ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT-ks Ettevõtte rahanduse 1. loengu teemadel koostatud valed väited (tavalises kirjas) ja neile antud õiged väited (kursiivis) 1. Rahandus ühendab endas raha, kohustuste ja aja kontseptsioone. Rahandus ühendab endas raha, riskide ja aja kontseptsioone. 2. Finantsjuhtimise eesmärgiks on kasumi maksimeerimine. Finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini. 3. Võlakordaja arvutamiseks jagatakse kohustused passivaga. Konspektis esitatud valemist lähtuvalt on korrektne väide Võlakordaja arvutamiseks jagatakse kohustused aktivaga, ehkki sama tulemus saadakse väites toodud tehet kasutades. 4
ETTEVÕTTE RAHANDUS CORPORATE FINANCE Kristo Krumm Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 1. SISSEJUHATUS Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loomise aluseks on erinevad sihtgrupid oma infovajadustega: Raamatupidamine Ettevõtte rahandus Juhtimisarvestus Kulude arvestus controlling Ettevõtte rahanduse ehk finantsjuhtimise eesmärk: Rahanduseks nimetatakse rahaasjade korraldamist ettevõttes. Ettevõtte finantsjuht peab teadma ja arvestama järgmiste tingimustega: Mis mõjutab finantsjuhtimist ja otsustamist? Kuidas organiseerida äritegevust kõige ratsionaalsemal viisil? Kus asub rahandusfunktsioon ettevõtte struktuuris? Kuidas maksimeerida kasumit?
teooria. Investeeringute hindamisel kasutatakse nüüdispuhasväärtuse e NPV meetodit · Risk ja tasuvus sõltuvad üksteisest: riskiks kõige üldisemas mõttes nim kaotuse tõenäosust, ka teadmatust või ootuspärase tulemuse mittetäitumist. Muude asjaolude võrdsuse korral kehtib seos mida suurem risk, seda suurem on nõutav tulusus · Optsioonid on väärtuslikud: optsioon üldises mõttes on investeering, mis kindlustab võimaluse, kuid mitte kohustuse finantstehingu sooritamiseks. 3. Ettevõtte põhieesmärk: Omanike rikkuse maksimeerimine e ettevõtte väärtuse suurendamine. (Ei pidavat sama olema, mis müügikäibe, turuosa ja puhaskasumi makismeerimine. Ja veel ei tähedavat seda, et ettevõte ei peaks keskenduma kliendi rahulolule, et võiks ignoreerita oma töötajaid ja ei peaks hoolima oma tegevuse sotsiaalsest aspektist) 4
(kupongi-)makset Kupongimakse kuupäevad – kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatatkse kupongimakseid Tagasikutsutavus – ennetähtaegse lunastamise võimalus (callability – emitendi jaoks ning puttability – investori jaoks) 10. Võlakirjadega seotud riskid Võlakirju peetakse üldiselt madalama riskiga väärtpaberiks kui aktsiad (kuid alati on võimalik ka võlakirjadega kaotada kogu investeering, samas tulu on siiski piiritletud) – seos kehtib pigem sama ettevõtte puhul. Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutmatus maksta intresse või laenu põhiosa. Seda püüab hinnata muuhulgas krediidireiting (ka kõrge intress viitab kõrgele riskile) Intressimäärarisk, mis koosneb kahest osast: 2
Kuhu investeerida? (projektid, seadmed, masinad, hooned) - Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? (olemasolev raha, välisfinantseeringud: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen) Finantsstruktuuri juhtimine Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? (millal maksta tarnijatele, kuidas saada raha ostjatelt, mida teha üleliigse sularahaga) Käibekapitali juhtimine 3) Kapitali tüübid OMAKAPITAL omanike investeering ettevõttesse VÕÕRKAPITAL laenatud vahendid (pikaajalised laenud, võlakirjad) 4) Finantsjuhtimisprotsessi olemus Eesmärkide määratlemine, probleemide identifitseerimine ja analüüsimine, otsuste vastuvõtmine, tegevus, vastutuse võtmine 5) Tulunormi komponendid Nõutav tulunorm Nominaalne riskivaba tulumäär Riskipreemia Oodatav inflatsioon Reaalne riskivaba tulumäär
1. RAHANDUSE AINE JA FINANTSKESKKOND 1.1. Rahandusteadus ja finantsjuhtimine Rahandus (finance) kui õppeaine on väga paljutahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahandus jms. Peaaegu kõikidel nendel erikursustel on oma baas-, kesk- ja süvatasemel õpikud. Käesolev õpik pretendeerib baastaseme esitusele ja selles käsitletakse põhjalikumalt ettevõtetega seotud rahandust ning investeeringuid, mida on hakatud kutsuma hoopiski finantsjuhtimiseks (financial management). Oluline koht on ka panganduse temaatikal ettevõtja seisukohalt ehk sisuliselt pangateenustel. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega
RP089 ETTEVÕTTE RAHANDUS Õppejõud V. Arhipov Loengukonspekt 2009 Võtta raamatukogust ja lugeda ükskõik mis rahanduse õpiku omal valikul. ETTEVÕTTE VAHENDITE RINGKÄIK 21.09.2009 Ettevõtte rahandus on riigirahanduse osa. Informatsioon on finantsaruannetes ja sellepärast raamatupidamisel on ettevõtte rahanduses oma tähtis osa. Iga ettevõtte peab omama mingeid tootmistegureid; igasugune tootmisprotsess vajab tootmistegureid. Neid liigitatakse järgnevalt - tootmisprotsess vajab püsivaid tegureid, mida kasutatakse ühes või mitmes tootmistsüklis ja mille väärtus kandub üle tootele (muutumatul kujul): C+V+m=T kus ,,T" on toode ,,C" on konstantne suurus (ingl
Finantsanalüüsi eesmärgiks on finantsolukorra analüüs käesoleval hetkel ja prognooside tegemine tulevikuks. Finantsanalüüs võimaldab avastada ettevõtte finantsseisundis kõik nõrgad kohad, mis võivad tulevikus probleeme tekitada ning leida kõik eelised, millest võiks tulu saada, samuti firma maksevõime ja äritegevuse edukuse hindamine. Finantsanalüüs annab vastuse finantsjuhtidel sageli tekkvatele küsimustele nagu: Kas investeering on kasummit tootev? Kas ettevõttel on piisavalt likviidseid vahendeid ettevõtte igapäevaseks häirimatuks tegutsemsieks? Kui suuri käibevarade varusid hoida? Kuidas jagada kasumit? Kuidas tasakaalustada riski ja sissetulekut? Finantsanalüüs on ka vältimatu äriplaani koostamisel. Finantsanalüüsi läbiviimise võib jagada kolme etappi: 1. ettevalmistav etapp, mille käigus tehakse kindlaks analüüsi eesmärgid (millistele
ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus
OV ja VV R |PV, TA , TJ| = T = K = R' R' > R R' = R + m OV omavahendid (need on kallimad kui vöörvahendid) TA materjal ja tooraine VV - võõrvahendid TJ tööjõud R raha T toode PV põhivara Kkaup Rahandus on teadus rahaliste ressursside ehk kapitali juhtimisest kaasa arvatud ettevõtte rahandus, kuid mille selgitamisel tuleb appi võtta sellised valdkonnad (mikro-, makro-, tööstus-) ökonoomikad, raamatupidamine ja finantsanalüüsid. 1 Rahanduse võib jaotada kahte suuremasse rühma: 1. Eraisikute, mittetulundusühingute (MTÜ) ning riigi rahanduslik teenindamine. 2. Äriettevõtete rahandustegevuse juhtimine.
väljalaskeväärtus jms). Kupongvõlakiri - Laenuperioodi jooksul makstakse võlakirja pealt kupongimakseid, koos viimase maksega tasutakse ka võlakirja nimiväärtus. Diskontovõlakiri - Võlakirja pealt teostatakse üks makse nimiväärtuses lunastusmakse lunastuskuupäeval. Varadega tagatud võlakirjad - ABS (asset backed securities), võlakirjad, mis on tagatud erinevate rahavooge genereerivate nõuetega (nt hüpoteeklaenud, tarbimislaenud jne) Võlakiri (bond) on väärtpaber, mis kujutab endast võlakirja emitendi (võlgniku) kohustust võlakirjainvestori (võlausaldaja) ees maksta viimasele tema käest saadud rahaliste vahendite eest intressi ja tagastada võlgnevuse kustutustähtajal laenu põhisumma. Nimiväärtus/nominaalväärtus (nominal, principal) summa, mis tuleb tagastada võlausaldajale võlakirja lunastuskuupäeval; nimiväärtuse pealt teostatakse ka kupongimakseid.
Ettevõtte rahandus · Raamatupidamine · Finantsanalüüs · Mikro- ja makroökonoomika Rahanduse olemus Rahandus on teadus, mis hõlmab rahaliste vahendite liikumist ehk teisiti nende moodustamise allikaid ning kasutamise suundasid. Uurib rahaliste vahendite ringlust. Rahanduse võib jaotada erinevatesse tasaditesse: · Riigirahandus- kogu riigi rahalised resursid · Ettevõtete rahandus · Majanduseobjektide rahandus (pered, FIEd ja osaliselt väike ettevõtted) · Ettevõtlusega mitte tegelevad üksused (MTÜd ja sihtasutused) Ettevõtte rahandus käsitab ettevõtte rahalisete resursside tekkeallikaid ja nende suunamist. Vastavalt äriseadustikule peab iga ettevõte tegutsema kasumlikult ehk tootma kasumit. Annab iga tootmistsükkli järel kasumi üldreeglina, sest teatud juhtudel ettevõte ei pruugi olla kasumlik, aga see ei tohi olla pikaajaline. Ettevõtte majandustegevus C+V+m=T C- konstant
Ettevõtte majandustegevust hinnatakse iga majandusaasta lõpul st. lühiajaliselt. Aktsionäride puhas tulukasv on pikaajaline eesmärk, kuna reeglina ei suuda ükski ettevõte korvata aktsionäride kulusid lühiajaliselt ehk ühe aasta jooksul. AS on aktsiatel põhinevale kapitalile tegutsev ettevõte, mis on loodud kasumi teenimise eesmärgil. Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks vastavalt nimiväärtusele (alates 01.01.2011 on võimalikud ka nimiväärtuseta aktsiad). Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 krooni ( 0,1 eurot). OÜ minimaalne väärtus on 100 krooni. Aktsiaseltsis võib kasutada kahte liiki aktsiaid: lihtaktsiad ja eelisaktsiad (kuni 1/3 kogu aktsiakapitalist). Lihtaktsia annab omaikule õiguse hääletada üldkoosolekul, seega võtab ta osa juhtimisest. Lihtaktsionäril on õigus dividendile kui majandusaasta lõpeb puhaskasumiga. Lihtaktsionäride nõuded ettevõtte likvideerimisel
Põhiliigid: 1)Kupongvõlakiri - Laenuperioodi jooksul makstakse võlakirja pealt kupongimakseid, koos viimase maksega tasutakse ka võlakirja nimiväärtus. 2) Diskontovõlakiri - Võlakirja pealt teostatakse üks makse nimiväärtuses lunastusmakse lunastuskuupäeval.3)Varadega tagatud võlakirjad - ABS (asset backed securities), võlakirjad, mis on tagatud erinevate rahavooge genereerivate nõuetega (nt hüpoteeklaenud, tarbimislaenud jne) Võlakiri (bond) on väärtpaber, mis kujutab endast võlakirja emitendi (võlgniku) kohustust võlakirjainvestori (võlausaldaja) ees maksta viimasele tema käest saadud rahaliste vahendite eest intressi ja tagastada võlgnevuse kustutustähtajal laenu põhisumma. Nimiväärtus/nominaalväärtus (nominal, principal) summa, mis tuleb tagastada võlausaldajale võlakirja lunastuskuupäeval; nimiväärtuse pealt teostatakse ka kupongimakseid.
2007 MIDA FIRMA JUHT PEAKS JÄLGIMA Omakapitali seisu (tulusust) Varade tulusust Firma arengu kiirust-ära arene liiga kiirelt Rahavooge, maksevõimet (lühiajalist) Firma võlgnevust, et ennetada pankrotti Arengu tasakaalustatust Andres Laar 2008 2007 BILANSI (balance) PÕHIMÕTE VARAD SOETAMISE ALLIKAD AKTIVA PASSIVA KÄIBEVARA KOHUSTUSED Raha Tasumata arved Laekumata arved Lühiajalised laenud Varud Pikaajalised laenud Investeeringud Liisingud Kinnisvara Viitvõlad investeeringud PÕHIVARA OMAKAPITAL
Finantsaruannete analüüs Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Finantsaruaruannete analüüsi meetodid 3 Suhtarvude analüüs 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead finantsaruannete analüüsimeetodeid; ·tead millega võrreldakse tulemusi; ·tead mida tähendab likviidsus, rentaablus; ·oskad arvutada erinevaid suhtarve. 2 Finantsaruaruannete analüüsi meetodid Äriühingud koostavad finantsaruandeid üldkehtivate reeglite alusel. Reeglite järgimine annab võimaluse võrrelda ettevõtete tulemusi ning hinnata ettevõtte seisundit. Peamised finantsaruanded on: ·bilanss näitab ettevõtte varade kohustuste ja omakaitali koosseisu ja suurust mingil ajahetkel; ·kasumiaruanne kajastab mingi perioodi tulusid, kulusid ja tegevustulemust; ·rahavoogude aruanne näitab raha liikumist perioodi jooksul. Finantsaruannete analüüsimisel kasutatakse mitmesuguseid võrdlusi. Võrdluste kolm põhiliiki: ·sama ettevõtte varasemate perioo
Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? · Olemasolev raha (jaotamata kasum) · Välisfinantseering: emiteeritud uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen. c) Käibekapitali juhtimine. Firma käibevarade ja lühiajaliste kohustuste juhtimine. Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? · Millal maksta tarnijale? · Kuidas saada raha ostjalt? · Mida teha üleliigse sularahaga? 3. Kapitali tüübid OMAKAPITAL omanike investeering ettevõttesse VÕÕRKAPITAL laenatud vahendid 4. Finantsjuhtimisprotsessi olemus FINANTSJUHTIMINE majandustegevus (tootmine, turustamine, finantseerimine) JUHTIMISPROTSESS Otsustusprotsess hõlmab: · Eesmärkide määratlemine · Probleemide identifitseerimine ja analüüsimine · Otsuse vastuvõtmine · Tegevus · Vastutuse võtmine 5. Tulunormi komponendid 6. Ajas varieeruvad tulunormid Eeldused: täiuslikud kapitaliturud ja määramatuse puudumine
VÄÄRTPABERID Finantsjuhi eesmärk on leida uudseid meetodeid probleemide lahendamiseks ja kasutada seejärel nende meetodite rakendamiseks oma muutuste läbiviimise oskusi. Ettevõtte majanduslik eesmärk: ettevõtte väärtuse maksimeerimine (sellise kapitalistruktuuri kujundamine). Esmalt makstakse kohustused. Laenude kasutamise tulemusena tekib finantsvõimendus ja saab suurendada ettevõtte väärtust. • Juhtimiseesmärk: maksimeerida ettevõtte omanike heaolu (rikkust) => maksimeerida aktsia hind • Aktsia hind = Kõigi tulevaste dividendide nüüdisväärtus diskonteerituna nõutava tulumääraga Finantsjuhtimine on kapitali ehk rahaliste ressursside juhtimine. Hõlmab ettevõtte rahaliste ressurssidega kindlustamist, nende ratsionaalset suunamist ja kasutamist. Ettevõtte finantsjuhtimises on aluseks ökonoomika ja majandusarvestus. Finantsjuhtimise põhilised otsustusvaldkonnad: ● Millised põhivarad on vaja soetada?
makstavat intressi (kupongi-)makset -Kupongimakse kuupäevad kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatatkse kupongimakseid -Optsionaalsus ennetähtaegse lunastamise võimalus (callability emitendi jaoks ning puttability investori jaoks) -Võlakirjadega seotud riskid Peetakse üldiselt madalama riskiga väärtpaberiks kui aktsiad (kuid alati on võimalik ka võlakirjadega kaotada kogu investeering, samas kui tulu on siiski piiritletud) seos kehtib pigem sama ettevõtte puhul. · Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutmatus maksta intresse või laenu põhiosa. Seda püüab hinnata muuhulgas krediidireiting (ka kõrge intress viitab kõrgele riskile) · Intressimäärarisk, mis koosneb kahest osast: · Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh
Silvia Kuusk Kordamisküsimused aines Rahandus (2009): Mis on ettevõtte kõrgeim eesmärk ja kuidas seda saavutatakse? Kaasaegses rahandusteoorias on jõutud ühisele seisukohale, et ettevõtte kõrgeim (peamine) eesmärk on tema aktsionäride ehk siis ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia väärtusega (NB! Aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all). Kõik otsused, mis võetakse vastu ettevõtte juhtkonna poolt, peavad olema suunatud toetama seda üheselt seatud eesmärki. Sealjuures, omanike kogurikkust mõõdetakse ettevõtte omakapitali turuväärtuse järgi (s.o. aktsiate turuväärtus käigusolevate aktsiate arv). Seega, ettevõtte, aga miks mitte ka üksikisiku, kõige olulisemaks tegevuseks kujuneb väärtuse
finantssuhtarvude arvestamiseks. Kesksed aruanded: majandusaasta aruanne - seisab koos: kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne Bilanss - raamatupidamisbilanss kajastab firma finantsolukorda teatud kuupäeval ehk reeglina aruande perioodi lõpul. Seega on tegemist hetkearuandega. Koostatakse tekkepõhiselt (rakendatud likviidsuse printiipi likviidsuse vähenemise suunas). Bilanss koosneb kahest poolest - vasakul on varad ja paremal kohustused. Mõlemad pooled on võrdsed. See on minevikuline aruanne, ega näita firma tänast seisu. Varad - käibe ja põhivarad, käibevarad on kiiresti realiseeritavad või ühe aasta jooksul tarbitavad varad. Käibevarade hulka kuuluks raha ja pangakontod, lühiajalised finantsinvesteeringud (kuni aastase tähtajaga väärtpaberid), nõuded ostjate vastu, eelseisvate perioodide kulud ja tootmis- ja valmistoodangu varud. Põhivarad on
intressisumma – raha kasutamise eest või laenu andmisel teenitud rahasumma või ka inflatsioon; ajaperiood – aeg või perioodide arv, mille jooksul toimub intressi arvutamine. 8 Mis on raha nüüdisväärtus? Raha nüüdisväärtus (PV, present value) on tulevikus saadava rahasumma praegune väärtus ehk diskonteeritud raha väärtus. 9 Mida nimetatakse investeeringuks? Investeering on pikaajalise kasu eesmärgil tehtav rahapaigutus. 10 Mis on reaalinvesteering ja mis on finantsinvesteering? •reaalinvesteeringud – käibevarade suurendamine varude näol, materiaalse ja/või immateriaalse põhivara soetamine •finantsinvesteeringud – raha paigutamine väärtpaberitesse, osaluste omandamine 11 Nimeta finantsjuhtimise eesmärgid; Finantsjuhtimise eesmärgiks on tagada majandussubjekti
ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus
ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus
ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus
äriüksuste sees erinevad funktsioonid ning funktsioonid jagatud mitmete töögruppide vahel st suur püramiid) ning seetõttu keeruline luua alt-üles ja ülevalt-alla kulgevat mõõdikute süsteemi. Mõõdikute süsteem baseerub paljudel erinevatel mõõdikutel ning info kogumine on aeganõudev. 18. Millised on turuväärtusel põhinevate mõõdikute olulisemad plussid ja miinused? Lisanduv turuväärtus MVA = ettevõtte turuväärtus - investeeritud kapital. Investeeritud kapital = omakapital + intressi kandvad kohustised bilansilises maksumuses = varad – mitterahalised bilansikirjed Puudused: 1. Ei arvesta kapitali alternatiivkulu 2. Ei saa arvutada üksuse tasemel ning avalikult mittekaubeldavate aktsiate puhul 19. Millised on finantsmõõdikute olulisemad plussid ja miinused? Finantsmõõdikud - EPS, ROIC, ROE, EP, EVA, DCF. EPS - kasum aktsia kohta (EPS kasv %) = (puhaskasum – eelisaktsia dividendid) /
rahastamisallikaid. Raha konversatsioonitsükli lühendamiseks tuleb kiirendada varude käivet, vähendada ostjatelt arvete laekumise perioodi ja pikendada hankijatele tasumise perioodi. Raha ja selle ekvivalentide juhtimine Raha ja raha ekvivalendid on: sularaha kassas; raha pangaarvetel; kiiresti realiseeritavad (kaubeldavad) väärtpaberid Raha ja raha ekvivalentide juhtimise võtmeküsimused: optimaalse rahajäägi planeerimine; Ettevõtte rahandus Kristo Krumm raha puudujäägi vältimine; raha ülejäägi otstarbekas kasutamine. Optimaalse rahajäägi planeerimine Kuna vaba raha kassas või pangaarvetel ei teeni tulu (või teenib minimaalselt), peaks jääk olema optimaalne. Optimaalse rahajäägi leidmine: kõige lihtsam ja odavam variant on selle ligikaudne hindamine (arvestades lähiajal tehtavaid väljamakseid ja laekuvaid summasid);
................................................................................................................................................................ 62 SISSEJUHATUS Käesoleva aruanne autor käis läbi üheksa nädalast majandusarvestuse ja finants analüüsi praktikat. Antud praktika objektina oli OÜ Abilis. Praktika läbimise ajal autor tutvub erinevate dokumentidega, mis on seotud raamatupidamisega, teeb finants analüüsi ja saab praktilisi kogemusi raamatupidamises, teiste sõnadega aitab pearaamatupidajale vormistada dokumente, mille käigus kinnitab oma teoreetilisi teadmisi. Praktika läbimise peaeesmärk on rakendada teoreetilisi teadmisi praktikaettevõttes ning
Kui see näitaja on madal, siis võib ettevõttel tekkida makseraskusi. Samas liiga kõrge lühiajalise võlgnevuse kattekordaja viitab sellele, et firma on teinud liiga suuri investeeringuid käibevaradesse ja kaotanud sellega osaliselt võimalikke tulusid. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja sõltub käibevarade koosseisust, arvelduste korrast ja tootmistsükli pikkusest. Likviidsuskordaja Likviidsuskordaja= likviidsed varad / lühiajalised kohustused = ( käibevarad - tootmisvarud ) / lühiajalised kohustused = (raha + lühiajalised nõuded + lühiajalised väärtpaberid ) / lühiajalised kohustused 2 006 2007 2008 Likviidsed varad 46 216 029 53 111 214 895 Lühiajalised kohustused 73 558 261 206 389 290 846
-Olemasolev raha (jaotamata kasum) -Välisfinantseering: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen 3) Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? -Millal maksta tarnijatele? -Kuidas saada raha ostjatelt? -Mida teha üleliigse sularahaga? 4)Pikaajaliste investeeringute juhtimine ja planeerimine. 5) Finantsstruktuuri juhtimine -firma laenu ja omakapitali suhe 6)Käibekapitali juhtimine -firma käibevarade ja lühiajaliste kohustuste juhtimine 3. Kapitali tüübid Omakapital – omanike investeering ettevõttesse Võõrkapital – laenatud vahendid 4. Finantsjuhtimise protsessi olemus FINANTSJUHTIMINE – majandustegevus (tootmine, turustamine, finantseerimine) JUHTIMISPROTSESS Otsustusprotsess hõlmab: Eesmärkide määratlemine Probleemide identifitseerimine ja analüüsimine Otsuse vastuvõtmine Tegevus Vastutuse võtmine 5. Bilansi skeem 6. Varade (aktiva) struktuur 7. Kohustustuste ja omakapitali (passiva) struktuur 8
konverteerimisel rahaks Käibekapitali osatähtsus varadest Mida kõrgem on puhaskäibekapitali suhe varadesse, seda kõrgem on ettevõtte maksevõime tase EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD (ACTIVITY RATIOS) Efektiivsussuhtarvud näitavad kui tõhusalt on firma kasutanud oma varasid läbimüügi suurendamisel. Teisisõnu käibekordajad näitavad millised varad teen võimalik võtta tarvitusele meetmeid, et varasid tootlikumalt rakendada või neist hoopis loobuda. KESKMINE VARA (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE OMAKAPITAL (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE PÕHIVARA JÄÄKMAKSUMUSES (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE KÄIBEVARA (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESMISED VARUD (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2
maksma adekvaatsus täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend lihtaktsiates makstav dividend, mille väljamaksmise korral firma finantsseisund ei muutu. Suureneb aktsiakapital ja aktsiate arv, jaotamata kasum väheneb
Rentaabluse üldnäitaja on alati kasumi ja ressursside suhe, mis näitab tasuvust, kasutoovust, tulukust. Kõige sagedamini kasutatakse rentaablusnäitajate arvutamisel ettevõtte puhaskasumit, mis jääb järgi peale tulumaksu maksmist. Näitaja väljendatakse tavaliselt protsentides. a)Varade rentaablus: mõõdab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust Tõlgendus: 1 varasse investeeritud euro tekitab ROA senti puhaskasumit ROA= NI/A, kus NI- puhaskasum ja A- varad. b) Käiberentaablus ehk tegevustulukus ehk marginaal (profit margin- PM) näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust. See näitab, mitu protsenti müügikäibest jääb ettevõttele kasumiks. Käiberentaablust arvutatakse nii puhaskasumi kui ka ärikasumi taseme järgi. Puhaskasumi järgi on käiberentaabluse valem järgmine: PM = NI/S ,kus NI- puhaskasum, S- müügikäive 12. ROE (teada peast valemit ka lisaks definitsioonile) return on equity) e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
