Finantsplaan (8)

FINANTSJUHTIMINE- JA
ANALÜÜS
Andres Laar
Andres Laar 2008
2007
KURSUSE EESMÄRK JA SISU
Kursuse eesmärk- pakkuda juhtimiseks vajalikke minimaalseid
rahandusteoreetilisi teadmisi ning kogemusel põhinevaid praktilisi
soovitusi. Kursus on enamasti praktilise suunaga.
Finantsjuhtimise olemus ja eesmärgid
Finantsjuhtimise tegevused
­ finantsanalüüs
­ kapitali juhtimine
­ rahakäibe juhtimine
­ eelarvete süsteem ja prognoosimine
­ raha hankimine ja paigutamine
­ investeeringute analüüs
­ väärtusjuhtimine
Andres Laar 2008
2007
Mida Te peale kursust peate
oskama?
Hinnata ettevõte finantsseisundit
Hinnata kapitali hinda ettevõttes ja turgudel
Hinnata ettevõtte äriprojekte nende tasuvuse põhjal
Hinnata raha ajaväärtust
Omama ülevaadet muudest finantstöö olulistest aspektidest nagu
-- eelarvestamine
-- käibekapitali juhtimine
-- väärtuse hindamine
-- finantsriskidest
Kursus lõpeb eksamiga, selle sooritanud on väärt 2 AP.
Eksam on kirjalik.
Andres Laar 2008
2007
MÕNED FINANTSJUHTIMISE
"KULDREEGLID"
SPENCERI FINANTSSEADUSED
1. Proovibilanss ei tule välja
2. Tegevuskapital pole selline, milline ta näib
3. Likviidsus kaldub kaduma
4. Puhaskasum pole puhas
Andres Laar 2008
2007
MÕNED FINANTSJ UHTIMISE
"KULDREEGLID"
RAHADÜNAAMIKA ESIMENE SEADUS
Üllatusliku rahasajuga kaasneb sama suur
ootamatu väljaminek
Andres Laar 2008
2007
MÕNED FINANTSJ UHTIMISE
"KULDREEGLID"
HEISENBERGI INVESTEERIMISPRINTSIIP
Te võite teada, mis suunas turg areneb, aga te
ei või eales teada, mis suunas ta areneb pärast
seda
Andres Laar 2008
2007
MÕNED FINANTSJ UHTIMISE
"KULDREEGLID"
GUPISEADUS
Kui pöörased kulutused on jaotatud küllalt
peenelt, pole asjaosalistel ühegi kulutuse
puhul nii palju mängus, et seda maha
hääletada
Andres Laar 2008
2007
FINANTSJUHTIMISE (JUHI)
ROLL
Ettevõtte väärtuse suurendamine
CFO - chief financial officer- seab paika firma strateegia, juhib
olulisemaid muudatusi ja on tähtsate küsimuste otsustamisel juhi - CEO
parem käsi
Finantsarvestusel ja finantsjuhtimisel on erinevad ülesanded:
arvestus hindab (kunagi mõõtis) firma seisundit ja möödunud perioodide
tulemust ja info on suunatud välistarbijale
juhtimise eesmärk laiemalt on väärtuse (omanike rikkuse ) maksimeerimises
Juhtimine nagu iga teine tegevus on seotud inimestega, nende juhtimisega,
finantsjuhtimine ei tähenda niivõrd tööd numbritega kuivõrd inimestega.
Suhted suunatud ka väljapoole: pangad, rahastajad, (börsiettevõtted -
aktsionärid )
Andres Laar 2008
2007
FINANTSARVESTUS J A FINANTSJ UHTIMINE
Mõõdab EV seisundit ja lähiminevikku On suunatud tulevikku
Aruandlus Kontroll
Kindlad reeglid ja seadused Väärtuse loomine
Konsolideeritud info Segmenteeritud info
Raha väärtus on see, mis number näitab Rahal on aegväärtus e. turuväärtus
e. bilansiväärtus Riskianalüüs
Ei arvesta riske Omakapitalil on kulu
Omakapitalil ei ole kulu Rahavoog on tähtis
Kasum on primaarne Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, tulemusele,
Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja lahkab probleemide põhjuseid
välishuvist
Andres Laar 2008
2007
ARVESTUS, selle eesmärk
Finantsjuhtimise vastutusvaldkond on nii raamatupidamis- kui ka
juhtimisarvestuse optimaalne korraldamine
Juhtimisarvestuse korraldamisega peab finantsjuht looma olukorra,
kus info jõuaks otsustajateni kiiresti ja tõeselt.
Arvestussüsteem peab tagama, et planeerimine, mõõtmine ja
motiveerimine oleks võrreldavad ja kooskõlas.
MMSS ­ mudel - Mida mõõdad, seda saad!
Inimesed tabavad väga kiiresti, mille alusel neid hinnatakse ja
suunavad oma panuse just sinna.
Mõõtke erinevaid aspekte ja mitmekülgselt! Plaanimine, mõõtmine
ja motiveerimine peavad omavahel sobima!
Andres Laar 2008
2007
Strateegiline mõõtmissüsteem
· Tasakaalu saavutamiseks tuleb leida kooskõla:
1. Kasum, kasv ja kontroll
2. Tasakaal lühi- ja pikaajaliste eesmärkide vahel (enamasti
kaldutakse tähtsustama lühiajalisi eesmärke)
3. Tasakaal huvirühmade vahel (omanikud, kliendid, töötajad, tarnijad,
finantseerijad, naabruses elavad inimesed, riik ...)
4. Tasakaal võimaluste ja riski hajutamise ning kontsentreerumise
vahel. Kas teha ühte asja võimalikult hästi või püüda riske hajutada?
Millise tee valiksite?
5. Tasakaal inimkäitumise motiivide vahel. Kuidas ühildada ettevõtte
sihte indiviidi isiklike ambitsioonidega. Kuidas töötajaid kaasata?
Kuidas nendes äratada
Andres Laar 2008
2007
Strateegiline mõõtmissüsteem
· Mõõtmisprotsessi ülesehitus
1. Lähtuge strateegilistest eesmärkidest.
2. Mõõdikud kajastagu nii minevikku, tänast seisu ja
tulevikus saadavat võimalikku tulu.
3. Tasakaal huvigruppide vahel: omanikud, kliendid,
juhtkond, töötajad.
4. Mõõtmine peaks toimuma üleval alla ja olema lähedase
sisuga.
5. Olge paindlik, kui muutuvad strateegilised eesmärgid, siis
muutke ka mõõdikuid.
· Asuge koostama tasakaalustatud tulemuskaarti! BSC!
Andres Laar 2008
2007
FINANTSJUHI MÕJUTUSVALDKONNAD
ÄRITEGEVUSE JUHTIMISEL
Ärikulude kontroll
Äritulude kasvatamine
Rahakäibe juhtimine
Käibekapitali juhtimine
Põhivara kasutamise tulususe parandamine
Ettevõtte juhtimistasandite optimeerimine
Arvestus ja aruandlus, raportid
Suhted rahastajatega, pangad, liisingufirmad ja muud (
3 STEP ), kindlustus
IT
Suhted juhtimistasandite vahel, ka nõukogu tasandil
Andres Laar 2008
2007
INVESTEERIMINE
Tee kindlaks investeeringuga seotud ja lisanduvad
rahavood
Määratle rahavoogude ajastatus
Leia sobiv ja kolleegide poolt aktsepteeritav
investeeringu tasuvuse mõõdik
Võrdle seda sisemiste kriteeriumitega ja kiida
heaks need projektid, mis nendele vastavad
Mis ei vasta, siis ole delikaatne ja ära lükka neid
tagasi vaid lükka nad edasi
Kui projekt tundub õnnestuvat, siis hangi kate, st.
otsi raha
Andres Laar 2008
2007
FINANTSEERIMINE
Kust saada raha, kui omavahenditest arenguks ei piisa
Finantsvõimendus, s.o. Võõra kapitali kaasamine on alati
seotud riskidega
Millised need on?
Optimaalseks tuleks lugeda laenukapitali, mida te suudate
teenindada ka siis, kui ei lähe kõige paremini, ja et
laenukoorem ei ohustaks lisaraha hankimise võimet ja
vajalikke investeeringuid tulevikus
Eduka äri kõige suurem risk on üleinvesteerimine võõra raha
eest
Andres Laar 2008
2007
VÄÄRTUSPÕHINE JUHTIMINE ehk
FINANTSJUHTIMISE VIIS REEGLIT
KASVATA TULUSID KASUMLIKULT
SUURENDA MARGINAALE
LÜHENDA VARADE KÄIBEVÄLDET EHK
VÄHENDA INVESTEERITUD KAPITALI
KÄIBE SUHTES
INVESTEERI PROJEKTIDESSE, MILLE
TOOTLUS ÜLETAB KAPITALI HINDA
LOO LISAVÄÄRTUST KAPITALI
STRUKTUURI JA MAKSUDE EFEKTIIVSE
JUHTIMISEGA
Andres Laar 2008
2007
FINANTSJUHT (JUHTIMINE )
OMAB INFOT, FIRMAS INFORMEERITUIM, SEE TÄHENDAB
VASTUTUST JA SAMAS KA PINGET, SELLEKS PEAB ENNAST
HÄÄLESTAMA
EI MAKSA KELLELEGI EGA MILLEGI EEST ISE - TA ANNAB
NÕUSOLEKU VÕI EI ANNA, OTSUS ON LÕPLIK
HARITUS HEA, TEHNOLOOGIAT JA TEHNIKAT ON VAJA
TUNDA, MINIMAALSELTKI
TAJUB DÜNAAMIKAT JA TULEVIKUTRENDE...UNEPEALT
ON LOJAALNE
PANUSTAB MEESKONNALE
MÕTLEB ÜLEHOMSELE JA JÄRGMISELE...
HOIAB SUHTEID
Andres Laar 2008
2007
MIDA FIRMA JUHT PEAKS JÄLGIMA
Omakapitali seisu (tulusust)
Varade tulusust
Firma arengu kiirust-ära arene liiga kiirelt
Rahavooge, maksevõimet (lühiajalist)
Firma võlgnevust, et ennetada pankrotti
Arengu tasakaalustatust
Andres Laar 2008
2007
BILANSI (balance) PÕHIMÕTE
VARAD SOETAMISE ALLIKAD
AKTIVA PASSIVA
KÄIBEVARA KOHUSTUSED
Raha
Tasumata arved
Laekumata arved Lühiajalised laenud
Varud Pikaajalised laenud
Investeeringud Liisingud
Kinnisvara Viitvõlad
investeeringud
PÕHIVARA OMAKAPITAL
Hooned Aktsiakapital
Reservid
Masinad, seadmed
Kasum
Andres Laar 2008
2007
BILANSI OLEMUS
AKTIVA- VARAD on ettevõtte käsutuses olevad
erinevas vormis vahendid nagu raha, väärtpaberid,
laekumata nõuded, investeeringud tütar- ja
sidusettevõtetesse, kinnisvara-maa ja hooned,
seadmed, firmaväärtus- goodwill
PASSIVA-KOHUSTUSED iseloomustab varade
soetamise allikaid, seda, kui palju ettevõtte varadest
on kaetud oma- või võõrkapitaliga, lühi- või pikaajalise
kapitaliga, mis osa varadest kaetakse kuludesse
kantud kohustuste arvel
TÄHTIS! FINANTSJUHINA PEATE TEADMA, MIDA
BILANSIREAD ENDAS SISALDAVAD, MIS ON
NENDE TAGA OLEMUSLIKULT JA
RAHANDUSLIKULT, KA RISKIDE ASPEKTIST.
Andres Laar 2008
2007
BILANSI MUUTUSED
MUUDATUSED AKTIVAS- REEGLINA RAHA JA VARA
VAHELISED MUUTUSED, NÄITEKS RAHA VÄHEM,
MATERJALI ROHKEM VÕI DEBITOORSET VÕLGA ROHKEM,
KAUPA VÄHEM, SEADMEID ROHKEM, RAHA VÄHEM
NEED TEHINGUD EI MUUDA BILANSI MAHTU- VARAD EI
MUUTU
AKTIVA MUUTUB JA PASSIVA MUUTUB, NÄITEKS
MATERJALI ROHKEM, VÕLGNEVUST HANKIJATELE
ROHKEM VÕI SOETATE UUED SEADMED JA VÕLG
PANGALE SUURENEB VÕI TASUTE LIISINGUMAKSE JA
VÕLGNEVUS LIISNGUFIRMALE VÄHENEB JNE.
BILANSIMAHT MUUTUB
MUUDATUSED PASSIVAS- REEGLINA OMAKAPITALIS
TOIMUVAD MUUTUSED, NÄITEKS DIVIDENDIMAKSE
ARVELEVÕTMINE, PIKA VÕLA ÜLEVIIMINE LÜHIAJALISEKS,
BILANSIMAHT EI MUUTU
Andres Laar 2008
2007
BILANSS
Seisev kell näitab ööpäevas õiget aega
2 korda,
bilanss õiget seisu mitte kunagi,
bilanss on oletus!
SEDA TA JUST ONGI JA PEABKI OLEMA!
Andres Laar 2008
2007
BILANSI STUKTUURI
NÄITAJAD
Kapitali struktuur:
kohustused/ passivad = kohustuste osakaal e. võõrkapitali osatähtsus
või vastupidine suhe ­omakapital/ passivad = omakapitali osakaal
Eraldi tuleks analüüsida võõrkapitali struktuuri, näiteks, milline on
lühiajalise ja pikaajalise võõrkapitali vahekord, milline on kreditoorse
võlgnevuse osakaal.
Normaalne võõrkapitali osakaal pangale tuntud firmas on kuni 70%.
Aktivate struktuuri näitajad:
Nõuete osakaal = nõuded/ aktivad
Varude osakaal = varud/ aktivad
Põhivarade osakaal = põhivara/ aktivad
Andres Laar 2008
2007
ETTEVÕTTE KASV KASVU
=VARADE KASV FINANTSEERIMINE
Kohustuste kasv
Likviidsete varade kasv
Aktsiakapitali kasv
Kauba- ja tootmisvarude
kasv Amortisatsioon
Investeeringud Netokasum
Dividendid
Laenuprotsendid
Maksud
Andres Laar 2008
2007
Müügi-
käive Müügikate
e.Bruto-
m iinus kasum Käibekate
miinus EBITDA
Muutuvad
kulud miinus
Püsivad
Ärikasum
kulud
EBIT
Kulum
jagada Äri-
Likviidsed rentaablus
varad
Müügikäive
korda
Kauba ja Kapitali
tootmis- rentaablus
varud Müügikäive
Kapitali
jagada käibe-
Põhivara kiirus
Kogu-
kapital
Andres Laar 2008
2007
ARVESTUSE LIIGID
ETTEVÕTTE MAJ ANDUSARVESTUS
Võrdlev arvestus Hangete ja toodete, Valikud
investeeringute
arvestus
Eelarvestus Kasumi eelarve Tegevuse juhtimine
Rahavoo eelarve
Müügiprognoos
Kontrollarvestus Kasumi aruanne
J ärelarvestus (ajalugu)
Informatiivne arvestus Aruanne Sidusrühmade
(väliste) mõjutamine
Andres Laar 2008
2007
FINANTSANALÜÜS
(Financial Analysis)
aastatulemuste põhjal firma majandusliku seisu
hindamine ja tuleviku võimaluste ennustamine
Andres Laar 2008
2007
FINANTSANALÜÜS
Finantsanalüüs ise ei anna valmis vastuseid.
Ta pigem aitab analüütikul leida firma tegevuse
kõige haavatavamaid aspekte ja formuleerida
küsimusi, millele peavad suutma vastata firma
juhid.
Thomas P. Carlin
Albert R. McMeen
(American Bankers Association)
Andres Laar 2008
2007
FAKTILISI NÄITAJAID
VÕRRELDAKSE
plaaniliste näitajatega
sama ettevõtte varasemate perioodide vastavate
näitajatega
sarnaste ettevõtete vastavate näitajatega
tegevusvaldkonna keskmiste näitajatega
naaberriikide sarnaste ettevõtete vastavate
näitajatega
üldtunnustatud teoreetiliste normidega
Andres Laar 2008
2007
FINANTSANALÜÜS
EESMÄRGID
ETTVÕTTE TULUSUS
LIKVIIDSUS
BILANSI STRUKTUUR
PANKROTIOHT
Andres Laar 2008
2007
ANALÜÜSI EESMÄRGID
VASTATA VÄHEMALT KAHELE OMANIKU JA JUHI
JAOKS OLULISELE KÜSIMUSELE:
KUI PALJU KASUMIT VÕIB ETTEVÕTE ANDA
JA MILLINE ON TEGELIK KASUM
KUIDAS TÖÖTAVAD ETTEVÕTTE AKTIVAD JA MILLINE ON
NENDE KASUTAMISE EFEKTIIVSUS
ETTEVÕTTE EDUKAKS JUHTIMISEKS ON VAJA LEIDA
PÕHJUSED JA TEGURID, MILLEST OLENEB TULUSUS,
KULUDE DÜNAAMIKA, STRUKTUUR JNE.
TEGEVUSE ANALÜÜS PEAB ARVESTAMA ÜMBRITSEVAT
KESKKONDA JA SELLEGA TOIMUVAID MUUTUSI
Andres Laar 2008
2007
INFO ANALÜÜSI
TEOSTAMISEKS
ANALÜÜSI TEOSTAMISEKS VAJALIKU INFO
ALLIKAD:
­ BILANSS
­ KASUMIARUANNE
­ RAHAVOOGUDE ARUANNE
­ OMAKAPITALI MUUTUSE ARUANNE
­ PROGNOOSID-kasum, rahavoog, investeeringud
­ SAMAS VALDKONNAS TEGUTSEVATE
ANALOOGSETE ETTEVÕTETE ANDMED
­ INFO KONSERVATIIVSUS, ERINEVAID PERIOODE
ANALÜÜSIGE VÕRRELDAVATES TINGIMUSTES
Andres Laar 2008
2007
ANALÜÜS SUHTARVE
KASUTADES
Suhtarv on alati kellegi poolt konstrueeritud
Neid on palju
Neid on lihtsamaid ja väga keerukaid
Neid võib alati juurde konstrueerida
Parimat ei leia te mitte kunagi
Kui te tõestate, et teie oma on parim, siis saate Nobeli preemia
Iga valem on mudel, aga mitte kunagi pole olemas parimat
mudelit
Olete valmis vastupidist tõestama...
Andres Laar 2008
2007
S UHTARVUDE LIIGID
Suhtarve liigitatakse sõltuvalt sellest, millist firma majandusliku seisu
aspekti sellega püütakse hinnata:
1) lühiajalise maksevõime suhtarvud(S hort-Te rm S olve ncy R atios ),
2) varade juhtimise suhtarvud (Activity R atios ),
3) võla juhtimise suhtarvud (Le ve rage R atios ),
4) tulususe suhtarvud (Profitability R atios ),
5) aktsiate turuväärtuse suhtarvud (Marke t Value R atios ).
Andres Laar 2008
2007
MAKSEVÕIME HINDAMINE
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja näitab, kui
palju oli firmal aruande koostamise hetkel (või
keskmiselt) käibevara kokku ühe krooni
lühiajaliste kohustuste kohta.
Kui lähtuda sellest, et maksevõime tähendab
maksukohustuste tähtaegse tasumise võimet ,
siis tuleb olla ettevaatlik lühiajaliste kohustuste
kattekordaja põhjal ettevõtte maksuvõime kohta
järeldusi tegemast.
Andres Laar 2008
2007
LÜHIAJALISE MAKSEVÕIME E.
LIKVIIDSUSE SUHTARVUD
Lühiajaliste kohustuste Käibevara
kattekordaja (Current =
Ratio) Lühiajalised kohustused
Käibevara - Varud
Maksevõime kordaja =
(Quick Ratio) Lühiajalised kohustused
Andres Laar 2008
2007
MAKSEVALMIDUSE E.
RAHALISTE VAHENDITE
TASEME SUHTARV
(Cash Position Ratio)
Raha + Väärtpaberid
Maksevalmiduskordaja =
Lühiajalised kohustused
Andres Laar 2008
2007
KATTEVARA HINDAMISE
SUHTARVUD
(Coverage Ratios)
Ärikasum
Intressikulude kattekordaja =
(Interst Coverage Ratio) IKU
Fikaseeritud maksete Ärikasum + Kulum
kattekordaja (Fixed =
, kus
Carge Coverage Ratio) IKU + RM + LTM
IKU - intressikulud,
RM - kapitalirendi maksed,
LTM - laenude tagasimaksed
Andres Laar 2008
2007
KÄIBE TULUSUSE
SUHTARVUD
(Sales Profitability Ratios)
Netokäive - Muutuvkulud
Müügikatte tase =
(Contribution Margin) Netokäive
Ärikasum
Ärikasumi tase =
(Operating Profit Margin) Netokäive
Puhaskasum
Puhaskasumi tase =
(Net Profit Margin) Netokäive
Andres Laar 2008
2007
SUHTARVUD (Ratios)
Müügikatte % =100 x müügikate
netokäive
Käibekatte % =100 x käibekate
realiseerimise netokäive
Käibe rentaablus % = ärikasum
netokäive
Kapitali rentaablus % =100 x kasum
kogukapital
Omakapitali rentaablus % =100 x puhaskasum
omakapital +reservid
Andres Laar 2008
2007
SUHTARVUD
Quick ratio = likviidsed varad
lühiajalised
kohustused
Current ratio = likviidsed varad+kauba- ja tootmisvarud
lühiajalised kohustused
Cash Position Ratio = rahalised vahendid+väärtpaberid
lühiajalised kohustused
Omakapitali tase % = 100 x omakapital
kogukapital (passiva)
Võlgnevuse aste
(Debt Ratio) = kohustused
varad
Debt to Equity Ratio = kohustused
omakapital
Andres Laar 2008
2007
PANKROTITESTID
Edward Altmani mudel ­ pankrotinäitaja Z
1. variant ­ Z on viie liidetava summa:
a) käibevara/ aktivad x 0,7
b) jaotamata kasum/ aktivad x 0,8
c) kasum enne maksustamist/ aktivad x 3,1
d) omakapital/ kohustused x 0,4
e) käive/ aktivad
Kui saadud näitaja Z on väiksem kui 1,22, on pankroti
tõenäosus ülisuur, kui Z = 2,9 või rohkem, on
pankrot ebatõenäone. Kui näitaja jääb nende kahe
väärtuse vahele, on tegemist määramatu
finantsolukorraga, mis võib areneda mõlemas suunas.
Andres Laar 2008
2007
PANKROTITESTID
Altermani 2. test ­ nn. ekspressanalüüs:
a) -1,0736 x käibekapital/ lühiajalised kohustused ­
0,3877
b) 0,579 x kohustused/passivad
Tulemus korral, kui Z on suurem kui 1 on pankrotioht
suur, kui Z on väiksem kui 0, siis on finantsolukord
stabiilne. Nende kahe väärtuse vahemikus on olukord
määramatu.
Testid ei ole Eestis küllaldaselt praktikas kontrollitud,
seega nende usaldusväärsust näitab aeg, ometigi ei
teeks paha kontrollida neid oma ettevõtte näitel.
Andres Laar 2008
2007
PANKROTITESTID
Rahandusliku stabiilsuse määramiseks soovitatakse kasutada veel ka
järgmist testi:
Siin tuleb arvestada kolme näitajaga:
a) Varade tagatus oma käibevaradega = oma käibekapital ­ varud
b) Varade tagatus oma käibevaradega ja pikaajalise võõrkapitaliga =
oma käibekapital + pikaajaline võõrkapital ­varud
c) Varade tagatus oma käibevaradega ja laenuvahenditega = oma
käibekapital + pikaajalised laenuvahendid + lühiajalised
laenuvahendid ­ varud.
Testi võimalikud tulemused:
- Absoluutne finantsiline stabiilsus, kui kõik kolm näitajat on positiivsed
- Normaalne finantsseisund, mis garanteerib maksevõime, kui b) ja c)
on positiivsed ning a) negatiivne
- Ebastabiilne seisund, kui a) ja b) on negatiivsed ning c) positiivne,
esineb makseraskusi
- Pankrotieelne seisund, kui kõik kolm näitajat on negatiivsed.
Andres Laar 2008
2007
OMAKÄIBEVAHENDID
Omakäibevahendid = ettevõtte stabiilsuse mõõdupuu
Omakäibevahendid = käibekapital
Omakäibevahendid = käibevara ­ lühiajalised kohustused
Näitaja peaks olema positiivne
Mis juhtub siis, kui see näitaja on pikka aega miinuses?
Mis päästab miinusest?
Selgituseks: sageli nimetatakse käibevara ka jooksvateks
aktivateks ja lühiajalisi kohustusi jooksvateks passivateks.
Andres Laar 2008
2007
EBITDA
EARNINGS BEFOR INTREST, TAX,
DEPRECIATION & AMORTISATION
TULU ENNE INTRESSE, MAKSE, KULUMIT &
LAENUDE TAGASIMAKSEID
Andres Laar 2008
2007
EELARVED
Eelarve on tuleviku kavandamine, eesmärgi püstitamine
Eelarve koostamine on pikaajaline ja pidevalt korduv protsess
Eelarve on meeskonnatöö tulemus
Vastutusalad peavad olema selged
Eeskirjad, standardid, normid peavad olema mõistetavad
Eelarvel võib olla stimuleeriv efekt (boonused)
Arvestage, et võib tekkida eelarvekriis
Mida siis teha?
Kas midagi on reservis?
Alustage osast peale, minge uuele ringile, kui see võimalus
antakse.
Eelarvestamise kuldreegel ­ kõik arvestused saavad valmis
õigeks ajaks või veidi hiljem, tavaliselt hiljem.
Andres Laar 2008
2007
EELARVED
Eelarvestamine e. plaanimine on süsteemne protsess.
Et seda efektiivselt teha, vastake küsimustele:
­ mis on eesmärgid,
­ millist infot vajate,
­ kas on alternatiive eesmärkide saavutamiseks,
­ kuidas kavatsete plaanide täitmist jälgida ja hinnata,
­ kas eesmärke on vaja muuta.
Eelarvestamine on protsess, mille käigus plaanitakse
finantsressursse selliselt, et strateegiliste eesmärkide
saavutamine oleks võimalik.
Andres Laar 2008
2007
EELARVED
Eelarve koostamisel peaks arvesse võtma:
Milliseid tooteid ja teenuseid kavatsete pakkuda,
On teil piisavalt kvaliteetset tööjõudu,
Kas tootmisvõimsused- ja tingimused on piisavad,
Koht turul, turu olukord,
Investeeringute vajadus,
Hinnapoliitika, surve hindadele,
Kas on piisavalt varusid, käibekapitali,
Kas tegevus on stabiilne või tsükliline,
Milline on üldine majanduslik ja poliitiline olukord turgudel, kus
tegutsete,
Sama analüüs koduste tingimuste kohta, näiteks kohalik
maksundus või millist mõju avaldab EU.
Andres Laar 2008
2007
EELARVED
Efektiivse eelarve tunnused:
Pakub võimalusi näha ette,
Kiire infovahetuse süsteem,
Vastutus ja kohustused selgelt määratud,
Täpne ja võimalikult reaalajas info,
Infost ühtne arusaamine, erinevate
tõlgenduste minimiseerimine,
Vastutajate toetus ­ teeme ära!
Andres Laar 2008
2007
EELARVED
Eelarve koostamise meetodid
1. Ülalt- alla eelarve
- lihtne,
- kas kõrgemal tasandil on piisavalt infot?
- üldine toetus väike.
2. Alt- üles eelarve
- protsess algab madalamatelt juhtimistasanditelt, eeldab, et
seal on piisavalt oskust ja infot,
- eelarvet kaitstakse kõrgemal tasandil, st. arutelu ja koostööd,
- ajakulu suurem,
- eelarved võivad olla reservidega, pessimistlikud.
3. Kombineeritud meetod
Andres Laar 2008
2007
EELARVED
Jäik või paindlik eelarve?
Soovitus ­ kasutage fikseeritud e. jäika eelarvet, analüüsige hälbeid.
Eelarve on eesmärk ja seda lühikese aja jooksul tavaliselt ei
muudeta.
Paindlikku eelarvet kasutage siis, kui äritegevus võib teatud põhjustel olla
väga varieeruv, näiteks kehv suvi võib olulisel mõjutada müüki ( vesi,
jäätis, õlu ). Sel juhul oleks otstarbekas koostada miinimum- ja maksimum
eelarve variandid.
Võib ­ olla hoopiski pidev e. dünaamiline eelarve?
See on pidevalt pikenev eelarve, mis võimaldab alati prognoosida
vähemalt
aastast arengut ette.
Andres Laar 2008
2007
EELARVED
LÄHTEPUNKTID
- strateegiad
- pikaajalised sihtülesanded
- planeerimise lähtealused täps us -
tus e d PÕHIEELARVED
- tulude-kulude eelarve
e e s m ärgid - bilansieelarve
- finantseerimiseelarve
OSAEELARVED koos -
- müügieelarve
kõlas ta-
- tootmisplaan
m ine
- kulude eelarve
- investeeringute eelarve
- tegevusprogrammid
Andres Laar 2008
2007
EELARVE RING
Te ge vus aas ta
algus
Ee larve Juhtide ja
kinnitam ine alluvate
arute lu
Täitmine are ngus t
Ee larve
ringid Kontroll
Reguleerivad
meetmed S trate e gilis e
Ee larve
plaani
prognoos id
täps us tam ine
Andres Laar 2008
2007
EELARVE KOOSTAMINE
AJ ALINE GRAAFIK
Finantsaasta algus
· lähtekohad eelarve koostamiseks
-4 ­ 5 kuud enne
· osaeelarved
-3 kuud
· põhieelarved
-2 kuud
· eelarve kinnitamine
- 1,5 ­ 1 kuu
Andres Laar 2008
2007
EELARVE PROTSESS
· Eeldused · Abistavad eelarved
- mahud - marketing
- hinnad
- inflatsioon
- tehnilised
- ROE - investeeringud
- palga kasv - koolitus
- konkurendid
- .... - .........
· Põhieelarved · Tundlikkus
- müük - mis juhtub,
- kulud kui....
- käibekapital
- tulud
- finants (cash
flow)
- bilanss
Andres Laar 2008
2007
VASTUTUSVALDKONDADE MÄÄRAMINE
Ko nto -
plaan Finants - Turundus Pe rs o nali Dire kto r Dire kto r
CEO
Vas tutaja dire kto r - dire kto r - dire kto r 1 2
mahud x
tö ö tas u x
turundus x
ko o litus x
te hnilis e d x
........ ........
Andres Laar 2008
2007
KÄIBEKAPITALI JUHTIMINE
Tegutsemiseks on vaja kapitali. Selle allikad on:
1) Omanikud
2) Võlausaldajad
3) Hankijad
Kõik kolm soovivad teenida tulu, seega kapitalil on hind.
Järeldus on lihtne, mida väiksema kapitaliga suudame oma
tegevust
korraldada, seda suuremat tulu teenime.
Käibekapitali juhtimise eesmärk laiemalt on tagada ettevõtte
likviidsus.
Väide: vähendades käibekapitali 1 milj. võrra, hoiate aastas
kokku vähemalt 100 tuh.
Andres Laar 2008
2007
KÄIBEKAPITALI JUHTIMINE
MIKS?
Ka edukas firma võib sattuda raskustesse, kui
arenetakse kiiresti ja ei suudeta kontrollide varude ja
debitoorse võla kasvu.
Selle tulemusena on raha kinni käibevarades ja
kohustuste täitmine on häiritud.
Edukas firma suudab sellist olukorda ennetada.
KÄIBEKAPITAL = KÄIBEVARAD- LÜHIAJALISED
KOHUSTUSED
Lihtsamas käsitluses arvestatakse lühiajaliste
kohustustena ainult jooksva äritegevusega seotud
kohustusi, eelkõige võlgnevust hankijatele. Intressiga
koormatud kohustused võidakse välja jätta.
Andres Laar 2008
2007
KÄIBEKAPITALI JUHTIMINE
PÕHILISED ARVNÄITAJAD
Kreditoorse võla välde = võlad hankijatele / (realiseeritud kaupade
kulu/365)
Varude välde = varud / (realiseeritud kaupade kulu/ 365) Näitajat
nimetatakse ka varude konversiooniperioodiks.
Debitoorse võla välde = ostjate võlad / ( netokäive /365)
Kreditoorse võla välde ­ mitme päeva jooksul tasume hankijatele.
Varude välde ­ milline on aeg varude soetamise ja toodangu
müümise vahel.
Debitoorse võla välde ­ millise perioodi jooksul tasuvad kliendid
kauba eest.
Otstarbekas on kasutada keskmisi näitajaid, eriti kui arvutatakse näitajaid
pikemate perioodide kohta. Keskmine välde iseloomustab aega päevades,
mis kulub mingile tehingule keskmiselt!
Andres Laar 2008
2007
KÄIBEKAPITALI JUHTIMINE
KÄIBEKORDAJAD ( KK )
Varude KK. = real. toodete kulu / keskmised varud
Siit varude käibevälde = 365/ varude KK.
Võlgade kogumise KK. = netokäive/ keskmine ostjate võlg
Siit võlgade kogumise välde = 365/ võlgade kogumise KK.
Võlgade tasumise KK. = real. Tood. kulu/ keskmine võlg
hankijatele
Siit võlgade tasumise välde = 365/ võlgade tasumise KK.
Andres Laar 2008
2007
KÄIBEVARADE JUHTIMINE
Veel analüüsige suhteid:
Varud / käibevarad = varude osatähtsus
käibevarades
Varud / käibevara ­ lühiajalised kohustused =
varude osatähtsus puhtas käibekapitalis
Eraldi võib vaadelda varude põhiliste
komponentide suhteid kas varudes või ka
käibevarades.
Andres Laar 2008
2007
KÄIBEKAPITALI JUHTIMINE
Raha konversioonitsükkel leitakse järgmise valemi:
debitoorse võla käibevälde + varude käibevälde ­
kreditoorse võla käibevälde
ja see arv näitab, mitu päeva on firma raha kauba all
kinni ehk külmutatud.
Raha konversioonitsükli leidmine võimaldab paremini
tasakaalustada müügi ja sisseostude proportsioone,
ainult absoluutarvudega opereerides võivad järeldused
olla väärad.
Andres Laar 2008
2007
KÄIBEKAPITALI EELARVE
aas ta alg ul aas ta lõ pul +
_
+ de bito o rne võ lg ne vus 4000 5000 -1000
+ mate rjalid 2000 2500 -500
+ valmis to o dang 3000 3500 -500
- kre dito o rne võ lg ne vus 3000 4000 +1000
käibe kapital ko kku 6000 7000 -1000(vajab
täie ndavat milj.
Ülesanne: arvutage käibekapital ja selle muutused.
Andres Laar 2008
2007
KÄIBEKAPITALI JUHTIMINE
Klientidelt raha kätte nii kiiresti kui võimalik
Ostud teostada nii hilja kui võimalik
Hankijatele tasuda mitte enne kui kokku lepitud
Hoida varud optimaalsel (minimaalsel) tasemel
Andres Laar 2008
2007
10 KÄSKU SISSEOSTJALE
Lähtu firma huvidest, usu nendesse ja tegutse nende saavutamise
nimel.
Arvesta kolleegide soovitusi, kuid säilita otsustusvabadus.
Osta maksimaalselt kvaliteeti raha eest, mis sulle on ette nähtud.
Tunne hästi materjale, kaupa, samuti tootmisprotsessi, see
võimaldab su tööd paremini korraldada.
Ole aus ja tõene. Ära lase end ära osta!
Kohtle partnereid avalalt ja viisakalt.
Täida oma kohustusi täpselt, sama nõua oma partneritelt.
Ära KUNAGI käitu teravalt.
Aita kolleege.
Tee koostööd oma ametivendadega.
Prof. J. J. Callaghan 10 käsku ostuagendile (muudetud veidi A. L.
poolt)
Andres Laar 2008
2007
HANKIJA 10 KÄSKU
Tunne oma tarnijaid, tooteid ja Personali.
Külasta neid, oma infot protseduuridest.
Transport on tähtis, oma valikuid.
Kui helistad tarnijale, valmistu korralikult ette.
Kui helista, siis ole valmis selgitamaks kõike, kaup, transport, kelle
vastutus, jne.
Lisa märkused tellimusele, ära looda mälule ja soliidsusele.
Kontrolli tarnija lubaduse täitmist, hoia teda pinges.
Kui tarne sujub, siis täna tarnijat. Kiitus on....... Lõks!
Tunneta tarnijat. Hästi valitud tarnija puhul tekib sul tõenäoliselt vähem
probleeme.
Andres Laar 2008
2007
TULUDE EELARVE
Ne to käive
- muutuvad kulud
= müüg ikate (bruto kas um)
- püsikulud
= käibe kate
- kulum
= ärikas um
- laenuprotsendid
- maksud
= puhas kas um
Andres Laar 2008
2007
KASUMILÄVI, TASUVUSPUNKT
(BEP )
Tasuvuspunkti arvestused näitavad, kui suur peab olema
käive, et katta püsikulud
BEP = püsikulud : (1- muutuvkulud /käive) ehk
BEP = püsikulud : müügikatte (brutorentaabluse) tase
Näide: Ettevõtte käive oli 1800 TEEK, muutuvkulud 1030 TEEK,
müügikatte tase seega 1-0,57= 0,43.
Püsikulud olid koos kulumiga 570 TEEK.
BEP = 570 / 0,43 = 1325 TEEK,
millest 570 TEEK eest kaetakse püsikulud ja 755 TEEK jääb
muutuvkuludeks (s.o. 0,57 x 1325 )
Andres Laar 2008
2007
OHUTUSVARU
Ohutusvaru (kindlustusmarginaal) näitab, kui palju võib
langeda ettevõtte käive, enne kui ettevõtte jõuab kahjumisse.
Ohutusvaru määr = (käive ­ BEP) / käive * 100
Leiame ohutusvaru määra, kasutades eelmises näites toodud
andmeid:
Ohutusvaru määr = 1800-1325/ 1800 x100 = 26,4%.
Seega võib ettevõtte käive langeda kuni 26,4%, enne kui
kasumi asemel hakatakse kahjumit tootma.
Andres Laar 2008
2007
RAHAVOO EELARVE (Cash Flow)
Käibe kate EBITDA
+- käibe kapitali muutus
= põ hite g e vus e rahakäive
- lae nude kus tutamine
- lae nupro ts e ndid
- divide ndid
- maks ud
+ uue d lae nud
= ne to rahavo o g
+ rahalis te vahe ndite jääk aas ta alg ul
= rahalis te vahe ndite jääk aas ta lõ pul
Andres Laar 2008
2007
RAHAVOO JUHTIMISE EESMÄRK
Ettevõtte likviidsuse ja maksuvõime tagamine
Varade efektiivne kasutamine
Ettevõtte tegevuse rahastamiseks soodsate
võimaluste leidmine
Rahavoo turvamine
Andres Laar 2008
2007
RAHAVOO JUHTIMINE
Palju on raha äris?
Kui palju ja millal on raha ( juurde) vaja?
Kust saame raha ja kuhu kasutame?
Palju põhiärist rahakäibest jääb raha arenguks?
Mis hinnaga ja kust raha juurde saada?
Kuhu raha paigutada?
Andres Laar 2008
2007
RAHAVOO JUHTIMISE TEGEVUSED
Rahastamisprofiili (finantseerimise) valik
Rahakäibe prognoos (eelarve)
Käibekapitali juhtimine
Investeeringute juhtimine
Andres Laar 2008
2007
RAHAVOO TURVAMINE
Sisemised krediidilimiidid
Sisemised reeglid
Ettemaks
Faktooring, liising
Info kliendi kohta
Inkasso
Andres Laar 2008
2007
RAHAVOOGUDE PROGNOOS
See on rahavajaduse täpne määramine järgmise perioodi kohta.
Tuleb vastata küsimusele, kas raha jääb üle või tuleb seda puudu?
Sõltuvalt vastusest on vaja otsustada, kas me investeerime või otsime
finantseerimise võimalusi?
Enamasti arvatakse, et suur rahavaru on vajalik ootamatute kulutuste
katteks?
Võtaks ootamatuste katmiseks arveldusteks krediiti (arvelduslaenu)?
Sel juhul on vajaduse korral võimalik limiidi ulatuses laenu võta.
Limiidi võrra suureneb pangakontol kasutada oleva raha summa.
Intressi tuleb tasuda nii kasutuses olevalt kui ka kasutamata osalt.
Andres Laar 2008
2007
Näide
Arvelduskrediidi intressikulud
Arvelduskrediidi limiit on 5 MEEK.
Sellest on kasutatud 3 MEEK.
Intressimäär on kasutuses olevalt osalt 5% ja limiidi kasutamata
osalt 1%.
Intressikulu on 5% x 3 + 2 x 1% = 0,17 MEEK
Milline on antud näite puhul krediidi hind (efektiivne intressimäär)?
Vastus: 0,17/ 3*100 = 5,6%
Arvestage seda, et kui kasutatav osa väheneb, siis efektiivne
intressimäär kasvab. Tooge näide!
Andres Laar 2008
2007
KUI RAHA JÄÄB ÜLE?
INVESTEERIME
Üleöödeposiit
Miinimumsumma 0,5-1,0 MEEK,
Intress sõltuvalt valuutast 0,7-5,2%. Väga likviidne!
Rahaturufond
Likviidne, intress kõrgem, osakutel määratud hind, ostu ja müügiga
võib
volitada pangale.
Tähtajaline hoius
Tasub siis, kui vaba raha on pikaajaline ja summad suured, intress 2-
8%, sõltuvalt ajast, ennetähtaegne lõpetamine kulukas.
Võlakirjad, aktsiad ­ pikamaajaline investeerimine.
Andres Laar 2008
2007
KUI RAHA JÄÄB ÜLE?
Tuleb teha valik ­ usaldada kulla loomulikku stabiilsust
või siis valitsusliikmete ausust ja intelligentsi. Ja täie
lugupidamisega nende härrasmeeste suhtes, mina
soovitan teile seni, kuni püsib kapitalistlik süsteem,
hääletada kulla poolt. ( Bernard Shaw, 1928 ).
Kuna kulla kogus on piiratud, siis ei saa valitsused
kulla hinnaga nii lihtsalt manipuleerida.
Kuld võib lähiaastatel kallineda hinnani 16000$/ unts.
See tähendaks 2,5 kordset hinnatõusu.
PANEB MÕTLEMA?
Andres Laar 2008
2007
RAHAVOO JUHTIMISE KASU
Otsene rahaline kasu
Kasu kliendile
Kasu äriprotsessile
Kasu arengule ja kasvule
Kasu ettevõtte psühhokliimale
Andres Laar 2008
2007
OTSENE RAHALINE KASU
Kulud (finants) väiksemad
Omafinantseerimine paraneb
Väiksem sõltuvus finantseerijatest
Väiksemad riskid
Andres Laar 2008
2007
KASU KLIENDILE
Paremad suhted
Parem klienditeenindus
Suureneb konkurentsivõime
Maine tõuseb
Võimaldab paindlikumat krediidipoliitikat, allahindlusi
õigeaegsete maksete korral
Suuremad müügitoetused, klientide paindlikum
krediteerimine
Andres Laar 2008
2007
KASU ÄRILE
Allahindlused hankijatelt
Usalduse tõus klientide ja hankijate seas
Paraneb personali motivatsioon, võimalus
keskenduda tulemustele ja koostööle
Paremad personali valiku võimalused
Andres Laar 2008
2007
KASU ARENGULE
Majandusliku languse periood elatakse paremini üle
Parem valmisolek uuendusteks
Sõltuvus välistest finantseerijatest väiksem
Krediidireiting tõuseb pikemas perioodis tähtis
Andres Laar 2008
2007
ETTEVÕTTE
FINANTSEERIMINE
Rahastamine omakapitali abil
- Omakapital jaguneb sisemiseks (internal equity) ja väliseks
(external equity) omakapitaliks.
Sisemine rahavoog = puhaskasum ­ kavandatud dividendid + kulum =
säilitatud tulu + kulum
Säilitatud tulu on see osa puhaskasumist, mida pole dividendidena
välja makstud. Bilansis kajastatakse ridadel eelmiste perioodide
jaotamata kasum ja kohustuslik reservkapital.
Fondiemissioon ­ aktisakapitali suurendamine ilma täiendavate
sissemakseteta eelkõige jaotamata kasumi arvel. Võib toimuda uute
aktsiate väljalaske või seniste aktsiate nominaalvääruse
suurendamise teel.
Kulum ­ investeeringute finantseerimise oluline allikas.
Andres Laar 2008
2007
ETEVÕTTE
FINANTSEERIMINE
Välise omakapitali laiendamise teel ­ aktsiakapitali
suurendamine aktsiaemissiooni kaudu, vajalik 2/3 üldkoosolekul
osalenud häälte toetus. Tavaliselt on senistel aktsionäridel
ostueesõigus. See võimaldab säilitada senise osaluse
ettevõttes. Eriti kasulik siis, kui aktsiaid emiteeritakse
turuhinnast madalama märkimishinnaga. Eelisõigus võidakse
välistada, kui ¾ esindatud häältest nii otsustab.
Aktsiate emissioon võib olla avalik ( public issue) või suunutud
( private isssue)
Aktsiate suunatud emissioon ­ neid pakutakse üksnes:
­ kutselistele investoritele,
­ eelnevalt kindlaks määratud mitte rohkem kui 50 isikule,
­ ühe pakkumise hinnaga kokku kuni 40 tuh. EUR,
­ omandamiseks üksikult või kogumis vähemalt 40 tuh. EUR eest
investori kohta. Kõik muud juhtumid on avalikud emissioonid.
Andres Laar 2008
2007
AKTSIATE AVALIK
ETAPID: EMISSIOON
Finantseerimisvajaduse selgitamine
Otsus emiteerida aktsiaid
Korraldaja valimine
Prospekti koostamine, märkimishinna määramine,
emissiooni tingimuste määramine
Avaldus finantsinspektsioonile
Pakkumise väljakuulutamine
Väärtpaberite levitamine
Emiteeritud väärtpaberite arvelevõtmine keskregistris
Aktsiakapitali suurendamise registreerimine äriregistris
Andres Laar 2008
2007
AKTSIATE AVALIK
ESMAEMISSIOON
Emitendi aktsiate esmakordne avalik pakkumine ( IPO ), ingl.
initial public offering, teostatakse eesmärgiga:
hankida uut kapitali,
luua väljumisvõimalus senistele omanikele ­ nn.
riskikapitalistidele,
kindlustada soodsad võimalused raha hankimiseks tulevikus,
optimeerida laenu- ja omakapitali suhet.
IPO-sid iseloomustab tavaliselt algne allahindlus, keskmiselt
ca 16% (USA ­ s aastatel 1960-1999). IPO-de allhindlus
kindlustab nende toimumise ning meelitab juurde uusi
investoreid.
IPO turgu iseloomustab tsüklilisus. Enamasti teostatakse
esmaemissioon siis, kui aktsiahinnad on kõrged või üle
hinnatud. 1997. a. soovisid vähemalt 10 Eesti firmat noteerida
esmaemissiooni kaudu oma aktsiad Tallinna Börsil, hiljem
kõik loobusid. Krahh!
Andres Laar 2008
2007
RISKIKAPITAL ( VENTURE
CAPITAL )
Tüüpiline omakapitali vormis tehtav investeering algetapis või
mittenoteeritud firmadesse.
Kapitali pakkujad on tavaliselt rikkad erainvestorid ( business angels )
või riskikapitalifondid (venture capital funds).
Arenguetapid, mida riskikapital finantseerib omakapitali vormis:
1) Seemneetapp ­ toote kontseptsiooni väljatöötamine, tehnoloogia,
esialgne äriplaan, õiguste kaitsmine- tulunorm 50-100%,
investeerimishorisont üle 10 aasta,
2) Stardietapp (start-up) ­ toote turukõlbulikkus, põhjalik äriplaan, tootmise
ja turustusega alustamine ­ tulunorm 50-100%, investeering üle 10
aasta,
3) Kasvuetapp ­ investeeringud turundusse, käibekapital,
tootmisvõimsustesse ­ tulunorm 20-60%, investeering 5-10 aastat.
Riskikapitali pakkujad soovivad teenida suurt tulusust. Enamik alustavatest
firmadest osutuvad ebaedukaks, seetõttu teenivad business angels
keskmiselt 15-20% oma investeeringutelt.
Riskikapitalistid osalevad tavaliselt aktiivselt ettevõtte juhtimises.
Andres Laar 2008
2007
LAENUKAPITAL
Olulisemad liigid:
Pangalaen
Liising
Võlakirjad
Laenukapital on üldjuhul tähtajaline, st. kokkulepitud hetkel
tuleb see tagastada.
Intressmäär ­ fikseeritud (fixed rate) või ujuv (floating rate).
Teisel juhul seotakse intressimäär mingi baasintressiga,
näiteks Euribor või panga baasintressimääraga.
Laenu tegelik intressimäär sõltub lepingulisest
intressimäärast, intressimaksete sagedusest ja
intressimaksete arvutamise alustest ning muudest
tingimustest (näit. lepingutasu, tavaliselt 0,5-1,5% summast).
Andres Laar 2008
2007
INTRESSIMAKSE SUURUSE ARVUTAMINE
Tegelik / tegelik - tegelik päevade arv kahe
intressimakse vahelisel perioodil ja tegelik päevade arv
aastas.
Tegelik/ 360 ­ tegelik päevade arv kahe intressimakse
vahelisel perioodil ja 360 päevane aasta.
30/360 ­ 30 päevane kuu ja 360 päevane aasta.
30/365 ­ 30 päeva pikkune kuu ja 365 päevane aasta.
Finantsmaailmas on levinud nii 360 kui ka 365
päevase aasta kasutamine. See tuleneb ajaloolisest
seigast, nimelt oli enne arvuteid mugavam kasutada
360 päeva pikkust aastat. Mugavus tekitab segadust!
Andres Laar 2008
2007
LAENU TAOTLEMINE
Laenutaotlus, milleks, kui kauaks, soovitavad tingimused,
efektiivsus, äriplaan.
Pädeva juhtimistasandi otsus (nõukogu, juhatus).
Põhikiri.
Aastaaruanne.
Aktsionäride (osanike) nimekiri (elektroonselt saadav).
Tagatised, hindamisaktid, kindlustus.
Maksuvõlga ei ole! (elektroonselt saadav)
B-kaart (elektroonselt saadav).
Nõudmisel muud dokumendid.
Andres Laar 2008
2007
VÕLAUSALDAJATE KAITSE
Laenuleping võib sisaldada punkte, mis kaitsevad võlausaldajate huve, kuid
samas piiravad ettevõtte otsustusvabadust tulevikus. Neist enam levinud on:
1.Tootmis- ja investeerimisotsuseid piiravad:
- Finantsinvesteeringute piirang,
- Vara võõrandamise piirang,
- Ettevõtete liitumise piirang,
- Vara säilitamise nõue,
- Laenutagatise olemasolu nõue.
2.Dividendimaksete piirangud
3.Finantseerimispoliitika piirangud
- Võlgade prioriteetsus
- Vara rentimise piirangud
- Uute laenude piirangud
4. Muud piirangud- aruannete esitamise nõue, vara kindlustamise nõue, arvestusprintsiipe ja
­meetodeid määratlevad nõuded jm.
Andres Laar 2008
2007
STANDARD & POORS
REITINGUD
Reiting Selgitus Tõenäosus, et firma jätab
kohustused täitmata (%)
AAA Kõrgeim- ülihea 0,01
AA Väga hea 0,28
A Hea ­tundlik muutustele 0,53
BBB Hea ­ kui tingimused ei halvene 2,3
BB CC-, CCC-, B ja BB- reitingud 12,2
näitavad, et tegemist on suhteliselt
riskantse ettevõtmisega, spekulatiivsed instrumendid
B 26,36
CCC 46,61
CC 65,00
C kõrge makserisk 80,00
D Pole kohustusi täitnud, võlgnevused 100,00
Andres Laar 2008
2007
MIKS LIISING?
RAHAVOGUDE PAREM JUHTIMINE ­ rahavajadus projekti
realiseerimiseks hajutatud pikemale perioodile
PUUDUB OMANIKURISK- vara pole teie ja selle
realiseerimisest tulenevad probleemid on omaniku probleemid
LIISING ON OSTUST PAINDLIKUM ­ see on eeliseks just
moraalselt kiiresti vananeva vara puhul, kui enam ei vaja, siis
maksad trahvi ja võid lepingu katkestada
LIISITAV VARA EI OLE ETTEVÕTTE BILANSIS (kasutusrent)
­ ilustav moment- vara tootlus suurem, kohustust ei ole-
laenuvõime suurem
LIISING ON SOBIV FINANTSEERIMISE VIIS JUST
VÄIKEFIRMADELE
Andres Laar 2008
2007
INVESTEERIMINE
Investeerimisprojektide analüüs ­ pikemaajaliste
investeerimisotsuste kaalumine ­ maa, hoonete,
seadmete soetamine või korvamine, uue toote
arendamine ja turuletoomine, laienemine uutele
turgudele või teise tegevusvaldkonda.
Analüüsi eesmärgiks on määrata kindlaks, kas
plaanitav projekt on tasuv.
Investeerimisprojektide analüüsi etapid:
1. Võimalike projektide analüüs ja valik, idee ­ tootmis-,
turundus- või arendusosakonnalt. Võib-olla
"alkeemikult"?
2. Äriplaan ja selle hindamine, prognoosid müügi,
tootmisvõimsuste, turunduse kohta, nende prognooside
kaalumine, hindamine. Erinevate arengustsenaariumite
hindamine, tundlikkuseanalüüs. Vastus küsimusele...
3. Projekti jälgimine ja vajadusel ja vajadusel korrigeerivad
meetmed, näiteks täiendav turu-uuring.
4. Projekti audit, tulemus näitab, millised oli tegelikud
rahavood plaanituga võrreldes.
Andres Laar 2008
2007
INVESTEERIMINE
Iga vara väärtus sõltub selle vara poolt tulevikus genereeritavast
rahavoost
Investeeringu väärtus ­ kui palju ta tulevikus raha toodab.
Rahal on ajaväärtus ­ s.o. rahanduses üks tähtsamaid teooriaid.
See, et kroon või mingi muu rahaühik on täna rohkem väärt kui
tulevikus, on intuitiivselt tajutav. Mõelge kasvõi kinnisvarale.
Raha nüüdisväärtuse kontseptsioon võimaldab meil leida, kui palju
rahaühik on väärt mingil tulevikuhetkel.
Raha väärtus täna on kõrgem, sest...
­ me eelistame tarbida täna rohkem, vastupidine eelistus oleks kõrge
intressi- e. diskontomäär. Kui me eelistaksime tarbida rohkem tulevikus,
siis lepiksime täna madala intressiga (madalam kompensatsioon
tuleviku nimel).
­ inflatsioon, mida suurem see on, seda enam erineb tänase ja
tulevikuraha väärtus.
­ lubatud tulevikuraha ei pruugi realiseeruda, siin võib olla 1001 põhjust,
miks lubadused ei täitu. Ebakindlus ehk risk tuleviku rahavoo saamisel
vähendab selle raha väärtust täna.
Andres Laar 2008
2007
INVESTEERIMINE
NÜÜDISVÄÄRTUS JA TULEVIKUVÄÄRTUS
Praeguse väärtuse e. nüüdisväärtuse leidmist nimetatakse diskonteerimiseks.
Rahasumma N krooni nüüdisväärtus, mis saadakse t perioodi järel, r -
protsendile tootluse juures perioodis, leitakse valemiga:
PV = C/ ( 1+r )t
Näide: Kui palju Te peate täna hoiustama, et arvel oleks 30 tuh. krooni, kui pank
pakub Teile 2 aasta jooksul tähtajaliselt hoiuselt 5%?
PV = 30 / ( 1 + 0,05 )2 = 30/ 1,1025 = 27,210 (N)
Seega, 27210 krooni tuleks täna hoiustada, et Teie soov täituks.
Andres Laar 2008
2007
INVESTEERIMINE
TULEVIKUVÄÄRTUS e. kui palju ma teenin rahasumma
C investeerimisest r- protsendilise tulususega t-ks
perioodiks. Arvutatakse valemi abil:
FV = C x ( 1 + r )t
Näide: Teil on võimalus hoiustada kaheks aastaks 27210
krooni intressimäraga 5%. Kuipalju on 2 aasta pärast
raha hoiusel?
FV = 27210 x ( 1 + 0,05 )2 = 27210 x 1,1025 = 30 000
Andres Laar 2008
2007
INVESTEERINGUTE
HINDAMINE
Investeeringu hindamismeetod peab võtma arvesse:
Tegelikud rahavood
Rahavoogude ajastatuse
Riskid
Investeerimisprojektide hindamismeetod peaks olema arusaadav ka
neile, kes ei tööta finantsalal.
Investeeringute hindamise meetodid:
­ arvestuslik tasuvus (ARR või ROI ),
­ puhtas nüüdisväärtus (NPV ),
­ kasumiindeks ( PI ),
­ sisemine tulusus (IRR ).
Ühegi meetodi kasutamine ei anna absoluutset tõde vaid ainult
hinnangu.
Andres Laar 2008
2007
INVESTEERINGUTE
HINDAMINE
TASUVUSAEG ­ projekt tuleb teostada, kui selle tasuvusaeg on
lühem kui kindalaks määratud ajaperiood (nõukogu, juhatuse poolt).
+ lihtne arvutada,
- ei arvesta raha ajaväärtust.
Näide:
Projekt 0 1 2 3
X -500 100 400 100
Y -500 400 50 150
Z -500 0 100 2000
Millise projekti valite, kui nõutav tasuvusaeg on 2 aastat?
Aga tegelikult?
Andres Laar 2008
2007
INVESTEERINGUTE
HINDAMINE
Tegelikult peaks valima kolmanda variandi
Eeldame, et raha ajaväärtus on 10%.
Sellest lähtudes on esimese projekti NPV (-500 + (100/1,1) +
(400/1,21) + (100/1,331) = -4. Variant ei sobi, kuna tulemus on
negatiivne.
Teise projekti NPV (-500 + (400/1,1) + (50/1,21) + (150/1,331) = 18.
Tulemus on positiivne, kuid kas valime?
Arvestame kolmanda variandi NPV (-500 + (100/1,21) +
(2000/1,331) =1087
Kas kolmas variant sobib?
Järeldus on selline, et tasuvusaega ei tohiks kasutada ainsa
kriteeriumina,
seda võib kasutada tema lihtsuse ja mõistetavuse tõttu kui ühte projekti
hindamise varianti.
Andres Laar 2008
2007
INVESTEERINGUTE
HINDAMINE
Arvestuslik rentaablus ­ investeeringu juurdekasvuline tulu
Enamlevinud rentaablusnäitajad:
­ ROI (return on investments) e. investeeringute rentaablus,
­ ROA (return on assets) e. varade rentaablus,
­ ARR (average accounting return) e. arvestuslik
rentaabluskordaja.
Põhimõtteliselt mõõdavad kõik need meetodid järgmist:
­ Rentaablus = kasum/ varad
­ Erinevus on selles, mida mõistetakse kasumi või varade all. Näiteks
ROA puhul on varaks omakapital, ROI puhul kogukapital.
Kasutatakse nii perioodi lõpunäitajaid kui ka perioodi keskmisi
näitajaid.
Andres Laar 2008
2007
INVESTEERINGUTE
HINDAMINE
Arvestusliku rentaabluse reegel:
Projekt tuleb teostada, kui selle arvestuslik
rentaablus on kõrgem kui kindlaksmääratud vastav
näitaja.
Probleemiks siin on see, et rahavood ja
raamatupidamise kasum on sageli erinevad.
Kasum ei tähenda veel tegelikku raha.
Arvestusliku rentaabluse plussiks saab lugeda
seda, et kasumiaruandeid on alati lihtsam
koostada kui rahavooge prognoosida.
Andres Laar 2008
2007
INVESTEERINGUTE
HINDAMINE
NPV e. puhas nüüdisväärtus (net present value)
NPV ­ adekvaatsem investeeringute väärtuse hindamise meetod,
kuna arvestab nii rahavooge, võtab arvesse nende ajastatuse kui ka
riskid.
NPV ­ reegel:
projekt tuleb teostada, kui selle puhasväärtus on nüüdisväärtuses
(NPV) positiivne, ja edasi (tagasi) lükata, kui selle NPV on
negatiivne.
NPV on investeeringu tuleviku rahavoogude nüüdisväärtuse ja tema
maksumuse vahe. Kui NPV on positiivne, siis ta suurendab ettevõtja
vara.
Näide: Arvutame NPV projekti jaoks, eeldades, et kapitali
maksumus on 10%. Rahavood on projektil järgmised:
RAHAVOOD 0 1 2 3
-64 20 20 35
Projekti NPV on: -64 + (20/1,1) + (20/1,21) + (35/1,331) = -3 e. NPV
reeglit kasutades tuleb projekt tunnistada vastuvõetamatuks.
Andres Laar 2008
2007
INVESTEERINGUTE
HINDAMINE
Kasumiindeks (PI- profitability index) võimaldab võrrelda erineva
mahuga projekte, näidates puhast nüüdisväärtust ( PV)
investeeritud ühiku kohta.
PI = sissetulekute PV/ alginvesteering
PI reegel ­ projekt tuleb teostada, kui PI on suurem kui 1, kui PI on
alla selle, siis tuleb see...
Näide: Teil on võimalus valida kahe projekti vahel, alternatiivsed
sama riskiastmega projektid võimaldavad tulusust 10%.
1.Investeerite 10 krooni, saate aasta pärast 55 krooni.
2. Investeerite 100 krooni, saate aasta pärast 220 krooni.
Kumma valite?
Andres Laar 2008
2007
INVESTEERINGUTE
HINDAMINE
1. projekti sissetulekute PV on:
PV = 55/1,1 = 50, seega PI = 50/10 = 5,
2. projekti sissetulekute PV on:
PV = 220/1,1 = 200, PI = 200/100 =2.
PI ­ reegli kohaselt on mõlemad projektid vastuvõetavad,
esimene variant on tulusam, valime selle?
NPV - d kasutades on aga valik vastupidine:
1.Projekti NPV = -10 +50 = 40 krooni,
2.Projekti NPV = -100 + 200 = 100 krooni.
Esimene investeering on suhteliselt tulusam, teise puhul
kasvatame oma vara enam kui kaks korda.
Andres Laar 2008
2007
VÄÄRTUSJUHTIMINE
Finantsjuhtimise printsiip: äriline ettevõtmine loob
väärtust siis, kui selle tagajärjel tulevikus laekuva raha
nüüdisväärtus on suurem kui selleks tehtud kulutused.
Väärtusjuhtimine on strateegia, tegevusnäitajate ja
protsesside seos mille eesmärgiks on luua väärtust.
Väärtusjuhtimise eesmärk on kindlustada investoritele
maksimaalne tootlus, tasakaalustades selle teiste
protsessis osalejate huvidega ­ töötajad, kliendid, riik
jne.
Väärtusjuhtimise eesmärgid peavad kõigile
huvigruppidele selged olema. See on uus mõtlemisviis
­ varem toetuti edu mõõtmisel minevikku mõõtvatel
näitajatel, väärtusjuhtimine on suunatud tulevikku.
Andres Laar 2008
2007
VÄÄRTUSJUHTIMINE
Ettevõtte väärtuse määrab rahavoo tekitamise võime pikema
aja jooksul. See tuleneb äri pikaajalisest kasvust ja
tulususest, mida ettevõte teenib investeeritud kapitalilt, mida
võrreldakse kapitali kaasamiseks makstud hinnaga.
Ettevõtte väärtuse hindamine. Millist väärtust hindame?
­ kas varasid või omakapitali?
­ kas hindame firma jätkuvuse võimet?
­ kas määrame ettevõtte vähemusosaluse või kontrollpaki hinda?
Ülesanne: mis vahe võib olla, kui firmat ostes maksti 25 MEEK
selle varade või omakapitali eest? Millise variandi puhul oli
ostja kasu tõenäoliselt suurem?
Andres Laar 2008
2007
VÄÄRTUSJUHTIMINE
Kas tulevane kasu õigustab tänase investeeringu?
Ettevõtte turuväärtus = hetkeväärtus ­ s.o. oodatavad rahavood
investoritele, s.t. et maksimaalne hind, mida investeeringu eest
maksta võrdub investorile tulevikus oodatavalt laekuvate
rahavoogude hetkeväärtusega, mis on leitud kaalutud riski sisaldava
diskontomääraga.
Omakapitali väärtus = ettevõtte väärtus ­ võõrkapitali väärtus
Ettevõtte turuväärtus = hetkeväärtus ( näit. vaba rahavoog 10 aasta
jooksul
Vaba rahavoog = EBIT & D ­ investeeringud põhivarasse +/
-netokäibekapitali muutus
Andres Laar 2008
2007
VÄÄRTUSJUHTIMINE
· Majanduslik lisaväärtus ­ EVA
EVA kontseptsiooni kohaselt peab ettevõte lisaks kulude
tasateenimisele lisama tulu ka kapitaliomanikele ning selle
suurus sõltub ettevõttesse investeeritud kapitali mahust ja
riskiastmest ( nõutavast tulumäärast ).
EVA = EBIT ­ WACC x investeeritud kapital,
Kus WACC ( weighted average cost of capital ) ­ kapitali kaalutud
keskmine hind,
Investeeritud kapital ­ omakapitali ja intressi kandva võõrkapitali
summa.
Andres Laar 2008
2007
VÄÄRTUSJUHTIMINE
· Kapitali kaalutud keskmine hind (WACC)
iseloomustab kapitali hankimisega tehtud
(tehtavaid) kulusid:
WACC = LK* keskmine hind + OK* selle
hind,
kus LK on laenukapital
ja OK on omakapital
Andres Laar 2008
2007
VÄÄRTUSJUHTIMINE
Näide
· Ettevõtte ärikasum ( EBIT) oli 5330 t. krooni
· Investeeritud omakapital oli 11812 (hind 14%)
ja keskmine laenukapital 11750 (hind 7,4%), kokku
kapitali 23562 t. krooni. Kapitali kaalutud keskmine hind
oli seega 10,7%, (0,514*14) + (0,486*7,4).
· EVA = 5330 ­ 0,107* 23562 = 2809 t. krooni
Andres Laar 2008
2007
VÄÄRTUSJUHTIMINE
· EVA suurendamise võimalused
-kasumi suurendamine
-investeeritud kapitali vähendamine.
Väärtusloome reegel:
Projektid (hoolimata nende riskantsusest),
mis teenivad kapitali hinnast suuremat
tulusust, loovad väärtust!
Andres Laar 2008
2007
KUIDAS SUURENDADA KASUMIT
Tõs ta hinda
KASUM S uure ndada
m ahtu
KASUM Kulude
alandam ine
Müük
Kulud Hind
KULUD
Hind
Andres Laar 2008
2007
LÕPETUSEKS
EDU TEILE!
KOHTUME KINDLASTI
Andres Laar 2008
2007