Finantsjuhtimise KORDAMISKÜSIMUSED (0)

Q: Kuidas mõista väärtuse olemust?

Vastus leiad õppematerjalist: Finantsjuhtimise KORDAMISKÜSIMUSED

Q: Mis on raha ajaväärtus?

Vastus leiad õppematerjalist: Finantsjuhtimise KORDAMISKÜSIMUSED

Q: Mis on raha tulevikuväärtus?

Vastus leiad õppematerjalist: Finantsjuhtimise KORDAMISKÜSIMUSED

Q: Mis on raha nüüdisväärtus?

Vastus leiad õppematerjalist: Finantsjuhtimise KORDAMISKÜSIMUSED

Q: Mida nimetatakse investeeringuks?

Vastus leiad õppematerjalist: Finantsjuhtimise KORDAMISKÜSIMUSED

Q: Mida nimetatakse käibevaradeks?

Vastus leiad õppematerjalist: Finantsjuhtimise KORDAMISKÜSIMUSED

Q: Millistest komponentidest koosneb kasum finantsinvesteeringult?

Vastus leiad õppematerjalist: Finantsjuhtimise KORDAMISKÜSIMUSED

Q: Mis on kapital ja mida selle all mõistetakse?

Vastus leiad õppematerjalist: Finantsjuhtimise KORDAMISKÜSIMUSED

Q: Milline on nõutav kapitali struktuur finantsjuhtimises?

Vastus leiad õppematerjalist: Finantsjuhtimise KORDAMISKÜSIMUSED

Q: Mis on finantsplaneerimine?

Vastus leiad õppematerjalist: Finantsjuhtimise KORDAMISKÜSIMUSED

Tallinna Ülikool - Majandus - Finantsjuhtimine

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas mõista väärtuse olemust?
Mis on raha ajaväärtus?
Mis on raha tulevikuväärtus?
Mis on raha nüüdisväärtus?
Mida nimetatakse investeeringuks?
Mida nimetatakse käibevaradeks?
Millistest komponentidest koosneb kasum finantsinvesteeringult?
Mis on kapital ja mida selle all mõistetakse?
Milline on nõutav kapitali struktuur finantsjuhtimises?
Mis on finantsplaneerimine?
Millele tugineb lühiajaline finantsplaneerimine?
Mida näitavad rentaabluse suhtarvud?
Mida näitavad kapitali struktuuri suhtarvud?
Mis on kasu kapitalilt?

Selgitada finantsjuhtimise mõistet;

Finantsjuhtimine e. rahaliste ressursside juhtimine on majandussubjekti rahaliste ressurssidega kindlustamine, nende ratsionaalne suunamine ja kasutamine. Finantsjuhtimine kajastab majandussubjekti rahaliste allikate moodustamise ja kasutamise ning rahaliste tehingutega seonduvaid suhteid.

Kuidas mõista väärtuse olemust?

Hinnanguliselt seisneb vara väärtus väärtuse olemuse printsiibist tulenevalt tema vahetatavusest teis(t)e objekti(de) vastu.

Mida nimetatakse tehinguobjekti õiglaseks turuväärtuseks?

Tehinguobjekti õiglane turuväärtus on võrdne rahahulgaga, mida maksaks ostja tehingu toimumisel müüjale järgmistel tingimustel:
•ostja ega müüja ei ole tehingut puudutava välise surve all;
•mõlemad omavad täielikku olulist informatsiooni tehingu objekti ja tehingu tingimuste kohta;

Nimeta väärtuse hindamise põhilised meetodid ja selgita nende sisu;

•kuludel tuginevad meetodid – hinnatakse soetamise maksumust (kasutatakse asendamis- ja taastamisväärtuse hindamiseks ning spetsiifilise kasutusega objektide ja immateriaalsete varade hindamiseks);
•tuludel tuginevad meetodid – oodatavate rahavoogude diskonteerimise meetod, mille puhul hinnatakse soetatava objekti poolt tulude genereerimist ja riske (kinnisvara, väärtpaberite ja ettevõtete hindamiseks. Vt. näide lisa 1);
•turuvõrdlustel tuginevad meetodid – väärtuse hindamise aluseks on analoogiliste objektidega turul tehtud tehingud (kinnisvara, masinad , seadmed ja sõidukid, võimalusel ka väärtpaberite hindamiseks).

Mis on raha ajaväärtus?

Raha ajaväärtus ehk hetkeväärtus on kaupade ja teenuste hulk, mida saab raha eest mingil hetkel osta.

Mis on raha tulevikuväärtus?

Raha tulevikuväärtus (FV, future value) on raha väärtus tulevikus, milleni tänane rahasumma aja jooksul kasvab antud intressimäära juures.

Raha väärtust tulevikus mõjutavad kolm põhitegurit?AIA

algsumma – tänane saadud või investeeritud rahasumma;
intressisumma – raha kasutamise eest või laenu andmisel teenitud rahasumma või ka inflatsioon ;
ajaperiood – aeg või perioodide arv, mille jooksul toimub intressi arvutamine.

Mis on raha nüüdisväärtus?

Raha nüüdisväärtus (PV, present value) on tulevikus saadava rahasumma praegune väärtus ehk diskonteeritud raha väärtus.

Mida nimetatakse investeeringuks?

Investeering on pikaajalise kasu eesmärgil tehtav rahapaigutus.

Mis on reaalinvesteering ja mis on finantsinvesteering?

•reaalinvesteeringud – käibevarade suurendamine varude näol, materiaalse ja/või immateriaalse põhivara soetamine
•finantsinvesteeringud – raha paigutamine väärtpaberitesse, osaluste omandamine

Nimeta finantsjuhtimise eesmärgid;

Finantsjuhtimise eesmärgiks on tagada majandussubjekti jätkusuutlik areng, milleks tuleb tagada optimaalne kasum, minimeerida kulusid , hoiduda finantsraskustest ja pankrotist.

Nimeta finantsjuhtimise ülesanded; kipk

kapitali moodustamine,
investeeringute planeerimine ,
põhivara juhtimine
käibevarade juhtimine.

Finantsotsuste eesmärgid EOA

Finantsotsused langetatakse põhiliselt kolme eesmärgi saavutamiseks:
•ettevõtte väärtuse maksimeerimine ;
•omanike (aktsionäride) rikkuse maksimeerimine;
• aktsia hinna maksimeerimine.
Finantsotsused jaotuvad tinglikult kolme kategooriasse:
• finantseerimisotsused, ehk kapitali struktuuri kujundamisega seotud otsused (raha hankimine );
• investeerimisotsused, ehk ressursside paigutamisega seotud otsused;
• dividendiotsused – määravad, kui suur osa teenitud kasumist reinvesteerida ning kui suure osa jaotada firma omanikele dividendidena.

Loetle investeeringute planeerimise etapid ja anna nende lühiiseloomustus;PREV

investeerimisprojektide läbivaatamine;

investeeringu rahavoogude arvutamine - saadakse investeerimise tulemusena (näiteks ettevõtte käikuandmine – äriprojekti , kui terviku realiseerimine ; ettevõtte täiendava tootmisliini käivitamine jne). Lisandunud rahavood arvutatakse perioodilisuse põhimõttest lähtuvalt (näiteks aasta(d)).

investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine - Investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine teostatakse investeeringu ja investeeringu finantseerimise otstarbekuse väljaselgitamiseks EBITDA baasil.

investeerimisprojekti valik - peab ettevõtja arvestama oma kavandatud äriideega ja selle äriidee realiseerimiseks kavandatud investeerimisprojektiga. Otstarbeka investeerimisprojekti väljaselgitamiseks on hädavajalik teada investeerimisprojekti realiseerimisel saadavaid rahavoogusid ja valiku teostamiseks omada alternatiivseid võimalusi investeerimiseks.

Selgita investeerimisprojektide hindamise kriteeriume ja nende arvväärtuste suurust – tasuvusaeg , NPV, IRR, PI;

•tasuvusaeg - ajavahemik, mille jooksul projekti/investeeringu realiseerimisest saadud tulu arvestuslikult katab projekti/investeeringu käivitamiseks tehtud kulud, ehk tasuvusaja jooksul katavad projektist/investeeringust saadud tulud investeeritud summa ning peale tasuvusaja lõppu annab projekt/ investeering puhastulu .
•praegune puhasväärtus – NPV - on tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuste summa, millest on maha lahutatud esialgne investeering. NPV mudel võimaldab kõige paremini mõõta projekti efektiivsust .
•sisemine tasuvus – IRR - on projekti tegelik kasuminorm ehk projekti sisemine tulumäär ja see näitab, millise rentaabluse projekt tegelikult annab. Sisemine tulumäär näitab, mitme protsendi võrra aastas kasvab keskmiselt projekti paigutatud kapital . Sisemine tulumäär peab olema alati suurem kui nõutav tulumäär (näiteks kapitali kaalutud keskmine hind).
• kasumiindeks – PI - kajastab projekti kasumlikkust suhtarvuna. Kasumiindeks leitakse tulevaste diskonteeritud rahavoogude summa jagamisel esialgsete investeeringu kuludega.

Selgita mõistet finantsturg ;

Finantsturg (inglise financial market ) on turg , mille kaudu liigub raha neilt , kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud, neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga ehk finantsturg on koht, kus toimub finantsvahendite liikumine.

Mida nimetatakse põhivaradeks ja kuidas need jagunevad?

Põhivara on tulu saamiseks kestvalt kasutatav vara. Põhivarad jagunevad:
• pikaajalised finantsinvesteeringud;
• kinnisvara investeeringud ;
• materiaalne/immateriaalne põhivara.

Loetle põhivarade maksumused ja kirjelda nende sisu;

• soetusmaksumus – varade omandamise või ehitamisega seotud kulud (põhivara hind, veokulud , montaaži ja seadistamiskulud, notaritasud, jne) ja põhivara rekonstrueerimisel lisanduvad rekonstrueerimiskulud.
•põhivarade taastamismaksumus – kulutused põhivara taastamiseks nüüdisaegsetes tingimustes tootmiseks ja teenuste osutamiseks;
•turuväärtus ehk realiseerimismaksumus – turuhind , millega saab põhivara müüa;
•kasutusväärtus – vara kasutamisel müügituluna genereeritavate rahavoogude nüüdisväärtus;
• bilansiline väärtus – netosumma, milles vara on bilansis kajastatud. See on soetusmaksumus , millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused;
• lõppväärtus ehk likvideerimismaksumus – põhivara väärtus tema tööea lõpus (mahakandmisel), milline rahasumma loodetakse saada vara eest kasuliku tööea lõpus ning millest on maha arvatud vara võõrandamisega seotud kulud.

Mida nimetatakse käibevaradeks?

Käibevarad on varad , mis on likviidsed. Likviidne on vara, mis on raha või mida saab lühikese ajaga kergesti muuta rahaks. Käibevarade all mõistetakse raha ja väärtpaberid , nõuded ostjate vastu, varud, ettemaksed jne.

Loetle käibevarade juhtimise reeglid;

• anna ostjatele lühem maksetähtaeg, kui sulle annavad tarnijad ;
• kontrolli partneri maksevõimet;
• lepingute sõlmimisel ole tähelepanelik;
• püsivad investeeringud varadesse finantseeri pikaajalistest allikatest
• lühiajalised või ajutised investeeringud finantseeri lühiajalistest allikatest.
• püüa müüa sularaha eest, kuid osta krediiti.

Selgita käibevarade juhtimist lähtuvalt käibevarade koosseisust;

Raha ja väärtpaberite juhtimise eesmärgiks on likviidsuse tagamine ja rahajäägi optimeerimine . Raha on kõige likviidsem vara ja raha juhtimisel on eesmärgiks maksevõime riski minimeerimine võimalikult väikeste vahenditega.
Raha juhtimise instrumendiks on kassaplaan.
Nõuete (debitoorse võlgnevuse) juhtimise eesmärgiks on kontrolli kindlustamine raha laekumise üle ja ostjatele optimaalsete müügitingimuste kehtestamine. Debitoorse võlgnevuse jälgimine ja kontrollimine on käibevarade juhtimise põhiülesanne. Sellest sõltub majandussubjekti rahaline seisukord ja tegevuse tulemuslikkus.
Ostjate debitoorse võlgnevuse jälgimisel on kolm olulist näitajat: a) rahalaekumise aeg päevades, b) lootusetu võlgnevuse summa suhe müügitulusse ja c) möödunud maksetähtaegadega arvete osakaal müügitulus. Eeltoodut tuleb võtta arvesse krediidipoliitika ja võlgnevuste sissenõudmise korraldamisel.

Millistest komponentidest koosneb kasum finantsinvesteeringult?

Loetle finantsinvesteeringute riskid ;ÄFLITI

Süsteemiväline risk – on seotud konkreetse investeeringuga. Näiteks ettevõtte, millesse investeeriti (soetati aktsiaid ), pankrotistub. Üldjuhul ei ole see seotud majandusharu või kogu majanduse kriisiga. Selle riski allikateks võivad olla juhtimisvead, ebaõige turundus- või müügistrateegia. Süsteemivälise riski alla kuuluvad äririsk, likviidsusrisk ja finantsrisk .

äririsk – investeerimisobjekti üldise iseloomuga ja konkreetse ettevõtte tegevust mõjutavad ja tegevusele iseloomulike probleemidega risk. Selle riski tekkimine on seotud nõudluse, toorainete hindade, tehnoloogiate jne muutustega ;
finantsrisk – kui investeerimisobjektilt saadud rahavood ei ole tulevikus võimelised teenindama intresse või kapitali tagasimakseid;
likviidsusrisk – võimalus, et investeerimisobjekti hind langeb;

Süsteemne risk – seda riski mõjutavad välised tegurid ja see sõltub üldise majandusseisu muutustest. Süsteemse riski allikad on inflatsioon, intressimäärade muutus, äriaktiivsuse erinevad tsüklid ning valitsuse maksu- ja rahanduspoliitika . Süsteemsesse riskikategooriasse kuuluvad tururisk ja intressirisk .

tururisk – mõjutab investeerimisobjekti turuhinna võimalikku muutust seoses turul toimuvate muutustega;
intressirisk – ebakindlus oodatava tulu suhtes. See võib olla tingitud intressimäärade muutustest ja muutustest raha- ja kapitaliturgudel. Intressirisk mõjutab enim fikseeritud tulu andvaid investeeringuid – võlakirjad, kinnisvara. Intressimäärade langemisel langevad võlakirjade ja/või kinnisvara hinnad. Intressimäärade tõusmisel tõusevad võlakirjade ja/või kinnisvara hinnad.

Milles seisneb süsteemivälise riski erinevus süsteemsest riskist?

Süsteemiväline risk on seotud investeeringuga ning ei ole mõjutatud välistest probleemdiest, süsteemivälised riskide allikad on nt juhtimisvead jne. Süsteemne risk on risk mid amõjutavad välised tegurid ning need sõltuvad majandusseisu muutustest nagu nt intressimäärade muutus, maksupoliitika jne.

Mis on kapital ja mida selle all mõistetakse?

Kapital on väärtus või omand, mida saab kasutada lisaväärtuste loomiseks. Kapitaliks võib olla raha, kinnisvara, oskusteave, seadmed jne.

Selgita mõistet „kapitali kaalutud keskmine hind”;

Kaalutud keskmine kapitali hind on tulumäär, mida saadakse olemasolevalt kapitalilt.Kapitali kaalutud keskmine hind on individuaalhindade alusel arvutatud keskmine hind ( WACC – Weighted Average Cost of Capital). Kapitali kaalutud keskmine hind (WACC) leitakse individuaalhinna (IH) ja osatähtsuse (O) korrutisena, mis jagatakse 100-ga. Kapitali kaalutud keskmine hind väljendatakse protsentides.

Milline on nõutav kapitali struktuur finantsjuhtimises?

Kapitali struktuuri analüüsimisel vaadatakse seda, millist osakaalu omab üks või teine finantseerimisallikas allikate kogumahust ning kapitali struktuur näitab seda, milliseid allikaid kasutatakse tegevuse finantseerimisel. Kapitali struktuuri suhtarve kasutatakse ettevõtte varade finantseerimise ja ettevõtte võlakoormuse analüüsimisel. Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad ka ettevõtte võimet tasuda oma kohustusi. Samas näitavad nad ka bilansi passiva struktuuri ning proportsiooni oma- ja võõrkapitali vahel.

Mis on finantsplaneerimine ?

Finantsplaneerimine on ettevõtte rahaliste vahendite planeerimine ettevõtte põhieesmärgi saavutamiseks. Finantsplaneerimise tulemusel formuleeritakse ettevõtte finantseesmärkide saavutamise teed. Finantsprognoosid ja -plaanid on teisesed plaanid ja nad tuginevad müügi- ja tootmisplaanidele.

Loetle finantsplaneerimise ülesanded;

• müügi- ja tootmisplaani ning investeeringute plaani täitmiseks rahaliste vahendite planeerimine;
• üldise finantseerimisstrateegia väljatöötamine;
• finantsstruktuuri, kapitali struktuuri ja kapitali hinna juhtimine;
• investeeringute tõhus suunamine ja kasutamine;
• efektiivse dividendipoliitika formuleerimine;
• finantsturgudega finantsvahekordade kindlaksmääramine;
• käibekapitali ja likviidsuse juhtimine;
• majandussubjekti sisese finantskontrolli teostamine .

Milles seisneb perspektiivse finantsplaani erinevus lühiajalisest finantsplaanist?

Perspektiivse finantsplaani puhul lähtutakse pikaajalistest eesmärkidest. Finantsprognoosi periood ulatub 2-10 aastani.
Lühiajalised plaanid koostatakse majandussubjekti finantsvajaduste ja nende katmise võimaluste kohta järgnevaks aastaks või maksimaalselt kaheks aastaks ning on tunduvalt konkreetsem .

Loetle finantsplaneerimise kolm põhilist etappi;

-majandussubjekti pikaajaliste eesmärkide kindlaksmääramine perspektiivis 10-15 aastat
•uute turgude hõivamine ;
•uute toodete väljalaskmine;
•ühinemised, jagunemised, ülesostmised.
-perspektiivse finantsplaani e. finantsprognoosi koostamine
•lähtutakse pikaajalistest eesmärkidest;
•finantsprognoosi periood võib ulatuda 2 – 10 aastani;
-lühiajalise finantsplaani koostamine tähtajaga 1 – 2 aastat
•konkretiseerib finantsprognoosi näitajaid lühemaks perioodiks ;
•võrreldes pikajalise prognoosiga on lühiajaline finantsplaan tunduvalt konkreetsem.

Mida tähendab protsendimeetodi rakendamine finantsprognoosimisel?

Protsendimeetodi puhul kavandatakse eelarveperioodi kulud protsentuaalselt kogu müügituludesse
Vastava kuluartikli protsendimäära leidmiseks võib kasutada kolme alltoodud moodust:
• rakendatakse aruandelist näitajat, mis tuleneb, kas finantsaruandlusest või lühiajalisest finantsplaanist;
• määratakse kindlaks eksperthinnangute teel;
• võetakse aluseks tootmisharu keskmine tase.

Millele tugineb lühiajaline finantsplaneerimine?

Plaanid koostatakse majandussubjekti finantsvajaduste ja nende katmise võimaluste kohta järgnevaks aastaks või maksimaalselt kaheks aastaks. Lühiajalise finantsplaneerimise korral kajastatakse majandussubjekti finantsvajadusi ja nende katteallikaid võimalikult detailselt. Lühiajalise finantsplaneerimise korral ei ole otstarbekas rakendada protsendimeetodit.

Loetle eelarve funktsioonid;

• kajastavad majandussubjekti tulevaste finantsvajaduste suurust ja nende ajalist jaotumist;
• on aluseks majandussubjekti tulevikus oodatava finantsseisundi hindamisel;
• on aluseks täpsustuste tegemisel, kui tegelikud näitajad ei ole vastavuses eelarves planeerituga.
• Eelarve täitmise põhjal saab anda hinnangu ka majandussubjekti finantsplaanide kvaliteedile. Kõikide eelarvete koostamise aluseks on müügieelarve .

Mida kajastab müügieelarve, loetle kulueelarved ja selgita nende sisu.

Müügieelarve kajastab:
• müüki naturaalnäitajates toodete ja teenuste lõikes;
• müügitulu (planeeritavaid müügihindu ja müüki rahalises väljenduses)
Müügieelarve järgselt koostatakse kulueelarved:
•tootmiskulude eelarve - kajastatakse tootmisplaani täitmiseks vajalike tootmissisendite maksumus:
•tootmise otsekulud – tooraine , materjal, pooltooted ja detailid, tehnoloogiline kütus, elekter , vesi, aur, tootmistööliste töötasu ja sotsiaalmaks (tööjõukulu);
•tootmise üldkulud – abimaterjalid, insener-tehnilise ja teenindava personali tööjõukulu, tootmishoonete ja seadmete amortisatsioon , kindlustus, remont ja hooldus ning kommunaalteenuste kulu tootmishoonetes.
•müügi- ja turunduskulude eelarve; - kajastatakse kulutused reklaamile ja turu-uuringutele, müügipersonali tööjõukulu, vahendus - ja komisjonitasud, kauba laadimis- ja transpordikulud ning muud müügiga seotud kulutused.
•administratiivkulude eelarve - näitab administratsiooni tööjõukulu, kantseleikulud (side, üür või amortisatsioon, kommunaalteenused) ja muud üldhalduskulud
•investeeringute eelarve - põhivara soetamisega seotud kulutused ning nende finantseerimisallikad;
•teadusuuringute ja arenduskulude eelarve- kajastatakse kulutused vajalikele teadus- jm. uuringutele ja arendustele.

Mida näitavad maksevõime ja likviidsuse suhtarvud.

Maksevõime ja likviidsuse analüüs seisneb peaasjalikult lühiajalise maksevõime analüüsimises, mille käigus püütakse hinnata, kuivõrd ettevõte saab oma lühiajalised kohustused täidetud. Ettevõtte võime lühiajalisi võlgu tähtajaliselt tasuda sõltub suuresti sellest, kas ettevõttel on küllaldaselt raha või kergesti rahaks muudetavat vara. Sellest johtuvalt on maksevõime ja likviidsusnäitajad seotud käibevaraga või selle osaga, kuna käibevara arvelt tasutakse võlad. Kõige likviidsem vara on raha kassas või pangaarvel, järgnevad kõrglikviidsed väärtpaberid, mida saab normaaltingimustes kiiresti rahaks vahetada. Kolmandal kohal on ostjate debitoorne võlgnevus . Likviidsuse mõiste ei laiene varudele, ettemaksetele, samuti ka põhivarale. Kokkuvõttes on maksevõime ja likviidsuse hindamisel oluline teada käibevarade struktuuri, lepingutega ettenähtud maksetähtaegasid jne.

Mida näitavad varade kasutamise intensiisvsuse näitajad?

Toimimissuhtarvude abil hinnatakse ettevõtte varade kasutamise intensiivsust ja efektiivsust müügitulu genereerimisel. Reeglina võrreldakse nende suhtarvude abil mingit vara mingi teise selle vara kasutamise efektiivsust iseloomustava näitajaga (näiteks varusid võrreldakse müügituluga).

Mida näitavad rentaabluse suhtarvud?

Rentaablus on ettevõtte võime saada kasumit. Rentaabluse analüüs on äärmiselt oluline, kuna isegi kõrge likviidsus või kapitali soodne struktuur ei pruugi tagada veel piisavat kasumit. Rentaablussuhtarvud iseloomustavad firma finantsedukust ning efektiivsust kasumi teenimisel. Rentaabluse näitajad väljendatakse protsentides.

Mida näitavad kapitali struktuuri suhtarvud?

Kapitali struktuuri analüüsimisel vaadatakse seda, millist osakaalu omab üks või teine finantseerimisallikas allikate kogumahust ning kapitali struktuur näitab seda, milliseid allikaid kasutatakse tegevuse finantseerimisel. Kapitali struktuuri suhtarve kasutatakse ettevõtte varade finantseerimise ja ettevõtte võlakoormuse analüüsimisel. Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad ka ettevõtte võimet tasuda oma kohustusi. Samas näitavad nad ka bilansi passiva struktuuri ning proportsiooni oma- ja võõrkapitali vahel.

Mis on kasu kapitalilt?

Kasu kapitalilt on vahe investeeringuobjekti praeguse turuväärtuse ja esialgse ehk ostuhinna vahel.

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 100 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

100 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Ptra Õppematerjali autor

Vastab Finantsjuhtimist puudutavatele küsimustele.NT:
1 Selgitada finantsjuhtimise mõistet;
Finantsjuhtimine e. rahaliste ressursside juhtimine on majandussubjekti rahaliste ressurssidega kindlustamine, nende ratsionaalne suunamine ja kasutamine. Finantsjuhtimine kajastab majandussubjekti rahaliste allikate moodustamise ja kasutamise ning rahaliste tehingutega seonduvaid suhteid.
2 Kuidas mõista väärtuse olemust?
Hinnanguliselt seisneb vara väärtus väärtuse olemuse printsiibist tulenevalt tema vahetatavusest teis(t)e objekti(de) vastu.
3 Mida nimetatakse tehinguobjekti õiglaseks turuväärtuseks?
Tehinguobjekti õiglane turuväärtus on võrdne rahahulgaga, mida maksaks ostja tehingu toimumisel müüjale järgmistel tingimustel:
•ostja ega müüja ei ole tehingut puudutava välise surve all;
•mõlemad omavad täielikku olulist informatsiooni tehingu objekti ja tehingu tingimuste kohta;
4 Nimeta väärtuse hindamise põhilised meetodid ja selgita nende sisu;
•kuludel tuginevad meetodid – hinnatakse soetamise maksumust (kasutatakse asendamis- ja taastamisväärtuse hindamiseks ning spetsiifilise kasutusega objektide ja immateriaalsete varade hindamiseks);

•tuludel tuginevad meetodid – oodatavate rahavoogude diskonteerimise meetod, mille puhul hinnatakse soetatava objekti poolt tulude genereerimist ja riske (kinnisvara, väärtpaberite ja ettevõtete hindamiseks. Vt. näide lisa 1);

•turuvõrdlustel tuginevad meetodid – väärtuse hindamise aluseks on analoogiliste objektidega turul tehtud tehingud (kinnisvara, masinad, seadmed ja sõidukid, võimalusel ka väärtpaberite hindamiseks).

finantsjuhtimine investeeringud finantsplaneerimine kapital kapitali struktuur käibevara likviidsus suhtarvud maksevõime müügitulu keskmine hind investeeringud tasuvus tulumäär rahasumma

Sarnased õppematerjalid

doc

Finantsjuhtimise kordamisküsimused vastustega

aastatest (professorid V. Raudsepp, U. Mereste). Kaasaegne finantsjuhtimine on integreeritud õppeaine, milles on omavahel seotud: _ finantsarvestus; _ investeeringud; _ juhtimisteooria; _ statistika jne. Finantsjuhtimine e. rahaliste ressursside juhtimine on majandussubjekti rahaliste ressurssidega kindlustamine, nende ratsionaalne suunamine ja kasutamine. Finantsjuhtimine kajastab majandussubjekti rahaliste allikate moodustamise ja kasutamise ning rahaliste tehingutega seonduvaid suhteid. Finantsjuhtimise eesmärgiks on tagada majandussubjekti jätkusuutlik areng, milleks tuleb tagada optimaalne kasum, minimeerida kulusid, hoiduda finantsraskustest ja pankrotist. (finantsjuhtimine vaatab tulevikku, prognoosib tuleviku sündmusi) 2. Kuidas mõista väärtuse olemust? Finantsjuhtimine tugineb paljuski väärtuse olemusele. Hinnanguliselt seisneb vara väärtuse olemuse printsiibist tulenevalt vara väärtus tema vahetatavusest teis(t)e objekti(de) vastu

doc

Rahanduse küsimuste vastused

Esineb kahte tüüpi asümmeetrilist informatsiooni vormi: 1) varjatud informatsioon, mis viib negatiivse valimini, 2) varjatud tegevus, mis viib moraalse riskini. 8. Moraalirisk: Moraalirisk hõlmab tihti situatsiooni, kus üks turupool ei saa teise poole käitumise kohta adekvaatset informatsiooni. Moraalirisk tuleneb asümmeetrilisest informatsioonist. Moraaliriski võib vaadelda kahe alaliigina: 1) moraalirisk varjatud informatsiooni tõttu 2) moraalirisk varjatud tegevuse tõttu. 9. Finantsjuhtimise eesmärgid: Finantsjuhtimise eesmärgiks on ettevõtte väärtus ja selle loomine kõige laiemas mõttes. Maksimeerida ettevõtte turuväärtus ning selle kaudu suurendada omanike jõukust/rikkust. Selleks: finantsanalüüs ja planeerimine, varade struktuuri juhtimine, finantsstruktuuri juhtimine, dividendipoliitika väljatöötamine.Finantsjuhi kohustused: rahakäibe juhtimine, raha hankimine kapitaliturult, likviidsete väärtpaberite juhtimine,

Rahvusvaheline rahandus

doc

Ettevõtte rahandus - Arhipov 2013

ETTEVÕTTE RAHANDUS 21.01.2013 Ettvõtte vahendite ringkäik AS näitel Ettevõtte tegevus on seotud teatud tootmiseks vajalike teguritega. Need tegurid on ettevõtte majandustegevuseks vajalikud vahendid. Skeem nr 1 C + V + m T C konstant konstantsed tootmistegurid (materjal, masinad, seadmed) Konstantsed on tootmistegurid, mille väärtus kandub tootele muutumatul ehk konstantsel kujul ühe või mitme tootmistsükli vältel. V varieeruv komponent on tööjõud tootmiskomponent, mis ei ole konstantse iseloomuga. m lisandunud väärtus. Tööjõud, muutuva tegurina kandub väärtuseliselt toote väärtusesse ning muutuva osa kompenseerib lisandunud väärtus (m võib olla positiivne kui ka negatiivne). Tööjõud on ainus tootmiskomponent, mis on võimeline tootma lisaväärtust. Ettevõte peab tegutsema kasumlikult ning olema jätkusuutlik. T tootmisetap Skeem nr 2 Vastavalt äriseadustikule on ev nõutav minimaalne aktsiakapital. Ev peab olema jätkusuut

Rahanduse alused

doc

ETTEVÕTTE FINANTSJUHTIMISE ÜLESANDED JA EESMÄRGID

1. ETTEVÕTTE FINANTSJUHTIMISE ÜLESANDED JA EESMÄRGID 1.1. Finantsjuhtimine Ettevõtte rahanduse e. finantsjuhtimise all mõistetakse ettevõtte rahaliste vahendite kindlustamist, nende otstarbekat suunamist ja kasutamist. Ettevvõtte finantsjuhtimine kajastab ettevõtte rahaliste vahendite moodustamise, kasutamise ning rahaliste tehingutega seonduvaid suhteid. Finantsjuhtimist hakati eraldi valdkonnana käsitlema 20.sajandi alguses, kui algas firmade konsolideerumine ning suurtel ettevõtetel tekkis vajadus leida uusi finantseerimisallikaid.

Finantsjuhtimine

doc

Ettevõtte rahandus - konspekt

ETTEVÕTTE RAHANDUS Rahandus on teadus rahaliste ressursside ehk kapitali juhtimisest, kusjuures ettevõtte tegevuses ilmnevate rahandusküsimuste lahendamisel võetakse aluseks mitmed eriained ehk eridistsipliinid näiteks nagu mikro- ja makroökonoomika, raamatupidamine, finantsanalüüs. Ettevõtte tegevus on seotud teatud tootmiseks vajalike teguritega. Need tegurid on ettevõtte majandustegevuseks vajalikud vahendid. Skeem nr 1 C+V+m=T C konstant konstantsed tootmistegurid (materjal, masinad, seadmed) Konstantsed on tootmistegurid, mille väärtus kandub tootele muutumatul ehk konstantsel kujul ühe või mitme tootmistsükli vältel. V tööjõud tootmiskomponent, mis ei ole konstantse iseloomuga. m lisandunud väärtus. Tööjõud, muutuva tegurina kandub väärtuseliselt toote väärtusesse ning muutuva osa kompenseerib lisandunud väärtus (m võib olla positiivne kui ka negatiivne). Tööjõud on ainus toomiskomponent, mis on võimeline tootma lisaväär

Ettevõtte rahandus

doc

Ettevõtte rahandus

Ettevõtte rahandus · Raamatupidamine · Finantsanalüüs · Mikro- ja makroökonoomika Rahanduse olemus Rahandus on teadus, mis hõlmab rahaliste vahendite liikumist ehk teisiti nende moodustamise allikaid ning kasutamise suundasid. Uurib rahaliste vahendite ringlust. Rahanduse võib jaotada erinevatesse tasaditesse: · Riigirahandus- kogu riigi rahalised resursid · Ettevõtete rahandus · Majanduseobjektide rahandus (pered, FIEd ja osaliselt väike ettevõtted) · Ettevõtlusega mitte tegelevad üksused (MTÜd ja sihtasutused) Ettevõtte rahandus käsitab ettevõtte rahalisete resursside tekkeallikaid ja nende suunamist. Vastavalt äriseadustikule peab iga ettevõte tegutsema kasumlikult ehk tootma kasumit. Annab iga tootmistsükkli järel kasumi üldreeglina, sest teatud juhtudel ettevõte ei pruugi olla kasumlik, aga see ei tohi olla pikaajaline. Ettevõtte majandustegevus C+V+m=T C- konstant. Tootmiskulud (kulud materjalile, toor

Rahandus ja pangandus

116

ppt

Finantsplaan

FINANTSJUHTIMINE- JA ANALÜÜS Andres Laar Andres Laar 2008 2007 KURSUSE EESMÄRK JA SISU Kursuse eesmärk- pakkuda juhtimiseks vajalikke minimaalseid rahandusteoreetilisi teadmisi ning kogemusel põhinevaid praktilisi soovitusi. Kursus on enamasti praktilise suunaga. Finantsjuhtimise olemus ja eesmärgid Finantsjuhtimise tegevused finantsanalüüs kapitali juhtimine rahakäibe juhtimine eelarvete süsteem ja prognoosimine raha hankimine ja paigutamine investeeringute analüüs väärtusjuhtimine Andres Laar 2008 2007 Mida Te peale kursust peate oskama? Hinnata ettevõte finantsseisundit

Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs

docx

Ettevõtte rahandus

näitajate suhet. Bilansi põhivõrrand on aktiva = passiva (bilansimaht) ehk varad = võlakohustused + omakapital ehk varad = võlakohustused + ettevõtte puhasväärtus ehk varad = võlakohustused + netovara Põhiaruanded on bilanss, rahavoogude aruanne, kasumiaruanne, omakapitali muutuste aruanne. Rahandus ühendab endas raha, riskide ja aja kontseptsioone. Äriettevõtte rahandusega tegelemist nim finantsjuhtimiseks. Ärirahandus ehk äriettevõtte rahandus. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärk: olemasoleva omakap. turuväärtuse viimine maxini ehk selle kaudu suurendada omanike jõukust ja rikkust. Virtaneni kohaselt on olemas 4 rahanduse liiki (Uurimis- ja arendustegevusega tegeleva ettevõtte rahandus, Ettevõtlusrahandus, Väikeettevõtte rahandus, Korporatsioonide rahandus.). Finatsjuhtimist ja finantsotsustusi mõjutab oluliselt keskkond (õiguslik, majanduslik, finants); väljakujunenud finantssüsteemid; risk ja tasuvus; rahavood ja nende lisanduv mõju; ärieetika.

Majandus

Rohkem sarnaseid