VARAD (assets) Käibevarad (Short-Term Assets) Põhivarad (L Ostjate maksmata arved (Accounts Kontoritarbed Seadmed kuupäev Majandustehingute kirjeldus Raha (Cash) receivable) (Office Supplies) (Equipment)
Aktiva Miljonites Käibevara Nõuded ostjate vastu 0.1 Tootmisvarud 1 Raha 0.1 Käibevara kokku 1.2 Põhivarad 0.8 Põhivarad kokku 0.8 Aktiva kokku 2 Koguvarade käibekordaja 2 Lühiajalise võla kattekordaja 2 Põhivarade käibekordaja 5 Raha laekumise välde (360p) 9 Tootmisvarude käibekordaja 3 Müügitulu 4 Realiseeritud toodete kulu netokäibes 0.75 Kohustiste ja omakapitali suhe 1 Miljonites ...
Raamatupidamise seadus Seaduse eesmärk õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva rmp ja finantsaruaruandluse korraldamiseks. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid IFRS Läbivaatamata kuid kehtivad seadused IAS (kokku 41) Raamatupidamise mõisted: Vara rmp kohulasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus · Käibevarad (e. Lühiajalised varad) · Põhivarad ( e pikajalised varad) Põhivarad- kõik pikaajalised üle 1 a. varad. Kasutusiga pikem kui 12 kuud. Ühikumaksumus on kõrgem piirmäärast. Riigiettevõtetel kindel ühikumaksumus. Kuuluvad esemed, mida ei planeerita ega kavatseta müüa. 1. Pikaajalised finantsinvesteeringud: aktsia;, teiste ettevõtete aktsiad ja tulu, mida ei kavatse müüa järgmise 12 kuu jooksul. 2. Kinnisvarainvesteeringud: maa või hoone või mõlemad, mida rmpkoh omab väärtuse
raamatupidamiskohustuslase vara ja vara finantseerimise allikaid (kohustisi ja omakapitali). See koosneb kahest osast: 1. Vara ehk aktiva 2. Vara finantseerimise allikad ehk kohustised ja omakapital ehk passive Käibevara Põhivara Raha Pikaajalised finantsinvesteeringud Lühiajalised finantsinvesteeringud Kinnisvara investeeringud Nõuded ja ettemaksed Materiaalsed põhivarad Varud Bioloogilised varad Bioloogilised varad Immateriaalsed põhivarad Kohustised Omakapital Lühiajalised kohustised Seotud omakapital Pikaajalised kohustised Aktsia või osakapital Reservid Vaba omakapital Aruandeaasta kasum
240,700 236 1,500 244,406 244,406 Raamatupidamisbilanss VARAD 31.12.20x1 Käibevarad Raha 7,300 Nõuded ja ettemaksed 5,000 Varud 900 Kokku käibevarad 13,200 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 230,762 Kokku põhivarad 230,762 KOKKU VARAD 243,962 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 0 Võlad ja ettemaksed 1,526 Kokku lühiajalised kohustised 1,526 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 0
(Intellisoft OÜ) Pmen (AS San Revilo) 1992 omavalitsused ja lihtne ja mugav nii algajale kui Kassa/pank, arveldused, 720 riigiasutused edasijõudnule, pearaamat, eelarve, palk, võimalusterohke ja paindlik, põhivarad, materjalid, arved, seadistatav täpselt kliendi personal vajadustele Ülesanne nr. 2 Tutvu oma töökohas kasutatava raamatupidamise tarkvaraga ja vasta alljärgnevatele küsimustele 1. Millist raamatupidamisprogrammi kasutatakse? Hansa Riigitarkvara 2. Miks on valitud just see raamatupidamisprogramm?
Finantsseisundi aruanne 30.06.2005 $ Varad Käibevarad Raha 88 000 Käibevarad kokku 88 000 Põhivarad Ehitised 350 000 Masinad ja seadmed 12 000 Mööbel 50 000 Põhivarad kokku 412 000 Varad kokku 500 000 Kohustised Pangavõlg 200 000 Kohustised kokku 200 000 Omakapital Omaniku kapital 300 000 Omakapital kokku 300 000 Kohustised ja omakapital kokku 500 000 VÕÕRKAPITALi OMAKAPITALi
Eksamitesti küsimused aines ,,arvestuse alused" Variant A 1. Millist sajandit loetakse arvestuse (raamatupidamise) alguseks a) 13. b) 14. c) 15. d) 16. 2. Milline neist seostest on õige: a) kohustused = varad omakapital b) omakapital = kohustused + põhivarad c) lühiajalised kohustused = varad omakapital pikaajalised kohustused 3. Majandustehingute jooksev arvestus toimub: a) raamatupidamise bilansis b) raamatupidamise kontodes c) raamatupidamise bilansi lisades 4. Kohustusliku reservkapitali lõppsaldo asub: a) deebetis b) kreeditis c) võib olla nii deebetis kui kreeditis 5. Milline neist väljenditest on vale: a) iga majandustehing kajastub vähemalt ühel kontol b) iga majandustehing kajastub vähemalt kahel
AKTIVA (varad) Summa PASSIVA (kohustused ja Summa omakapital) Käibevara Kohustused Lühiajalised kohstused Lühiajalised kohustused kokku Käibevara kokku Pikaajalised kohustused Põhivara Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Põhivarad kokku Omakapital kokku AKTIVA kokku PASSIVA kokku
puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Algdokument Majandustehingu toimumist kinnitav tõend. 2. Majandusinformatsiooni tarbijad Sisetarbijad : juhtkond, osa töötajatest, omanikud. Välistarbijad : teine osa töötajaid, kreeditorid, investeerijad, tarbijad, ostjad, finantskonsultandid, maksuhaldurid... 3. Varade klassifikatsioon Põhivarad, pikaajalised varad kasutusaeg üle 12 kuu pikaajalised finantsinvesteeringud, kinnisvara investeeringud, bioloogilised varad, immateriaalsed põhivarad( batendid,litsensid, arvuti tarkvara kui erldatav, firma väärtus..) materiaalsed põhivarad(masinad, seadmed, hoone, maa..), piiratud kasutusaeg, piiramatu kasutusaeg(kuid väärtus ei vähene, nt maa) Käibevarad, lühiajalised varad raha, lühiajalised
Ülesanne-arvestustöö Uus raamatupidaja alustas tööd alates 01.02.2011. Tema käsutuses on bilanss eelmise aruandeaasta kohta seisuga 31.12.2010. ja bilanss seisuga 31.01.2011 Firma tegeleb suveniiride müügi ja konsultatsiooniteenuste osutamisega. Firmas töötab 3 inimest, kelle töö tasustamine toimub arvestuskuule järgneva kuu neljandal tööpäeval Kasutatakse nii tüki- kui ka ametipalka. Firma ei ole käibemaksukohustuslane Firmas toimusid järgmised majandustehingud: 1.) 01.02. saadi bürootarvete arve summas 154 EUR 2.) 03.02. tasutakse arveldusarvelt 01.02. saadud bürootarvete arve 3.) 04.02.arveldusarvelt kantakse üle töötajatele jaanuarikuu töötasud 4.) 07.02. väljastatakse kliendile konsultatsiooniteenuste osutamise arve 200 EUR, milline tasutakse sularahas kassasse 5.) 09.02. väljastatakse kliendile suveniiride müügiarve 600 toodet hinnaga 15 EUR/tk 6.) 10.02. tasutakse panga kaudu riigile kogu sotsiaalmaksu ja isiku tulumaksu võlg 7...
põllumajandusmasinad • Materiaalsed ressursid – materjalid ja saadused, mis kasutatakse põllumajandustootmises tööobjektina Maaressurss • Maa on looduse and, mida pole loodud inimtööga • Maa on ruumiliselt piiratud, see tagab maa intensiivse kasutamise • Maal on tootmisvõime, see ei kulu nagu teised tootmisvahendid, vaid vastupidi paraneb • Maa ei ole kvaliteedilt ühesugune • Maa kasutamine on seotud asukohaliselt Põhivarad • ... Hulka kuuluvad vahendid ja muud väärtused, mis on ettevõtte bilansis pikema aja vältel läbides mitu tootmistsüklit ning säilitades seejuures oma esialgse kuju • Liigitatakse: tootmise põhivarad ja tootmisvälised põhivarad • Põllumajandustootmise põhivarasid saab liigitada: põllumajanduslikud, põllumajandusvälised ja üldmajanduslikud Käibevarad • ... Majandusüksuse käsutuses mingil hetkel olevad ainelised ek materiaalsed
Akum. HoonedKulum (Buildings) 200 000 - hooned Masinad (Accumul. jaDepr. seadmed - Build.) -7 000 (Machinery & Equipment) 146 000 Akum. kulum - M&S (Accumul. Depr. - M&E) -18 000 Põhivarad kokku 421 000 Varad kokku 715 000 Kohustised Omakapital Jaotamata kasum/kahjum (Retained profit/loss) 406 250 Kulud (expenses) -25000 Kohustised ja omakapital kokku 406250
10.2012 Põhivahendite mahakandmine Alus: Tegevdirektori 11.oktoobri 2012. a käskkiri nr 16 ,,Komisjoni moodustamine'' Koostanud komisjon koosseisus: esimees finantsdirektor Margus Mägi liikmed:pearaamatupidaja: Reet Õunapuu assistent: Eveli Sarap raamatupidaja varahoidja Katrin Kaal Tutvunud põhivaradeseisukorraga aktsiaseltsi töökojas, teeb komisjon ettepaneku maha kanda füüsiliselt kulunud ja moraalselt vananenud põhivarad algmaksumusega 10 300, kulumiga 9400, jääkmaksumusega 920. Akt on koostatud 2 eksemplaris: 1 eks raamatupidamisele 2 eks töökojale /allkiri/ /allkiri/ Esimees Margus Mägi Liikmed: Reet Õunapuu /allkiri/ Mari Maasikas /allkiri/
Raha ja pank 2,000 5,000 Nõuded 4,000 6,000 15 nõuete käibevälde Võlgnevus tarnijatele 5,000 8,000 20 keskmine tasumisperiood Varud 25,000 36,000 111 varude käibevälde Põhivarad (neto) 24,000 26,000 107 lühiajaline raha ringlus Omakapital 20,000 30,000 -76 Lühiajalised pangalaenud 30,000 35,000 116 Rahavood äritegevusest 6,000 Selle ettevõtte lühiajaline raha ringlus päevades on A -76 B 107 C 116
AKT PÕHIVARA MAHAKANDMISE KOHTA __________________20__.a. Seoses vara muutmisega kõlbamatuks tulu saamise otstarbeks (vara on osaliselt või täielikult hävinud) (vara säilitamine on ebaotstarbekas) (Seoses reaalse kasutusaja lõppemisega ) kanda bilansist välja järgmised põhivarad: Põhivara nimetus Soetamise aeg Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkväärtus Seisukorra iseloomustus Juhatuse liige Raamatupidaja akt võib sisaldada: 1. Vara liiki, täielikku nimetust, kogust, soetamise aega, maksumust, jääkväärtust, tehnilisi andmeid ja asukohta ning seisukorra lühiiseloomustust; 2. Vara osa kõlbmatuks tunnistamise selle lühikirjeldust, osakaalu tervikust protsentides ja rahalises väljenduses; 3. Andmeid aruandeaasta ümberhindluse kohta; 4
Kontod on tavaliselt kodeeritud. RMP seadus annab võimaluse igal RMP kohustuslasel ise koostada sobiv kontoplaan (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. RPS § 8. Kontoplaani koostamisel peab arvestama firma majandustegevuse iseärasusi. Kindlasti peab kontoplaan kindlustama arvestuseks, aruandluseks ja tegevuse analüüsiks vajalikud andmed. Kontoplaanis peaks olema toodud: rahalised vahendid, tootmisvarud, valmisvarud, kaup ja realiseerimine, müük, põhivarad ettevõttes , nende kulum, arveldused ettevõtetega , pangalaenud ja kohustused, fondid ja reservid , finantstulemused (kasum, kahjum), bilansivälised kontod (renditud põhivarad, jne.) Kontoplaan peab olema ülevaatlik kuid samas piisavalt põhjalik, tegelik olukord RMP-s on tunduvalt keerulisem ning nõuab üha detailsemat info säilitamist. (analüütiliste kontode loetelu) Kontoplaani koostamine tugineb RM- pidaja teadmistele, ning kontoplaani tuleb
1 PÕHIVARAD* Investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse O OMAKAPITAL* Finantsinvesteeringud M Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Nõuded ja tehtud ettemaksed A Registreerimata aktsiakapital või osakapital Kinnisvarainvesteeringud K Ülekurss Materiaalsed põhivarad A Oma osad või aktsiad (miinus) Bioloogilised varad P Kohustuslik reservkapital Immateriaalsed põhivarad I Muud reserveid T Muu omakapital A Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum)
Valmistoodang on tootmisprotsessi tulem, mis ootab realiseerimist. Põllumajandusettevõttel on selleks väljalüpstud toorpiib, munad, koristatud teravili…Mööblitööstusel toodetud mööbel jne. Kaubandusettevõtte varudeks on sisseostetud, kuid müümata kaubad. Kuluarvestusmeetodid: Tükimeet, Kaalutud keskmise soetushinna meetod ja FIFO meetod Põhivara klassifikatsioon, arvestuse põhimõtted, amortisatsiooni arvestus: Põhivarad kajastatakse bilansi kolmes rühmas: * Pikaajalised finatsinvesteerinugd * Materiaalne põhivara * Immateriaalne põhivara Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Amortiseeritav osa on vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus: Amortisatsioon peab väljendama vara kasutamist, mitte ilmtingimata tema väärtuse muutumist. Seega ei ole amortisatsioonimeetodi
1. aasta 2.aasta 3.aasta 2,014 2,015 2,016 1 0 0 0 1 0 0 0 1 0 0 0 1 0 0 0 1 0 0 0 INVESTEERINGUD PÕHIVARADESSE Kohe väljaostetavad materiaalsed põhivarad (soetusmaksumuses) 1. aasta 2.aasta 3.aasta 2,014 2,015 2,016 Maa 10000 8000 6000 Hooned 4000 0 0 Ladu 4000 Maa1 0 0 0
AKTIVA Raha 20,000.00 Nõuded ostjate vastu 210,000.00 Varud 563,125.00 KÄIBEVARA KOKKU 793,125.00 Materiaalsed põhivarad 1,500,000.00 Akumuleeritud amortisatsioon -900,000.00 PÕHIVARAD KOKKU 600,000.00 AKTIVA KOKKU 1,393,125.00 PASSIVA Võlad tarnijatele 84,468.75
Raamatupidamise põhialused Triin Muulmann 1.VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL · Assets = Liabilities + Equity KOHUSTUSED VARAD OMAKAPITAL VARAD ALLIKAD KOHUSTUSED Käibevarad Lühiajalised Pikaajalised Põhivarad OMAKAPITAL VARAD ALLIKAD Võlakohustused (laenud) Raha Ostjate ettemaksud Aktsiad ja väärtpaberid Võlad tarnijatele Nõuded ostjate vastu' Muud lühiajalised võlad Muud nõuded ja ettemaksud Varud Pikaajalised laenud Muud pikad kohustused Pikaajalised finantsinvesteeringud OMAKAPITAL Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Omakapital Omakapital- akt...
Ülesanne-arvestustöö Uus raamatupidaja alustas tööd alates 01.03.2011. Tema käsutuses on bilanss eelmise aruandeaasta kohta seisuga 31.12.2010 ja bilanss seisuga 28.02.2011 Firma tegeleb puitmaterjalide ja puutoodete müügiga. Firmas töötab 3 inimest, kelle töö tasustamine toimub arvestuskuu viimasel tööpäeval Kasutatakse nii tüki- kui ka ajapalka. Firma ei ole käibemaksukohustuslane Märtsikuus toimusid järgmised majandustehingud: 1.) 02.03. vastavalt töölepingule kompenseeritakse Karl Kangele tema korteri üürist 50%, mis esitatud arve järgi oli täis- summana 250 EUR Arvutage tekkinud erisoodustuselt erisoodustusmaksud ja kandke tähtaja saabudes Maksu-ja Tolliametile 2.) 03.03. tuuakse pangast sularaha kassasse summas 520 EUR 3.) 07.03. laekub arveldusarvele 1 560 EUR ostjate tasumata arveid 4.) 09.03. kirjutatakse välja arve materjalide müügi kohta 3 tihumeetrit hinnaga a` 65 EUR Materjal on laus arvel hinnaga a` 35 EUR 5.) 10.03. lae...
Varad Pank Kassa Lühiaj.fin.inv. Nõuded & ettem. D+ K- D+ K- D+ K- D+ K- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 käibed 0 0 0 0 0 0 0 0 saldo 0 * 0 * 0 * 0 * Ko ja Ok Laenukohustus Võlad &ettem. D- K+ D- K+ D- K+ D- K+ 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 ...
rahavoogude aruanne Bilanss - raamatupidamisbilanss kajastab firma finantsolukorda teatud kuupäeval ehk reeglina aruande perioodi lõpul. Seega on tegemist hetkearuandega. Koostatakse tekkepõhiselt (rakendatud likviidsuse printiipi likviidsuse vähenemise suunas). Bilanss koosneb kahest poolest - vasakul on varad ja paremal kohustused. Mõlemad pooled on võrdsed. See on minevikuline aruanne, ega näita firma tänast seisu. Varad - käibe ja põhivarad, käibevarad on kiiresti realiseeritavad või ühe aasta jooksul tarbitavad varad. Käibevarade hulka kuuluks raha ja pangakontod, lühiajalised finantsinvesteeringud (kuni aastase tähtajaga väärtpaberid), nõuded ostjate vastu, eelseisvate perioodide kulud ja tootmis- ja valmistoodangu varud. Põhivarad on tootmises kasutatavad varad, mida rakendatakse pikema aja jooksul - tavaliselt üle aasta. Põhivara võib olla piiratud ja piiramatu kasutuseaga
õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiast ja juurdemaksetest Palgatingimused - palgamäärad, töötajatele makstavad lisatasud ja juurdemaksed, palga arvutamise viisid (palgasüsteemid) ja palga maksmise kord Palgatingimused ja nende muudatused määratakse kindlaks töölepingus Põhivarad - ettevõtte varad, mida ettevõte kasutab oma tegevuses pikemaajaliselt Rahavoogude aruanne - kajastab ettevõtte rahaliste vahendite laekumisi ja väljaminekuid Teenus - igasugune tegevus, mida üks osapool teise heaks teeb Toode - kõik see, mida on võimalik klientidele müüa, s.h. füüsilised objektid, teenused, elamused, kohad, ideed, organisatsioonid jne Turundus - protsess, mille käigus tuvastatakse kliendi vajadused ning määratletakse
Ettevõtlus Ettevõtlus ( e. tulunduslik tegevus) on igasugune tulu saamisele suunatud majandustegevus. Peale ettevõtjate võivad ettevõtlusega tegelda ka muud subjektid (isikud) nagu mittetulundusühingud, avaliku sektori asutused. Eelised Puudused Sõltumatus, uhkus saavutatu üle Ebakindlus, vähema oma vaba aega Otsusevabadus,eneserealiseerimine Mitmekesiste omaduste vajadus Suurema sissetuleku võimalus Bürokraatia Ühiskonna tuntust Läbikukumine, pankrotistumine Ettevõtluseks võib pidada kõiki tegevusi, milles on:eesmärk, risk mitte saavutada eesmärki, vajadus planeerida oma tegevust, vajadus kaasata erinevaid ressursse (raha, aeg, jne.) Ettevõtlus keskkonnatüübid: Poliitiline, majanduslik, tehnoloogiline, sotsiaalne keskkond. Ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või ...
kasutusaja jooksul. Vara soetusmaksumuse kuluks kandmine toimub amortiseerimise teel. Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Kasulik eluiga on: ·periood, mille jooksul vara ettevõtte poolt tõenäoliselt kasutatakse; või ·tooteühikute (või muude sarnaste ühikute) arv, mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. Amortisatsiooni arvestamise seisukohast jagatakse põhivarad kaheks: ·piiramatu kasutuseaga põhivarad; ·piiratud kasutuseaga põhivarad. Piiramata kasutuseaga põhivaradeks on maa, püsiva väärtusega kunstiteosed, muuseumieksponaadid ja raamatud ning neid ei amortiseerita. Kujunduseesmärgil soetatud kunstiobjektid, millel ei ole püsivat väärtust, samuti muuseumieksponaadid ja raamatud, mis kuuluvad teatud aja järel väljavahetamisele kuuluvad piiratud kasutuseaga põhivarade hulka nii nagu ka masinad, seadmed, ehitised, rajatised, jne
Kontoristid Kassakonto Pangalaenu konto Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo 45 000 Algsaldo 0 720 000 2. 75 000 1. 87 000 4. 200 000 Käive 75 000 87 000 Käive 200 000 0 Lõppsaldo 33 000 Lõppsaldo 520 000 Arvelduskonto Kreeditoride konto Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo 375 000 Algsaldo 305 000 3. 115 000 3. 115 000 4. 200 000 Käive 115 000 0 ...
Akumuleeritud kulum on ära amortiseeritud osa ehk põhivara juba kuluna kajastatud amortiseeritav osa Bilansiline jääkmaksumus on netosumma, milles vara on bilansis kajastatud Vähevärtuslik vara on vara, mille kasutusiga on üle aasta kuid soetusmaksumus on väiksem kui sätestatud põhivara alampiir. 13 Materiaalse põhivara sünteetiline ning analüütiline arvestus Sünteetilise puhul kajastatakse põhivarad bilansis neljas rühmas: pikaajalised finantsinvesteeringud, materiaalne põhivara, immateriaalne põhivaraja bioloogiline vara. Materiaalne põhivara kajastatakse järgnevatel bilansikirjetel: maa, ehitised, masinad ja seadmed, muu meteriaalne põhivara, lõpetamata ehitsed ja ettemaksed (nendele bilansikirjetel võibkontoplaanis avada mitu erinevat kontot) Analüütilise arvestuse puhul toimub arvestus kõigi põhivaraobjektide (maa, ehitised,
valmistada, müüa või pakkuda müügiks patendiga kaitstud toote olulisi komponente; kasutada, levitada või pakkuda müügiks kolmandatele isikutele kasutamiseks patenditud meetodil valmistatud toodet. Patendiõiguste üleminek ja õiguste kaitse toimub sarnaselt autoriõigusele, millele on eespool viidatud. 4. TÖÖSTUSOMANDI ÕIGUSKAITSE 01. jaanuar 1995 kehtib Eestis Raamatupidamise seadus, mille kohaselt ettevõtte varad koosnevad käibevaradest ja põhivaradest. Põhivarad on materiaalsed ja immateriaalsed. Immateriaalsed põhivarad on kaubamärgid, kontsessioonid, frantsiisid, patendid, litsensid, firma väärtus (goodwill) ning kapitaliseeritud asutamise ja arengu väljaminekud. Termin tööstusomand pärineb prantsuse tsiviilõigusest. Selle alla kuuluvad leiutised, kasulikud mudelid, tööstusdisain, kauba- ja teenindusmärgid, firmanimed, viited päritolule või päritolu kohale, samuti kõlvatu konkurentsi tõkestamine
Loodusvarad jaotatakse taastuvateks(muld, mets, veevarud ja toit) ja mittetaastuvad(maagid, kaevandatavad kütused, tuumajõud) loodusvarad. [3, lk 35-36] Taastumatuid loodusvarasid peaks tarbima kokkuhoidlikult, sest kiire ühekordne tarbimine võrdub võimaluste äravõtmisega tulevastelt põlvedelt. Taastuvaid loodusvarasid võiks kasutada vaid nende uuenemise ja loodusliku juurdekasvu piires, jättes puutumata põhivarad. [3, lk39] Osoonikihi hõrenemine Osoonikihi hõrenemine on tingitud paljude kemikaalide, freoonide ja aerosoonide kasutamisest. Hõredama osoonikihi tõttu jõuab maapinnale rohkem ultraviolettkiirgust, mis on inimesele kahjulik, maa- ja veeökosüsteemide talitlemist.[2, lk 14] Maailmamere reostus Mere saastumine on suurem rannikumeres. Siseveekogusid saastavad heiteveed. Mageveekogudes ökoloogilist olukorda mõjutab nende eutrofeerumine, vees lahustunud
soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused Question 6 Amortiseeritav osa on a. vara soetusmaksumus miinus tema bilansiline jääkmaksumus b. vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus c. vara soetusmaksumus miinus tema akumuleeritud kulum d. vara soetusmaksumus miinus tema aruandeaasta kulum Question 7 Raamatupidamise põhivõrrand on a. omakapital = varad - kohustused b. käibevarad + põhivarad = aktiva c. varad = kohustused + omakapital d. aktiva = passiva Question 8 Nõue, mis on väljendatud USA dollariteks a. tuleb dollari kursi muutumisel ümber hinnata b. tuleb raamatupidamises kajastada USA dollarites c. tuleb raamatupidamises kajastada Eesti kroonides d. tuleb raamatupidamises kajastada nii kuidas on lihtsam Question 9 Lühiajaline kohustus on kohustus a. mis tuleb hüvitada ühe aasta või ettevõtte normaalse talitustsükli jooksul b
ETTEVÕTTE RAHANDUS CORPORATE FINANCE Kristo Krumm Ettevõtte rahandus Kristo Krumm SISSEJUHATUS Kursusel läbitavad põhiteemad: Ettevõtte rahanduse probleemid ja meetodid. Finantsjuhtimise eesmärgid, ettevõtte raamatupidamis- ja rahandusmudelid. Rahandusotsused ja firma eesmärk. Raha ajaväärtus, väärtpaberite hindamise alused, risk, oodatav tulumäär ja selle dispersioon, valikud riski ja oodatava tulumäära vahel, portfelliteooria ja finantsvarade hindamine, investeeringute hindamise põhimeetodid, ettevõtte väärtus, kapitali eelarvestamine, kapitali struktuur ja finantseerimisviiside ülevaade, finantsanalüüsi alused ja informatsiooniallikad. Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loo...
Käibevarad: raha, aktsiad ja muud väärtpaberid, nõuded ostjate vastu, mitmesugused nõuded, viitlaekumised, ettemakstud tulevaste perioodide kulud, varud. Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta ja mida ei kavatseta müüa tavapärase majandustegevuse käigus. Põhivarad: pikajalised finantsinvesteeringud, materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara. 15. Põhivarade soetusmaksumus ja selle muutumine. Ostetud põhivarad võetakse arvele soetusmaksumuses. Eristada tuleb põhivaraobjekti turuhinda ja muid soetamisega seotud otseseid ja kaudseid väljaminekuid (komisjonitasud, juriidilise teenindamise eest makstud kulud, kohaletoimetamise, ehituse, montaazi ja kasutuselevõtu kulud). Soetusmaksumus ei sõltu sellest, kas tasutakse finantslepingu alusel või muu varaga (üldjuhul ei lülitata intressikulu soetusmaksumusse)
Vara- raamatupidamiskohustlasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või väärtus. Käibevarad-ettevõttes olemasoleva raha lühiajalised investeeringud kauplemis eesmärgil. Põhivara- pikajaline kasutus, ei plaanita müüa. Kohustus- raamatupidamiskohustlasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Tekkinud minevikus toimunu tagajärjel, tulevikus toob kaasa rahast loobumise. Lühiajaline- tasuda järgneva 12 kuu jooksul, Pikaajaline- tasumistähtaeg rohkem kui 12 kuud. Omakapital- raamatupidamiskohustlase varade ja kohustuste vahe Tulu- aruandeperioodi sissetulekud millega kaasneb varade suureneminevõi kohustuste vähenemine ja mis suurendavad rpk omakapitali (v.a. omanike sissemaksed omakapitali). Tulu on see mis tegevuse käigus teenitakse. Kulu- aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad rpk omakapitali (v.a. omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist). Kasum/kahjum- rkp aruandeperioodi kulud...
reservkapital d. aktsiate ostmisel üle nimiväärtuse saadud tasud Question 14 Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis a. soetusmaksumuses b. soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused c. neto realiseerimismaksumuses d. õiglases väärtuses Question 15 Raamatupidamise põhivõrrand on a. omakapital = varad - kohustused b. aktiva = passiva c. käibevarad + põhivarad = aktiva d. varad = kohustused + omakapital Question 16 Kaetav väärtus a. on võrdne kõrgemaga vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) ja kasutusväärtusest b. on võrdne kõrgemaga vara soetusväärtusest ja kasutusväärtusest c. on võrdne kõrgemaga vara bilansilisest maksumusest ja kasutusväärtusest d. on võrdne kõrgemaga vara kaetavast väärtusest ja õiglasest väärtusest Question 17 Ettevõttel lasub laenukohustus. Iga kuu 5
investorite, klientide, töötajate ees; PANKROT – võlgniku maksejõuetuks kuulutamine kohtu ees. AKTSIA – väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. BILANSS – raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. Iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisukorda. AKTIVA – käibevarad ja põhivarad PASSIVA – kohustused ja omakapital PALK – tasu tehtud töö eest. BRUTOPALK – töötasu, mis on märgitud töölepingus ja millest pole veel maha arvestatud makse.(pensionimakse, tööstuskindlustus) NETOPALK – töötasu, millest on maksud maha arvestatud, mille töötaja kätte saab. BÖRS – organiseeritud turg väärtpaberitega (aktsiatega, võlakirjadega, derivatiivide jne) või teatud kaupadega.
Ülesanne NB ! Tegemist on näidisülesandega eksamile tuleb SARNANE ülesanne, kuid kindlasti mitte SAMADE tehingutega ! Oluline on mitte niivõrd saada kokku tasakaaalus olev bilanss, vaid näidata mida te teate (abitabel!). Punkte saab raamatupidamisalaste teadmiste, mitte arvutusoskuse eest ! Kajasta toodud esialgses bilansis järgmised lõpetamis- ja korrigeerimiskanded, lahenduskäigu selgitamiseks täida tabel: 1. Kassas olevas sularahas sisaldub 20 USD-d. Need on kajastatud tehingupäeva kursiga 1USD = 1EUR, bilansipäeva kurss on 1 USD = 0,8 EUR 2. Väärtpaberitena on kajastatud 20 ettevõtte AA aktsiat, mille eest nende soetamisel maksti a´10 eurot (bilansipäeval on nende õiglane väärtus a´ 12 eurot) ning 3 ettevõtte BB aktsiat, mille eest soetamisel maksti samuti a´10 eurot (bilansipäeval on nende raamatupidamislik väärtus 14 eurot). 3. Nõuete inventeerimisel selgub, et osa nõudeid on aruandeaastal m...
kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. RAAMATUPIDAMISKOHUSTUSLANE- RIIK , kohaliku OV ÜKSUS, Era voi avalik- õiguslik juriidiline isik, FIE, välismaa äriühingu filiaal Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga RPK finantsseisundit: Varad, kohustused ja omakapital (Bilansi valem?) Aktiva ja passiva Käibevarad ja põhivarad Võõrkapital, omakapital Lühiajalised ja pikaajalised kohustused Bilansi maht Bilansi maht suureneb, kui Saadakse varasid väljastpoolt, kas kohustuste või omakapitali arvel Bilansi maht väheneb, kui Antakse varasid ära kohustuste katteks, vähendatakse osakapitali või jagatakse dividende Rahavoogude aruandes kajastatakse RPK aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevus
) Kasulik eluiga on periood, mille jooksul vara ettevõtte poolt tõenäoliselt kasutatakse või tooteühikute (või muude sarnaste ühikute) arv, mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. Lõppväärtus on summa, mida ettevõte loodab vara müügil saada selle kasuliku eluea lõppedes, miinus vara võõrandamisega seotud kulud. Põhivara liigitatakse piiramatuks ja piiratud kasutusega põhivaraks. Inventuur- Põhivara saldo kontrollimiseks tuleb põhivarad antud ettevõttes olemasoleva nimekirja alusel üle vaadata, st kontrollida nende tegelikku olemasolu ja seisukorda. Kindlasti tuleb hinnata neid ka arvel oleva hinna ja tegeliku kohaliku turuhinna alusel. Võib juhtuda, et kui ettevõttel on ostetud juba põhivara 10 aastat tagasi, siis raamatupidamise andmetel võib selle põhivara väärtus olla 100 000.-, aga tegelikku turuhinda arvestades hoopis 120 000.-.
Majanduse mõisted 1. Aktsiaselts – äriühing, mille kapital on jaotatud aktsiateks e. väärtpaberid 2. Aktsiisimaks – tarbimismaks; kaudne riigimaks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele 3. Aktiva – bilansi põhiosa. Bilansi aktivas on kajastatud ettevõtte varad. Varad jagunevad kaheks: käibevara (raha, nii sularaha kui ka raha pangakontol), erinevad nõuded ja ettemaksed (nt nõuded ostjatele), varud (nt tooraine, materjal, valmistoodang) jne. Kõik muu vara, mida ettevõte jooksva tegevuse käigus ei realiseerita, on põhivara. Põhivara alla kuuluvad materiaalne vara (nt masinad, seadmed) ja mittemateriaalne vara (nt litsents) jne. 4. Passiva – bilansi põhiosa. Passivas on kajastatud ettevõtte varade katteallikad. Katteallikatega näidatakse ära, kus kohast varad saadud on. Passiva poolel näidatavad varade katteallikad jagunevad kaheks: kohustused ja omakapita...
Loeng 6: Ehitusfirma põhivara arvestus. Investeeringud põhivarasse. Põhivarad on varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline isik talle seatud eesmärkide täitmisel)ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Põhivara mõiste alla kuuluvad materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara ja pikaajalised finantsinvesteeringud. Põhivara mõiste alla ei kuulu maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses (vt. RTJ 6 “Kinnisvarainvesteeringud”). Materiaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga varasid, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Lühema kasuliku tööeaga ja madalama soetusmaksumusega varad kantakse nende soetamisel kuludesse. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaa...
3. Varuna ja Mitra kaksikute paar. Ül. Maailmakorra hoidmine. 4. Agni tulejumal. 5. Jama surmajumal. 6. Ganga jõujumalanna 7. Trimurti: a. Brahma looja b. Visnu kaitsja, hoidja. c. Siva hävitaja. 8. Kaali surma ja hävingu jumal 9. Veedad jumalatele pühendatud hümnid. 10. Upanisadid filosoofilised vestlused õpilaste ja õpetajate vahel. 11. Mahabharata ja Ramajaana india eepos. 12. Puraanad - lihtsamale rahvale hinduismi põhivarad kirja pandud. 13. Suutra mõttesalm, käsiraamat, õpik. 14. Tantra salaõpetus. 15. Brahman on isikuühtne maailmahing. 16. Atman igas olendis individuaalne mina. 17. Sansaara alguseta tiirlemine ümbersündide ahelas. 18. Mahsa ehk vabanemine. Ülim vaimne tee, mis vabastab sansaarast ja aatman samastub brahmaniga. 19. Dharma seadmus, ühiskonnas toimumise reeglite kogum, mis peegeldab hinduismi nelja elustiili. 20
raamatukogufondid Põhivara mahakandmine Kui kulum on võrdne soetusmaksumusega siis lõpetatakse kulumi arvutamine, kuid põhivara ei pea maha kandma. Mahakandmine tehakse aktiga kui leitakse et põhivara edasine kasutamine ei ole otstarbekas. Mahakandmine sõltub füüsilisest ja moraalsest kulumisest ja maha kanda võib ka enne kui kulum on ära arvutatud. Transpordi vahendid tuleb kõigepealt maha võtta ARKist siis raamatupidamisest. Maha kanda tuleb ka müüdud põhivarad. Mahakantud põhivaral võib olla midagi väärtusliku mis võetaks arvele tuluna. Müügi korral on enamasti tegemist amortiseerumata põhivaraga ja kantakse samasuguse lausendiga maha Saadud kasum näidatakse kasumiaruandes muud äritulud, kahjum muud ärikulud. Rahakäibearuandes selgitatakse müüdud põhivarade lõplik kasum või kahjum Kanne müügiarve korral: D- Ostjad K- Käibemaks
(RPS § 3) · Varade jagunemine · Ettevõtte varad jagunevad kaheks: · Käibevara · Põhivara · Käibevara. Põhivara · On raha ning varad, mis eeldatavasti kasutatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus või hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse müüa/kasutada lähema 12 kuu jooksul. · · Kõik ülejäänud varad on põhivarad. · · · · · · · · ·
*Kokku käibevarad *Põhivarad (varad, mida ettevõte kasutab, mille kasulik eluiga on majandusaasta ja tema ostuarve on oluline) Pikaajalised finantsinvesteeringud 1. Tütarettevõtte aktsiad ja osad 2. Sidusettevõtte aktsiad ja osad 3. Muud pikaajalised nõuded Kinnisvarainvesteeringud (kui ei toimu püsivat tegevust, nt ei kasutata kontoriruumi kogu aeg, siis kajastan seda kui finantsinvesteeringut, sama kehtib ka laevade ning maa puhul) Materiaalsed põhivarad 1. Maa (kasutatakse pidevalt ettevõtte enda tarbeks) 2. Ehitised (oluline eluiga on kauem kui 1 majandusaasta) 3. Masinad ja seadmed (masinad, sh transpordivahendid. seadmed, tootmisega seotud aparatuur) 4. Muu materiaalne põhivara (inventar, nt lauad toolid kapid) 5. Tehtud ettemaksed ja lõpetamata projektid (ettevõte võib endale ise teha põhivara. Kui ettemakse on tehtud põhivara eest, siis see on pikaajaline ja on õigus seda kohe kasutada)
millised need võiksid olla edaspidi. Analüüsides AS Dale LD bilansinäitajaid on näha käibevarade vähenemist 0,3% võrra. Kõige likviidsem vahend- raha, on võrreldes 2010 aastaga vähenenud. 2011 aasta bilanss näitab, et kassas raha puudub. Võrreldes 2010 aastaga on toimunud varade suurenemine 0,03% võrra. Tegu võib olla tooraine kallinemisega turul. Põhivara maksumus on ettevõttes aastate jooksul võrdlemiselt stabiilne olnud. Võrreldes 2010 aastaga on 2011 aasta põhivarad suurenenud 0,06% võrra. Kohustused kokku on vähenenud 7% võrra, millest võib järeldada, et ettevõtte on õigeaegselt ja kohusetundlikult maksnud oma laene. Võlad ja ettemaksed on samuti vähenenud ligi 35% võrra, mis on küllaltki suur protsent. Aktsiakapital on suurenenud võrreldes 2010 aastaga 47%, mis on natuke vähem kui poole võrra. Ülekurss, reservkapital, eelmiste perioodide jaotamata kasum ja aruande aasta
4. FIRMA kaubavaru algjääk on 4000 kr, soetatud kaubad 6500 kr ja kaubavaru lõppjääk 3000 kr. Perioodi jooksul kajastati kasumiaruandes kuluna: · 7500 · 4000 · 6500 · 4500 · 1500 5. Varude arvestuse all ei mõisteta.. · Kaupade arvestust · Toorme arvestust · Materjalide arvestust · valmistoodangu arvestust. · Laenude kogusumma arvestust Põhivara arvestus 1. Põhivarad on varad.. · mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. · mida ettevõte kasutab ainult teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. aktsiaportfell - kõik ühele aktsiate omanikule kuuluvad aktsiad aktsiisimaks erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär aktsia omanik alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest amortisatsioon - vara väärtuse langus (kulum) e.omaniku tulu (mitterahaline kulu. annuiteet...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
