äritegevusest, investeerimis- ja finantseerimistegevusest. 7. Nimetage palun millistest suurimatest bilansi gruppidest saab informatsiooni äritegevuse rahavoogude koostamiseks? Rahavoogude aruandest äritegevuse alamaruandest RAHA SISSETULEK (LAEKUMINE) • kaupade müügist ja teenuste osutamisest (ettemaksed); • saadud õppe- ja liikmemaksud litsentsitasud; • maksude tagasimaksed; • tagastamised tarnijatelt; • kindlustussummade laekumine; • võidetud kohtuasjad. RAHA VÄLJAMINEK (VÄLJAMAKSED) • tarnijale kaupade, materjalide ja teenuste eest tasumised (ettemaksed); • teenuste eest tasumine; • töötajatele palkade ja lisatasude maksmine (avansid); • intresside maksmine*; • kindlustus- maksed; • maksude tasumine; • kasutusrendimaksed, trahvid, kaotatud kohtuasjad, annetused. 8. Nimetage palun millistest suurimatest bilansi gruppidest saab informatsiooni investeerimistegevuse rahavoogude koostamiseks? RAHA SISSETULEK
Arvutage ka maksmisele kuuluv palk ning tööandja tööjõukulud kokku. töötuskindlustus 10 000*0,06=600 kr kogumispension 10 000*0,02=200 kr kinnipeetava tulumaksu arvutamine (10 000-600-200-2250) *0,21=1459,95 1460 kr netopalga arvutamine 10 000-600-200-1460=7740 kr Tööjõukulud on 10 000 ja Karinile makstakse 7740 kr . ÜLESANNE 5-12 Ettevõtte tulumaks. Ettevõte otsustas maksta dividende 35 000 kr. Kui palju peab maksma tulumaksu ning kui suur on raha väljaminek kokku dividendide maksmise tõttu? 35 000 - 79% tulumaks - 21% 100%-21%=79% ristkorrutist kasutades : tulumaks =35 000*21/79=9303,799304 kr Ettevõte peab välja maksma 35 000+9304=44 304 kr 35 000 krooni on raha väljaminek ja 9304 krooni on tulumaksu summa . ÜLESANNE 5-13 Käibemaks, tulud ja kulud. Ettevõte ostis toiduaineid, millest valmistas salati. Toiduainete eest esitati ettevõttele arve 400 kr + käibemaks 72 kr, kokku 472 kr. Toiduainetest
· Kontrolli ka väikeseid kulusid. Tühisena näivatest kuludest saavad kontrollimatult suured ja olulised kulud. Valehäbi ei ole vaja tunda. Ole aus. Kulude jaotus tee piisavalt selge, et saaksid selge ülevaate olulistest kuludest ja liigsest kulutamisest. · Loo endale säästud. Ka igakuine 5 eurot on abiks aasta pärast kui tahad ootamatult rohkem kulutada. Säästmine ei ole koonerdamine vaid mõistlik tegevus. · Planeeri suuremad väljaminekud pikemaajaliselt. Planeeri suurem väljaminek järgnevalt: liites aasta jooksul kavandatavad väljaminekud kokku jaga nende summa kuude peale, saad igakuise vajaliku säästu summa. Kas tundub reaalne? Leia lisatulude võimalusi. Tulemusena on sul kõik vajalik olemas ning laenu võtta pole vaja . Ostud jagunevad vajalikeks ja emotsionaalseteks ehk hetke ajel tehtuiks. Luba endale vahel (aastas kord või paar) mõni väiksem emotsiooni ajel tehtud väljaminek, sest see lubab elust rõõmu
ühesuguseid amortisatsioonimäärasid. Individuaalselt oluliste või ebastandardsete objektide puhul tuleks amortisatsioonimäär määrata igale varaobjektile eraldi, lähtudes konkreetse objekti eeldatavast kasulikust elueast. Põhivarade ja selle amortisatsiooni arvestust peetakse põhivara inventarikaartidel. Põhivarade amortisatsiooni arvestamisel tekib mitterahaline kulu. Amortisatsiooni arvestamisega ei kaasne rahalist liikumist. Rahaline väljaminek toimus hetkel, kui põhivara soetati ja selle eest tasuti. Amortisatsioon vähendab ettevõtte kasumit ja seda tuleb teostada vaatamata sellele, kas majandusaastal esineb kasum või kahjum. Aasta amortisatsioonisumma leitakse, kui soetusmaksumus jagatakse eeldatava kasutuseaga. Amortisatsiooninorm on konstantne norme, mis kehtestatakse protsentides põhivara soetusmaksumusest aasta kohta. Näide: põhivara soetusmaksumus on 10000 eurot ja eeldatav kasutusiga 10 aastat, siis aasta
Sissetuleku tüüp Igakuiselt laekunud summa Palk (pärast makse) Pension Toetused ja abirahad Tulud investeeringutelt Renditulu TULU Tulud kokku € Majapidamiskulud Söök ja jook Üür Toiduained Elekter Tööpäeva lõunad Gaas Muu väljas einestamine Küte Alkohol Vesi Tubakatooted Prügivedu Muud kommunaalkulud Telefon, internet, TV Kokku € Mobiiltelefon Haridus ja vaba aeg Majapidamistarbed Õppemaks Valveteenused Raamatud, muusika, filmid Puhastusteenused Meelelahutusüritused Kodu ja aia hooldamine Reisimine Sisustus Spo...
majandustegevuse tulemusi aruandeperioodi jooksul. Aruandeperioodi pikkuseks on aasta. Tüüpiline majandusaasta algus on 01.01.000 ja lõpeb 31.12.0000. Kasumiaruandes eristatakse tulusid ja kulusid. Tulud on aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine. Kulud on aruandeperioodi väljaminekud, mille tekkimisega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. Tulud on varade sissetulek ettevõttesse; kulud on varade väljaminek või kasutamine. Ettevõtte kasum (kahjum) arvutatakse aasta jooksul teenitud tulude ja nende teenimiseks tehtud kulude vahena. Kui tulud on kuludest suuremad, siis saadakse kasumit, vastupidisel juhul on tegemist kahjumiga. Tulud ja kulud fikseeritakse nende tekkimise momendil, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või välja makstud. Sellist arvestusprintsiipi nimetatakse tekkepõhiseks arvestusprintsiibiks, mis on kooskõlas raamatupidamise seaduses sätestatud korras.
Vandeaudiitori aruanne PÕHIMÕISTED Varaobjekt on möödunud sündmuste tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majanduslikku kasu saada. Varaobjekti kajastatakse bilansis siis, kui see toob tulevikus kasu ja tal on väärtus, mida saab rahas mõõta. (Nt riided, mis pole moes.) Kohustis hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek Omakapital jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustiste mahaarvamist Kulu on majandusliku kasu selline vähenemine aruandeperioodil, millega kaasneb varaobjektide väljaminek või ammendumine või kohustisest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb (välja arvatud omanikele tehtavad väljamaksed). Kajastatakse kasumiaruandes, kui vara vähenemisega seonduv majandusliku kasu tulevane vähenemine on aste leidnud ja seda on võimalik mõõta.
majandustegevuse tulemusi aruandeperioodi jooksul. Aruandeperioodi pikkuseks on aasta. Tüüpiline majandusaasta algus on 01.01.000 ja lõpeb 31.12.0000. Kasumiaruandes eristatakse tulusid ja kulusid. Tulud on aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine. Kulud on aruandeperioodi väljaminekud, mille tekkimisega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. Tulud on varade sissetulek ettevõttesse; kulud on varade väljaminek või kasutamine. Ettevõtte kasum (kahjum) arvutatakse aasta jooksul teenitud tulude ja nende teenimiseks tehtud kulude vahena. Kui tulud on kuludest suuremad, siis saadakse kasumit, vastupidisel juhul on tegemist kahjumiga. Tulud ja kulud fikseeritakse nende tekkimise momendil, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või välja makstud. Sellist arvestusprintsiipi nimetatakse tekkepõhiseks arvestusprintsiibiks, mis on kooskõlas raamatupidamise seaduses sätestatud korras.
toimeaines põllumajandusmaa hektari kohta Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Saksamaal, Taanis ja Iirimaal aastatel 1995 ja 2001.....................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................11 2 1. LEIBKONNA SISSETULEK JA VÄLJAMINEK 1.1 Lorenzi kõver Lorenzi kõverat kasutatakse ebavõrdsuse kirjeldamiseks. Kõver kirjeldab algse tulu kumulatiivset kogumit elanikkonna kumulatiivse kogumiga võrreldes. Mida võrdsem on tulude jaotus ühiskonnas, seda sirgem on Lorenzi kõver; mida ebavõrdsem, seda suurem on kõvera paine. (Arrak 1995.a, lk48-49) Joonisel 1 on kujutatud tulude jaotust 1998.a ja 2007.a. Absoluutset võrdust kajastab 45 kraadine sirge, kus elanikkonna kumulatiivne jaotus võrdub tulude kumulatiivse
kogu varade grupile ühesuguseid amortisatsioonimäärasid. Individuaalselt oluliste või ebastandardsete objektide puhul tuleks amortisatsioonimäär määrata igale varaobjektile eraldi, lähtudes konkreetse objekti eeldatavast kasulikust elueast. Põhivarade ja selle amortisatsiooni arvestust peetakse põhivara inventarikaartidel. Põhivarade amortisatsiooni arvestamisel tekib mitterahaline kulu. Amortisatsiooni arvestamisega ei kaasne rahalist liikumist. Rahaline väljaminek toimus hetkel, kui põhivara soetati ja selle eest tasuti. Amortisatsioon vähendab ettevõtte kasumit ja seda tuleb teostada vaatamata sellele, kas majandusaastal esineb kasum või kahjum. Aasta amortisatsioonisumma leitakse, kui soetusmaksumus jagatakse eeldatava kasutuseaga. Amortisatsiooninorm on konstantne norme, mis kehtestatakse protsentides põhivara soetusmaksumusest aasta kohta. Materiaalse põhivara amortiseerimine on küllaltki komplitseeritud, kuna on olemas
· Osakapital- see summa tuleb enne asutamist sisse maksta (vt allpool erandit). Osaühingu korral on nüüd nõutavaks osakapitali suuruseks vähemalt 2500 eurot (Äriseadustik (ÄS) §136). Kõik osakapitali muutused tuleb äriregistris registreerida. Muud omakapitali muutused kajastatakse ainult aastaaruandes. · tulu- on aruandeperioodi sissetulek äritegevuses. · Müügitulu- saadakse kaupade/ teenuste müügist. · Kulu- on tulu tekkimiseks vajalik väljaminek aruandeperioodi jooksul. · Kasum- on aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Kasum = tulu - kulu · majandustehing- on toiming, mille tulemuseks on muudatused RPK vara, kohustuste ja omakapitali koosseisus. Majandustehingut tõendab algdokument. · Taksonoomia- riiklikult kehtestatud aastaaruande koostamise vorm. · aktiva- on bilansi osa, kus kajastatakse ettevõtte varad. · Passiva- on pilansi osa, kus kajastatakse ettevõtte kohustused ja omakapital.
Kuu lõpus selgus, et 200 euro eest ostetud väikevahendite ostudokumendid on puudu või ei ole need korrektsed. Sõiduautosse, mida reeder kasutab mandril viibides ka erasõitudeks, osteti kütust 90 euro eest. AS "Laevad Õige Lipu All" arvestas kõik kulud ja maksukohustised kuu lõpus ning esitas deklaratsioonid maksuhaldurile ning tasus samal päeval ka maksukohustise. Arvuta AS "Laevad Õige Lipu All" olemasolevate andmete alusel kuu rahaline väljaminek ja maksukohustised maksude lõikes. Lisa juurde arvutuskäik. Lahendus: 1. Laevapereliikmetele ja nende perekondadele „vananaistesuve“ jätkuks pidulik lõunasöök maksumusega 1400 eurot on erisoodustus ja peab olema maksustatud nii tulu- kui ka sotsiaalmaksuga. Tulumaks = 1400 * 20/80 = 350 eurot; Sotsiaalmaks = (1400+350) * 0,33 = 577,50 eurot. 2. Motoristi saatmine Kunda lähetusse on Eestisisene lähetus ja sellel juhul maksuvaba lähetusraha
annaabi.ee 
