VARAD (assets) Käibevarad (Short-Term Assets) Põhivarad (L Ostjate maksmata arved (Accounts Kontoritarbed Seadmed
rahavoogude aruanne Bilanss - raamatupidamisbilanss kajastab firma finantsolukorda teatud kuupäeval ehk reeglina aruande perioodi lõpul. Seega on tegemist hetkearuandega. Koostatakse tekkepõhiselt (rakendatud likviidsuse printiipi likviidsuse vähenemise suunas). Bilanss koosneb kahest poolest - vasakul on varad ja paremal kohustused. Mõlemad pooled on võrdsed. See on minevikuline aruanne, ega näita firma tänast seisu. Varad - käibe ja põhivarad, käibevarad on kiiresti realiseeritavad või ühe aasta jooksul tarbitavad varad. Käibevarade hulka kuuluks raha ja pangakontod, lühiajalised finantsinvesteeringud (kuni aastase tähtajaga väärtpaberid), nõuded ostjate vastu, eelseisvate perioodide kulud ja tootmis- ja valmistoodangu varud. Põhivarad on tootmises kasutatavad varad, mida rakendatakse pikema aja jooksul - tavaliselt üle aasta. Põhivara võib olla piiratud ja piiramatu kasutuseaga
oma lühiajalised kohustused tasuda. 1.Maksevõimetase Maksevõimetase näitab, mitu korda on käibevara kogumaksumus suurem lühiajaliste kohustuste kogusummast ja mitme euro ulatuses on ettevõttel olemas käibevara ühe euro lühiajaliste kohustuste tagamiseks. Maksevõime on liiga madal , sellisel juhul on ettevõttel raskusi lühiajaliste kohustuste tasumisega. Valem : Maksevõimetase (lühiajalise võlgnevuse kattekordaja) = käibevarad / lühiajalised kohustised 2015 7070311 =1,24 5706920 Näitajad 1,2-1,59 on rahuldav 2016 6458081 =1,5 4295914 Tulemus rahuldav 1.5 1.25 Maksevõime 2015 2016 2. Happetest ehk kiire maksevalmiduse kordaja / likviidsuskordaja Valem : Happetest= likviidsed käibevarad/lühiajalised kohustused Happetest on parem likviidusnäitaja kui maksevõime tase, kuna on konservatiivsem. Näitab kas
Müügitulu / põhivara käibekordaja = 4 000 000€ / 5 korda = 800 000€. Varude käibekordaja = Müüdud kaupade kulu (ehk realiseeritud toodete kulu) / varud Varud = Realiseeritud toodete kulu / Varude käibekordaja = (75%*4 000 000€) / 3 korda = 1 000 000€. Korrutasin 75%-ga, sest realiseeritud toodete kulu netokäive on kogu müügitulust. Leiame lühiajalise võlgnevuse kattekordaja valemi abil lühiajalised kohustused. Lühiajalised võlgnevuse kattekordaja = Käibevarad kokku / Lühiajalised kohustused kokku Lühiajalised kohustused kokku = Käibevarad kokku / Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = (Aktiva kokku – põhivara kokku) / Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = (2 000 000€-800 000€) / 2 korda = 600 000€ Saame välja arvutada ka kohustused. Võlakordaja (D/A) = võõrkapital (ehk kohustused) / varad kokku Võõrkapital = Võlakordaja * Varad kokku = 1.0 * 2 000 000€ = 2 000 000€
Raamatupidamise seadus Seaduse eesmärk õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva rmp ja finantsaruaruandluse korraldamiseks. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid IFRS Läbivaatamata kuid kehtivad seadused IAS (kokku 41) Raamatupidamise mõisted: Vara rmp kohulasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus · Käibevarad (e. Lühiajalised varad) · Põhivarad ( e pikajalised varad) Põhivarad- kõik pikaajalised üle 1 a. varad. Kasutusiga pikem kui 12 kuud. Ühikumaksumus on kõrgem piirmäärast. Riigiettevõtetel kindel ühikumaksumus. Kuuluvad esemed, mida ei planeerita ega kavatseta müüa. 1. Pikaajalised finantsinvesteeringud: aktsia;, teiste ettevõtete aktsiad ja tulu, mida ei kavatse müüa järgmise 12 kuu jooksul. 2
06.2005 $ Omaniku kapital 01.01.05 0 Omaniku investeering 300 000 Puhaskasum 0 Väljamaksed omanikule 0 Omaniku kapital 30.06.05 300 000 Old Victorian Bed and Brekfast Finantsseisundi aruanne 30.06.2005 $ Varad Käibevarad Raha 88 000 Käibevarad kokku 88 000 Põhivarad Ehitised 350 000 Masinad ja seadmed 12 000 Mööbel 50 000 Põhivarad kokku 412 000 Varad kokku 500 000 Kohustised
Ülesanne-arvestustöö Uus raamatupidaja alustas tööd alates 01.02.2011. Tema käsutuses on bilanss eelmise aruandeaasta kohta seisuga 31.12.2010. ja bilanss seisuga 31.01.2011 Firma tegeleb suveniiride müügi ja konsultatsiooniteenuste osutamisega. Firmas töötab 3 inimest, kelle töö tasustamine toimub arvestuskuule järgneva kuu neljandal tööpäeval Kasutatakse nii tüki- kui ka ametipalka. Firma ei ole käibemaksukohustuslane Firmas toimusid järgmised majandustehingud: 1.) 01.02. saadi bürootarvete arve summas 154 EUR 2.) 03.02. tasutakse arveldusarvelt 01.02. saadud bürootarvete arve 3.) 04.02.arveldusarvelt kantakse üle töötajatele jaanuarikuu töötasud 4.) 07.02. väljastatakse kliendile konsultatsiooniteenuste osutamise arve 200 EUR, milline tasutakse sularahas kassasse 5.) 09.02. väljastatakse kliendile suveniiride müügiarve 600 toodet hinnaga 15 EUR/tk 6.) 10.02. tasutakse panga kaudu riigile kogu sotsiaalmaksu ja isiku tulumaksu võlg 7...
(200000-20000)/40/12*2 kuud= 750 Deprets. kulu - hoone -750 Akumul. depret. - hoone -750 Käibevarad (Short-Term Assets) Rahakäibe Nelson Lewis aruanne Majandustehingute kirjeldus Vekslinõue kuupäev (Business transactions) Raha (Cash) (Note receivable)
Lõppsaldo 31.12.20x1 deebet kreedit 7,300 900 5,000 231,206 444 1,526 0 240,700 236 1,500 244,406 244,406 Raamatupidamisbilanss VARAD 31.12.20x1 Käibevarad Raha 7,300 Nõuded ja ettemaksed 5,000 Varud 900 Kokku käibevarad 13,200 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 230,762 Kokku põhivarad 230,762 KOKKU VARAD 243,962 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL Kohustised Lühiajalised kohustised
Vara- raamatupidamiskohustlasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või väärtus. Käibevarad-ettevõttes olemasoleva raha lühiajalised investeeringud kauplemis eesmärgil. Põhivara- pikajaline kasutus, ei plaanita müüa. Kohustus- raamatupidamiskohustlasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Tekkinud minevikus toimunu tagajärjel, tulevikus toob kaasa rahast loobumise. Lühiajaline- tasuda järgneva 12 kuu jooksul, Pikaajaline- tasumistähtaeg rohkem kui 12 kuud. Omakapital- raamatupidamiskohustlase varade ja kohustuste vahe Tulu-
Muutus 12%= X/319 557 = 38346,8 NetoKäive= 38346,8/X= 5% X=766936 ROE = omakapitali rentaablus= puhaskasum/omakapital= 319 557 /(70%*319 557)= 0,14 2. Firma käibe kogurentaablus möödunud aastal - 25% netokäive - 575 202 eurot 75% toodangust müüdi krediiti ja ülejäänud osa sularaha eest. Firma käibevara - 95 868 eurot. raha laekumise välde, kui nõuded ostjate vastu on 35 791 eurot: Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused. (keskmine) Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja= 95868 / 35791 = 2,67 1) Raha laekumise välde= 35 791 /[(575 202 *0,75)/360]= 35791/1198,3= 29,866 = 30 päeva 2) Uus debitoorne võlg 20*1198,3= 23966 3) Tootmisvarude käibesagedus= NK/varud=> 575202/X= 9 korda varud= 575202/9= 63911
607973.4 703922 Vana toote läbimüük -50,000 -25609.5956 218163 Turu-uuring -20,000 -50,000 -50,000 Kinnisvara 500,000 500,000 Tootmisliin -1,300,000 400,000 Tootmisliini jääkväärtus 400,000 532,364 1,772,085 Käibevarad 15% Dividendid 200,000 asub end ära, tuleks vastu võtta. WACC 12% -300000 -50,000 -50,000 1 2 3 4 tk 250,000 275000 302500 332750 eur/pudel 4.00 4.12 4.24 4.37 aastas aastas
Raamatupidamise põhialused Triin Muulmann 1.VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL · Assets = Liabilities + Equity KOHUSTUSED VARAD OMAKAPITAL VARAD ALLIKAD KOHUSTUSED Käibevarad Lühiajalised Pikaajalised Põhivarad OMAKAPITAL VARAD ALLIKAD Võlakohustused (laenud) Raha Ostjate ettemaksud Aktsiad ja väärtpaberid Võlad tarnijatele Nõuded ostjate vastu' Muud lühiajalised võlad Muud nõuded ja ettemaksud Varud Pikaajalised laenud
Ülesanne-arvestustöö Uus raamatupidaja alustas tööd alates 01.03.2011. Tema käsutuses on bilanss eelmise aruandeaasta kohta seisuga 31.12.2010 ja bilanss seisuga 28.02.2011 Firma tegeleb puitmaterjalide ja puutoodete müügiga. Firmas töötab 3 inimest, kelle töö tasustamine toimub arvestuskuu viimasel tööpäeval Kasutatakse nii tüki- kui ka ajapalka. Firma ei ole käibemaksukohustuslane Märtsikuus toimusid järgmised majandustehingud: 1.) 02.03. vastavalt töölepingule kompenseeritakse Karl Kangele tema korteri üürist 50%, mis esitatud arve järgi oli täis- summana 250 EUR Arvutage tekkinud erisoodustuselt erisoodustusmaksud ja kandke tähtaja saabudes Maksu-ja Tolliametile 2.) 03.03. tuuakse pangast sularaha kassasse summas 520 EUR 3.) 07.03. laekub arveldusarvele 1 560 EUR ostjate tasumata arveid 4.) 09.03. kirjutatakse välja arve materjalide müügi kohta 3 tihumeetrit hinnaga a` 65 EUR Materjal on laus arvel hinnaga a` 35 EUR 5.) 10.03. lae...
0 0 0 0 0 0 0 * 0 * 0 * 0 Osakapital Reservkapital Kasum D- K+ D- K+ D- K+ 0 0 0 0 0 0 * 0 * 0 * 0 0 Pank 0 Kassa 0 Lühiaj.fin.inv. 0 Nõuded & ettem. 0 Varud 0 Käibevarad 0 Pikaaj.fin.inv. 0 Mat. põhivara 0 Põhivarad 0 Kokku: 0 Laenukohustus 0 Võlad &ettem. 0 0 0 Kohustused 0 Osakapital 0 Reservkapital 0 Kasum 0 Omakapital 0 Kokku: 0
3. erinevused raamatupidamise arvestuses; 4. ühe ja sama suhtarvu puhul kasutatakse mitmesuguseid arvutamise meetodeid (nimi on üks kuid sisu on erinev) 2.2.1. Maksevõime analüüs Maksevõime e. likviidsuse suhtarvud Likviidsus näitab ettevõtte üldist maksevõimet ehk võimet tasuda õigeaegselt oma lühiajalisi kohustusi (ehk käibepassivad). Likviidsus iseloomustab ettevõtte võimet muuta ettevõtte käibeaktivad e. käibevarad maksevahenditeks. Kõige likviidsem käibevara on raha ja selle ekvivalendid. Teiste varade likviidsus sõltub sellest kui kiiresti ja kui lihtsalt suudetakse varasid konverteerida sularahaks võiselle ekvivalendiks. Käibevaradeks loetakse: · raha ja väärtpaberid · ostjate tasumata arved · kauba- ja tootmisvarud · muud käibevarad Samas (likviidsuse kahanemise) järjekorras esinevad nad ka bilansis. Jaotus näitab, et
pärast 0,326534 Maksevõime on paranenud Võõrkapitali kasutamine enne pärast Võlakordaja 1,271672 1,367452 Kohustuste ja omakapitali1,571409 suhe 1,860702 Kapitaliseerituse kordaja 0,363633 0,496401 a järgmiselt: mist? Ülesanne B Nelja eelneva perioodi kohta on järgmised andmed: Bilansikirje 2008 2009 2010 2011 käibevarad 12782 14316 16361 17959 varud 5241 6391 7989 8948 lühiajalised kohustused 6391 6519 6839 7030 LaVKk 2,000000 2,196042 2,392309 2,554623 maksevõime kordaja 1,179941 1,215677 1,224156 1,281792 Arvutada lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ja maksevõime kordaja iga perioodi kohta Analüüsige ettevõtte likviidsuse taseme dünaamikat
muutumist, võrreldes teiste ettevõttetega ja tööstusharu keskmisega. Finantssuhtarvud grupeeritakse viide rühma: · likviidsuse suhtarvud (liquidity ratio); · tegevuse efektiivsuse suhtarvud (activity ratio); · finantsvõimenduse suhtarvud (leverage ratio); · tulususe suhtarvud (profit ratio); · turuväärtuse suhtarvud (shareholder-return ratio). Lühiajalise maksevõime hindamine Puhas käibekapital Puhas käibekapital= käibevarad lühiajalised kohustused Mida suurem on puhaskäibekapital ehk töökapital, seda suurem on ettevõtte likviidsus ehk maksevõime. Puhas käibekapital määrab ära aktivate hulga mida finantseeritakse pikaajalistest allikatest ja mis ei nõua lähiajalisi makseid. Puhta käibekapitali suurus võimaldab hinnata likviidsete varade reservi, mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks kriisi korral.käibevarade konverteerimisel rahaks
· Maksevõime tase Näitab kui palju on ettevõttel vaba raha arvete tasumiseks · Maksevõime taset peegeldavad kaks näitajat: 1. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja, mis näitab, mitu korda on käibevara kogumaksumus suurem lühiajaliste kohustuste kogusummast. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = Käibevara / Lühiajalised kohustused Hea näitaja on 1,6 2. Likviidsuskordaja K näitab, mitu korda on likviidsete varade (käibevarad varud) kogumaksumus suurem lühiajaliste kohustuste kogusummast. Likviidsuskordaja = Käibevarad Varud / Lühiajalised kohustused Kui K on suurem kui 0,9, on maksevõime hea Kui K on 0,6-0,89, siis rahuldav Kui K on 0,3-0,59, siis nõrk Kui K on väiksem, kui 0,3, siis mitterahuldav · Likviidsuskordaja näitab ettevõtte maksevõimet (Likviidsuskordaja = käibel olev raha /
toimus varude ja ettemaksete suurenemise tõttu . Oletame, et lühiajalised kohustused jäävad samaks. Sellisel juhul lühiajaliste kohustuste kattekordaja suurenemine on seotud käibevarade suurenemisega. Nüüd kuna maksevõime kordaja vähenemine sõltub siin käibevarade ja varude vahe vähenemisega( ma ei tea, kas ettemakseid ka arvestatakse maksevõime kordajasse?), siis kui kehtib olukord, et varud on suurenenud, samal ajal, kui muud käibevarad peale varude ei ole muutunud, siis on ülesande tingimused täidetud. Seega üheks võimaluseks on varude suurenemine, et kehtiks vastav olukord. Märkus: võimalikud on ka olukorrad, kus varud on suurenenud ning raha, lühiajalised finantsinvesteeringud või nõuded ostjatele on vähenenud, kuid vähem, kui on tõusnud varude hulk. 39. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte lühiajaliste kohustuste kattekordaja langenud samas kui maksevõime kordaja on tõusnud
toimus varude ja ettemaksete suurenemise tõttu . Oletame, et lühiajalised kohustused jäävad samaks. Sellisel juhul lühiajaliste kohustuste kattekordaja suurenemine on seotud käibevarade suurenemisega. Nüüd kuna maksevõime kordaja vähenemine sõltub siin käibevarade ja varude vahe vähenemisega( ma ei tea, kas ettemakseid ka arvestatakse maksevõime kordajasse?), siis kui kehtib olukord, et varud on suurenenud, samal ajal, kui muud käibevarad peale varude ei ole muutunud, siis on ülesande tingimused täidetud. Seega üheks võimaluseks on varude suurenemine, et kehtiks vastav olukord. Märkus: võimalikud on ka olukorrad, kus varud on suurenenud ning raha, lühiajalised finantsinvesteeringud või nõuded ostjatele on vähenenud, kuid vähem, kui on tõusnud varude hulk. 39. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte lühiajaliste kohustuste kattekordaja langenud samas kui maksevõime kordaja on tõusnud
Investeerimine - rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest Kasumiaruanne - ettevõtte finantsdokument, mis kajastab ettevõtte sisstulekuid ja väljaminekuid majandusaasta ( või mõne muu perioodi) vältel, annab ülevaate ettevõtte tulude allikatest Kaup - on ostu-müügi objektiks olev töö tulemus, millel on ainelis-esemeline (kombatav) vorm Käibevarad - ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta Netopalk - palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude (tulumaks, töötuskindlustusmaks jne) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks Palk - tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel.
tegevuseks. Ettevõtte funktsioonid: juhtimine, finantseerimine, investeerimine, varustamine, laondamine, tootmine,transportimine,turundamine. Investeerimine - rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest. Ärialased väljaminekud jagunevad investeeringudeks. Ettevõtte eelarve - plaan, mis koostatakse tulevaste situatsioonide prognoosimisel Käibevarad - ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta Põhivarad - ettevõtte varad, mida ettevõte kasutab oma tegevuses pikemaajaliselt Ärinimi on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Maks on riigi, valla- või linnavolikogu poolt juriidilisele või füüsilisele isikule määratud rahaline kohustus. Riik saab laekunud maksude kaudu osa rahva tulust enda käsutusse, et täita avalik-õiguslikke ülesandeid
Tööloomad Produktiivloomad (põhikarja veised, kõik peale tööloomade) Mitmeaastased istikud Käibevara hulka kuuluvad ettevõtte kasutuses mingil ajahetkel olevad ainelised ja materiaalsed käibevahendid ja ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivalt ringlevad rahasummad. Suur osa käibevahenditest asub tootmises tootmisvarudena ja lõpetamata toodanguna. Tootmis käigus kasutatakse käibevarad täielikult ära ning nende koguväärtus kantakse üle lõpptoodangule. Käibevarad on: Nuumloomad (naha, rasva, villa ja liha saamiseks kasvatatavad) 13. Kapitali mõiste. Põhi- ja käibekapital. 14. Kulude liigitus(liigitusülesanne). Kulud-tootmises tarbitud sisendite väärtus. 1. Reageerimise järgi tootmismahu muutumisele (käitumuslikud aspektid) o Püsikulud (hooned, seadmed, palk, hooldusremont)
Moodsalt finantsjuhilt tänapäeval oodatakse, et ta endiselt oskaks arvutada ja loogiliselt mõelda. Samal ajal peab ta olema hea suhtleja ja esineja ning olema valmis muutusteks, olema kursis ja mõistaks viimaseid tehnoloogia trende. Peab olema pühendunud valdkonnale, milles ollakse parasjagu tegev, sellisel juhul osatakse muutustega kaasas käia. (Truuvek) Investeerimiseks on oluline, et finantsjuht hindab olemasolevaid vahendeid ja määrab kindlaks põhi- ja käibevarad. Juhul kui on näha, et vahendeid napib mingi vajaduse täitmiseks, siis finantsjuht otsib erinevaid võimalusi, et vahendeid juurde saada. (Leesmäe) Toomast Truuverk on öelnud: „Kui finantsjuht ei ole oma ülesannete kõrgusel, siis võivad otsused olla kehvemad, kui võiksid olla. Ja kui otsused jäävad keskmiselt kvaliteedilt nõrgaks, jätab soovida kogu firma sooritusvõime.“ (Äripäev) 2015. aasta lõpu seisuga andsid Eesti suuremate ettevõtete finantsjuhid tulevastele
20. Millised finantsnäitajad iseloomustavad Teie arvates paremini ettevõtte pankrotiohtu (avatud küsimus)? Sageli on ettevõtte pankrottide põhjuseks valed investeerimisotsused kuid majandusraskustesse viib üsna sageli ka oskamatus juhtida käibekapitali. Majandusraskustesse võib sattuda ka kasumis ettevõte, mis näiteks kasvab liiga kiiresti. Põhjuseks suutmatus juhtida varude ja debitoorse võla kontrollimatut kasvu. Olulisemad mõisted: Käibevarad ettevõtte investeeringud käibevaradesse (raha ja pangakonto, varud, debitoorne võlgnevus muud lühiajalised varad.) Puhas käibekapital = ettevõtte käibevarad lühiajalised kohustused 21. Väärtusnäitajate P/B ja P/E arvutamine ning tõlgendamine -E earnings per share (puhaskasum aktsia kohta), P aktsia turuhind, B- bilansiline väärtus Tulu aktsia kohta (P / E suhe) = Aktsia turuhind / (puhaskasum / aktsiate arv)
d. soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused Question 6 Amortiseeritav osa on a. vara soetusmaksumus miinus tema bilansiline jääkmaksumus b. vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus c. vara soetusmaksumus miinus tema akumuleeritud kulum d. vara soetusmaksumus miinus tema aruandeaasta kulum Question 7 Raamatupidamise põhivõrrand on a. omakapital = varad - kohustused b. käibevarad + põhivarad = aktiva c. varad = kohustused + omakapital d. aktiva = passiva Question 8 Nõue, mis on väljendatud USA dollariteks a. tuleb dollari kursi muutumisel ümber hinnata b. tuleb raamatupidamises kajastada USA dollarites c. tuleb raamatupidamises kajastada Eesti kroonides d. tuleb raamatupidamises kajastada nii kuidas on lihtsam Question 9 Lühiajaline kohustus on kohustus a. mis tuleb hüvitada ühe aasta või ettevõtte normaalse talitustsükli jooksul
kõrgem. Finantsjuhi võimaluseks ettevõtte tulemuste parandamisel on hankida võimalikult soodsatel tingimustel finantsvahendeid ning investeerida need tegevuse tulemusena tekkiva väärtuse maksimeerimiseks. 4 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Bilanss ja kasumiaruanne Bilansi skeem: Aktiva Passiva Käibevarad Kohustused Raha lühiajalised kohustused Debitoorne võlgnevus Varud muud Põhivarad pikaajalised kohustused Põhivara soetusmaksumuses Põhivara kulum Omakapital Aktsiakapital
olukorda. Bilanss koostatakse tekkepõhiliselt, koosneb kahest poolest- vasak pool kajastab ettevõtte käes olevaid varasid ja parem pool iseloomustab nende varade moodustais allikaid. Varade ja kohustuste vahe moodustab ettevõtte omakapitali. Varade pool on ülesehitatud lähtuvalt varade likviidsusest alustades kõige likviidsemast. Kohustuste pool on samuti likviidsuse alusel, kuid siin on see ülesehitatud ajalise likviidsuse põhjal. Ettevõtte varad jaotatakse käibe- ja põhivaradeks. Käibevarad on 1 aasta jooksul realiseeritavad või tarbitavad varad. Siia kuuluvad nt raha ja pangakontod, lühiajalised finantsinvesteeringud, nõuded ostjate vastu, eelseisvate perioodide kulud ja varud. Varud jagunevad kaheks: tootmisvarud ja valmistoodangu varud. Käibevarad, mida on vimalik kergesti rahaks muuta nimetatakse likviidseteks varadeks. Põhivarad on toodangu tootmiseks 5
Mida suurem on arvnäitaja seda parem. Nagu näha siis on see arv kahekordistunud võrreldes aastaga 2007. Soliidsuskordaja = Omakapital / Kogukapital *100 31.12.2007 Soliidsuskordaja = 562 224/752 451*100=74% 31.12.2008 Soliidsuskordaja = 655 889/795 784*100=82% Üllatavalt kõrged nätajad. See näitab, et suur osa kogukapitalist on finantseeritud. Tavaliselt jääb see arv 30-40% vahele. Varude osatähtsuse käibevarades = Varud / Käibevarad *100 31.12.2007 Varude osatähtsuse käibevarades = 98 783 / 752 451 * 100 = 13,1% 31.12.2008 Varude osatähtsuse käibevarades = 104 382 / 795 784 * 100 = 13,1% Siid võib nähal, et varude näitajad on jäänud sammaks. Ettevõte peaks tegelema varude vähendamisega. Tasuvuse valemid ROA ( Return On Assets) = Puhaskasum / Koguvara * 100 31.12.2007 ROA = 34 768 / 752 451 *100 = 4,6% 31.21.2008 ROA = 48 694 / 795 784 * 100 = 6,1%
reservkapital d. aktsiate ostmisel üle nimiväärtuse saadud tasud Question 14 Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis a. soetusmaksumuses b. soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused c. neto realiseerimismaksumuses d. õiglases väärtuses Question 15 Raamatupidamise põhivõrrand on a. omakapital = varad - kohustused b. aktiva = passiva c. käibevarad + põhivarad = aktiva d. varad = kohustused + omakapital Question 16 Kaetav väärtus a. on võrdne kõrgemaga vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) ja kasutusväärtusest b. on võrdne kõrgemaga vara soetusväärtusest ja kasutusväärtusest c. on võrdne kõrgemaga vara bilansilisest maksumusest ja kasutusväärtusest d. on võrdne kõrgemaga vara kaetavast väärtusest ja õiglasest väärtusest Question 17 Ettevõttel lasub laenukohustus. Iga kuu 5
investorite, klientide, töötajate ees; PANKROT – võlgniku maksejõuetuks kuulutamine kohtu ees. AKTSIA – väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. BILANSS – raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. Iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisukorda. AKTIVA – käibevarad ja põhivarad PASSIVA – kohustused ja omakapital PALK – tasu tehtud töö eest. BRUTOPALK – töötasu, mis on märgitud töölepingus ja millest pole veel maha arvestatud makse.(pensionimakse, tööstuskindlustus) NETOPALK – töötasu, millest on maksud maha arvestatud, mille töötaja kätte saab. BÖRS – organiseeritud turg väärtpaberitega (aktsiatega, võlakirjadega, derivatiivide jne) või teatud kaupadega.
perioodide kasumi arvel). Korrigeeritud Bilanss (eurodes) 31.12.20XX 31.12.20XX Raha 3 944 3 948 Lühiajalised finantsinvesteeringud 270 230 Nõuded ja ettemaksud 13 309 15 951 Varud 19 070 19 070 Käibevarad kokku 36 593 39 199 Pikaajalised finantsinvesteeringud 10 000 10 000 Kinnisvarainvesteeringud 88 500 90 000 Materiaalne põhivara 103 340 114 340 Immateriaalne põhivara 5 000 5 000 Põhivarad kokku 206 840 219 340
Kordamisküsimused: Raamatupidamise alused 1. Mõistad Varad Põhi- ja käibevarad Kohustis Raamatupidamiskohustlase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmusest ja millest vabanemine eeldavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. Omakapital varade ja kohustiste vahe Kasum(kahjum) Aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu Majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemise või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb, välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali.
7) majandustehingut kirjendavat RPK-d esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. RAAMATUPIDAMISKOHUSTUSLANE- RIIK , kohaliku OV ÜKSUS, Era voi avalik- õiguslik juriidiline isik, FIE, välismaa äriühingu filiaal Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga RPK finantsseisundit: Varad, kohustused ja omakapital (Bilansi valem?) Aktiva ja passiva Käibevarad ja põhivarad Võõrkapital, omakapital Lühiajalised ja pikaajalised kohustused Bilansi maht Bilansi maht suureneb, kui Saadakse varasid väljastpoolt, kas kohustuste või omakapitali arvel Bilansi maht väheneb, kui Antakse varasid ära kohustuste katteks, vähendatakse osakapitali või jagatakse dividende Rahavoogude aruandes kajastatakse RPK aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevus
Laiendatud bilanss ja kasumiaruanne BILANSS, kroonides 31.12.2007 31.12.2008 30.12.2009 Varad Käibevarad Raha kokku 218 471 494 454 92 743 Sularaha kassas 84 480 45 303 40 156 Arvelduskontod 133 991 449 151 52 587 Nõuded ja ettemaksed kokku 542 872 247 020 206 867 Nõuded ostjate vastu 320 299 152 192 162 203 Muud nõuded 185 844 23 704 25 455
õigeaegselt kustutada. Uuritakse kas firmal on küllaldaselt raha või raha ekvivalente, et täita oma kohustusi. Likviidsust võib omakorda vaadelda lühiajalise ja pikaajalise likviidsusena. Lühiajalise likviidsuse uurimise korral võrreldakse firma käibevarasid ja lühiajalisi kohustusi. Lühiajalise likviidsuse näitajatest on eelkõige huvitatud organisatsioonid või isikud kes annavad firmale lühiajalist laenu. Lühiajalise likviidsuse näitajad on järgmised: Puhas käibekapital = käibevarad - lühiajalised kohustused Mida suurem on puhaskäibekapital ehk töökapital, seda suurem on ettevõtte likviidsus ehk maksevõime. Puhas käibekapital määrab ära aktivate hulga mida finantseeritakse pikaajalistest allikatest ja mis ei nõua lähiajal makseid. Puhaskäibekapital polegi suhtarv vaid rahaline suurus ja sellest tulenevalt ei ole ta firma suurust ja tegevusmahtu arvestamata otsehinnanguteks kohane vaid teda tuleb vaadata seoses firma teiste varade ja kohustustega.
ostjad, finantskonsultandid, maksuhaldurid... 3. Varade klassifikatsioon Põhivarad, pikaajalised varad kasutusaeg üle 12 kuu pikaajalised finantsinvesteeringud, kinnisvara investeeringud, bioloogilised varad, immateriaalsed põhivarad( batendid,litsensid, arvuti tarkvara kui erldatav, firma väärtus..) materiaalsed põhivarad(masinad, seadmed, hoone, maa..), piiratud kasutusaeg, piiramatu kasutusaeg(kuid väärtus ei vähene, nt maa) Käibevarad, lühiajalised varad raha, lühiajalised finantsinvesteeringud, nõuded (ostjate võlad), ettemaksed (ja tagasinõuded), kõik varad ja varud (mis ettevõttesse kuuluvad, tooraine ja materjal, valmistoodang, kaup müügiks, ettemaksed tarnijatele varude eest..), bioloogilised varad. 4. Kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks Lühiajalised kohustused : tasumistähtaeg on järgnevad 12 kuu jooksul.
Tulumaks -28 836 -13 788 Aruandeaasta puhaskasum 131 364 62 812 Võrdlusek Bilanss 31.12.2009 s 2008 31.12.200 AKTIVA 6 Raha 307 745 228 333 Nõuded klientide vastu 36 667 36 667 Kokku käibevarad 344 412 265 000 Põhivara (soetusmaksumuses) 1 400 000 1 400 000 Kulum (akumuleeritud) -210 000 -70 000 Kokku põhivara 1 190 000 1 330 000 Kokku aktiva 1 534 412 1 595 000 PASSIVA Võlad tarnijatele** 60 000 60 000 Maksuvõlad - palgaga seotud* 10 400 10 400
aastal likviidsuspuhver 412 päeva ning 2010. aastaks oli see märgatavalt kerkinud 454 päevale. Näeme, et ettevõttel on puhvrit, millega taandada jooksvat finantseerimisvajadust või finantseerida müügitulude kasvu. Kuna AS STV näitajad on halvemad kui AS Starmanil, siis võiks või peaks AS STV leidma endale juurde rohkem kliente, kes tasuvad kiiremini või suurendama healoomulisi lühiajalisi kohustusi. 3.1.3 Maksevalmidus (%) Likviitsed käibevarad x 100 Lühiajalised kohustused Antud tulemustega saame näha, kas ettevõtted on suutelised tasuma oma lühiajalisi kohustusi bilansipäeva seisuga AS STV näitajad olid 2009. aastal 192% ja 2010. aastal 231%. AS Starman näiajad oli 2009. aastal 35% ja 2010. aastal 22% 13
250 ja enam 165 173 182 191 195 196 194 186 Kokku 103 833 108 884 112 760 113 765 117 398 120 450 127 622 131 650 Allikas: Statistikaamet, 2019. ER025 LÜHENDATUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE mikroettevõtja peab esitama bilansis vähemalt: VARAD KOHUSTISED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustised Käibevarad s.h. eraldised Pikaajalised kohustised Põhivarad s.h. eraldised KOKKU KOHUSTISED Aktsia- või osakapital nimiväärtuses Sissemaksmata osakapital KOKKU OMAKAPITAL KOKKU VARAD KOKKU KOHUSTISED JA OMAKAPITAL NÄIDE PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTTE TEGEVUSARUANDEST AUDIITORTEENUSE LIIGID
• Maa ei ole kvaliteedilt ühesugune • Maa kasutamine on seotud asukohaliselt Põhivarad • ... Hulka kuuluvad vahendid ja muud väärtused, mis on ettevõtte bilansis pikema aja vältel läbides mitu tootmistsüklit ning säilitades seejuures oma esialgse kuju • Liigitatakse: tootmise põhivarad ja tootmisvälised põhivarad • Põllumajandustootmise põhivarasid saab liigitada: põllumajanduslikud, põllumajandusvälised ja üldmajanduslikud Käibevarad • ... Majandusüksuse käsutuses mingil hetkel olevad ainelised ek materiaalsed käibevahendid ja ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivad rahasummad • Käibevarade struktuur: 1) tootmisvarud (söödad ja allapanu, seeme ja istutusmaterjal) 2) lõpetamata toodang (noor- ja nuumloomad, lõpetamata toodang) 3) valmistoodang, rahalised vahendid ja vahendid arveldustes Kapital • ... Töisest varast võõrandunud kasutoov aineline vara.
4.2.3 FIFO-meetod 5 Kokkuvõte 6 Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Käibevara on majandusüksuse käsutuses mingil hetkel olevad ainelised ehk materiaalsed; ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivalt ringlevaid rahasummad ehk käibekapital. Lähtudes majandusüksuse jooksvast majandusarvestusest on käibevaraks majandusüksuse vara, mis realiseeritakse ettevõtte normaalse tegevuse käigus tavaliselt ühe aasta või tootmistsükli jooksul. 1 KÄIBEVARADE LIIGITUS Käibevarad jagunevad : · Raha 1 Raha kassas 2 Raha pangas 3 Nõudmiseni ja tähtajalised hoiused · Lühiajalised finantsinvesteeringud (kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid ja kindla lunastamistähtajaga väärtpaberid) 1 Aktsia 2 Võlakiri 3 Obligatsioon 4 Fondide osakud · Nõuded ja ettemaksud 1 Nõuded ostjate vastu 2 Maksude ettemaksud ja tagasinõuded 3 Muud lühiajalised nõuded 4 Ettemaksud teenuste eest · Varud 1 Tooraine ja materjal
Aastaaruande koostamine ja analüüs Rita Sikk 2012 Raamatupidamisaruandluse analüüs Finantsanalüüs on ettevõtte möödunud, käesoleva ja tulevikus oodatava rahandusliku olukorra hindamine. Igal huvigrupil on anlüüsi tegemisel oma eesmärk. Finantsanalüüsi vajadus tekib kui ees on: - Laenutaotlus - Ettevõtte ost või müük - Seaduste täitmise kontroll - Hinnangu andmine juhtkonna tegevustele - Aktsiate emiteerimine - Lepingute sõlmimine (suuremate) Raamatupidamisaruandluse analüüs Vajalik on analüüsitava ettevõte raamatupidamisarvestuse võtete piisav tundmine. Analüüsitavad raamatupidamisaruanded: - Bilanss - Kasumiaruanne - Rahavoogude aruanne - Omakapitali muutuste aruanne Finantsaruanded on määratud eelkõige välistarbijale. Finantsanalüüs lähtub sellest, et analüüsi infoallikaks on aastaaruandes ja avalikes materjalides firma majandusharu kohta sisalduv. Raamatupidamisaruandluse analüüs Analüüsi ...
juhul kui kõiki olulisi majandustoiminguid on kajastatud õigesti ja õiglaselt. Suhtarvude 1 rühm on maksevõime suhtarvud ehk likviidsuse suhtarvud. Maksevõime tähendab ettevõtte võimet kustutada õigeaegselt omad võlgnevused. Reeglina kustutatakse lühivõlgnevused käibevarade arvelt. Likviidsus näitab kui kiiresti on võimalik mingi vara rahaks muuta ilma täiendavate kuludeta. Ettevõtte rahandus 6 RP089 Käibevarad likviidsuse järgi on jaotatud 4-ks: - sularaha ja arvelduskontod; - lühiajalised väärtpaberid; - lühiajaline võlgnevus ehk nõuded; - varud. 1 rühma SUHTARVUDE näitajad on: 1. PUHASKÄIBEKAPITAL (PKK) on summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat. Mida suurem on tulemus (PKK), seda suurem on ettevõtte likviidsus
Graafik 1. Suurimad muudatused bilanssis. (Kahe aasta tulemused on kokku liidetud ning leitud, kui suure protsenid teatud aasta näitaja sellest summast moodustab) 3.2. Erinevad näitajad Käibekapital = käibevara – lühiajalised kohustused 2012. aasta käibekapital = 950436 – 750624 = 199812(€) 2013. aasta käibekapital = 854188 – 498715 = 355473(€) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused. 2012. aasta lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = 950436 / 750624 =1,27. 2013. aasta lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = 854188 / 498715 = 1,7. Heaks loetakse kattekordajat 1,6 või enam, nõrgaks 1,1 ja vähem. Maksevõime- ehk likviidsuskordaja = (käibevara – varud – ettemaksud) / lühiajaliste kohustused 2012. aasta maksevõimekordaja = (950436 – 286916) / 750624 = 0,88. 2013. aasta maksevõimekordaja = (854188 – 213818) / 498715 = 1,3.
(Higgins 1989, lk 63). Käesoleva töö autor on rakendanud eelpool toodut oma töö teises peatükis, kus võrreldakse ühe ettevõtte näitajaid kolme aasta baasil ning võrreldakse neid uuritava ettevõttega samas tegevusvaldkonnas tegutsevate ettevõtete keskmiste näitajatega. Enamlevinud maksevõime näitajaks on lühiajalise võla kattekordaja: käibevarad Lühiajalise võla kattekordaja = (1) lühiajalised kohustused Siin võrreldakse käibevarade üldsummat lühiajaliste kohustustega ehk siis kajastab see suhtarv ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaraga. Kreeditoride seisukohalt vaadatuna on seda parem, mida suurem on antud suhtarvu väärtus. Ettevõtte
Tavaliselt tehaks finantsanalüüs põhiaruannete alusel Bilanss kajastab ettevõtte finantsseisundit teatud hetke seisuga (bilansipäev) rahaliselt, seega on bilanss minevikuline. Bilanss koosneb kahest osast: vasakpool kajastab ettevõtte varasid ja parem pool kajastab ettevõtte varade moodustamise allikaid e. kohustusi. V=K+OK V Varad K Kohustused OK - Omakapital Ettevõtte varad jagunevad käibe- ja põhivaradeks. Bilansivarade pool on koostatud likviidsuse vähenemise printsiibil. Käibevarad on kiiresti realiseeritavad varad näiteks raha ja panga kontod, lühiajalised finantsinvesteeringud, nõuded ostjatele, muud nõuded, eelseisvate perioodide kulud ja varud. Käibevarade seda osa, mida saab kiiresti rahaks muuta nimetatakse likviidseks käibevaraks. Likviidseks varaks loetakse raha ja pangakontod, turul kaubeldavad väärtpaberid ning lühiajalised võlgnevused, jne. Põhivarad on toodangu valmistamiseks või teenuse osutamiseks kasutatavad varad, mida kasutatakse
3 Bilanss e. raamatupidamise aruanne Bilanss kajastab ettevõtte finantsseisundit teatud ehtke seisuga (bilansipäev) rahaliselt, seega on bilanss minevikuline. Bilanss koosneb kahest osast: vasakpool kajastab ettevõtte varasid ja parem pool kajastab ettevõtte varade moodustamise allikaid e. kohustusi. V=K+OK V Varad K Kohustused OK - Omakapital Ettevõtte varad jagunevad käibe- ja põhivaradeks. Bilansivarade pool on koostatud likviidsuse vähenemise printsiibil. Käibevarad on kiiresti realiseeritavad varad näiteks raha ja panga kontod, lühiajalised finantsinvesteeringud, nõuded ostjatele, muud nõuded, eelseisvate perioodide kulud ja varud. Käibevarade seda osa, mida saab kiiresti rahaks muuta nimetatakse likviidseks käibevaraks. Likviidseks varaks loetakse raha ja pangakontod, turul kaubeldavad väärtpaberid ning lühiajalised võlgnevused, jne. 3
(faktoor, faktooringu andja) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik, nt kaupade ostja) vastu. 16. Käibekapitali sobiva suuruse hindamiseks kasutatakse käibevarade ajastamise e iselikvideeruva võla printsiipi. Käibekapitali sobiva suuruse hindamiseks kasutatakse kohustuste ajastamise e iselikvideeruva võla printsiipi. 17. Käibevarasid saab jagada gruppidesse: püsikäibevarad ning pikaajalised, hooajalised või muutuvad käibevarad. Käibevarasid saab jagada gruppidesse: püsikäibevarad ning ajutised, hooajalised või muutuvad käibevarad. 18. Likviidsusriski on võimalik vähendada lühiajalise finantseerimise abil. Likviidsusriski on võimalik vähendada pikaajalise finantseerimise abil. Või: Likviidsusriski on võimalik suurendada lühiajalise finantseerimise abil. 19. Finantspaindlikkus on ettevõttele sobiliku finantsjuhtimise poliitika juurutamine.
annaabi.ee 
