatele? -Kuidas saada raha ostjatelt? -Mida teha üleliigse sularahaga? 4)Pikaajaliste investeeringute juhtimine ja planeerimine. 5) Finantsstruktuuri juhtimine -firma laenu ja omakapitali suhe 6)Käibekapitali juhtimine -firma käibevarade ja lühiajaliste kohustuste juhtimine 3. Kapitali tüübid Omakapital – omanike investeering ettevõttesse Võõrkapital – laenatud vahendid 4. Finantsjuhtimise protsessi olemus FINANTSJUHTIMINE – majandustegevus (tootmine, turustamine, finantseerimine) JUHTIMISPROTSESS Otsustusprotsess hõlmab: Eesmärkide määratlemine Probleemide identifitseerimine ja analüüsimine Otsuse vastuvõtmine Tegevus Vastutuse võtmine 5. Bilansi skeem 6. Varade (aktiva) struktuur 7
2) Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad Kuhu investeerida? (projektid, seadmed, masinad, hooned) - Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? (olemasolev raha, välisfinantseeringud: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen) Finantsstruktuuri juhtimine Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? (millal maksta tarnijatele, kuidas saada raha ostjatelt, mida teha üleliigse sularahaga) Käibekapitali juhtimine 3) Kapitali tüübid OMAKAPITAL omanike investeering ettevõttesse VÕÕRKAPITAL laenatud vahendid (pikaajalised laenud, võlakirjad) 4) Finantsjuhtimisprotsessi olemus Eesmärkide määratlemine, probleemide identifitseerimine ja analüüsimine, otsuste vastuvõtmine, tegevus, vastutuse võtmine 5) Tulunormi komponendid Nõutav tulunorm Nominaalne riskivaba tulumäär Riskipreemia
Puhaskasum kasvab proportsionaalselt tegevuskasumiga. Omakapitali raamatupidamislik väärtus kasvab kapitaliseeritud uuringuvara võrra. Kapitalimahutused kasvavad R&D kulude võrra. 6 Tegevuseks vajaliku põhivara kasutusrendi kulud kajastatakse tegevuskulude all kuigi tegelikult on see finantskulu ning tuleks ka vastavalt ümber klassifitseerida Võla osakaal kasvab mõjutades kapitali hinna arvutusi Tegevuskasum kasvab Kapitali tootlus üldiselt kahaneb kuna tegevuskasumi kasv on investeeritud kapitali kasvuga võrreldes proportsionaalselt väiksem 7 Puhaskasum (kapitalimahutused amortisatsioon) mitterahalise käibekapitali muutus neto võlapositsiooni muutus = omakapitali vaba rahavoog (FCFE) 8 Merko FCFE 1999:
teenuste eest. Igasuguse majanduse tootmise väljund ehk SKP sõltub esmajoones kahest tegurist: · kasutatavate tootmistegurite hulgast ning · võimest muuta tootmisprotsessi käigus tootmistegurid ehk tootmissisendid väljundiks. Tootmistegurid on sisendid, mida kasutatakse hüviste tootmisel. Kaks tähtsamat: tööjõud L´ , kapital ´ K Tehnoloogia määrab ära kui palju kogutoodangut saab valmistada etteantud kapitali ja tööjõu kogusega. Tootmisfunktsioon väljendab tehnoloogia mõju, mis näitab, kuidas tootmistegurid määravad toodetud hüviste hulga. Y=F(K,L) Konstantne mastaabiefekt kui tootmistegurite hulk suureneb mingi protsendi võrra, siis kogutoodang kasvab sellesama suuruse võrra z x Y = F(z x K, z x L) z pos arv Tootmistegurid ja tootmisfunktsioon määravad hüviste pakkumise, mis võrdub kogutoodanguga. ´ ´ Y´ Y = F( K , L ) = 2.2
Kolmanda kontrolltöö vastused 1) Talupidaja Malle kasvatab teravilja 200 hektaril. Malle on soetanud 5 miljoni krooni eest masinaid ja seadmeid ning palganud 10 töölist. a) Koostage tootmisfunktsiooni mudel. Tootmisfunktsioon kirjeldab protsessi, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muuta tootmises sisendite hulka. Tootmise sisenditena käsitletakse antud juhul kasutatavat tööjõudu, kapitali ja maad. Tavapäraselt kasutatakse tootmisfunktsiooni analüüsides kahte tootmistegurit: tööd ja kapitali. Lihtsustusena liidetakse maa kapitaliga. Tööstuses ja teeninduses on see ka sobiv lihtsustus, sest maa kui tootmise sisendi osatähtsus on väga väikene. Ent maa ja kapital ei ole siiski samastatavad, seda eelkõige põhjusel, et kapitali on võimalik akumuleerida, maad aga mitte. Seega on põllumajandusliku tootmisfunktsiooni koostamisel oluline
(mitmete perioodide lõikes) · Vertikaalanalüüs analüüsitakse aruande sisemise struktuuri muutuste dünaamikat 2. Näitajate vaheliste seoste analüüs · Uute analüütilistenäitajate konstrueerimine · Suhtarvude analüüs analüüsitakse ettevõtte majandustegevuse järmisi aspekte: Lühiajalise maksevõime e likviidsuse analüüs; tegevustulemuse e esmase likviidsuse analüüs; kapitali struktuuri e maksevõime analüüs; rentaabluse e koondefektiivsuse anlüüs; omakapitali e turuväärtuse analüüs 3. Suhtarvude kasutamine planeerimisel antakse selgitusi suhtarvudest lähtudes 4. Rahavoogude aruande koostamine ja analüüs Eelpool nim meetodid võib nim ettevõtet suhteliselt lühiajalises perspektiivis kirjeldavaks. Ettevõtte maksevõimelisuse analüüs on tihedalt seotud likviidsuse mõistega. Ettevõtte likviidsus sõltub ettevõtte varadelikviidsusest.
materiaalse ja/või immateriaalse põhivara soetamine •finantsinvesteeringud – raha paigutamine väärtpaberitesse, osaluste omandamine 11 Nimeta finantsjuhtimise eesmärgid; Finantsjuhtimise eesmärgiks on tagada majandussubjekti jätkusuutlik areng, milleks tuleb tagada optimaalne kasum, minimeerida kulusid, hoiduda finantsraskustest ja pankrotist. 12 Nimeta finantsjuhtimise ülesanded; kipk kapitali moodustamine, investeeringute planeerimine, põhivara juhtimine käibevarade juhtimine. 13 Finantsotsuste eesmärgid EOA Finantsotsused langetatakse põhiliselt kolme eesmärgi saavutamiseks: •ettevõtte väärtuse maksimeerimine; •omanike (aktsionäride) rikkuse maksimeerimine; •aktsia hinna maksimeerimine. Finantsotsused jaotuvad tinglikult kolme kategooriasse: • finantseerimisotsused, ehk kapitali struktuuri kujundamisega seotud
4. kodutöö 2. ülesande lahendus Teie ülesanne on leida ettevõtte AS ABC kapitali hind. Ettevõtte kohta on teada järgmine informatsioon: Ettevõte on emiteerinud kokku 300 000 aktsiat. Kokku on ettevõttel bilansi järgi omakapitali 3.5 miljonit kuid sarnaste ettevõtete aktsiate P/B („price-to-book”) suhtarv on börsil keskmiselt 1.50. Ettevõtte beeta on 1.5 ning viimase majandusaasta kasum oli 800 000. Ettevõte maksab dividendideks regulaarselt 80% oma kasumist. Kasumi (ja dividendide)
17. Tööjõu pakkumise asendusefekt on teatavasti positivne, s.t kui palk tõuseb siis tööjõu pakkumine kas suureneb 18. Kui keevitajate palk kasvab 3,5% ja keevitajate tööjõu nõudluse elastsus on -0,5 , siis keevitajate tööjõu nõudluse muutus peab olema -1,75% 19. Millises suunas muutub, kas tõuseb või langeb tasakaalupalk, kui nõudlus toodangule väheneb. - tööjõu nõudluskõver nihkub vasakule Mis võib seda muutumist takistada? 20. Kapitali omanik teenib renditulu, intressitulu, dividende või tulu väärtpaberi hinnavahelt. 21. Laenuandja krediteerib rahakasutajat ja teenib intressitulu. õige 22. Kapitalist saadav tulu on kapitali kasutada andmise eest saadav tasu. Kapitali väljarentimisest saadav raha on tulu, kapitali müügi puhul võiks rääkida ostuhinna ja müügihinna vahe puhul tulust (kasumist) 23. Finantskapitali paigutaja tuluks on dividendid ettevõtte kasumist, laenuandmise intressid, võlakirja kupongimakse
b) töötajate tervislikku seisundit c) töötajate haridustaset d) töötajate tööprotsessis omandatavaid oskusi ning vilumust 2. Töö(jõu) efektiivsuskordaja: a) võrdub töö(jõu) piirprodukt b) on töötajate kasvumäär c) sisaldab teadmisi, vilumusi, haridustaset ning töötajate tervislikku seisundit d) võrdub toodanguga töötaja kohta 3. Töötajate efektiivne hulk võtab ühelt poolt arvesse töötajate tegelikku arvu ja teiselt poolt: a) kapitali kogust töötaja kohta b) töötajate hulga kasvu c) iga töötaja efektiivsust d) iga töötaja säästumäära 4. Kui töötajate tegelik arv kasvab 3 protsenti ja töötajate efektiivsuskordaja kasv on 2 protsenti, siis töötajate efektiivne hulk kasvab: a) 2 protsenti b) 3 protsenti c) 5 protsenti d) 6 protsenti 5. Solow kasvumudelis kus arvestatakse tehnoloogia progressi ja rahvastiku kasvu, peab investeeringute tasuvuspunkt katma: a) kapitali amortisatsiooni
aidanud välis-ja eelarve tasakaalu. Kõige kiiremini kasvavad regioonid maailma majanduses on Ida-ja Kagu-Aasia. Tulemuslikkus arengumaades ja nende potentsiaal järele jõuda arenenud riikidele on oluliselt paranenud. Tööpuudus on langenud nähtavalt ainult Ladina Ameerikas. Aasias, kus töötuse tase on väga erinev eri allpiirkondades on tööpuuduse määr püsinud enam-vähem stabiilne, samal ajal kui Sahara-tagusest Aafrikast on olnud väike langus. Kasvav eksport ja neto kapitali väljavool arengumaades. Dünaamika üldine kasv arengumaades on juhitud tugeva kasvu poolt ekspordi tuludest. Sisustus eksport areneva majandusega on enam kui kahekordistunud aastatel 1998 ja 2006, need G-7 tõusis vähem kui 50 protsenti. Üldiselt aktsia arenenud riikide maailmakaubanduses kasvas 29 protsenti aastal 1996 37 protsenti 2006. Paljudes arengumaades on muutunud netoeksportijad kapitali sellises skaala ulatuses, et seal näitab neto kogusumma kapitali väljavoolu arengumaadest
Ka see mõjutab majandust. Näiteks taandareneb põllumajandus. See aga omakorda mõjutab kodumaist viljasaaki: ei toodeta enam nii palju, kui rahvas tahaks, rahvas peab ostma välismaiseid köögi- ja juurvilju, mis on samas ka tevisele kahjulikumad. Vähemaks jääb ka loomakasvatajaid. See aga omakorda mõjutab kodumaiseid tooteid: kodumaist piima-, lihatooteid. Eestis on ressursid enamuses äärmiselt piiratud: loodusressursse meil eriti ei ole (paekivi, kivisüsi), kapitali ning ettevõtlust on Eestis samuti äärmiselt vähe, kui tööjõust meil puudust ei ole. Eesti majanduse kõige põhilisem probleem seisneb selles, et meil pole loodusressursse ega kapile. Loodusressursid ehk maa on looduse poolt loodud asjad, mille abil toodetakse kaupu ja teenuseid (maavarad, elus loodus, puiduressursid ja õhk). Loodus pakub inimestele rikkalikult loodusvarasid ja elamiseks kõlblikku keskkonda. Samal ajal on loodusvarad piiratud ressurss
Ka see mõjutab majandust. Näiteks taandareneb põllumajandus. See aga omakorda mõjutab kodumaist viljasaaki: ei toodeta enam nii palju, kui rahvas tahaks, rahvas peab ostma välismaiseid köögi- ja juurvilju, mis on samas ka tevisele kahjulikumad. Vähemaks jääb ka loomakasvatajaid. See aga omakorda mõjutab kodumaiseid tooteid: kodumaist piima-, lihatooteid. Eestis on ressursid enamuses äärmiselt piiratud: loodusressursse meil eriti ei ole (paekivi, kivisüsi), kapitali ning ettevõtlust on Eestis samuti äärmiselt vähe, kui tööjõust meil puudust ei ole. Eesti majanduse kõige põhilisem probleem seisneb selles, et meil pole loodusressursse ega kapile. Loodusressursid ehk maa on looduse poolt loodud asjad, mille abil toodetakse kaupu ja teenuseid (maavarad, elus loodus, puiduressursid ja õhk). Loodus pakub inimestele rikkalikult loodusvarasid ja elamiseks kõlblikku keskkonda. Samal ajal on loodusvarad piiratud ressurss
Kursusel läbitavad põhiteemad: Ettevõtte rahanduse probleemid ja meetodid. Finantsjuhtimise eesmärgid, ettevõtte raamatupidamis- ja rahandusmudelid. Rahandusotsused ja firma eesmärk. Raha ajaväärtus, väärtpaberite hindamise alused, risk, oodatav tulumäär ja selle dispersioon, valikud riski ja oodatava tulumäära vahel, portfelliteooria ja finantsvarade hindamine, investeeringute hindamise põhimeetodid, ettevõtte väärtus, kapitali eelarvestamine, kapitali struktuur ja finantseerimisviiside ülevaade, finantsanalüüsi alused ja informatsiooniallikad. Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loomise aluseks on erinevad sihtgrupid oma infovajadustega: Raamatupidamine Ettevõtte rahandus Juhtimisarvestus Kulude arvestus controlling Finantsjuhtimise eesmärk:
ümbruses. Sealsed savi- ja liivsavimullad võivad nõuda isegi drenaazi (salakraavitus). 5) Maaparandustööd - Kreeka riigi territooriumist on 10,8% maast kunstliku niisutamise all. 6) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega? Kui ei, siis miks? - Ei ole võimalik, sest ligikaudu 30% riigist on metsadega kaetud ja mägisus 80% ning ka sademeid on seal vähe. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? 1) Kapitali olemasolu - Kreeka on võlakriisis. 2) Tööjõu hõivatus põllumajanduses - Põllumajandus moodustab 3,3 protsenti SKPst ning sellega on hõivatud 528 000 inimest ehk 12% tööjõust 3) Põllumajandusliku tootmise vormid - Mõnevõrra halbadest tingimustest hoolimata toodab Kreeka mitmesuguseid taimseid ja loomseid produkte. Põllumajandus on koondunud Tessaalia tasandikele, Makedooniasse ja Traakiasse, kus kasvatatakse maisi, nisu, otra, suhkrupeeti ja kartuleid.
eksporditi kaupa 200 miljardit euro eest ja Venemaale 50 miljardi euro eest, import oli Soomest 250 miljardit eurot ja Venemaalt 100 miljardit eurot, teenuste netoeksport oli 50 miljardit eurot, otsesed välisinvesteeringud Soomest Eestisse olid 60 miljardit eurot ja Eestist Lätti 20 miljardit eurot. Tallinki aktsiatesse investeerisid Soome investorid 5 miljardit eurot (nad omandasid alla 10% selle firma aktsiatest). Kirjeldage jooksva konto ja kapitali ning finantskonto bilanssi ning muutusi välisvaluutareservides. Exp=200+50=250 Imp=250+100=350 Kaubandusbilanss=-100 Teenuste netobilanss = 50 Jooksev konto = -100+50=-50 Kapitali- ja finantskonto Investeeringud riiki = 60+5=65 Investeeringud riigist = -20 KK saldo = 45 Muutused välisvaluuta reservides = -50+45 = -5 Reservid vähenesid 5 miljardi euro võrra. 4. Riigis on järgmine tarbimisstruktuur: toidukaupadele kulus 40% keskmise
nNatalja Silina, Gerli Õunmaa, Mariann Sööt, Marliis Koljal, Lii Konts, Liset Kuusik, Aneli Peterson Äriühing on individualistliku eluviisi ettevõtlusvorm, mis ühendab üksikute valduses oleva kapitali inimlike vajaduste rahuldamiseks ning kasu teenimiseks. Äriühingut eristab ühistust see, et tema eesmärgiks on kasu teenimine mitte säästu saavutamine. Äriühingute puhul pole selle omanikud samaaegselt teenuse tarbijad, seega saab seda ettevõlusvormi kasutada rikkuse ümberjagamiseks. Äriühing lähtub egoistlikust eesmärgist-et teenida kasu, peab ta soovitud kasu saamiseks rahuldama inimeste vajadusi ning mida paremini ta seda teeb seda enam ta kasu saab.
pole osatud õigesti hinnata. Üldkulud - Üldkulud ning nende jagamine võib tekitada kunstliku rahavoo. Olulised on vaid projektiga lisanduvad üldkulud ettevõtte tasemel. 9. Miks pole finantseerimiskulud (n intressid) lisanduvad rahavood? Intressid ei ole projektide puhul lisanduvad rahavood, sest finantseerimiskuludega arvestatakse projekti rahavoogude diskonteerimisega, mis on sisse arvestatud kapitali hinda. 10. Tasuvusaja meetod (mõiste, rakendamine ning plussid ja miinused) Tasuvusaeg on periood, mille jooksul oodatavate iga-aastaste rahavoogude summa ületab kulud. Firma määrab ise endale nõutava tasuvusaja. Kõik investeerimisprojektid, mis selle aja jooksul ära ei tasu, lükatakse tagasi. Plussid Miinused -Lihtne mõista -Ignoreerib raha ajaväärust
vale 10. Varjatud majandus on ks osa varimajandusest. vale Teie tulemus: igeid vastuseid 9, ksimusi kokku 10 Andres Arrak - Majanduse alused (Majanduskasv) 1. Majanduslikuks konvergentsiks nimetatakse kasvumrade htlustumist riikide vahel. ige 2. Vastavalt Robert Solow majanduskasvu mudelile on SKP elaniku kohta kasv kapita/t-suhte kasvu funktsiooniks. vale 3. Suletud majanduses vib investeering (I) olla suurem kui sst (S). vale 4. Kapital kasvab puhasinvesteeringu vrra. ige 5. Kapitali akumulatsiooni phivrrand tleb, et kapital saab sveneda, kui sst > kui kapitali laienemise vajadus. ige 6. Kapital sveneb, kui puhasinvesteering on positiivne. ige 7. Kapitali laienemine thendab juurdekasvava elanikkonna varustamist kapitaliga. vale 8. Pikaajalise tasakaalu punktis (steady state) kapitali svenemine peatub. ige 9. Riigi sstumra tus aitab nihutada steady-state punkti paremale. ige 10. Uue majanduse termin thistab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT)
seadme soetusmaksumus on 2000 ja kasutusaeg on 5 aastat =(2000/5) a) 400 ! 22. Ettevõtte planeeritud müügitulu on 200 tuh krooni kasumiläve punktis aga 150 tuh krooni , seega ettevõtte planeeritud ohutusvaru on =(200-150)/200 b) 25% ! 23. SWOT on a) ettevõtte nõrkade ja tugevate külgede selgitamine d)väliskeskonna mõju ! 24. Milline omadus ei kuule heale äriideile a) ebatõenäone realiseerimine ! 25. Oma- ja võõrkapitali osatähtsust väljendavad b) kapitali struktuuri suhtarv ! 26. Milline järgnevatest ei kuulu turundusmeetmestiku elemeentide hulka d) nõudlus ! 27. Märkige vähemalt üks tunnus, mis iseloomustab usaldusühingut b) täisosanike piiratud vastutus (täisühingus on osanike piiramatu vastutus, usaldusühingus on piiratud) ! 28. Milline järgnevatest iseloomujoontest ei sobi ettevõtjale b) riskikartlikkus ! 29. Hinnakujunduse meetodid on d) kõik (kulukeskne, konkurentsikeskne, nõudlusel põhinev ! 30
300 27 Lõpetuseks vii kursor sisestusribasse ja vajuta 400 31 SHIFT+CTRL+ENTER 500 #VALUE! rjestatud andmete puhul (veerg B) Order=0 (Z-A), Order=ükskõik milline 0. suurem täisarv (A-Z) ine kvartiil 4 basse ja vajuta Finantsalased funktsioonid Excelis PV kapitali nüüdisväärtus (present value) = PV(rate;nper FV kapitali tulevikuväärtus (future value) = FV(rate;nper RATE perioodi intressimäär (interest rate) = RATE(nper;pmt NPER perioodide arv (number of periods) = NPER(rate;pmt PMT perioodilise makse suurus (payment) = PMT(rate;nper Type näitab, kas tehingud tehakse perioodi alguses (1) või lõpus (0) NB
Kasvatatakse peamiselt tera- ja mugulvilju rändkarjandus (aafrika savannide ja poolkõrbete piirkonnas, lõuna-ameerikas, aasias) * karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise. * loomadelt saadakse oma tarbeks piima, liha, nahka, villa, mida vahetatakse ka mõningate põllukultuuride vastu Kasvatatakse peamiselt kitsi, kaamleid ja laamasid 2. intensiivne omatarbeline põllumajandus riisi-, misu-, hirsitalud, maisitalud jne * väikesed maalapid * palju tööjõudu * vähe kapitali ja masinaid, seemned, tõuaretus madal. Väetisi kasutatakse vähe * väga töömahukas, talunik teeb ise kõik kõrval ja abitööd * saagikus hektari kohta küllaltki suur, kuid inimese kohta madal * suurem osa toodangust läheb oma söögiks Kaubanduslik põllumajandus 3. Segatalud * suuremad maavaldused * kasutatakse peamiselt oma pere tööjõudu * kasvatatakse veel mitmeid kultuure. Kuid suur osa toodangust läheb müügiks * kapitalimahukas kasutatakse rohkem väetisi,
Laenukapitali suurus 280 Laenukapitali hind (laenukapital 8% Laenukapitali koguhind 302.4 Tulumaks 0% Omakapitali hind(omakapitali ku 9% OMAKAPITALI TULUSUS 16.7% KAASATUD KAPITALI TULUSUS 6% EVA -9.52 mln WACC 8.38% WACC vale 8.38% Omakapitali suurus 168 37.5% Laenukapitali suurus 280 62.5% Kokku 448 100% e finantsvõimenduseta beeta on 0.8, riskivaba tulumäär on 5% ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
