VARAD (assets) Käibevarad (Short-Term Assets) Põhivarad (L Ostjate maksmata arved (Accounts Kontoritarbed Seadmed
rahavoogude aruanne Bilanss - raamatupidamisbilanss kajastab firma finantsolukorda teatud kuupäeval ehk reeglina aruande perioodi lõpul. Seega on tegemist hetkearuandega. Koostatakse tekkepõhiselt (rakendatud likviidsuse printiipi likviidsuse vähenemise suunas). Bilanss koosneb kahest poolest - vasakul on varad ja paremal kohustused. Mõlemad pooled on võrdsed. See on minevikuline aruanne, ega näita firma tänast seisu. Varad - käibe ja põhivarad, käibevarad on kiiresti realiseeritavad või ühe aasta jooksul tarbitavad varad. Käibevarade hulka kuuluks raha ja pangakontod, lühiajalised finantsinvesteeringud (kuni aastase tähtajaga väärtpaberid), nõuded ostjate vastu, eelseisvate perioodide kulud ja tootmis- ja valmistoodangu varud. Põhivarad on tootmises kasutatavad varad, mida rakendatakse pikema aja jooksul - tavaliselt üle aasta. Põhivara võib olla piiratud ja piiramatu kasutuseaga
oma lühiajalised kohustused tasuda. 1.Maksevõimetase Maksevõimetase näitab, mitu korda on käibevara kogumaksumus suurem lühiajaliste kohustuste kogusummast ja mitme euro ulatuses on ettevõttel olemas käibevara ühe euro lühiajaliste kohustuste tagamiseks. Maksevõime on liiga madal , sellisel juhul on ettevõttel raskusi lühiajaliste kohustuste tasumisega. Valem : Maksevõimetase (lühiajalise võlgnevuse kattekordaja) = käibevarad / lühiajalised kohustised 2015 7070311 =1,24 5706920 Näitajad 1,2-1,59 on rahuldav 2016 6458081 =1,5 4295914 Tulemus rahuldav 1.5 1.25 Maksevõime 2015 2016 2. Happetest ehk kiire maksevalmiduse kordaja / likviidsuskordaja Valem : Happetest= likviidsed käibevarad/lühiajalised kohustused Happetest on parem likviidusnäitaja kui maksevõime tase, kuna on konservatiivsem. Näitab kas
Müügitulu / põhivara käibekordaja = 4 000 000€ / 5 korda = 800 000€. Varude käibekordaja = Müüdud kaupade kulu (ehk realiseeritud toodete kulu) / varud Varud = Realiseeritud toodete kulu / Varude käibekordaja = (75%*4 000 000€) / 3 korda = 1 000 000€. Korrutasin 75%-ga, sest realiseeritud toodete kulu netokäive on kogu müügitulust. Leiame lühiajalise võlgnevuse kattekordaja valemi abil lühiajalised kohustused. Lühiajalised võlgnevuse kattekordaja = Käibevarad kokku / Lühiajalised kohustused kokku Lühiajalised kohustused kokku = Käibevarad kokku / Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = (Aktiva kokku – põhivara kokku) / Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = (2 000 000€-800 000€) / 2 korda = 600 000€ Saame välja arvutada ka kohustused. Võlakordaja (D/A) = võõrkapital (ehk kohustused) / varad kokku Võõrkapital = Võlakordaja * Varad kokku = 1.0 * 2 000 000€ = 2 000 000€
Raamatupidamise seadus Seaduse eesmärk õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva rmp ja finantsaruaruandluse korraldamiseks. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid IFRS Läbivaatamata kuid kehtivad seadused IAS (kokku 41) Raamatupidamise mõisted: Vara rmp kohulasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus · Käibevarad (e. Lühiajalised varad) · Põhivarad ( e pikajalised varad) Põhivarad- kõik pikaajalised üle 1 a. varad. Kasutusiga pikem kui 12 kuud. Ühikumaksumus on kõrgem piirmäärast. Riigiettevõtetel kindel ühikumaksumus. Kuuluvad esemed, mida ei planeerita ega kavatseta müüa. 1. Pikaajalised finantsinvesteeringud: aktsia;, teiste ettevõtete aktsiad ja tulu, mida ei kavatse müüa järgmise 12 kuu jooksul. 2
Puhaskasum 0 Väljamaksed omanikule 0 Omaniku kapital 30.06.05 300 000 Old Victorian Bed and Brekfast Finantsseisundi aruanne 30.06.2005 $ Varad Käibevarad Raha 88 000 Käibevarad kokku 88 000 Põhivarad Ehitised 350 000 Masinad ja seadmed 12 000 Mööbel 50 000 Põhivarad kokku 412 000 Varad kokku 500 000 Kohustised Pangavõlg 200 000 Kohustised kokku 200 000
Ülesanne-arvestustöö Uus raamatupidaja alustas tööd alates 01.02.2011. Tema käsutuses on bilanss eelmise aruandeaasta kohta seisuga 31.12.2010. ja bilanss seisuga 31.01.2011 Firma tegeleb suveniiride müügi ja konsultatsiooniteenuste osutamisega. Firmas töötab 3 inimest, kelle töö tasustamine toimub arvestuskuule järgneva kuu neljandal tööpäeval Kasutatakse nii tüki- kui ka ametipalka. Firma ei ole käibemaksukohustuslane Firmas toimusid järgmised majandustehingud: 1.) 01.02. saadi bürootarvete arve summas 154 EUR 2.) 03.02. tasutakse arveldusarvelt 01.02. saadud bürootarvete arve 3.) 04.02.arveldusarvelt kantakse üle töötajatele jaanuarikuu töötasud 4.) 07.02. väljastatakse kliendile konsultatsiooniteenuste osutamise arve 200 EUR, milline tasutakse sularahas kassasse 5.) 09.02. väljastatakse kliendile suveniiride müügiarve 600 toodet hinnaga 15 EUR/tk 6.) 10.02. tasutakse panga kaudu riigile kogu sotsiaalmaksu ja isiku tulumaksu võlg 7...
(200000-20000)/40/12*2 kuud= 750 Deprets. kulu - hoone -750 Akumul. depret. - hoone -750 Käibevarad (Short-Term Assets) Rahakäibe Nelson Lewis aruanne Majandustehingute kirjeldus Vekslinõue kuupäev (Business transactions) Raha (Cash) (Note receivable)
1,526 0 240,700 236 1,500 244,406 244,406 Raamatupidamisbilanss VARAD 31.12.20x1 Käibevarad Raha 7,300 Nõuded ja ettemaksed 5,000 Varud 900 Kokku käibevarad 13,200 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 230,762 Kokku põhivarad 230,762 KOKKU VARAD 243,962 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 0 Võlad ja ettemaksed 1,526 Kokku lühiajalised kohustised 1,526 Pikaajalised kohustised
Vara- raamatupidamiskohustlasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või väärtus. Käibevarad-ettevõttes olemasoleva raha lühiajalised investeeringud kauplemis eesmärgil. Põhivara- pikajaline kasutus, ei plaanita müüa. Kohustus- raamatupidamiskohustlasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Tekkinud minevikus toimunu tagajärjel, tulevikus toob kaasa rahast loobumise. Lühiajaline- tasuda järgneva 12 kuu jooksul, Pikaajaline- tasumistähtaeg rohkem kui 12 kuud. Omakapital- raamatupidamiskohustlase varade ja kohustuste vahe Tulu- aruandeperioodi sissetulekud millega kaasneb varade suureneminevõi kohustuste vähenemine ja mis suurendavad rpk omakapitali (v.a. omanike sissemaksed omakapitali). Tulu on see mis tegevuse käigus teenitakse. Kulu- aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad rpk omakapitali (v.a. omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist). Kasum/kahjum- rkp aruandeperioodi kulud...
Muutus 12%= X/319 557 = 38346,8 NetoKäive= 38346,8/X= 5% X=766936 ROE = omakapitali rentaablus= puhaskasum/omakapital= 319 557 /(70%*319 557)= 0,14 2. Firma käibe kogurentaablus möödunud aastal - 25% netokäive - 575 202 eurot 75% toodangust müüdi krediiti ja ülejäänud osa sularaha eest. Firma käibevara - 95 868 eurot. raha laekumise välde, kui nõuded ostjate vastu on 35 791 eurot: Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused. (keskmine) Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja= 95868 / 35791 = 2,67 1) Raha laekumise välde= 35 791 /[(575 202 *0,75)/360]= 35791/1198,3= 29,866 = 30 päeva 2) Uus debitoorne võlg 20*1198,3= 23966 3) Tootmisvarude käibesagedus= NK/varud=> 575202/X= 9 korda varud= 575202/9= 63911
607973.4 703922 Vana toote läbimüük -50,000 -25609.5956 218163 Turu-uuring -20,000 -50,000 -50,000 Kinnisvara 500,000 500,000 Tootmisliin -1,300,000 400,000 Tootmisliini jääkväärtus 400,000 532,364 1,772,085 Käibevarad 15% Dividendid 200,000 asub end ära, tuleks vastu võtta. WACC 12% -300000 -50,000 -50,000 1 2 3 4 tk 250,000 275000 302500 332750 eur/pudel 4.00 4.12 4.24 4.37 aastas aastas
Raamatupidamise põhialused Triin Muulmann 1.VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL · Assets = Liabilities + Equity KOHUSTUSED VARAD OMAKAPITAL VARAD ALLIKAD KOHUSTUSED Käibevarad Lühiajalised Pikaajalised Põhivarad OMAKAPITAL VARAD ALLIKAD Võlakohustused (laenud) Raha Ostjate ettemaksud Aktsiad ja väärtpaberid Võlad tarnijatele Nõuded ostjate vastu' Muud lühiajalised võlad Muud nõuded ja ettemaksud Varud Pikaajalised laenud Muud pikad kohustused Pikaajalised finantsinvesteeringud OMAKAPITAL Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Omakapital Omakapital- akt...
Ülesanne-arvestustöö Uus raamatupidaja alustas tööd alates 01.03.2011. Tema käsutuses on bilanss eelmise aruandeaasta kohta seisuga 31.12.2010 ja bilanss seisuga 28.02.2011 Firma tegeleb puitmaterjalide ja puutoodete müügiga. Firmas töötab 3 inimest, kelle töö tasustamine toimub arvestuskuu viimasel tööpäeval Kasutatakse nii tüki- kui ka ajapalka. Firma ei ole käibemaksukohustuslane Märtsikuus toimusid järgmised majandustehingud: 1.) 02.03. vastavalt töölepingule kompenseeritakse Karl Kangele tema korteri üürist 50%, mis esitatud arve järgi oli täis- summana 250 EUR Arvutage tekkinud erisoodustuselt erisoodustusmaksud ja kandke tähtaja saabudes Maksu-ja Tolliametile 2.) 03.03. tuuakse pangast sularaha kassasse summas 520 EUR 3.) 07.03. laekub arveldusarvele 1 560 EUR ostjate tasumata arveid 4.) 09.03. kirjutatakse välja arve materjalide müügi kohta 3 tihumeetrit hinnaga a` 65 EUR Materjal on laus arvel hinnaga a` 35 EUR 5.) 10.03. lae...
Varad Pank Kassa Lühiaj.fin.inv. Nõuded & ettem. D+ K- D+ K- D+ K- D+ K- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 käibed 0 0 0 0 0 0 0 0 saldo 0 * 0 * 0 * 0 * Ko ja Ok Laenukohustus Võlad &ettem. D- K+ D- K+ D- K+ D- K+ 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 ...
3. erinevused raamatupidamise arvestuses; 4. ühe ja sama suhtarvu puhul kasutatakse mitmesuguseid arvutamise meetodeid (nimi on üks kuid sisu on erinev) 2.2.1. Maksevõime analüüs Maksevõime e. likviidsuse suhtarvud Likviidsus näitab ettevõtte üldist maksevõimet ehk võimet tasuda õigeaegselt oma lühiajalisi kohustusi (ehk käibepassivad). Likviidsus iseloomustab ettevõtte võimet muuta ettevõtte käibeaktivad e. käibevarad maksevahenditeks. Kõige likviidsem käibevara on raha ja selle ekvivalendid. Teiste varade likviidsus sõltub sellest kui kiiresti ja kui lihtsalt suudetakse varasid konverteerida sularahaks võiselle ekvivalendiks. Käibevaradeks loetakse: · raha ja väärtpaberid · ostjate tasumata arved · kauba- ja tootmisvarud · muud käibevarad Samas (likviidsuse kahanemise) järjekorras esinevad nad ka bilansis. Jaotus näitab, et
Ülesanne A Firma raamatupidamisbilanss on seisuga 31 12 20XX a järgmine Varad Kohustused ja omakapital raha 15 978 kreditoorne võlgnevus 54 325 debitoorne võlgnevus 48 573 lühiajaline laen 35 151 tootmisvarud 54 964 kokku lühiajalised kohustused 89 476 kokku käibevara 119 515 põhivara 110 567 pikaajalised kohustused 51 129 lihtaktsiad 38 347 akumuleeritud kasum 51 129 kokku aktiva 230 082 kokku passiva 230 082 Ettevõtte finantsdirektor tahab laenata 31 956 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 6391 kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks 4793 lühiajalise laenu kustutamiseks 11 185 ma...
muutumist, võrreldes teiste ettevõttetega ja tööstusharu keskmisega. Finantssuhtarvud grupeeritakse viide rühma: · likviidsuse suhtarvud (liquidity ratio); · tegevuse efektiivsuse suhtarvud (activity ratio); · finantsvõimenduse suhtarvud (leverage ratio); · tulususe suhtarvud (profit ratio); · turuväärtuse suhtarvud (shareholder-return ratio). Lühiajalise maksevõime hindamine Puhas käibekapital Puhas käibekapital= käibevarad lühiajalised kohustused Mida suurem on puhaskäibekapital ehk töökapital, seda suurem on ettevõtte likviidsus ehk maksevõime. Puhas käibekapital määrab ära aktivate hulga mida finantseeritakse pikaajalistest allikatest ja mis ei nõua lähiajalisi makseid. Puhta käibekapitali suurus võimaldab hinnata likviidsete varade reservi, mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks kriisi korral.käibevarade konverteerimisel rahaks
1. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja, mis näitab, mitu korda on käibevara kogumaksumus suurem lühiajaliste kohustuste kogusummast. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = Käibevara / Lühiajalised kohustused Hea näitaja on 1,6 2. Likviidsuskordaja K näitab, mitu korda on likviidsete varade (käibevarad varud) kogumaksumus suurem lühiajaliste kohustuste kogusummast. Likviidsuskordaja = Käibevarad Varud / Lühiajalised kohustused Kui K on suurem kui 0,9, on maksevõime hea Kui K on 0,6-0,89, siis rahuldav Kui K on 0,3-0,59, siis nõrk Kui K on väiksem, kui 0,3, siis mitterahuldav · Likviidsuskordaja näitab ettevõtte maksevõimet (Likviidsuskordaja = käibel olev raha / lõhiajalised kohustused) pank tihti vaatab seda, et kas anda laenu või mitte.
toimus varude ja ettemaksete suurenemise tõttu . Oletame, et lühiajalised kohustused jäävad samaks. Sellisel juhul lühiajaliste kohustuste kattekordaja suurenemine on seotud käibevarade suurenemisega. Nüüd kuna maksevõime kordaja vähenemine sõltub siin käibevarade ja varude vahe vähenemisega( ma ei tea, kas ettemakseid ka arvestatakse maksevõime kordajasse?), siis kui kehtib olukord, et varud on suurenenud, samal ajal, kui muud käibevarad peale varude ei ole muutunud, siis on ülesande tingimused täidetud. Seega üheks võimaluseks on varude suurenemine, et kehtiks vastav olukord. Märkus: võimalikud on ka olukorrad, kus varud on suurenenud ning raha, lühiajalised finantsinvesteeringud või nõuded ostjatele on vähenenud, kuid vähem, kui on tõusnud varude hulk. 39. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte lühiajaliste kohustuste kattekordaja langenud samas kui maksevõime kordaja on tõusnud
toimus varude ja ettemaksete suurenemise tõttu . Oletame, et lühiajalised kohustused jäävad samaks. Sellisel juhul lühiajaliste kohustuste kattekordaja suurenemine on seotud käibevarade suurenemisega. Nüüd kuna maksevõime kordaja vähenemine sõltub siin käibevarade ja varude vahe vähenemisega( ma ei tea, kas ettemakseid ka arvestatakse maksevõime kordajasse?), siis kui kehtib olukord, et varud on suurenenud, samal ajal, kui muud käibevarad peale varude ei ole muutunud, siis on ülesande tingimused täidetud. Seega üheks võimaluseks on varude suurenemine, et kehtiks vastav olukord. Märkus: võimalikud on ka olukorrad, kus varud on suurenenud ning raha, lühiajalised finantsinvesteeringud või nõuded ostjatele on vähenenud, kuid vähem, kui on tõusnud varude hulk. 39. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte lühiajaliste kohustuste kattekordaja langenud samas kui maksevõime kordaja on tõusnud
Investeerimine - rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest Kasumiaruanne - ettevõtte finantsdokument, mis kajastab ettevõtte sisstulekuid ja väljaminekuid majandusaasta ( või mõne muu perioodi) vältel, annab ülevaate ettevõtte tulude allikatest Kaup - on ostu-müügi objektiks olev töö tulemus, millel on ainelis-esemeline (kombatav) vorm Käibevarad - ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta Netopalk - palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude (tulumaks, töötuskindlustusmaks jne) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks Palk - tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel.
Ettevõtlus Ettevõtlus ( e. tulunduslik tegevus) on igasugune tulu saamisele suunatud majandustegevus. Peale ettevõtjate võivad ettevõtlusega tegelda ka muud subjektid (isikud) nagu mittetulundusühingud, avaliku sektori asutused. Eelised Puudused Sõltumatus, uhkus saavutatu üle Ebakindlus, vähema oma vaba aega Otsusevabadus,eneserealiseerimine Mitmekesiste omaduste vajadus Suurema sissetuleku võimalus Bürokraatia Ühiskonna tuntust Läbikukumine, pankrotistumine Ettevõtluseks võib pidada kõiki tegevusi, milles on:eesmärk, risk mitte saavutada eesmärki, vajadus planeerida oma tegevust, vajadus kaasata erinevaid ressursse (raha, aeg, jne.) Ettevõtlus keskkonnatüübid: Poliitiline, majanduslik, tehnoloogiline, sotsiaalne keskkond. Ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või ...
Tööloomad Produktiivloomad (põhikarja veised, kõik peale tööloomade) Mitmeaastased istikud Käibevara hulka kuuluvad ettevõtte kasutuses mingil ajahetkel olevad ainelised ja materiaalsed käibevahendid ja ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivalt ringlevad rahasummad. Suur osa käibevahenditest asub tootmises tootmisvarudena ja lõpetamata toodanguna. Tootmis käigus kasutatakse käibevarad täielikult ära ning nende koguväärtus kantakse üle lõpptoodangule. Käibevarad on: Nuumloomad (naha, rasva, villa ja liha saamiseks kasvatatavad) 13. Kapitali mõiste. Põhi- ja käibekapital. 14. Kulude liigitus(liigitusülesanne). Kulud-tootmises tarbitud sisendite väärtus. 1. Reageerimise järgi tootmismahu muutumisele (käitumuslikud aspektid) o Püsikulud (hooned, seadmed, palk, hooldusremont)
Moodsalt finantsjuhilt tänapäeval oodatakse, et ta endiselt oskaks arvutada ja loogiliselt mõelda. Samal ajal peab ta olema hea suhtleja ja esineja ning olema valmis muutusteks, olema kursis ja mõistaks viimaseid tehnoloogia trende. Peab olema pühendunud valdkonnale, milles ollakse parasjagu tegev, sellisel juhul osatakse muutustega kaasas käia. (Truuvek) Investeerimiseks on oluline, et finantsjuht hindab olemasolevaid vahendeid ja määrab kindlaks põhi- ja käibevarad. Juhul kui on näha, et vahendeid napib mingi vajaduse täitmiseks, siis finantsjuht otsib erinevaid võimalusi, et vahendeid juurde saada. (Leesmäe) Toomast Truuverk on öelnud: „Kui finantsjuht ei ole oma ülesannete kõrgusel, siis võivad otsused olla kehvemad, kui võiksid olla. Ja kui otsused jäävad keskmiselt kvaliteedilt nõrgaks, jätab soovida kogu firma sooritusvõime.“ (Äripäev) 2015. aasta lõpu seisuga andsid Eesti suuremate ettevõtete finantsjuhid tulevastele
üsna sageli ka oskamatus juhtida käibekapitali. Majandusraskustesse võib sattuda ka kasumis ettevõte, mis näiteks kasvab liiga kiiresti. Põhjuseks suutmatus juhtida varude ja debitoorse võla kontrollimatut kasvu. Olulisemad mõisted: Käibevarad ettevõtte investeeringud käibevaradesse (raha ja pangakonto, varud, debitoorne võlgnevus muud lühiajalised varad.) Puhas käibekapital = ettevõtte käibevarad lühiajalised kohustused 21. Väärtusnäitajate P/B ja P/E arvutamine ning tõlgendamine -E earnings per share (puhaskasum aktsia kohta), P aktsia turuhind, B- bilansiline väärtus Tulu aktsia kohta (P / E suhe) = Aktsia turuhind / (puhaskasum / aktsiate arv) Näitab kuivõrd suureks hindab turg ettevõtte väärtust võrreldes aastase puhaskasumiga. Aktsia turuhinna ja aktsia bilansilise väärtuse suhe (P / B suhe)
d. soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused Question 6 Amortiseeritav osa on a. vara soetusmaksumus miinus tema bilansiline jääkmaksumus b. vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus c. vara soetusmaksumus miinus tema akumuleeritud kulum d. vara soetusmaksumus miinus tema aruandeaasta kulum Question 7 Raamatupidamise põhivõrrand on a. omakapital = varad - kohustused b. käibevarad + põhivarad = aktiva c. varad = kohustused + omakapital d. aktiva = passiva Question 8 Nõue, mis on väljendatud USA dollariteks a. tuleb dollari kursi muutumisel ümber hinnata b. tuleb raamatupidamises kajastada USA dollarites c. tuleb raamatupidamises kajastada Eesti kroonides d. tuleb raamatupidamises kajastada nii kuidas on lihtsam Question 9 Lühiajaline kohustus on kohustus a. mis tuleb hüvitada ühe aasta või ettevõtte normaalse talitustsükli jooksul b
ETTEVÕTTE RAHANDUS CORPORATE FINANCE Kristo Krumm Ettevõtte rahandus Kristo Krumm SISSEJUHATUS Kursusel läbitavad põhiteemad: Ettevõtte rahanduse probleemid ja meetodid. Finantsjuhtimise eesmärgid, ettevõtte raamatupidamis- ja rahandusmudelid. Rahandusotsused ja firma eesmärk. Raha ajaväärtus, väärtpaberite hindamise alused, risk, oodatav tulumäär ja selle dispersioon, valikud riski ja oodatava tulumäära vahel, portfelliteooria ja finantsvarade hindamine, investeeringute hindamise põhimeetodid, ettevõtte väärtus, kapitali eelarvestamine, kapitali struktuur ja finantseerimisviiside ülevaade, finantsanalüüsi alused ja informatsiooniallikad. Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loo...
olukorda. Bilanss koostatakse tekkepõhiliselt, koosneb kahest poolest- vasak pool kajastab ettevõtte käes olevaid varasid ja parem pool iseloomustab nende varade moodustais allikaid. Varade ja kohustuste vahe moodustab ettevõtte omakapitali. Varade pool on ülesehitatud lähtuvalt varade likviidsusest alustades kõige likviidsemast. Kohustuste pool on samuti likviidsuse alusel, kuid siin on see ülesehitatud ajalise likviidsuse põhjal. Ettevõtte varad jaotatakse käibe- ja põhivaradeks. Käibevarad on 1 aasta jooksul realiseeritavad või tarbitavad varad. Siia kuuluvad nt raha ja pangakontod, lühiajalised finantsinvesteeringud, nõuded ostjate vastu, eelseisvate perioodide kulud ja varud. Varud jagunevad kaheks: tootmisvarud ja valmistoodangu varud. Käibevarad, mida on vimalik kergesti rahaks muuta nimetatakse likviidseteks varadeks. Põhivarad on toodangu tootmiseks 5
Mida suurem on arvnäitaja seda parem. Nagu näha siis on see arv kahekordistunud võrreldes aastaga 2007. Soliidsuskordaja = Omakapital / Kogukapital *100 31.12.2007 Soliidsuskordaja = 562 224/752 451*100=74% 31.12.2008 Soliidsuskordaja = 655 889/795 784*100=82% Üllatavalt kõrged nätajad. See näitab, et suur osa kogukapitalist on finantseeritud. Tavaliselt jääb see arv 30-40% vahele. Varude osatähtsuse käibevarades = Varud / Käibevarad *100 31.12.2007 Varude osatähtsuse käibevarades = 98 783 / 752 451 * 100 = 13,1% 31.12.2008 Varude osatähtsuse käibevarades = 104 382 / 795 784 * 100 = 13,1% Siid võib nähal, et varude näitajad on jäänud sammaks. Ettevõte peaks tegelema varude vähendamisega. Tasuvuse valemid ROA ( Return On Assets) = Puhaskasum / Koguvara * 100 31.12.2007 ROA = 34 768 / 752 451 *100 = 4,6% 31.21.2008 ROA = 48 694 / 795 784 * 100 = 6,1%
reservkapital d. aktsiate ostmisel üle nimiväärtuse saadud tasud Question 14 Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis a. soetusmaksumuses b. soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused c. neto realiseerimismaksumuses d. õiglases väärtuses Question 15 Raamatupidamise põhivõrrand on a. omakapital = varad - kohustused b. aktiva = passiva c. käibevarad + põhivarad = aktiva d. varad = kohustused + omakapital Question 16 Kaetav väärtus a. on võrdne kõrgemaga vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) ja kasutusväärtusest b. on võrdne kõrgemaga vara soetusväärtusest ja kasutusväärtusest c. on võrdne kõrgemaga vara bilansilisest maksumusest ja kasutusväärtusest d. on võrdne kõrgemaga vara kaetavast väärtusest ja õiglasest väärtusest Question 17 Ettevõttel lasub laenukohustus. Iga kuu 5
investorite, klientide, töötajate ees; PANKROT – võlgniku maksejõuetuks kuulutamine kohtu ees. AKTSIA – väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. BILANSS – raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. Iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisukorda. AKTIVA – käibevarad ja põhivarad PASSIVA – kohustused ja omakapital PALK – tasu tehtud töö eest. BRUTOPALK – töötasu, mis on märgitud töölepingus ja millest pole veel maha arvestatud makse.(pensionimakse, tööstuskindlustus) NETOPALK – töötasu, millest on maksud maha arvestatud, mille töötaja kätte saab. BÖRS – organiseeritud turg väärtpaberitega (aktsiatega, võlakirjadega, derivatiivide jne) või teatud kaupadega.
Ülesanne NB ! Tegemist on näidisülesandega eksamile tuleb SARNANE ülesanne, kuid kindlasti mitte SAMADE tehingutega ! Oluline on mitte niivõrd saada kokku tasakaaalus olev bilanss, vaid näidata mida te teate (abitabel!). Punkte saab raamatupidamisalaste teadmiste, mitte arvutusoskuse eest ! Kajasta toodud esialgses bilansis järgmised lõpetamis- ja korrigeerimiskanded, lahenduskäigu selgitamiseks täida tabel: 1. Kassas olevas sularahas sisaldub 20 USD-d. Need on kajastatud tehingupäeva kursiga 1USD = 1EUR, bilansipäeva kurss on 1 USD = 0,8 EUR 2. Väärtpaberitena on kajastatud 20 ettevõtte AA aktsiat, mille eest nende soetamisel maksti a´10 eurot (bilansipäeval on nende õiglane väärtus a´ 12 eurot) ning 3 ettevõtte BB aktsiat, mille eest soetamisel maksti samuti a´10 eurot (bilansipäeval on nende raamatupidamislik väärtus 14 eurot). 3. Nõuete inventeerimisel selgub, et osa nõudeid on aruandeaastal m...
Kordamisküsimused: Raamatupidamise alused 1. Mõistad Varad Põhi- ja käibevarad Kohustis Raamatupidamiskohustlase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmusest ja millest vabanemine eeldavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. Omakapital varade ja kohustiste vahe Kasum(kahjum) Aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu Majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemise või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb, välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali.
7) majandustehingut kirjendavat RPK-d esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. RAAMATUPIDAMISKOHUSTUSLANE- RIIK , kohaliku OV ÜKSUS, Era voi avalik- õiguslik juriidiline isik, FIE, välismaa äriühingu filiaal Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga RPK finantsseisundit: Varad, kohustused ja omakapital (Bilansi valem?) Aktiva ja passiva Käibevarad ja põhivarad Võõrkapital, omakapital Lühiajalised ja pikaajalised kohustused Bilansi maht Bilansi maht suureneb, kui Saadakse varasid väljastpoolt, kas kohustuste või omakapitali arvel Bilansi maht väheneb, kui Antakse varasid ära kohustuste katteks, vähendatakse osakapitali või jagatakse dividende Rahavoogude aruandes kajastatakse RPK aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevus
Mida suurem on kordaja seda parem on ettevõtte seis. Suhtarv näitab kui palju käibevara on 1 krooni lühiajalise kohustuse kohta. Ettevõtte maksevõime on nõrk. 2010 aasta lõpu seisuga saab ettevõtte tasuda kohe ära vaid veerand oma lühiajalistest kohustustest käibevara arvelt. Kuigi pool käibevarast moodustavad varud, mille realiseerimine võib võtta mitmeid kuid, ei näe ma vajalikuks edasi analüüsida, sest käibevarad moodustavad kõigest 1,5-2,5% kogu varast. Põhitegevuse efektiivsus Vara käibekordaja=Müügitulu/keskmine vara 2007 2008 2009 2010 Vara käibekordaja 0,39 0,39 0,33 0,30 Vara käibekordaja näitab mitu krooni toodab vara 1 kroon. Ettevõtte seis on läinud halvemaks - ettevõtte vara toodab 2010 aastal 30 senti 1 vara krooni kohta.
õigeaegselt kustutada. Uuritakse kas firmal on küllaldaselt raha või raha ekvivalente, et täita oma kohustusi. Likviidsust võib omakorda vaadelda lühiajalise ja pikaajalise likviidsusena. Lühiajalise likviidsuse uurimise korral võrreldakse firma käibevarasid ja lühiajalisi kohustusi. Lühiajalise likviidsuse näitajatest on eelkõige huvitatud organisatsioonid või isikud kes annavad firmale lühiajalist laenu. Lühiajalise likviidsuse näitajad on järgmised: Puhas käibekapital = käibevarad - lühiajalised kohustused Mida suurem on puhaskäibekapital ehk töökapital, seda suurem on ettevõtte likviidsus ehk maksevõime. Puhas käibekapital määrab ära aktivate hulga mida finantseeritakse pikaajalistest allikatest ja mis ei nõua lähiajal makseid. Puhaskäibekapital polegi suhtarv vaid rahaline suurus ja sellest tulenevalt ei ole ta firma suurust ja tegevusmahtu arvestamata otsehinnanguteks kohane vaid teda tuleb vaadata seoses firma teiste varade ja kohustustega.
ostjad, finantskonsultandid, maksuhaldurid... 3. Varade klassifikatsioon Põhivarad, pikaajalised varad kasutusaeg üle 12 kuu pikaajalised finantsinvesteeringud, kinnisvara investeeringud, bioloogilised varad, immateriaalsed põhivarad( batendid,litsensid, arvuti tarkvara kui erldatav, firma väärtus..) materiaalsed põhivarad(masinad, seadmed, hoone, maa..), piiratud kasutusaeg, piiramatu kasutusaeg(kuid väärtus ei vähene, nt maa) Käibevarad, lühiajalised varad raha, lühiajalised finantsinvesteeringud, nõuded (ostjate võlad), ettemaksed (ja tagasinõuded), kõik varad ja varud (mis ettevõttesse kuuluvad, tooraine ja materjal, valmistoodang, kaup müügiks, ettemaksed tarnijatele varude eest..), bioloogilised varad. 4. Kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks Lühiajalised kohustused : tasumistähtaeg on järgnevad 12 kuu jooksul.
Tulumaks -28 836 -13 788 Aruandeaasta puhaskasum 131 364 62 812 Võrdlusek Bilanss 31.12.2009 s 2008 31.12.200 AKTIVA 6 Raha 307 745 228 333 Nõuded klientide vastu 36 667 36 667 Kokku käibevarad 344 412 265 000 Põhivara (soetusmaksumuses) 1 400 000 1 400 000 Kulum (akumuleeritud) -210 000 -70 000 Kokku põhivara 1 190 000 1 330 000 Kokku aktiva 1 534 412 1 595 000 PASSIVA Võlad tarnijatele** 60 000 60 000 Maksuvõlad - palgaga seotud* 10 400 10 400
aastal likviidsuspuhver 412 päeva ning 2010. aastaks oli see märgatavalt kerkinud 454 päevale. Näeme, et ettevõttel on puhvrit, millega taandada jooksvat finantseerimisvajadust või finantseerida müügitulude kasvu. Kuna AS STV näitajad on halvemad kui AS Starmanil, siis võiks või peaks AS STV leidma endale juurde rohkem kliente, kes tasuvad kiiremini või suurendama healoomulisi lühiajalisi kohustusi. 3.1.3 Maksevalmidus (%) Likviitsed käibevarad x 100 Lühiajalised kohustused Antud tulemustega saame näha, kas ettevõtted on suutelised tasuma oma lühiajalisi kohustusi bilansipäeva seisuga AS STV näitajad olid 2009. aastal 192% ja 2010. aastal 231%. AS Starman näiajad oli 2009. aastal 35% ja 2010. aastal 22% 13
250 ja enam 165 173 182 191 195 196 194 186 Kokku 103 833 108 884 112 760 113 765 117 398 120 450 127 622 131 650 Allikas: Statistikaamet, 2019. ER025 LÜHENDATUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE mikroettevõtja peab esitama bilansis vähemalt: VARAD KOHUSTISED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustised Käibevarad s.h. eraldised Pikaajalised kohustised Põhivarad s.h. eraldised KOKKU KOHUSTISED Aktsia- või osakapital nimiväärtuses Sissemaksmata osakapital KOKKU OMAKAPITAL KOKKU VARAD KOKKU KOHUSTISED JA OMAKAPITAL NÄIDE PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTTE TEGEVUSARUANDEST AUDIITORTEENUSE LIIGID
• Maa ei ole kvaliteedilt ühesugune • Maa kasutamine on seotud asukohaliselt Põhivarad • ... Hulka kuuluvad vahendid ja muud väärtused, mis on ettevõtte bilansis pikema aja vältel läbides mitu tootmistsüklit ning säilitades seejuures oma esialgse kuju • Liigitatakse: tootmise põhivarad ja tootmisvälised põhivarad • Põllumajandustootmise põhivarasid saab liigitada: põllumajanduslikud, põllumajandusvälised ja üldmajanduslikud Käibevarad • ... Majandusüksuse käsutuses mingil hetkel olevad ainelised ek materiaalsed käibevahendid ja ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivad rahasummad • Käibevarade struktuur: 1) tootmisvarud (söödad ja allapanu, seeme ja istutusmaterjal) 2) lõpetamata toodang (noor- ja nuumloomad, lõpetamata toodang) 3) valmistoodang, rahalised vahendid ja vahendid arveldustes Kapital • ... Töisest varast võõrandunud kasutoov aineline vara.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksundus Kätlin Kaera RP121 KÄIBEVARADE ARVESTUS Referaat Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus 1 Käibevarade liigitus 2 Rahaliste vahendite arvestus 3 Nõuete ja ettemaksete arvestus 4 Varude arvestus 4.1 Varude arvestussüsteemid 4.1.1 Varu pidevat arvestussüsteemi iseloomustustavad punktid 4.1.2 Varu perioodilist arvestussüsteemi iseloomustavad punktid 4.2 Varu hindamise meetodid 4.2.1 Individuaalmaksumuse meetod 4.2.2 Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod 4.2.3 FIFO-meetod 5 Kokkuvõte 6 Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Käibevara on majandusüksuse käsutuses mingil hetkel olevad ainelised ehk materiaalsed; ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivalt ringlevaid rahasummad ehk käibekapital. Lähtudes majandusüksuse...
Aastaaruande koostamine ja analüüs Rita Sikk 2012 Raamatupidamisaruandluse analüüs Finantsanalüüs on ettevõtte möödunud, käesoleva ja tulevikus oodatava rahandusliku olukorra hindamine. Igal huvigrupil on anlüüsi tegemisel oma eesmärk. Finantsanalüüsi vajadus tekib kui ees on: - Laenutaotlus - Ettevõtte ost või müük - Seaduste täitmise kontroll - Hinnangu andmine juhtkonna tegevustele - Aktsiate emiteerimine - Lepingute sõlmimine (suuremate) Raamatupidamisaruandluse analüüs Vajalik on analüüsitava ettevõte raamatupidamisarvestuse võtete piisav tundmine. Analüüsitavad raamatupidamisaruanded: - Bilanss - Kasumiaruanne - Rahavoogude aruanne - Omakapitali muutuste aruanne Finantsaruanded on määratud eelkõige välistarbijale. Finantsanalüüs lähtub sellest, et analüüsi infoallikaks on aastaaruandes ja avalikes materjalides firma majandusharu kohta sisalduv. Raamatupidamisaruandluse analüüs Analüüsi ...
- sularaha ja arvelduskontod; - lühiajalised väärtpaberid; - lühiajaline võlgnevus ehk nõuded; - varud. 1 rühma SUHTARVUDE näitajad on: 1. PUHASKÄIBEKAPITAL (PKK) on summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat. Mida suurem on tulemus (PKK), seda suurem on ettevõtte likviidsus. PKK = käibevarad lühiajalised kohustused Kuid likviidsuse tase sõltub käibevarade koosseisust ehk struktuurist. 2. LÜHIAJALISE VÕLGNEVUSE KATTEKORDAJA (LVKK) see näitab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaraga. Näitaja madal väärtus võib olla signaaliks kreeditoridele, et sel käibevarad .
Graafik 1. Suurimad muudatused bilanssis. (Kahe aasta tulemused on kokku liidetud ning leitud, kui suure protsenid teatud aasta näitaja sellest summast moodustab) 3.2. Erinevad näitajad Käibekapital = käibevara – lühiajalised kohustused 2012. aasta käibekapital = 950436 – 750624 = 199812(€) 2013. aasta käibekapital = 854188 – 498715 = 355473(€) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused. 2012. aasta lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = 950436 / 750624 =1,27. 2013. aasta lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = 854188 / 498715 = 1,7. Heaks loetakse kattekordajat 1,6 või enam, nõrgaks 1,1 ja vähem. Maksevõime- ehk likviidsuskordaja = (käibevara – varud – ettemaksud) / lühiajaliste kohustused 2012. aasta maksevõimekordaja = (950436 – 286916) / 750624 = 0,88. 2013. aasta maksevõimekordaja = (854188 – 213818) / 498715 = 1,3.
(Higgins 1989, lk 63). Käesoleva töö autor on rakendanud eelpool toodut oma töö teises peatükis, kus võrreldakse ühe ettevõtte näitajaid kolme aasta baasil ning võrreldakse neid uuritava ettevõttega samas tegevusvaldkonnas tegutsevate ettevõtete keskmiste näitajatega. Enamlevinud maksevõime näitajaks on lühiajalise võla kattekordaja: käibevarad Lühiajalise võla kattekordaja = (1) lühiajalised kohustused Siin võrreldakse käibevarade üldsummat lühiajaliste kohustustega ehk siis kajastab see suhtarv ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaraga. Kreeditoride seisukohalt vaadatuna on seda parem, mida suurem on antud suhtarvu väärtus. Ettevõtte
analüüsi tulemus ning seega on oluline interpreteerida profesionaalsus kogemust. Analüüsi tulemused sõltuvad aruandluse korrektsuse ja õigsuse kvaliteedist. Raamatupidamise siseeeskiri kas üldse on olemas ja milline on selle kvaliteet. Maksevõime suhtarvud ehk likviidsuse suhtarvud maksevõime all mõeldakse ettevõtte võimet õigeaegselt tasuda oma võlgnevused. Tavaliselt kustutatakse lühiajaline võlgnevus käibevarade arvelt. Vastavalt likviidsusele jaotatakse käibevarad 4 suuremasse rühma: 1. sularaha ja pangakontod 2. lühiajalised väärtpaberid 3. lühiajaline võlgnevus (nõuded) 4. varud 1. rühm. Selle rühma suhtarvud näitavad ettevõtte kreeditoride nõuete katmise võimalust. Esimene näitaja selles rühmas oleks puhas käibekapital summa mille võrra käibevahendite maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summa. Puhas käibekapital = käibevara - lühiajalised kohustused
analüüsi tulemus ning seega on oluline interpreteerida profesionaalsus kogemust. Analüüsi tulemused sõltuvad aruandluse korrektsuse ja õigsuse kvaliteedist. Raamatupidamise siseeeskiri kas üldse on olemas ja milline on selle kvaliteet. Maksevõime suhtarvud ehk likviidsuse suhtarvud maksevõime all mõeldakse ettevõtte võimet õigeaegselt tasuda oma võlgnevused. Tavaliselt kustutatakse lühiajaline võlgnevus käibevarade arvelt. Vastavalt likviidsusele jaotatakse käibevarad 4 suuremasse rühma: 1. sularaha ja pangakontod 2. lühiajalised väärtpaberid 3. lühiajaline võlgnevus (nõuded) 4. varud 1. rühm. Selle rühma suhtarvud näitavad ettevõtte kreeditoride nõuete katmise võimalust. Esimene näitaja selles rühmas oleks puhas käibekapital summa mille võrra käibevahendite maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summa. 5
(faktoor, faktooringu andja) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik, nt kaupade ostja) vastu. 16. Käibekapitali sobiva suuruse hindamiseks kasutatakse käibevarade ajastamise e iselikvideeruva võla printsiipi. Käibekapitali sobiva suuruse hindamiseks kasutatakse kohustuste ajastamise e iselikvideeruva võla printsiipi. 17. Käibevarasid saab jagada gruppidesse: püsikäibevarad ning pikaajalised, hooajalised või muutuvad käibevarad. Käibevarasid saab jagada gruppidesse: püsikäibevarad ning ajutised, hooajalised või muutuvad käibevarad. 18. Likviidsusriski on võimalik vähendada lühiajalise finantseerimise abil. Likviidsusriski on võimalik vähendada pikaajalise finantseerimise abil. Või: Likviidsusriski on võimalik suurendada lühiajalise finantseerimise abil. 19. Finantspaindlikkus on ettevõttele sobiliku finantsjuhtimise poliitika juurutamine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
