Filosoofia sai alguse antiik Kreekas 6ndal sajandil enne Kristust. Probleemid on osa muutunud ja osad mitte, näiteks millal algab inimese elu. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on see, et alati on välja pakutud erinevaid lahendusi ja sellist arvamust ja mitmekesisust loetakse normaalseks, st tuleb lähtuda põhimõttest, et filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Filosoofia definitsioon Bertrand Russell on öelnud, et filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteadus) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele mitte aga autoriteedile. Filosoofia eesmärk on mõista maailma teoreetiliselt, mitte aga praktiliselt. Filosofeerimiseks on vaja tugevat soovi maailma mõista, selle nimel tuleb üle saada eelarvamustest ja inimloomuse piiratusest. Peab õppima lihtsalt mõtlema inimesena. Ideaalne
filosoofia tekkis Kreekas – oluliseks peetud demokraatia olemasolu (inimesed vaidlesid), kuid kõige olulisem on see, et Kreeka oli väga müüdirohke maa. Müütide abil seletati maailma ja seal toimuvat. Kaupmehed tõid Kreekasse kaasa oma mütoloogiad, kõik olid erinevad, aga seletasid samu nähtusi. Hakkas tekkima müütide konkurents ja siis arvatakse, et sellises olukorras tekkis alternatiivne seletus. Esimene koolkond – Mileetose koolkond. Thales oli esimene filosoof (u 630 – 570), tema hakkas arvama, et alguses oli lihtsalt vesi ja seda peetaksegi filosoofia tekkeks. Müütide aasemel leiti loodusega seletatav maailma algus. Mileetose koolkonna filosoofid – loodusfilosoofid. 2. Francis Baconi elu ja filosoofia (1561 – 1626) -> üleminekuaja filosoof (keskaeg on lõppenud ja uusaeg alanud) Uusaja esimene filosoof on Descartes, Bacon on teenäitaja Renessansiaeg on möödunud, avastas inimese ja tema loomingulisuse, hakati
(eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surmast on ambivalentne(kaksikpidine) a)surm on muutumine eimiskiks b)surm on hinge vabanemine kehast ■ Sokrates mõisteti surma noorsoo hukka-ajamise ja ateismi pärast ■ pro et contra- eel-kristlik filosoof ■ eetika (kõlblusõpetus) - kurja tehakse teadmata, et see on kuri ■ filosoofia eesmärk: õige käitumine ning õige elu 2. PLATON- vanakreeka 427-347 eKr ● Sokratese õpilane ● rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia) ● dualist- usub kahe maailma olemasolu 1)ideede maailm- muutumatu, ei teki ega hävi, ideedest saab mõelda, tõeline nt maja idee, kauniduse idee, arv 12 2)meeleline maailm- muutlik,
kui läheb asi liiga vabaks siis ei suuda kiireid otsuseid teha "Kes ei tee halba sel pole vajadust seaduse järele" inimene kes ei riku seadusi ei vaja ka neid "Kui ma pean kas ise halba tegema või laskma endale halba teha siis eelistaksin lasta endale halba teha" "Nauding on kohutav kiusatus" "Kui ma midagi ei tea siis ma ei väida end seda teadvat" tegeleme asjadega mida oskame Platoni õpetus On idealistlik filosoof, Maailm meie ümber ei ole tõeline, seda ei eksisteeri Tegelikult eksisteerivad eidosed ehk ideed, millele võlgnevad oma olemasolu meeltega tajutavad asjad On mittemateriaalsed vormid, muutumatud, surematud ja igavesed, saame tajuda üksnes mõistusega Iga materiaalne asjade liik vastab vastavale ideele Ideed olid juba enne asju olemas ja nad on inimmõistusest sõltumatud, ideest kõrgeim idee on hüveidee=saab samastuda üksnes jumalusega
kõikide asjade aluseks on arv ja kõik asjad väljenduvad arvus. Arv on midagi sellist, millest saab mõelda. Maailm on arvude harmoonia. Arvu kui niisugust ei käsitletud abstraktse mõistena, vaid esemete tõelise omadusena. Kogu maailm seisnes arvulistes vahekordades, arvudes peitus kõige tõelisus. Igale arvule vastab konkreetne kujund (1- punkt, 2-sirgjoon) Arvu omadus on see, et ta ei teki ega hävi. Phytagorose eetika lähtub arusaamast, et inimest saab oluliselt parandada. PHILOLAOS Krotonist ~V eKr. Planeetide liikumise keerukus tõestab maa liikumist. ELEA KOOLKOND Koolkonna rajaja oli Xenophanes (~VI saj eKr). Parmenides (~540/515 - 470/445) Parmenides eristas mõistuse abil tajutavat tõde (kr. ¢leqeia) arvamustest, mis tekivad meeltekogemuse põhjal (kr. dÒxa). Meeled annavad meile ainult näivaid teadmisi, kuid mõistuse abil saab tajuda asjade olemust. Kõik mis on, see on olemas
FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari
eesmärkidega). Aristoteles jaotas teadused teoreetilisteks, praktilisteks ja loomingulisteks. I Teoreetilised teadused on metafüüsika (Aristotelese sõnul esimene filosoofia; nimetus metafüüsika tuli käibele pärast Aristotelest ja tähendas 'pärast füüsikat', kuna see teos ilmus algselt pärast teost nimetusega "Füüsika"), matemaatika ja füüsika (füüsika oli Aristotelese sõnul teine filosoofia). II Praktilised teadused on eetika ja poliitika. III Loomingulised teadused on kunstiprobleemidega tegelevad valdkonnad. Tarkuse nimi tuleb anda teadusele, ,,mis uurib esmaalgeid ja põhjusi: on ju hüve ja ,,see, mille jaoks" üks põhjuste liikidest", kirjutas Aristoteles. Veel tsitaate Aristoteleselt: ,,... kõik teised teadused on enam vajalikud kui tema [filosoofia], kuid pole ühtegi paremat." ,,... me ei tea tõde, kui ei tea põhjust." ,,... tarkuseks tuleks nimetada teadust eesmärgist ja hüvest
Näiteks tees on absolutism, antitees (teesi vastand) on revolutsioon. Selle tulemusena ei jää kumbki püsima, need ületatakse täielikult ning tekib vabariik või midagi sarnast. Süntees ei ole tees ega antitees, vaid midagi vahepealset. Hegeli filosoofias muutub keskseks mõisteks absoluutne vaim, mille eneseväljenduseks on kogu maailma protsess ning kogu maailmas toimuv on absoluutse vaimu eneseväljendus. Vastavalt dialektika põhimõtetele toimub see kolmes astmes: Loogika loogika all peetakse tavaliselt silmas filosoofia osa, mis tegeleb mõtlemise ja selle seaduspärasusega, ent Hegel leiab, et see on midagi enamat. Mõisted, loogilised printsiibid ja kategooriad ei ole mõtlemise saadused, vaid selle loomulikud osad. Eriti põhjalikult analüüsib Hegel mõistet 'olemine' e kõige üldisem, kuid tühjem mõiste. Üldine, kuna ükskõik, kuhu vaatame, näeme olemist. Samas ei ole see absoluutne olemine.
Mis on filosoofia? Filosoofia distsipliinid. Termini võttis kasutusele Herodotas 6.saj e.m.a. Phileo armastan Sophia tarkus Filosoofid ei pidanud end tarkadeks, vaid tarkuse armastajateks. Ei otsinud tarkust mitte inimestest, vaid kosmosest. Logos (õpetus, seaduspärasus) kuulus kosmosele. Kui kosmost suudeti tabada, siis jõuti arusaamisele. 1.tunnus : filosoofilised mõisted ehk kategooriad kõige üldisemad. Filosoofilisel mõtlemisel kasutatakse kahte vastandkategooriat (mida loogika ei luba). Igavik aeg Ruum aeg Juhuslikkus paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkuse
Isiksus, kes pole loodusjõud, tung ega stiihia. Isiksuse sisemine konflik- jagunemine kolme erineva palge vahel (Jumal isa, Jumal poeg ja Pühavaim). Kas Jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Mina isiklikult arvan, et ei ole. Olematute asjade olematust ei ole võimalik tõestada. Ent samas on Jumala olemasolu tõestamiseks 4 klassikalist tõestuseviisi : ontoloogiline (1.Mul on idee täiuslikust olendist. 2 Täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine, järelikult täiuslik olend eksisteerib. Anslem Canenbury`st). Aquino Thomas oli seisukohal, et Jumal on ainus lihtsubstants: tema olemus on olemine. Veel on olemas kausaalne tõestus (mis põhjustas asjade olemise?), kineetiline tõestus (mis pani asjad liikuma?) ja kosmoloogiline tõestus (mis tekitas korrapärase maailma?). Mis on teodiike? Teodiike ehk Teoditseia on Jumalaõiguse teooria. See tähendab Jumala õigustamist. Teodiike moraalse kurjuse kohta- vaba tahe. Jumal lõi meile vaba tahte , seega
Põhjuslikkust on vähemalt 4 tüüpi: · Materiaalne põhjus (causa materialis) toormaterjal millegi saamiseks · Formaalne põhjus (causa formalis) vorm või disain millegi saamiseks · Toimiv põhjus (causa efficiens) tegelik agent, mis viib lähtematerjali vajalikku vormi. · Lõplik põhjus (causa finalis) põhjus, mis sunnib agenti materjali viima tagajärje vormi. Aristotelese eetika põhimõisted on · õnn ehk õnnestunud elu · loomutäius Loomutäiuste liigitus. Loomutäiused: Mõistuslikud loomutäiused Tarkus Arukus Eetilised loomutäiused Eetiline loomutäius on Aristotelese sõnul "... seadumus valida seda, mis on meie suhtes vahepealne, mille määrab loogiline arutelu, nii nagu määratleks mõistlik inimene. See on kahe pahe vahepeal, millest üks tuleneb liigsest, teine puudulikkusest"
teadmisi. Näiteks teadmised mille abil võib luua endale mõne emotsiooni (rõõm, kurbus). Aristotelese järgi on see esimene filosoofia mille alla käib ka tarkus. 2. Klassikaliselt käsitleb tarkus taevaseid asju ja maiseid asju. a. Taevased asjad jagunevad omakorda kaheks: Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaatika. b. Maiste asjade hulka kuuluvad: eetika ja riigiteadused. b. Hiljem on kahe eelneva kõrvale lisandunud ka tehnilised asjad. Siia alla kuuluvad loogika, dialektika, retoorika. 3. Filosoofiaga alustamiseks on pakkunud välja mitmed filosoofid erinevaid võimalusi. G.W.F.Hegel ja M.Heidegger on öelnud, et filosoofiaga pole võimalik üldse algust teha.
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva
Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia saab filosoofide arvates alguse erinevalt- kas meeleolu, kahtluse või mingi tunde ajel. Mõned neist arvavad isegi, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha. · Hegel ja Heidegger arvasid, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha, filosoofia algust metoodika mõttes pole olemas
maailma tähtsaim piirkond ning sealt pärinevad vanimad filosoofilise sisuga kirjutised nii luules kui proosas. Enamik neist on kahjuks täiesti kaduma läinud ja me teame nende olemasolust üksnes hilisemate autorite juures leiduvate kasinate tähenduste ja väheste tsitaatide kaudu. Seetõttu on esmaste filosoofiliste arutluskäikude rekonstruktsioon ülimalt hüpoteetiline. Pärimuse järgi konstrueeris liitsõna filosoofia (kr phileõ armastan, kr sophia tarkus) Vana- Kreeka filosoof Pythagoras (u 580-500 eKr). Hilisem kreeka kirjanik Diogenes Laeritos kirjutas: ,,Filosoofiat filosoofiaks (tarkusearmastuseks) ja ennast filosoofiks (tarkusearmastajaks) hakkas esimesena nimetama Pythagoras...; tark võib tema sõnade järgi olla vaid jumal, mitte aga inimene. Sest ennatlik oleks filosoofiat nimetada ,,tarkuseks" ja ennast selles harjutajat ,,targaks", just nagu oleks ta oma vaimu juba äärmuseni arendanud; aga filosoof on lihtsalt see, kes on kiindunud tarkusesse.
Naturfilosoofia e. loodusfilosoofia. Püüdlesid teadmise ja tundmise poole.Oskasid arvutada taevakehade liikumist. Kosmoloogiline huvi, mida püütakse rahuldada maailma algaine avastamisega Nende mõtlemise objektiks oli loodus. Neist sai alguse süstemaatiline ja metoodiline mõtlemine. Teadsid väga palju universumist. Tegelesid füüsilise loodusega. Thales,Anaximenos, Anaximandros. Jne. See oli ka 3) Mida õpetas Herakleitos? Kreeka filosoof.Herakleotose järgi on looduse algaineks tuli, kui kõige muundumisvõimelisem ja liikuv algaina.Tulest on tekkinud maailm tervikuna, üksikud esemed ja isegi hinged. Ütleb, et maailma valitseb äike. Maailm muutub koguaeg,miski pole püsiv. Pidas maailma tähtsamaks omaduseks liikumist, talle omistatakse ka ütlus "kõik voolab? Tema kasutas tule sümboolikat. Maailm on igavene, aga muutuv. See oli ka
Kas inimesel ja taimel on midagi ühist? · Inimesel ja taimel ei ole midagi ühist. · Nii taime kui ka inimest iseloomustavad sellised tunnused: kasvamine, toitumine, paljunemine. · Nii taimel kui inimesel on surematu hing ning mõni hing võib pärast inimeses kehastumist kehastuda taimes (nt põldoas) Aristoteles liigitas teadused/teadmised kolmeks: teoreetilised, praktilised ja loomingulised.Millisesse valdkonda kuuluvad metafüüsika, füüsika, eetika ja luulekunst (poeesia)? · Metafüüsika teoreetiline teadmine · füüsika teoreetiline teadmine · eetika praktiline teadmine · luulekunst loominguline teadmine Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Mis on mis? · arvuti ilma tarkvarata kunstlik asi · vaarikamoos kunstlik · arvuti koos tarkvaraga kunstlik
Filosoofia I periood! · LOOGIKA · ARISTOTELES · Aristotelest nimetatakse "loogika isaks". "Aristotelsese · 384 322 e.Kr. loogika". · Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus · Elulugu (organon). · Aristoteles sündis Stageiras. · Kategooriad: 1) substants, 2) kvaliteet, 3) relatsioon, 4) · Isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure
Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks metafüüsika); 2)Mida ma pean tegema? (moraali- või eetikaküsimus); 3)Mida ma võin loota? (religiooniküsimus); 4)Mis/kes on inimene
“, oskusteave saavutamaks soovitud lõppeesmärki, olles orienteeritud selle materiaalsele teostamisele, millegi siia ilma tekitamisele. Praktiline teadmine – Eetiline väärtusteave, mis võimaldab meil teha õiglaseid ja ratsionaalseid otsuseid, eristada head halvast, õiget valest ning nende teadmiste abil elada õnnelikult, korraldada ühiskonnaelu. Tänapäeval tuntakse seda tüüpi teadmist peamiselt eetika ja praktilise filosoofia nime all. Teoreetiline teadmine – Filosoofiline tarkus, mida Aristoteles kutsus esimeseks filosoofiaks. Teadmine teadmise pärast – midagi, mis on hea inimesele endale, mitte suunatud millegi teostamisele või saavutamisele. Käib kolme tüüpi asjade kohta: * Asjad, mis on eraldi (inimese mõtlemisest ja meeltest), kuid mis muutuvad, nt looduse poolt antud asjad, inimese loodud füüsilised objektid.
mõõdukus). Hingeline harmoonia saavutatakse, kui hinge juhib mõistuslik hingejagu. Neljas, üldine voorus, on Platonil õiglus, mis ilmneb hinge vooruslikkuses ja laiemalt ka õiglases riigis. 3.Ideaalriik + seos käsitlusega hingest ja voorusest: Riigi ja inimese struktuuridel on Platoni jaoks vastavus. Nagu on kolm hingejagu, on ka kolm klassi: 1.valitsejad - domineeriv hingejagu mõistuslik, sest valitseja peab olema võimeline tunnetama ideid, filosoof. 2.sõjaline seisus - sõdurid, domineeriv hingejagu tahteline, sest peavad kaitsema riiki 2 3.tootjad - domineeriv hingejagu ihalev, hoolitsevad riigi aineliste elutarvete eest. Igasse klassi kuuluv inimene peab püsima oma kohal ja täitma talle omaseid ülesandeid - nii säilib õiglus riigis. 4.Riigikorraldused: tema kirjeldatud ideaalriik (tarkus) aristokraatia (vaprus)
(enesestmõistetavatest asjadest), samuti, peale asjade, mida saab tänapäevaste vahenditega mõõta ja vaadelda, käsitletakse ka kõiki muid asju, mille olemasolu loogiliselt võiks eeldada. Metafüüsika ja füüsika "lõplik eesmärk" on samad -- jõuda tegelikkuse objektiivse kirjelduseni. Lähtudes sõna "meta" ühest tõlkest (millegi kõrgemalt või väljastpoolt vaatlemine) võib metafüüsikat käsitleda ka reaalsuse vaatlemisena väljastpoolt ja kõrgemalt nii palju, kui inimese loogika seda võimaldab. Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatkse tavaliselt Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe. Aristotelese "Metafüüsika". "Metafüüsikas" määratles Aristoteles muuhulgas esimese filosoofia: see uurib olevat kui olevat. Hiljem on "esimene filosoofia" ja "metafüüsika" olnud kasutusel ka sünonüümidena. Esimest filosoofiat on nimetatud ka ontoloogiaks. Sellesse valdkonda võib ehk
Kategooriad iga eeskujulik väide koosneb subjektist ja predikaadist. 1. Kategooria erineb 2.st oma positsiooni tõttu. See on olemise tasand. Apelleeris tervele mõistusele, arvas, et kui ei ole esmaseid substantse ei saa olla ka midagi muud. Substantsid ei ole vaid mass ja on individualiseerivad. Põhjused teaduslik teadmine puudutab põhjuseid. Põhjus on vastus küsimusele MIKS, on liikumise allikas. uut moodi väärtused, toimuvad muutused ja liikumine. Aristotelese eetika eudaimonistlik. Keskne on vooruseõpetus. Voorused jagunevad: 1. Vaimsed (tarkus, arukus) inimese olemuse määrab mõistusehing, tema õnnestavaim tegevus on kaemuslik mõtlemine. 2. tahtelised iseloomulik võime olla mõõdukas ja valida kesktee Eluviis õiglus seotud võrdsuspõhimõttega, kuid Aristoteles toetas orjandust ja taotles võrdsust klasside piires. Mõistus inimese kõige jumalikum osa. Tähtis on üldine tasakaal, mitte üksikud teod. Ei
Tagaste linnas Numidias (Põhja- uusplatonistlikust traditsioonist. Aafrikas). Isa Patricius oli pagan ja Rooma · Oma ajastu üks tähelepanuväärsemaid ohvitser, ema Monica oli kristlane. loodusuurijaid. · Elu ja töö · Selleks, et juristiks saada läks 16 aastasena · Teoloogia ja filosoofia vahekord Kartaagosse retoorikat õppima. · Ta eristab selgelt mõistuse abil lahendatavaid · Siin hülgas ta oma kristliku kasvatuse ja võttis küsimusi usu küsimustest. armukese, kellega tal 15 kooselu aastal oli poeg · Maailma igavikulisuse küsimus pole vastatav Adeonatus. filosoofiliselt, kuna kõik küsimused, mis on · Elu ja töö
panna. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 1740. aastal asus ta õppima Leibnizi ja Wolffi filosoofiat ning Newtoni matemaatikat kohalikus Köningsbergi ülikoolis Martin Knutseni juhendamise all. Aastal 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja aastal 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Ta pidas 40 aastat loenguid matemaatilise füüsika, geograafia ja antropoloogia kohta aga samuti teoloogiast, moraalist ja loodusõigusest. Kanti elu oli väliselt väga sündmuste vaene. See oli seotud sellega, et juba sünnist alates oli ta nõrga tervisega väikest kasvu (157cm), nõrk, üks õlg oli pisut kõrgem kui teine. Seetõttu koostas ta endale päevakorra ja toidumenüü ning hoidis sellest rangelt kinni. Enne igat otsust
See on olemise tasand. Aristoteles apelleeris rohkem tervele mõistusele. Selle tõttu tema arvates ka, kui ei ole esmaseid substantse (olemise tasandis subjekt), ei saaks olla ka midagi muud. Substantsid ei kujuta endast massi, vaid on individualiseerivad. Põhjused- teaduslik teadmine puudutab põhjuseid. Põhjus on vastus küsimusele miks. Põhjus võrdub liikumise allikas. Põhjused on uutmoodi väärtused, toimuvad muutused ja liikumine. 5. Aristotelese eetika on eudaimonistlik. Selles on keskne voorusõpetus. Voorused jagas ta vaimseteks ja tahtelisteks. Et inimese olemuse määrab mõistusehing, siis on tema õnnestavaim tegevus kaemuslik mõtlemine; sellega seostuvad vaimsed voorused, nagu tarkus ja arukus. Eetilisi voorusi iseloomustab võime olla mõõdukas, valida äärmustevaheline kesktee. Eluviis: õigluse sidus Aristoteles võrdsuspõhimõttega, kuid orjanduse pooldajana taotles
surma vahel puudub. 21. Kas Epikurose arvates on põhjust karta jumalaid? Selgitage tema mõtet. Epikurose arvates pole põhjust jumalaid karta. Epikurose kohaselt on jumalad väljaspool meie maailma ülima õnne seisundis viibivad olendid, keda ei huvita maisesse ellu sekkumine. 22. Kas Epikurose arvates peaks igast kannatusest hoiduma ja iga naudingu poole püüdlema? Selgitage. Epikurose arvates ei peaks igast kannatusest hoiduma, sest kui kannatusele järgneb suurem nauding siis on see kannatus väärt läbielamist. Epikurose arvates ei peaks loobuma sellisest naudingust, millele järgneb suurem kannatus. 23. Selgitage, kuidas viib skeptikute propageeritud otsustest hoidumine hingerahu ja häirimatuseni. Skeptikute idee seisnes selles, et mitte kunagi väita midagi asjade tegeliku olemuse kohta vaid väita ainult seda, mis neile tundus. Sellest tulenevalt ei ole alust väita, et miski tegelikult halb või hea oleks ja seega pole mingit vahet mis
headuse ideed. Kes seda mõistab, võib mõista ka kõike muud. Platon püüdis täiusliku ideede maailma ja ebatäiusliku materiaalse tegelikkuse suhteid käsitleda dialektiliselt. Ta väitis, et igas materiaalses asjas on osaliselt ja ajutiselt olemas idee ning samal ajal ka olematus ja teisitiolemine. Seetõttu on materiaalne maailm pideva tekkimise ja hävimise seisundis, seega olemise ja olematuse vahel püsivas olekus. Ideeõpetusele rajas Platon oma tunnetusteooria, eetika, riigiteooria ja natuurfilosoofia. PLATONI ÕPETUS IDEAALSEST RIIGIST Oma "Politeia" arutlustes püüdis Platon esitada ideaalriigi mudelit, mille abil ta püüdis abi anda ka Ateena paljude puuduste all kannatavale demokraatiale. Platon väidab, et enamik inimesi ei suuda ainult omaenese pingutuste abil jõuda täiuslikkuseni ning inimesed ei suuda üksi kõiki oma vajadusi rahuldada. Sellest tulenebki vajadus riigi ja seaduste järele. Riigi aluseks on töö jaotamine vabade kodanike
Sekptitism Mõistus ja kogemus: ratsionalism ja empirism Metafüüsika tegeleb maailma tervikuga. S.o "esimene filosoofia"(Aristoteles), siin kõneldakse oleva kui oleva esimestest põhjustest. Mis on tegelikkuse olemus? -Ontoloogia ehk olemisõpetus. -Vaimufilosoofia. Mis on vaim? Mis eristab inimteadvust arvutist? Mida tähendab väide "Jumal on olemas?" Antropoloogia - õpetus inimesest. Moraalifilosoofia - eetika ehk õpetus sellest, mis on hea. Ajaloofilosoofia püüab haarata ajaloo olemust ja mõtet. Poliitiline filosoofia on teadus sellest, kuidas ühiskonnad on korraldatud. Õigusfilosoofia õiguse põhjendusega. Teadusfilosoofia tegeleb loodusuurimise teoreetiliste küsimustega. Mis on teaduse olemus? Keelefilosoofia tegeleb keele olemusega. Filosoofia tööristad: LOOGIKA ehk õige ja korrastatud mõtlemine Arunetlemine: deduktiivne(lahkuvõtt) ja induktiivne(kokkupanek)
5. Milliste küsimustega tegeleb metafüüsika? Metafüüsika tähendab seda, et sa räägid millestki, mida pole võimalik empiiriliselt tõestada, Mis eksisteerib? Kas kogu olemasoleval on mingi algpõhjus? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu? Kas inimese tahe on vaba? Ehk püüab kataloogida kõike mis on olemas. 6. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Poliitfilosoofia (Milline on õige valitsemisvorm, Kui palju vabadust peab inimesel olema, Missugune on õige hüvede jaotus), eetika (mis on moraalselt õige käitumine, Kas ja mis tingimustel võib valetada, Kas moraaliotsused on tõeväärtusega), esteetika (Mis on ilu, Mis on kunst, mis on esteetiline kogemus), õigus, haridus. Relativism - õpetus, mille järgi kõik asjad on suhtelised, näiteks kas antud tegu on kuritegu või mitte. Esteetiline relativism - ükski asi pole iseenesest ilus või inetu. 7. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! Enesele suunatus - filosoofia enese olemus nagu meetod, aine,
Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus. Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa, õhk) - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust. Platon ühendab need suunad. Kolm filosoofia põhiküsimust: 1) Mis on tõene? (tõde on suhteline) 2) Mis on hea? 3) Mis on ilus? Uusajal I.Kant: -Mida ma võin teada? - metafüüsika -Mida ma pean tegema? - moraal -Mida ma võin loota? - religioon -Mis on inimene? - antropoloogia Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad: Filosoofia tegeleb kõigega, kuid erilisel viisil. METAFÜÜSIKA tegeleb maailma tervikuga, s.o. ''esimene filosoofia'' (Aristoteles), siin kõneldakse oleva kui oleva esimesest põhjustest.
D on kindel, et aatomid on jagamatud alusosakesed ning et nad on igavesed ja muutumatud, sarnaselt tühja ruumiga on neid lõpmatult palju. Atomistide arvates koosneb universum kahest vastandlikust põhielemendist: aatomitest- inimese poolt meeltega tajutava maailma ehituskividest, ning lõputust tühjusest, kus aatomid liiguvad. Maailm koosneb aatomitest, mis on erineva kujuga, erineva pehmuse või maitsega. Aatomid liiguvad läbi õhu tunnetusdetailidesse. Eetika ja esteetika puhul jääb atomistika põhjendamisega hätta. Demokritose järgi on inimesel südametunnistus ja tänu sellele oskab eetiliselt käituda. Hellenismi perioodil tõi atomistikateooriasse mõned uued aspektid Epikuros (341-270), kelle õpetaja Nausiphanes oli omakorda olnud Demokritese õpilane. 306 asutas Epikuros Ateenas atomistide kogukonna, mis tegutses kuni tema surmani. Arvatakse, et Epikurose poolt sisse
Kõigil sündmustel on (taga)mõte. Revelatsionism kõige usaldusväärsem tähtsate tõdeda teadasaamise viis on jumalik ilmutus. Valitses mõte, et tõeline filosoofia on kristlik religioon. Filosoofia saab olla vaid teoloogia ori.Kkeskaja filosoofia alguseks peetakse hetke, mil filosoofia teadlikult religiooni teenistusse asus. Alguses püüdis Philon Aleksandriast kasutada nt platonismi ja püthagoreismi ning sidus seda juudi usundi ja teoloogia alusena. Hiliskeskajal aga prooviti leida moodus filosoofia ja teoloogia lahutamiseks. Keskaja filosoofia lõpiks peetakse seda, kui filosoofia ja religiooni liit lagunes. Lõpus lõi William Ockham kahe tõe teooria, mille kohaselt filosoofia tegeleb loomulike asjadega ja tugineb mõistusele ja teoloogia tegeleb üleloomulike asjadega ja põhineb ilmutusel. Renessansiajal hakati seda nimetama õpetuseks kahest raamatust, milleks olid Piible ja loodus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
