eelarve täitmise järgmine; finantsanalüüsi koostamine; raamatupidamise arvestus, finants- ja maksuaruandlus; raamatupidamisaruannete koostamine. Finantsjuht peab tundma raamatupidamis- ja maksuseadusi. Üldiselt kuulub finantsjuhi pädevusse kolm valdkonda: investeerimine, finantseerimine ja dividendipolitiika. Ettevõtte finantsjuht vastutab: · finantsanalüüsi ja finantskavandamise eest; · firma varade struktuuri juhtimise eest; · firma finantsstruktuuri juhtimise eest. Finantsjuhi tööülesanded: 1. Ettevõtte varade (aktivate) finantseerimise planeerimine ja juhtimine. 2. Ettevõtte käibevara mõjutavate otsuste finantsanalüüs ja -kontroll. 3. Ettevõtte käibevara efektiivsuse analüüs. 4. Debitoorse võlgnevuse juhtimine ja kontroll (klientide maksetähtaegade jälgimine, tähtajaliste laekumiste tagamine, aegunud debitoorse võlgnevuse sanktsioneerimine ja
XXX OÜ-l puuduvad pikaajalised kohustused, mis teeb ettevõtte väga atraktiivseks potentsiaalsetele investoritele ja laenuandjatele. 5.3 Soliidsuskordaja ehk omakapitali osatähtsus Soliidsuskordaja näitab, kui suurel määral on firma vara finantseeritud omakapitaliga. Samuti iseloomustab soliidsuskordaja finantsvõimenduse rakendamise taset. Soliidsuskordaja peaks olema vähemalt 30-40%. Soliidsuskordaja liiga kõrge näitaja ei peegelda ettevõtte head finantsstruktuuri juhtimist. Kui omakapitali osatähtsus on majandusaastal vähenenud rohkem kui 10% võrra, on jätkusuutlikkus nõrk.1 Omakapital Soliidsuskordaja= x 100 Kogukapital 2012. aasta soliidsuskordaja : 329 528 x 100 =0,6575 x 100 =65,75 501 197 2013. aasta soliidsuskordaja : 346 656 x 100 =0,7432 x 100 =74,32 466 456 2014. aasta soliidsuskordaja : 262223
tähendab, et ettevõtte juhid on oskuslikumalt osanud võõrkapitali hankimise võimalused ära kasutada. 6.2 Soliidsuskordaja ehk omakapitali osatähtsus Soliidsuskordaja näitab, kui suurel määral on firma vara finantseeritud omakapitaliga. Samuti iseloomustab soliidsuskordaja finantsvõimenduse rakendamise taset. Soliidsuskordaja peaks olema vähemalt 30-40%. Soliidsuskordaja liiga kõrge näitaja ei peegelda ettevõtte head finantsstruktuuri juhtimist. Kui omakapitali osatähtsus on majandusaastal vähenenud rohkem kui 10% võrra, on jätkusuutlikkus nõrk. · 2009. aasta soliidsuskordaja: · 2010. aasta soliidsuskordaja: · 2011. aasta soliidsuskordaja: · 2012. aasta soliidsuskordaja: ICT Support OÜ soliidsuskordajad nelja aasta lõikes on üle keskmise head, ulatudes enamjaolt üle 60%. See peegeldab head ettevõtte finantsstruktuuri juhtimist ning lisaks
Kuna aga 2008 aastaks oli intressimäär suurem kui varade rentaablus, oli mõju omakapitali rentaablusele negatiivne. 8 Astatel 2000, 2003, 2006 ja 2008 oli intressimäär võrdne varade rentaablusega või ületas seda, seega mõju omakapitali rentaablusele oli negatiivne. Suurem võlakordaja omakorda aga näitas, et ettevõttesse investeeritud ressursside tasuvus oli väiksem. FINANTSSTRUKTUURI JUHTIMINE NING VÕIMENDUSANALÜÜS Kulude liigitus muutuvkuludeks, püsikuludeks ja segatüüpi kuludeks. Arengu- ja uurimiskulud - muutuvkulud Kulud kokku ..kaubad - muutuvkulud ..materjal, ostetud tooted ja pooltooted - muutuvkulud ..ostetud elekter - püsikulu ..ostetud kütus ja energia segatüüpi kulud ..ostetud tööd ja teenused - muutuvkulud ..tööjõukulud - püsikulud ....palk - püsikulu ....sotsiaalmaks - püsikulu ..kulum - püsikulu ..maksud - segatüüpi kulud ...
planeerimine ettevõtte põhieesmärgi saavutamiseks. Finantsplaneerimise tulemusel formuleeritakse ettevõtte finantseesmärkide saavutamise teed. Finantsprognoosid ja -plaanid on teisesed plaanid ja nad tuginevad müügi- ja tootmisplaanidele. 28 Loetle finantsplaneerimise ülesanded; • müügi- ja tootmisplaani ning investeeringute plaani täitmiseks rahaliste vahendite planeerimine; • üldise finantseerimisstrateegia väljatöötamine; • finantsstruktuuri, kapitali struktuuri ja kapitali hinna juhtimine; • investeeringute tõhus suunamine ja kasutamine; • efektiivse dividendipoliitika formuleerimine; • finantsturgudega finantsvahekordade kindlaksmääramine; • käibekapitali ja likviidsuse juhtimine; • majandussubjekti sisese finantskontrolli teostamine. 29 Milles seisneb perspektiivse finantsplaani erinevus lühiajalisest finantsplaanist?
1)Kuhu investeerida? Pikaajaliste investeeringute - projektid planeerimine ja juhtimine - seadmed,masinad, hooned (Capital Budgeting) 2) Kust leida raha finantseerimiseks? -Olemasolev raha (jaotamata kasum) -Välisfinantseering: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen 3) Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? -Millal maksta tarnijatele? -Kuidas saada raha ostjatelt? -Mida teha üleliigse sularahaga? 4)Pikaajaliste investeeringute juhtimine ja planeerimine. 5) Finantsstruktuuri juhtimine -firma laenu ja omakapitali suhe 6)Käibekapitali juhtimine -firma käibevarade ja lühiajaliste kohustuste juhtimine 3. Kapitali tüübid Omakapital – omanike investeering ettevõttesse Võõrkapital – laenatud vahendid 4. Finantsjuhtimise protsessi olemus FINANTSJUHTIMINE – majandustegevus (tootmine, turustamine, finantseerimine) JUHTIMISPROTSESS Otsustusprotsess hõlmab: Eesmärkide määratlemine Probleemide identifitseerimine ja analüüsimine
tarnijatele sisaldavad käibemaksu? 3.Kas aasta on 360 päeva või 365 päeva pikk? 4. Bioloogilise vara arvesse võtta või mitte arvestamine arvutustes? Kasumiaruanne kajastab ettevõtte aruandeperioodi majandustulemust. Finantsjuhtimise funktsioonid: 1. Ressursside (varade) omandamine ehk finantsanalüüs ja planeerimine. 2. Ressursside (aktivate, varade) juhtimine ehk varade struktuuri juhtimine; 3. Ressursside finantseerimine ehk finantsstruktuuri juhtimine. 4. Omanikele rahuldust pakkuva omanikulutu jaotamise (dividendid) poliitika väljatöötamine-pakkumine. Finantsjuhtimine tähendab valitsuse, ettevõtte või eraisiku rahaliste ressursse ressursside juhtimist. Kõomäe (2006) väitel tuntakse kolme finantssüsteemide põhitüüpi: Mandri-Euroopa pankadekeskne süsteem; Anglosaksi väärtpaberiturukeskne süsteem; Jaapani cross-holding süsteem ehk keiretsu. Professor Enn Listra on ärirahanduse jaganud
pumpamine toimud kiiremini ja tõhusamalt (hoiab kokku aega ja inimresurssi), mobiiltelefonide areng ( oli aeg kus telefone ei tuntud, hiljem oli telefon üksikutel inimestel, nüüd on peaaegu igal inmesel telefon ja see ei võimalda ainult rääkimist vaid kirjutamist sõnumite näol, pildistamist, filmimist, parkimist, poes kauba eest tasumist jne). Tehnoloogilis-majanduslik paradigma – hõlmab kogu majandussektorit k.a organisatsioonilist ning finantsstruktuuri. "Iga tehnoloogiline revolutsioon toob seega aegamööda endaga kaasa uue tehnoloogilis-majandusliku paradigma, millest ettevõtjad, innovaatorid, investeerijad ja tarbijad juhinduvad ... kogu antud paradigma kestuse vältel" (Perez 2002).2 Riigi roll majandusarengus. Innovatsioonipoliitika Mis on peamised lähenemised riigi rollile majandus- ja innovatsioonipoliitikas, kirjelda nende lähenemiste põhisisu ja peamiseid erinevusi? 1)Rahva juhtimine "õige äri juurde", s
põhieesmärgi saavutamiseks. Finantsplaneerimise tulemusel formuleeritakse ettevõtte finantseesmärkide saavutamise teed. Finantsprognoosid ja -plaanid on teisesed plaanid ja nad tuginevad müügi- ja tootmisplaanidele. 30. Loetle finantsplaneerimise ülesanded; Finantsplaneerimise ülesanded: _ müügi- ja tootmisplaani ning investeeringute plaani täitmiseks rahaliste vahendite planeerimine; _ üldise finantseerimisstrateegia väljatöötamine; _ finantsstruktuuri, kapitali struktuuri ja kapitali hinna juhtimine; _ investeeringute tõhus suunamine ja kasutamine; _ efektiivse dividendipoliitika formuleerimine; _ finantsturgudega finantsvahekordade kindlaksmääramine; _ käibekapitali ja likviidsuse juhtimine; _ majandussubjekti sisese finantskontrolli teostamine. 31. Milles seisneb perspektiivse finantsplaani erinevus lühiajalisest finantsplaanist? Finantsplaneerimise kolm põhilist etappi:
RISKIANALÜÜS Veidi Korralik riskiarvestus FINANTS ARUANDED Rõhk koostamisel Rõhk kasutamisel otsustusprotsessis NÄITAJAD Puhaskasum Rahavoog 2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad a) Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine. Kuhu investeerida? projektid, seadmed, masinad, hooned b) Finantsstruktuuri juhtimine. Firma laenu- jaomakapitali suhe. Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? · Olemasolev raha (jaotamata kasum) · Välisfinantseering: emiteeritud uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen. c) Käibekapitali juhtimine. Firma käibevarade ja lühiajaliste kohustuste juhtimine. Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? · Millal maksta tarnijale? · Kuidas saada raha ostjalt?
Finantsaruanded Raamatupidamine rõhk koostamisel; Finantsjuhtimine rõhk kasutamisel otsustusprotsessis. Näitajad Raamatupidamine puhaskasum; Finantsjuhtimine rahavoog. 2) Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad Kuhu investeerida? (projektid, seadmed, masinad, hooned) - Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? (olemasolev raha, välisfinantseeringud: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen) Finantsstruktuuri juhtimine Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? (millal maksta tarnijatele, kuidas saada raha ostjatelt, mida teha üleliigse sularahaga) Käibekapitali juhtimine 3) Kapitali tüübid OMAKAPITAL omanike investeering ettevõttesse VÕÕRKAPITAL laenatud vahendid (pikaajalised laenud, võlakirjad) 4) Finantsjuhtimisprotsessi olemus Eesmärkide määratlemine, probleemide identifitseerimine ja analüüsimine, otsuste vastuvõtmine, tegevus, vastutuse võtmine
Moraalirisk tuleneb asümmeetrilisest informatsioonist. Moraaliriski võib vaadelda kahe alaliigina: 1) moraalirisk varjatud informatsiooni tõttu 2) moraalirisk varjatud tegevuse tõttu. 9. Finantsjuhtimise eesmärgid: Finantsjuhtimise eesmärgiks on ettevõtte väärtus ja selle loomine kõige laiemas mõttes. Maksimeerida ettevõtte turuväärtus ning selle kaudu suurendada omanike jõukust/rikkust. Selleks: finantsanalüüs ja planeerimine, varade struktuuri juhtimine, finantsstruktuuri juhtimine, dividendipoliitika väljatöötamine.Finantsjuhi kohustused: rahakäibe juhtimine, raha hankimine kapitaliturult, likviidsete väärtpaberite juhtimine, kapitali eelarvestamine, investeerinugprojektide hindamine ja kavandamine. 10. Riski ja tulu vahekord: Risk tähendab investeeringult tulu saamise tõenäosuse muutumist, kaasa arvatud võimalus kaotada investeeritud vahendid. Mida madalam risk, seda väiksem tulu.
suhtarvudega, mis aitavad kindlaks teha ettevõtte arvatavat võimet täita oma lühiajalisi kohustusi, mida kaetakse likviidsete varade arvelt. 10 3. Kombineerides bilansist ja kasumiaruandest saadavaid andmeid, saab arvutada mitmesuguseid suhtarve ja uurida seoseid firma rentaabluse, varade ja finantsstruktuuri vahel.1 Kokkuvõttes võib öelda, et ilma bilansita ei ole võimalik saada ettekujutust firma edasitegevuse ja arendamise võimalustest. 1 Finantsanalüüs, Vastused igapäevastele küsimustele, ,,Haabneeme", 2007 11 2.Bilansi kostiosad 2.1. Bilansi struktuur. Raamatupidamiskohustuslane (välja arvatud tegevusaladel, kus see on põhjendatud
tõhusamalt (hoiab kokku aega ja inimresurssi), mobiiltelefonide areng ( oli aeg kus telefone ei tuntud, hiljem oli telefon üksikutel inimestel, nüüd on peaaegu igal inmesel telefon ja see ei võimalda ainult rääkimist vaid kirjutamist sõnumite näol, pildistamist, filmimist, parkimist, poes kauba eest tasumist jne). Tehnoloogilis-majanduslik paradigma hõlmab kogu majandussektorit k.a organisatsioonilist ning finantsstruktuuri. "Iga tehnoloogiline revolutsioon toob seega aegamööda endaga kaasa uue tehnoloogilis-majandusliku paradigma, millest ettevõtjad, innovaatorid, investeerijad ja tarbijad juhinduvad ... kogu antud paradigma kestuse vältel" (Perez 2002).2 Paradigma muutus, nagu seda väljendab ka Schumpeteri mõiste "loominguline hävitusprotsess", on nii loov kui ka hävitav nähtus - kaovad vanad tööstusharud ja nendega seonduvad sotsiaalsed struktuurid, nende asemele tekivad uued (19
· ei tohi reostada looduskeskkonda, · ei tohi olla kahjulikud inimestele (müra, tolm, tahm jmt), · peavad olema esteetiliselt vastuvõetavad ja sobima antud keskkonda. Igati on soovitatavad niisugused investeerimisprojektid, mis vähendavad või kõrvaldavad looduskeskkonnale seni tehtud või jätkuvalt tehtavat kahju . Investeeringute finantseerimine ja kapitali struktuur Ettevõtte finantsstruktuur ja kapitali struktuur on erineva sisuga mõisted. Finantsstruktuuri all mõistetakse raamatupidamisbilansi kohustuste ja omakapitali kõigi kirjete struktuuri, kapitali struktuur haarab aga ainult püsivaid finantseerimisallikaid, olles seega firma käsutuses oleva omakapitali ja laenukapitali 73 suhe. Reeglina on püsivateks finantseerimisallikateks pikaajalised kohustused ning omakapital. Finantsstruktuuri juhtimise eesmärgiks on kujundada otstarbekas
1. On tihedalt seotud investeerimisotsustega. 2. Samas tuleks neid alati vaadata eraldi investeerimisotsustest. 3. On valikute arvu osas keerulisemad kui investeerimisotsused. 4. Ei ole niivõrd lõplikud kui investeerimisotsused. 5. Võrreldes investeerimisotsustega on keerulisem raha teenida või kaotada. 6. Valiku kriteeriumid sarnased investeerimisotsuste omadele. 14. Mille poolest erineb finantsstruktuur kapitali struktuurist? Finantsstruktuur – kõik bilansi passivapoole kirjed. Finantsstruktuuri juhtimise puhul tuleb otsustada milliseid finantseerimisallikaid eelistada ning millises proportsioonis kasutada lühiajalisi, spontaanseid ja pikaajalisi finantseerimisallikaid. Kapitali struktuur – passiva finantseerimisallikad (lihtaktsiad, eelisaktsiad, pikaajalised laenud). 15. Mille poolest erineb Modigliani Milleri kapitali struktuuri teooria finantshierarhia teooriast? Modigliani-Milleri ehk kapitali struktuuri irrelevantsuse teooria - kapitali struktuur
annaabi.ee 
