Põhivarade arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Mõisted 3 Materiaalse põhivara esmane arvelevõtmine ja edasine kajastamine bilansis 4 Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus 5 Materiaalse põhivara mahakandmine ja müük 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead põhivarade arvestusega seotud mõisteid; ·oskad kajastada põhivarasid bilansis ja tead bilansikirjete sisu; ·oskad arvutada põhivarade soetusmaksumust; ·tead amortisatsiooni arvestamise eesmärke; ·oskad jaotada põhivarasid amortisatsiooni arvestamise seisukohast; ·oskad arvestada amortisatsiooni erinevate meetodite alusel; ·oskad koostada põhivarade arvestusega kaasnevaid lausendeid.
1 Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringu objektiks on maa, hooned või osa hoonetest, mida majandusüksus hoiab majandusliku kasu saamise eesmärgil ja mida ei kasutata majandustegevuses Kinnisvarainvesteeringuks võib olla ka rendile võetud põhivara ühik. Kinnisvarainvesteeringuks võib olla hoonestusõigus. 2 Kinnisvarainvesteeringud Ehitatavat või arendatavat kinnistuobjekti, mida kavatsetakse kasutada kinnisvarainvesteeringuna, käsitletakse lõpetamata ehitusena. Kui majandusüksus kasutab kinnisvaraobjekti osaliselt oma põhitegevuseks ja osaliselt kinnisvarainvesteeringuna, peetakse arvestust eraldi. Kui majandusmüksu kasutab kinnisvaraobjektist olulist
PÕHIVARADE ARVESTUS Arvestus põhivaradega koosneb soetusmaksumuse määramisest, põhivarade säilitamisest, inventeerimisest, kulumi arvutamisest. Soetusmaksumuse määramine Soetusmaksumus on eelkõige ostuhind.Soetusmaksumusele lisatakse soetamisega otseselt seotud kulud: kokkumonteerimine, transport, paigaldamine, laadimine. Soetusmaksumus ei olene maksmisviisist. Kõik kulud lisatakse ilma käibemaksuta. Kui ettevõte käibemaksukohustuslane ei ole , siis on tema jaoks põhivara soetusmaksumuseks kogu summa, mis selle eest on tasutud. Oma valmistatud põhivara (näiteks hoonete ehitamine) maksumuse kogumiseks kasutatakse kontot “Pooleliolevad või lõpetamata ehitused”.Ehitus võetakse arvele aktiga kõigi kulude summas, mis olid kogunenud pooleliolevate ehituste kontole. Põhivara soetusmaksumus on jääv suurus, mida ei muudeta nii kaua kuni põhivara ei ole maha kantud, selles summas jääb pearaamatusse deebet saldona ja näidatakse bilansi aktiva poolel
Loeng 6: Ehitusfirma põhivara arvestus. Investeeringud põhivarasse. Põhivarad on varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline isik talle seatud eesmärkide täitmisel)ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Põhivara mõiste alla kuuluvad materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara ja pikaajalised finantsinvesteeringud. Põhivara mõiste alla ei kuulu maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses (vt. RTJ 6 “Kinnisvarainvesteeringud”). Materiaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga varasid, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Lühema kasuliku tööeaga ja madalama soetusmaksumusega varad kantakse nende soetamisel kuludesse.
MATERIAALSE PÕHIVARA MÕISTE JA ARVELEVÕTMINE Referaat Tallinn 2006 SISUKORD 1. MATERIAALSE PÕHIVARA MÕISTE 3 2. MATERIAALSE PÕHIVARA ARVELEVÕTMINE 4 KASUTATUD KIRJANDUS 6 2 1. MATERIAALSE PÕHIVARA MÕISTE Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida majandusüksus kasutab oma majandus- või haldustegevuses tulu saamise eesmärgil. Materiaalseid põhivarasid iseloomustab kasulik tööiga, mis on pikem kui aasta, või tegevustsükkel ( kui viimane on aastast pikem), ning suhteliselt kõrge soetusmaksumus. Reeglina on materiaalsete põhivarade kasutusaeg piiratud ( erandiks on maa, kunstiteosed, kasvav mets), mis tuleneb põhivaraühiku füüsilisest, samuti moraalsest vananemisest.
...........................................................................................................9 5.3 Varude arvestus raamatupidamises...................................................................................9 5.4 Varude inventeerimine....................................................................................................10 6 KINNISVARA INVESTEERINGUD...................................................................................10 7 Materiaalse põhivara arvestus................................................................................................10 7.1 Materiaalse põhivara liigitus...........................................................................................10 7.2 Materiaalse põhivara sissetuleku arvestus...................................................................... 10 7.3 Materiaalse põhivara kulumi arvestus.............................................................................11 7
1239 Muud ettemakstud kulud Aktiva Ettemaksed teenuste eest 13 Varud Aktiva 1310 Tooraine ja materjal Aktiva Tooraine ja materjal 1320 Lõpetamata toodang Aktiva Lõpetamata toodang 1330 Valmistoodang Aktiva Valmistoodang 1340 Müügiks ostetud kaubad Aktiva Müügiks ostetud kaubad 1350 Ettemaksed tarnijatele varude eest Aktiva Ettemaksed varude eest 14 Bioloogilised varad Aktiva 1400 Tarbitavad bioloogilised varad Aktiva Bioloogilised varad 15 Müügiootel põhivara Aktiva 1500 Müügiootel põhivara Aktiva Müügiootel põhivara 16 Pikaajalised finantsinvesteeringud Aktiva 1600 Tütarettevõtete aktsiad või osad Aktiva Tütarettevõtete aktsiad või osad 1610 Sidusettevõtete aktsiad või osad Aktiva Sidusettevõtete aktsiad või osad 1620 Muud aktsiad ja väärtpaberid Aktiva Muud aktsiad ja väärtpaberid 1630 Pikaajalised nõuded Aktiva Pikaajalised nõuded 17 Kinnisvarainvesteeringud Aktiva 1700 Kinnisvarainvesteeringud Aktiva Kinnisvarainvesteeringud
Mitmesugused nõuded 264 Ettemaksed 807 Varud Müügiks ostetud kaubad 20 941 Lõpetamata objekti müüdiks 5 102 Ettemaksed tarnijatele 332 Kokku varud 26 375 KÄIBEVARA KOKKU 689 986 PÕHIVARA Pikaajalised finantsinvesteeringud 900 Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 2 375 965 Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 228 072 Muu materiaalne põhivara (soetusmaksumuses) 2 292 Põhivara akumuleeritud kulum(miinus) -778 173 Lõpetamata ehitised 8 840 eTTEMAKSED MATERIAALSE PÕHIVARA EEST 0 Kokkumateriaalne põhivara 1 836 996 IT süsteemid 5445
Koguvarade käibekordaja = 4 000 000€ / 2 korda = 2 000 000€ PASSIVA. Kuna eelnevalt saime, et kogu ettevõtte varad (AKTIVA) kokku on 2 000 000€, siis peab ka PASSIVA pool olema kõik kokku 2 000 000€. PASSIVA = AKTIVA. Debitoorse võla välde = Ostjatelt laekumata arved / (Müügitulu/360) Ostjatelt laekumata arved = Debitoorse võla välde * (Müügitulu/360) = 9 päeva * (4 000 000€/360) = 100 000 €. Nüüd saab kasutades põhivara käibekordaja valemi abil põhivara jääkmaksumuse. Põhivara käibekordaja = Müügitulu / põhivara kokku Põhivara kokku = Müügitulu / põhivara käibekordaja = 4 000 000€ / 5 korda = 800 000€. Varude käibekordaja = Müüdud kaupade kulu (ehk realiseeritud toodete kulu) / varud Varud = Realiseeritud toodete kulu / Varude käibekordaja = (75%*4 000 000€) / 3 korda = 1 000 000€. Korrutasin 75%-ga, sest realiseeritud toodete kulu netokäive on kogu müügitulust.
PÕHIVARA Põhivara on vara, mida kasutatakse jätkuvalt pikema ajavahemiku jooksul (rohkem kui üks aasta). PÕHIVARA (saame kasutada pikema aja vältel ja mitu korda, varu aga saab kasutada ühe korra.): *Materiaalne põhivara (mateeria olemas. Kasutame põhitegevuses. Hoonet kasutame põhitegevuses, kuigi ta on ka kinnisvaraobjekt.) *Immateriaalne põhivara (mateeria puudub) *Kinnisvarapõhivara investeeringud (paigutatakse raha kinnisvaraobjekti, saame müüa suurema hinnaga, kui soetanud olema ja teenime tulu) *Pikaajalised finantsinvesteeringud (paigutanud raha aktsiatesse, laenu välja andnud jne. Eesmärk pidevalt kasu saada, tulu teenida.) MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS Materiaalne põhivara ehk aineline põhivara. Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse põhitegevuses ja
Bilansikirjed AKTIVA Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Bioloogilised varad Müügiootel põhivara Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Sidusettevõtete aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised (jääkmaksumuses) Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Bioloogilised varad Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arendusväljaminekud Muu immateriaalne põhivara
2.2. Majandustehingute dokumenteerimine 4 2.2.1. Raamatupidamise algdokumendid 4 2.2.2. Dokumentide säilitamine 5 2.2.3. Dokumendikäive 5 2.3. Raamatupidamise registrid 5 2.4. Rahaliste vahendite arvestus 6 2.5. Varade ja kohustuste inventeerimine 6 2.6. Kodide kasutamine 8 2.7. Põhivara arvestus 8 2.8. Aruandlus 10 3. Kassaarveldused 11 3.1. Kassaorderid 11 3.2. Kassaraamat 12 3.3. Kassa inventuurileht 13 4. Praktika ülevaade 14 2 1
Intressid Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil Dividendid Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Rendi ettemaks - Tulevaste perioodide ettemakstud kulud( nt kindlustus,) P õ h i v a r a ( kasutusaeg üle aasta) Pikaajalised finantsinvesteeringud- finantsvarad( nt osteti pikaaj.hoid mõeldud aktsiad) Matrejaalne põhivara Masinad, seadmed ( tootmisseadmed, transpordivahendid) Maa, rajatised, teed ja ehitised ( soetusmaksumus) Inventar, mööbel, kontoritehnika ( soetumusmaksumuses) Põhivara akumuleeritud kulum Lõpetmata põhivara ( nt lõpetamata ehitised) Kinnisvarainvesteeringud Immaterjaalne põhivara Patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarvara litsentsid Firmaväärtus
Intressid Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil Dividendid Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Rendi ettemaks - Tulevaste perioodide ettemakstud kulud( nt kindlustus,) P õ h i v a r a ( kasutusaeg üle aasta) Pikaajalised finantsinvesteeringud- finantsvarad( nt osteti pikaaj.hoid mõeldud aktsiad) Matrejaalne põhivara Masinad, seadmed ( tootmisseadmed, transpordivahendid) Maa, rajatised, teed ja ehitised ( soetusmaksumus) Inventar, mööbel, kontoritehnika ( soetumusmaksumuses) Põhivara akumuleeritud kulum Lõpetmata põhivara ( nt lõpetamata ehitised) Kinnisvarainvesteeringud Immaterjaalne põhivara Patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarvara litsentsid Firmaväärtus
informatiivsusele ja loetavusele. Aktiva (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku
Üldjuhul on see piiratud Piiramata pikkusega on kasulik eluiga siis, kui lähitulevikus ei ole ette näha majandusliku kasu genereerimise lõppemist, nt firmaväärtus Erandjuhtudel võib ka teiste immateriaalsete põhivaraobjektide kasulik eluiga olla piiramatu pikkusega, nr ostetud kaubamärgid 3 Immateriaalseid põhivarasid kas ostetakse või luuakse ise. Immateriaalse põhivara bilansis kajastamise kriteeriumid on järgmised 1) Objekt on majandusüksuse poolt kontrollitav 2) On tõenäoline, et majandusüksus saab objekti kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu 3) Objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav 4 Võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis moodustub samade põhimõtete järgi nagu teistelgi pikaajaliselt kasutatavate varaobjektide puhul
Ettemaksed teenuste eest Ettemaks renditeenuse eest Ettemaksed perioodika eest Ettemaksed kindlustusteenuste eest Kokku Nõuded ja ettemakse kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Bioloogilised varud Müügiootel põhivara Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Maa, mida hoitakse pikaajaliselt turuväärtuse tõusmise eesmärgil jamida ettevõte ise ei kasuta Hoone, mida ettevõte omab või rendib kapitalirendi tingimustel ning rendib välja kasutusrendi tingim
1. Mõisted. Varade likviidsuse tasemest lähtuvalt liigitatakse põhivaraks sellised varad, mille maksumus kaetakse eeldatavasti pikema perioodi kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. Põhivarasid kajastatakse bilansis järgmistes rühmades: 1) pikaajalised finantsinvesteeringud; - tütarettevõtete aktsiad või osad, - sidusettevõtete aktsiad või osad, - muud aktsiad ja väärtpaberid, - pikaajalised nõuded. 2) kinnisvarainvesteeringud; 3) materiaalne põhivara ; - maa, - ehitised, - masinad ja seadmed, - muu materiaalne põhivara, - lõpetamata ehitised ja ettemaksed. 4) bioloogilised varad; 5) immateriaalne põhivara; - firmaväärtus, - arendusväljaminekud, - muu immateriaalne põhivara, - ettemaksed immateriaalse põhivara eest. Pikaajalised finantsinvesteeringud on raha paigutus näiteks teise ettevõtte
.................9 3.3. Välisvaluutatehingute arvestus...................................................................................... 10 4.ARVELDUSED ARUANDVATE ISIKUTEGA..................................................................10 5.VARUDE ARVESTUS.........................................................................................................11 6.MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS........................................................................12 6.1. Materiaalse põhivara liigitus..........................................................................................12 6.2. Materiaalse põhivara sissetuleku arvestus.....................................................................13 6.3. Materiaalse põhivara kulumi arvestus........................................................................... 13 6.4. Materiaalse põhivara remondi arvestus......................................................................... 14 6.5
1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus see on raamatupidamiskohustuslase kohustus, mis nõuab tulevikus rahast loobumist, st. tasumist. Omakapital see on raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud tema kohustused. 1.3 Bilansi elemendid Bilansi aktiva ja passiva elemente nimetatakse bilansikirjeteks. Sõltuvalt bilansi poolest on tegemist aktivakirjetega ja passivakirjetega:
suurenemisena (tulude vähenemisena). FIFO – tooteid müüakse nende soetamise järjekorras. Kaalutud keskmine – soetusmaksumuse meetodi rakendamisel loetakse iga üksiku objekti soetusmaksumuseks perioodi algjäägi soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmine. Pidev süsteem – saldo perioodi algul + sissetulek – väljaminek = saldo perioodi lõpus. Materiaalne põhivara on materiaalne vara – raamatupidamiskohustuslane kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkide. Raamatupidamises tuleb eraldi arvestada oma ja renditud materiaalset põhivara ning selle kulumit. Materiaalne põhivara tuleb arvele võtta soetusmaksumuses, mis koosneb otseselt soetamisega seotud kulutustest ja vara tulevase demonteerimisega ning asukoha taastamisega seotud kulude nüüdisväärtusest.
Kasumiaruanne 2011 2012 2011 Müügitulu 634,145 587,368 100 Muud äritulud 8,044 5,644 100 Kasubad, toore, materjal ja teenused -573,566 -274,658 100 Mitmesugused tegevuskulud -139,515 -169,431 100 Tõõjõukulud -500,528 -470,113 100 Põhivara kulum ja väärtuse langus -2,766 -3,184 100 Muud ärikulud -1,409 -1,520 100 Ärikasum (kahjum) -575,595 -325,894 100 Finantstulud ja -kulud -52,901 -9,088 100 Kasum (kahjum) enne tulumaksu -628,496 -334,982 100 Aruandeaasta kasum (kahjum) -628,496 -334,982 100
Ettemaksed 2 000 Varud Tooraine 22 000 Kaup 40 000 Valmistoodang 11 700 Kokku 73 700 Käibevara kokku 445 329 Põhivara Materjaalne põhivara Maa 340 000 Hoone 119 783 Seade 105 860 Materjaalne põhivara kokku 565 643 Immateriaalne põhivara Patent 39 333 Immateriaalne põhivara kokku 39 333
Kokku 5 500 Kokku 92 900 Varud Lühiajalised kohustused kokku 92 900 Valmistoodang 40 000 10 Kokku 40 000 Käibevara kokku 230 780 Pikaajalised kohustused Põhivara Pikaajalised kohustused kokku 0 Pikaajalised finantinvesteeringud Muud aktsiad või väärtpaberid 25 000 3 Kohustused kokku 92 900 Kokku 25 000 Materiallne põhivara Muu materiaalne põhivara 38 000 8 Omakapital
Osaühing on teenust osutav ja vahendustegevusega tegelev ettevõte, kes on käibemaksukohustuslaseks registreeritud maksustatav 20% määraga ja sisendkäibemaks on õigus 100% maha arvata. Raamatupidamise sise-eeskirjade järgi o alates 500 eurost. Alla 500 eurot maksev väheväärtuslik vara kantakse soetamisel kuludesse. Algsaldod: Pikaajaline laenukohustus 18000 Põhivara 72 000 Arvelduskonto 14 000 Eelmiste perioodide kasum 35 000 Nõuded ostjate vastu 46 000 Osakapital 24 000 Võlad tarnijatele 32 000 Põhivara kulum 18 000 Tulumaksukohustus 5 000 Algbilanss Arvelduskonto 14000 Võlad tarnijatele 32000
Algbilanss Arvelduskonto 14000 Võlad tarnijatele 32000 Nõuded ostjate vastu 46000 Tulumaksukohustus 5000 Põhivara 72000 Pikaajaline laenukohustus 18000 Osakapital 24000 Eelmiste perioodide kasum 35000 Põhivara kulum 18000 Kokku 132000 132000
AS Aadam majandustehingute ja nende tulemuste kohta on raamatupidamises tabelis olevad andmed. Arvutada raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks (30.09.2018). Kassa- ja pangakontode jääk (01.09.2018) 200 Puhaskahjum 1000 Materiaalse põhivara kulum 700 Kahjum põhivara maha kandmisest 70 Laekumine põhivara müügist 25 Võeti pikaajalist laenu 200 Aktsiakapitali sissemaks rahas 50
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % Hoonete amortisatsiooninorm % Seadmete amortisatsiooninorm % Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik vajalikud rohelise taustaga lahtrid! 2. Täita ära "Tooted" lehel kõik vajalikud andmed! NB! Sinisega täidetud lahtrid on näitlikud ja neid saab muuta! 3. Täita ära "Bilanss" lehel eelmise tegevusperioodi veerg (B) kui majandustegevus on toimunud enne 2013 aastat, 2013.a. andmed palun täita vastavalt jooksvale majandustegevusele; 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % Hoonete amortisatsiooninorm % Seadmete amortisatsiooninorm % Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik vajalikud rohelise taustaga lahtrid! 2. Täita ära "Tooted" lehel kõik vajalikud andmed! NB! Sinisega täidetud lahtrid on näitlikud ja neid saab muuta! 3. Täita ära "Bilanss" lehel eelmise tegevusperioodi veerg (B) kui majandustegevus on toimunud enne 2016 aastat, 2015.a. andmed palun täita vastavalt jooksvale majandustegevusele; 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid
väljaminekud kajastatakse RP-s koheselt. Pidevalt on võimalik jälgida vara maksumust ja struktuuri). Laoprogrammi on oluline omada, kui ettevõttes tehakse pidevat varude arvestust. VAATA VIHIKUST ÜLESANNET !!! 8. Väikevahendid, mis need on, kuidas korraldada raamatupidamine (kas võtta arvele, kuidas, või mitte võtta, aga kas ikkagi arvestust pidada?) Väikevahend on vara, mis on kasutusajaga üle ühe aasta, kuid tema hind on väiksem kui põhivara minimaalne maksumus. Ettevõtte määrab oma põhivara määra ise. 1. Soetatud väikevahend arvestatakse kohe kuluna, 2. Soetatud väikevahend arvestatakse kuluna pärast kasutusest väljalangemist. On võimalik mitte arvele võtta ja ikkagi arvestust pidada bilansiväliselt. St. Tuleb koostada olemasolevate varade nimekirjad vastutajate lõikes. Ning kui koostatakse aastaaruanne, väikevahendid inventeeritakse. Vastutaval hoiul olevad bilansilised varad (kogusummana)
3. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude Изменение остатков запасов готовой и jääkide muutus незавершенной 4. Kapitaliseeritud väljaminekud oma Капитализированные расходы при tarbeks põhivara valmistamisel изготовлении основного имущества для собственных нужд 5. Kaubad, toore, materjal ja teenused Товары, сырье, материал и услуги 6. Mitmesugused tegevuskulud Различные расходы на деятельность 7
Muud lühiajalised nõuded Kokku 5. Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitlaekumised Kokku 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud Kokku 7. Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Ostetud kaubad müügiks Ettemaksed hankijatele Kokku Käibevara kokku Põhivara 8. Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Pikaajalised nõuded tütar- ja emaettevõtetele Sidusettevõtete aktsiad või osad Pikaajalised nõuded sidusettevõtetele Muud aktsiad, osad ja võlatähed Mitmesugused pikaajalised nõuded Pikaajalised ostjatelt laekumata arved Kokku 9. Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses)
Sheet1 Kassa- ja pangakontode jääk 01.01. Puhaskahjum Materiaalse põhivara kulum Kahjum põhivara mahakandmisest Laekumine põhivara müügist Võeti pikaajalist laenu Aktsiakapitali sissemaks rahas Aktsiakapitali sissemaks põhivarana Oma tresooraktsiate soetamine Makstud firma omanikele dividende Oma tresooraktsiate müük Väljaantud pikaajaline laen Tehti pikaajaline finantsinvesteering AS Aadamile Põhivara soetamine Liisingu tasumine
1) raha ja pangakontod, 2) aktsiad ja muud väärtpaberid, 3) nõuded ostjate vastu, 4) mitmesugused nõuded, 5) viitlaekumised, 6) ettemakstud tulevaste perioodide kulud, 7) varud. Käibevara olemus Vara - mida ettevõte hoiab tavalise majandustegevuse käigus toimuva müügi tarbeks; - mis on sellise müügi nimel toimuva tootmise protsessis; - mis on kauba tootmiseks või teenuse osutamiseks vajalike materjalide või pooltoodete vormis PÕHIVARA Põhivara jaguneb: 1)pikaajalised finantsinvesteeringud 2)materiaalne põhivara 3)immateriaalne põhivara Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta. Kõik muu vara on käibevara. Põhivarana võetakse arvele need asjad ja õigused, mis tõenäoliselt osalevad tulevastel perioodidel tulu tekkimisel. Põhivara väärtuse piiride määratlemine toimub ettevõtte enda poolt ja fikseeritakse raamatupidamise sise- eeskirjades.
Kassa- ja pangakontode jääk 01.01. Puhaskahjum Materiaalse põhivara kulum Kahjum põhivara mahakandmisest Laekumine põhivara müügist Võeti pikaajalist laenu Aktsiakapitali sissemaks rahas Aktsiakapitali sissemaks põhivarana Oma tresooraktsiate soetamine Makstud firma omanikele dividende Oma tresooraktsiate müük Väljaantud pikaajaline laen Tehti pikaajaline finantsinvesteering AS Aadamile Põhivara soetamine Liisingu tasumine Materiaalsed kulud põhivara rekonstrueerimisel oma remondijaoskonnas, materjalid olid laos olemas Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum Lühiajaliste kohustuste jäägi suurenemine võrreldes aasta algusega Käibevara (va raha ja pangakontod) jäägi vähenemine võrreldes aasta algusega Pikaajalise pangalaenu jäägi ümberreguleerimine lühiajaliseks Arvutada raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks.
seisuga 31.12.20x0.a. AKTIVA PASSIVA Arvelduskonto 7040 Võlad tarnijatele 9000 Ostjate tasumata arved 5260 Palgavõlg 1005 Ettemakstud kindlustuskulud 2400 Osakapital 12000 Materjal 3000 Eelmiste aastate jaot. kasum 3958 Materiaalne põhivara 11010 Aruandeaasta kasum 1095 Materiaalse põhivara akumuleeritud kulum -1652 AKTIVA KOKKU 27058 PASSIVA KOKKU 27058 PÄEVARAAMAT Summa Jrk nr Kuupäev Kontode nimetused ja operatsiooni sisu Konto nr
ARVESTUSTE ALUSED 4-6 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha- kassas olev raha kui ka pangakontode jäägid, välja arvatud pikaajalised deposiidid. Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara RAHA JA LÜHIAJALISTE VÄÄRTPABERITE ARVESTUS Bilansikirjel Raha kajastatakse raamatupidamis-kohustuslase käsutuses olevat sularaha jääki kui ka raha seisu kõigil pangakontodel. Raha on maksevahend. Välisvaluuta pangakontod hinnatakse bilansipäeval ümber kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid.
õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2011 Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 3500 Kreeditorid 10500 Arveldusarve 40500 Maksuvõlad 12800 Põhivara 273000 Aktsiakapital 265400 Materjalivarud 8500 Deebitorid 6700 Pangalaen 43500 KOKKU 332200 KOKKU 332200 Päevaraamat Konto Konto
õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Tallinn 2011 Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 3500 Kreeditorid 10500 Arveldusarve 40500 Maksuvõlad 12800 Põhivara 273000 Aktsiakapital 265400 Materjalivarud 8500 Deebitorid 6700 Pangalaen 43500 KOKKU 332200 KOKKU 332200 Päevaraamat Konto Konto
Võimalus koguda maksimaalselt 15 punkti. 1. Leia puuduv suurus, kui bilansi kohta on teada alljärgnev info: (3 punkti) · Varad = 46 000,- ; Kohustused = 21 000 ,- ; Omakapital? 25 000,- · Varad = 112 000,- ; Omakapital = 52 000,- ; Kohustused? 60 000,- · Kohustused = 78 000,- ; Omakapital = 40 000,- ; Varad? 118 000,- 2. Leia puuduv suurus, kui bilansi kohta on teada alljärgnev info: (4 punkti) · Raha 800,- ; Varud ? ; Põhivara 1 200,- ; Pangalaenud 400,- ; Maksuvõlad 500,- ; Osakapital 1 800 ,- Raha 800,- Pangalaenud 400,- Varud 700,- Maksuvõlad 500,- Põhivara 1 200,- Osakapital 1 800,- Kokku 2700,- Kokku 2700,- · Aktsiakapital 300,- ; Põhivara 250,- ; Nõuded ostjatele 340,- ; Hankevõlg
Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % Hoonete amortisatsiooninorm % 20 20 Seadmete amortisatsiooninorm % 20 20 Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % 35 35 Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik vajalikud rohelise taustaga lahtrid! näitlikud ja neid saab muuta! majandustegevusele; 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese majandusaasta kohta. Kuude nimetusi ja aastaid muuta ei saa. Kui teie projekt algab näiteks 2015.a
Jrk nr Kuupäev Kontode nimetused ja operatsiooni sisu Konto nr DEEBET Anti rendile laoruumid (01.12.20x1- 1 01.12.20x1 31.05.20x2) Arvelduskonto 1,800 Ettemakstud renditulu 2 03.12.20x1 Osteti laoriiulid (arve) Materiaalne põhivara 1,206 Võlad tarnijatele 3 12.12.20x1 Müüdi kaupa Ostjate tasumata arved 5,000 Müügitulu Müüdud kauba soetusmaksumus 4 12.12.20x1 kajastati kuluna Kaubakulud 3,100 Kaup 5 31.12.20x1 Tarbitud elektrienergia (arve)
Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % 1 1 Hoonete amortisatsiooninorm % 1 1 Seadmete amortisatsiooninorm % 20 20 Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik vajalikud rohelise taustaga lahtrid! näitlikud ja neid saab muuta! majandustegevusele; 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese majandusaasta kohta. Kuude nimetusi ja aastaid muuta ei saa. Kui teie projekt algab näiteks 2013.a. oktoober, siis alustage prognooside täitmist alates jaanuar 2014
KOKKU rühm 6. 0 kr 7. Varud 7.1. Tooraine ja materjal 7.2. Lõpetamata toodang 7.3. Valmistoodang 7.4. Ostetud kaubad müügiks 7.5. Ettemaksed hankijatele KOKKU rühm 7. 0 kr Käibevara KOKKU 0 kr Põhivara 8. Pikaajalised finantsinvesteeringud 8.1. Tütarettevõtete aktsiad või osakud 8.2. Pikaajalised nõuded tütar-ja emaettevõtetele 8.3. Sidusettevõtete aktsiad vōi osad 8.4. Pikaajalised nõuded sidusettevõtetele 8.5. Muud aktsiad,osad ja võlatähed 8.6. Mitmesugused pikaajalised nõuded 8.7. Pikaajalised ostjatelt laekumata arved KOKKU rühm 8. 0 kr 9. Materiaalne põhivara 9.1
Kasumiaruanne 1 2002 ÄRITULUD Realiseerimise netokäive 0 Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 0 Kapitaliseeritud väljaminekud omatarbeks põhivara valmistamisel 0 Muud äritulud 0 ÄRITULUD KOKKU 0 ÄRIKULUD Kaubad, toore, materjal ja teenused 0 Mitmesugused tegevuskulud 0 Tööjõukulud 0 palgakulu 0
Arvestuse alused Kodune töö nr.1 Kuupäev: Üliõpilane: Rühm: ALGBILANSS Aktiva Passiva Kassa 3 500 Kreeditorid 10 500 Deebitorid 6 700 Pangalaen 43 500 Arveldusarve 40 500 Aktsiakapital 265 400 Põhivara 273 000 Maksuvõlaad 12 800 Materjalvarud 8 500 KOKKU 332 200 KOKKU 332 200 PÄEVARAAMAT Tehing Summa Konto deebet Konto kreedit Osteti materjale 6 200 Materjalvarud Arveldusarve Tasuti maksuvõlga 6 800 Maksuvõlaad Arveldusarve Müüdi põhivara 21 500 Arveldusarve Põhivara
5 Müüdud kauba soetusmaksumus Kauba kulud 610 Kaup 610 6 Palga maksmine ja arvestamine Palgakulud 515 Arvelduskonto 515 7 Põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamine Arvestatud kulum -9 Akumuleeritud kulum -9 8 Intressi arvestamine Intressikulud 5 Intressivõlad 5 9 Tulukonto sulgemine
number: 1) aktiva kontod (varad); 2) passiva kontod ( kohustused, kapital); 3) äritulud põhitegevusest (so. Kaupade ja toodangu müügist saadav tulu); 4) muud äritulude kontod; 5) ärikulude kontod; 6) muud ärikulude kontod ( ka finantskulud); 7) tulude-; kulude koondkontod. Kontorühmad koosnevad kontoklassidest: konto klass 11- raha ja lühiajalised finantsinvesteeringud, konto klass 12 - ostjate lühiajaline debitoorne võlg, konto klass 18 - materiaalne põhivara, konto klass 22 - maksuarveldused riigiga (käibemaks, sotsiaalmaks, tulumaks jne.), konto klass 31- tulud toodangu müügist, konto klass 56 - büroo ja sidekulud, konto klass 61 - palk ja sellega seonduvad kulud jne (annaabi). Bilansi aktivakontod on kontod number 1-ga. Bilansi passivakontod on kontod nr. 2- ga. Nende kontode lõppsaldode põhjal koostatakse bilansi aktiva- ja passiva kirjed. Tulukontod 3 ja 4 bilansis ei esine. Neid kasutatakse tulude jooksvaks kirjendamiseks
kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse eurodes. 5)Mis on bilanss, mida bilanss näitab ja millal koostatakse? Koostatakse majandusaasta lõppkuupäeval 6)Bilansivalem. Omakapitali osatähtsus varades Käibevara+põhivara=lühiajalised kohustused+pikaajalisd kohustused + omakapital Aktiva=passiva Varad=kohustused+omakapital omakapital=varad-kohustused omakapitali osatähtsus= omakapital/kogukapital 7)Bilansi koostamine, sh algbilanss Bilansi aktiva ja passiva poolte kokkuvõtted peavad olema alati võrdsed ehk tasakaalus. Sellest tuleneb ka bilansi valem: VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansi valemi teisendatud vorm oleks: OMAKAPITAL = VARAD - KOHUSTUSED
pärast käibevara c. vahetult pärast bilansikirjet Raha ja pangakontod d. vahetult pärast bilansikirjet Varud Tagasiside Õige vastus on: vahetult pärast bilansikirjet Raha ja pangakontod Küsimus 6 Õige Hinne 3 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Firma ostis 2. jaanuaril 2xx1 6 000 € eest masina, mille lõpetamismaksumus on 495 € ja kasutusaeg kolm aastat. Lineaarse meetodi rakendamisel on bilansi kirje Põhivara (jääkmaksumuses) jääk 31. detsembril 2xx2: Vali üks: 2 330 € 1 835 € 4 165 € 2 000 € Tagasiside Õige vastus on: 2 330 € Küsimus 7 Õige Hinne 3 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kõige hiljem ostetud kaup kajastub lõppvaruna järgmise meetodi rakendamisel: Vali üks: kaalutud keskmine LIFO tükimeetod FIFO Tagasiside Õige vastus on: FIFO Küsimus 8 Õige Hinne 3 / 3
annaabi.ee 
