seedrimetsade valvur. Kuna Humbaba vabatahtlikult puitu Uruki rahvale ei anna, tuli ta tappa. Gilgames ja Enkidu jõudsid elusatena tagasi Urukisse, nad võtsid Humbaba pea kaasa. Rahvas juubeldas ja vanemad tervitasid neid. Nii vägev ja kaunis noor kuningas jäi silma jumalanna Istarile, kes imetles kangelast ja palus ta endale kaasaks, ta pakkus igasugust rikkust veel lisaks. Gilgames tuletas meelde, keda Istar oli armastanud ja siis reetlikult hüljanud. Gilgamesi pilkeid kuuldes sai Istar maruvihaseks ja tõusis taevasse oma isa taevajumal Anu ette ning rääkis Gilgamesi ülbusest. Kättemaksuks oli härg, kes pidi Gilgamesi tapma, kuid juhtus vastupidi. See ei olnud veel kõik, Istar maksab kätte sellega, et Enkidu sureb haiguse läbi. Gilgames on murest murtud, ta korraldab Enkidule suured matused. Ta nägi, kuidas Enkidu suri ning hakkas mõtlema enda surmale, ta otsustab iga hinna eest leida endale surematus.
Viimasel ajal oli rahvas nurisema hakanud. Linnamüüri ehitamine ei näinud otsa lõppevadki. Oleks Gilgames ainult tööga mehi vaevanud! Vaevalt jäi kuninga pilk pidama mõnel kaunil neiul, kui Gilgames kaunitari jalamaid enda juurde käskis tuua. Lõppuks katkes Uruki meestel kannatus. Nad tulid kokku ja pidasid aru ning nad otsustasid jumalatele kaevata. Uruki meeste kaebus kostus jumalate kõrvu. Taevajumal Anu Ütles jumalanna Arurule, et tema on Gilgamesi looja ja nüüd peab ta Kuningale väärilise kaaslase leidma, kellega oleks tal jõudu katsuda ja võistelda. Siis saaks Uruki inimesed puhata. Aruru võttis käsu kuulda ja voolis savist sangari. Ta pani sangari nimeks Enkidu. Enkidu elas looma kombel lojuste seltsis. Kord kohtusid Gilgames ja Enkidu. Nad vaatasid teineteisele mõne hetke otsa ja läksid siis kokku kui härjad. Ei saanud kumbki teisest jagu! Viimaks rahunes Gilgames
Tuule Kivihall 10c Gilgamesi lugu Kuningas Gilgames oli Uruki linna valitseja ja vägevaim kõikidest teistest valitsejatest. Temale polnud võrdset võistlejat ning ta põlvnes jumalate soost, kaks kolmandikku temast oli jumal, üks kolmandik inimene. Gilgames oli väga nõudlik, sest ta soovis, et tema linn oleks teistest mitu korda tugevam ning seetõttu ei andnud ta kellelegi rahu ja kõik pidid alatasa tööd tegema, isegi lapsed. Kuningas oli ka
koormavad kui Egiptuses. 10 Mesopotaamias polnud surmajärgne elu kuigi tähtis. Kõik tahtsid elada head elu. Ka kõik patud tuli lunastada elu ajal. Mesopotaamia surmajärgse maailma kohta arvati, et seal söövad surnud savi ja põrmu ning neil on tiivad nagu lindudel. Mesopotaamia kirjandusest on tähtsaim sumerite eepos "Gilgames". See jutustab kahe esialgse vaenlase Enkidu ja Gilgamesi sõprusest ning Gilgamesi tagajärjetust katsest saada surematuks. Enkidu ja Gilgames teevad koos vägitegusid, kuni jumalanna Istat viimase suursugusest välimusest ja vaprusest võlutuna temaga abielluda soovib. Gilgamesi keeldumine solvab jumalannat sedavõrd, et ta otsustab kangelase sõbra raske tõve läbi hukka saata. Enkidu surm vapustab Gilgamesi ja sunnib mõtlema ka oma elu paratamatule lõpule. Ta suundub otsima surematuse rohtu, aga kui ta on selle pärast vaevarikkaid
· Tiheda kaljupinnase tõttu ei kogune seal kusagil suuremaid põhjavee koguseid ega ole püsivaid veerohkeid allikaid, mis võimaldaksid maa niisutamist nagu Liibüa kõrbes Iraani kiltmaa · Iraani kiltmaa e. mägismaa · Kõrgeim tipp Damvand · Asub Armeenia mägismaa, Mesopotaamia ja Induse madaliku vahel Gilgames · Uruki linna valitseja · Sattus vastuollu Kisi valitseja Akkaga · Gilgamesi ja Akka vaheline konflikt on esitatud lühieeposes "Gilgames ja Akka", kus Gilgames oma linna Kisi võimu alt vabastab · Hiljem kujunes Gilgamesist sumerite ja babüloonlaste müütiline kangelane, kelle seiklustest räägitakse mitmes eeposes ja müüdis Gilgamesi eepos · Maailma esimene eepos · On 12. savitahvlil · Räägib Gilgamesi( u 27. saj eKr), Sumeri poolmüütilise valitseja, kangelastegudest · Akkadi eepos( sumerid ja akkadi rahvas olid
Ajastud muudkui muutuvad, aga kas see tähendab, et ka inimese loomus peab muutuma? Kuidas saab Gilgames, kes tundub meile nii iidsena, sarnaneda tänapäeva inimestega? Gilgamesiga oli pidutsemisjanuline ja väsimatu kuningas, kes hoolis ainult iseendast. Ta uskus, et ta oli surematu ja ei pea silmitsi astuma surmaga. Seetõttu ta ei suutnud elu väärtustada sellisena, nagu ta oli ning vaatas tõest mööda. Jumalad saatsid Gilgamesi juurde Enkidu, kes suutis Gilgamesile vastu astuda ning kuningas nägi end läbi Enkidu. Mõnikord inimesed ei saa oma käitumisest ja tegelikust minast aru seni, kuni nad pole kohanud võrdväärset vastast või kedagi omasarnast, kes on neile kui peegliks. Gilgames ja Enkidu said sõpradeks ning ühel päeval nad otsustasid minna rändama. Nad rändasid pikki öid ja päevi, käisid Seedrimetsas ja tapsid Humbaba, võitlesid Taevase Sõnniga ja palju muud
Suurepärast võimalust ennustamiseks pakkus ka tähistaevas. Mesopotaamiat võib lugeda astroloogia sünnimaaks. Siit levis kunst edasi naabermaadesse ja on Kreeka vahendusel pärandunud ka tänapäeva . Sumerite aegadest peale armastasid Mesopotaamia elanikud kangelaslaule muistsetest suurkujudest. Mitme eepose kangelane oli muistne Sumeri valitseja Gilgames. Temast rääkivate lugude põjal loodi ka eepos ,,Gilgames''. Eepos räägib kahe kangelase Gilgamesi ja tema sõbra Enkidu esialgsest tülist,leppimisest, ühistest vägitegudest ning Gilgamesi nurjunud katsetest saada surematuks. Ma arvan,et Vana-Ida rahvaste kultuur on ka mingil määral meie kultuuri aluseks. Kui Egiptuses poleks kujunenud kirja oleks meie elu kindlasti keerulisem. Templid on nagu kunst, mida vaadatakse ja mille üle arutletakse. Meie endil, eestlastel, on ka oma eepos, mida austatakse
Juba selles, kui Gilgames Uruki müüril kõndides oma maavaldusi jälgib, avaldub sealse ühiskonna elu millega linnarahvas parajasti tegeleb ja kes milliseid ameteid seal peab. Kuna sellised kirjeldused õpetavad meile tolleaegse ühiskonna kultuuri ja elu, võibki öelda, et suur lugu on mööndustega kõigi lugu. Indiviid, kellest suures narratiivis räägitakse, on kujutatud enamasti silmapaistva, suursuguse ja kangelasliku inimesena ta on justkui oma aja inimideaal. Nii Gilgamesi, Illiast kui Oidipust kirjeldatakse mõjuvõimsa, tugeva ja targana. Nad on kangelased. Rääkides grupikuuluvusest, kajastab nii Gilgamesi ja Enkidu kui ka Iliase ja Patroklase ustav sõprus suurt meestevahelist armastust nende narratiivide ajasõlmedes. Legende antakse edasi ikka suuliselt ja seda põlvest põlve selle õpetlikkuse ja suursugususe pärast, ent siis, kui mälu enam usaldada ei saa ning loodes hakkavad faktid varieeruma, pannakse need kirja
Surma kardeti. Anu(taevajumal), Enlil(jumalate kuningas, viljakus, taevavõimed), Ea (maaaluste vete ja sugavuste valitseja). Astmiktemplid, ehk tsikuraadid. Tehti ohverdusi ja peeti rituaale. Asus linna keskmes. Templisse võis siseneda vaid preestrid ja templiteenijad. Kangelaseepika: Sumerid armastasid kangelaslaule ,muistsetest suurkujudest. Kujunesid lemmikkangelased, ajaloolised sündmused. Mitme eepose kangelane oli Gilgames. Eepos räägib kahe kangelase Gilgamesi ja Enkidu tülidest leppimistest, katsetest surematuks saada. Imerohtu otsides ja saades kätte, võttis selle endale mao ja Gilgamesi lootus purunes.
templiprostitutsioon. · Rahuldamatu, püsimatu loomusega · Viljakuse jumalanna · Õhtune täht- Veenus · Tema pühaks loomaks oli lõvi. · Reisis allilma Arallusse. · Pidi iga seitsme värava juudrde jätma midagi oma riietusest. · Andis ära oma jumaliku võimu. · Allilma jumalanna võimuses · Istar sai tänu armastuse jumalannale koju tagasi pöörduda. · Kõige tähtsam paljudest armastustest Dumuz (viljakus- ja taimekasvujumal) · Jumalanna Istaril on ka roll Gilgamesi eeposes. · VI tahvel · Istari viha Jumalanna Istari värav · Asub Babülonis. · Seal on kujutatud karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning igasugused fantastilised olendid kurjade vaimude peletamiseks.
Jumalik seadusandja, seaduste kaitsja. Tema oli see, kes Hammurabile seadused andis. 5 Jumalanna Nanna või Ani tütar taevakuninganna Inanna e Istar. Oli viljakusjumalanna. Väga rõhutatult seksuaalse alatooniga. Ilu-, armastus- ja erootikajumalanna. Kuid tema juurde kuulus ka sõjakus. Üsnagi laiade fn-dega jumalanna, esineb sageli müütides. Kangelaste soosija/armastaja. Oli Gilgamesi suur armastaja, mis hiljem pöördus vaenuks. Tema põhiline partner oli Dumuzi e Tammuz. (Istari satelliit, alati seotud Istariga) Dumuzil omaette pühamuid ei olnud, kuulus Inanna pühamute juurde. Võis olla Inanna poeg, abikaasa või vend. Maailma loomine: Kõigepeal oli vesi, midagi ookeanilaadset, ürgookean. Kõige tuntum versioon on teada Babüloonia maailmaloomiseeposest Enuma elis (Kui kõrgel üleval). Kõigepealt vesi (Apsu isane, magevesi, Tiamat emane, meri)
AUSTRALOPITEEKUS - lõuna-ahv, u 5milj a tagasi ja aafrika HOMO HABILIS - osavinimene, u 3milj a tagasi ja ida-aafrika HOMO ERECTUS - sirginimene, u 2milj a tagasi ja euroopa, aasia ja aafrika HOMO NEANDERTHALENSIS - neandertaallane, u 250 000 a tagasi ja euroopast-lähis idani HOMO SAPIENS - tarkinimene, u 200 000 a tagasi, kogu maailm MONOTEISM - austada võid ainult ühte jumalat POLÜTEISM - austada võid mitut jumalat GILGAMES - akadi eepos, mis räägib Gilgamesi Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest. SINUHE jutustus - Egiptuse üliku elust ja seiklustest Egiptuse jumalad - Peajumal AMON-RA Taevajumal HOROS Mesopotaamia jumalad - Taevajumal ANU Babüloni jumal MARDUK Pärsia jumalad - Peajumal AHURAMAZDA Iisraeli jumalad - JAHVE Kultuurisaavutused - Gisa püramiidid Babüloni rippaiad
savitellistest ja kõik kihid on seotud bituumeniga ning niinmattidega KUJUTAV KUNST KUJUTAVAS KUNSTIS ON JUHTIVAKS ALAKS SKULPTUUR RELJEEFID JA KUJUD Traditsioonipäraselt kujutati kuningad jt. tähtsad isikud lihtinimestest palju suurema- tena. Reljeefidel ja steelidel kujutati võitlusstseene ning sündmusi Gilgamesi eeposest, veeupututusest ja teistest müütidest. Hammurapi jumala ees Vana-Babüloonia Kuningas Gudea kuju Kuningas Urnammu KERAAMIKA Sumerite, akadite ja Babüloonia linnakohtadest on leitud arvukalt keraamilisi nõusid. KASUTATUD MATERJAL: http://et.wikipedia.org/wiki/Mesopotaamia http://www.slideshare.net/uhisgum/mesopotaamia-24 TÄNAME KUULAMAST !
Majandustegevusse ei sekkunud riigivõim peaaegu kunagi. Nõuti sisse vaid makse ja needki polnud nii koormavad kui Egiptuses. Mesopotaamias polnud surmajärgne elu kuigi tähtis. Kõik tahtsid elada head elu. Ka kõik patud tuli lunastada elu ajal. Mesopotaamia surmajärgse maailma kohta arvati, et seal söövad surnud savi ja põrmu ning neil on tiivad nagu lindudel. Mesopotaamia kirjandusest on tähtsaim sumerite eepos "Gilgames". See jutustab kahe esialgse vaenlase Enkidu ja Gilgamesi sõprusest ning Gilgamesi tagajärjetust katsest saada surematuks. Enkidu ja Gilgames teevad koos vägitegusid, kuni jumalanna Istat viimase suursugusest välimusest ja vaprusest võlutuna temaga abielluda soovib. Gilgamesi keeldumine solvab jumalannat sedavõrd, et ta otsustab kangelase sõbra raske tõve läbi hukka saata. Enkidu surm vapustab Gilgamesi ja sunnib mõtlema ka oma elu paratamatule lõpule. Ta suundub otsima surematuse rohtu, aga kui ta on selle
Nende ideed on justkui erinevad maailmakorrad, mis haaravad endaga kaasa jüngreid. Mõlema teose keskne mõiste on kulgemine saatus, mille eest ei saa põgeneda. Kulg tähendab suunatud ja korrastatud liikumist, kogu loodus ja inimühiskond kulges. Inimene saab normaalselt elada ja tegutseda vaid normaalses riigis, mis kulgeb õigete seaduste ja kommete kohaselt. Lao-Zi tahtis rohkem individuaalset rahulolu Konfutsius vastupidi ühiskonna heaolu. 4. Kirjelda Gilgamesi surematuse otsimise lugu. Millised sündmused muutsid Gilgamesi mõtteviisi? Loe lõpus olevat Gilgamesi kokkuvõtet 5. Iseloomusta kõiki kangelasi Kangelased olid suht kangekaelsed ja isepäised, kuid teose lõpuks leebuvad suhteliselt (Oidipusega törts teine teema), kõik olid vaprad ja nõus astuma ükskõik, mis võitlustesse. Gilgames oli karm ja lõbujanuline valitseja, tegi ülekohut. Oidipus oli huvitatud oma maa ja rahva käekäigust
Ürgaeg 30 000EKR - 2000 ekr Kunst seotud usuga Käed seinal 7k ekr Menhir - püstine kiviplokk Aligment - kiviplokid reas Dolmen - kahe menhiri peal üks viltune kiviplokk Kivikalme - haud stonehenge - Kromlehh (ringikujuline menhirite kogum) Mesopotaamia 4000 - 539 eKr esimene kõrgkultuur Eurooplastel Ratas, võlvid, niisutussüsteemid, bürokraatia, raamatukogu Tsikuraadid - astmiktemplid Silindrikujulised pitsatid Gilgamesi eepos Egiptus 3200 eKr - 500 eKr pinnakunst haudehitised idakaldal elatakse läänekaldale maetakse Nastaba - vanim kaudehitis astmikpüramiid - haudehitis Tähtis tegelane kirjutaja Seistes üks jalg eespool, käed rusikas - sõjapoos istudes käed põlvedel Pea viltu, habe ja juuksed stiliseeritud. kujud idealiseeritud kokku üle 3k jumala kasutati aknaid Nebamuni aed. Hiina kunst 2200 ekr - 20. saj pKr trükikunst, kirjakunst on kunstiliik, tähtsad on väravad ja nende valvurid. Pagoda - kihiline tornehitis. Savist vaasid, mi...
Gilgamesi eepost leiti 12. savitahvlil Assüüria pealinna Niineve varemetes. Seal avastasid arheoloogid Assüüria viimase tugeva kuninga, VII saj eKr valitsenud Assurbanipali raamatukogu, mille 20 000 savitahvlit on mänginud suurt rolli vanade Idamaade ajaloo tundmaõpimisel. Läbilugeda ja tõlkida neid tahvleid, mille peal oli eepos kirjutatud, suutis Jorsh Smith, briti assürioloog. Täpsemalt ta suutis tõlkida Gilgamesi eepose algust. Gilgames, kes otsib surematuse rohu läheb maailma piirile üksiku inimese juurde, kes oli läbielanud iidset veeuputust- Utnapistimi juurde. Siin jutustus katkestus, kuid Smith'ile õnnestus ülesleida puuduva osa eeposest Nimrudi künkal- kokku 384 savitahvlit. Veeuputuse ajalugu, mis oli esitatud Gilgamesi eeposes, tõenäoliselt oli kunagi iseseisev poeem, mida hiljem pandi eeposesse. Utnapistim akaadi laadine nimi vastab ka sumerite
· Käsitöölised ja põlluharijad elasid äärelinnas või ka väljaspool linnamüüri . Ur`i tsikuraat (rekonstruktsioon). Vanim säilinud torntempel (ehitatud III aastatuhandel eKr) Ur´i tsikuraat tänapäeval. Restaureeritud on vaid esimene aste Ur`i tsikuraadi trepp, mida mööda liikus pidulik protsessioon (rongkäik) religioossete pidustuste ajal Ur´i standard. Mosaiik tõestab, et sumerid kasutasid ratasveokit Gilgamesi võitlus taevase härjaga · Sumerid lõid ka maailma vanima eepose "Gilgames" · Härg on kujutatud üsna võimatus poosis, kuid liikuva ja pisut koomilisenagi Enkidu metsmees, kelle Jumalad voolisid, et ta isemeelset Gilgamesi ohjeldaks Humbaba seedri- metsade valvur Savitahvel kirjaga · Sumerid võtsid piltkirja asemel kasutusele kiilkirja
Odüsseia vanakreeka Homeros Odysseus, Hermes, Kalypso, Odysseuse eksirännakud pärast u. 650 a. eKr. Penelope, Telemachos, Menelaos, Trooja sõda. Alkinoos, Athena Gilgames akkadi Sin-leke-Unninni Arurule, Enkindu, Shamati, Gilgamesi kangelasteod. Arvatavasti 27. saj. eKr. Humbamba, Istar,Anu,Ellil,Samas, Utnapistim Kalevipoeg eesti Friedrich Robert Kalevipoeg, Kalev, Salme, Linda, Kalevipoja vanemate ja päritolu Faehlmannile ja Saare piiga, Olevipoeg kirjeldus, millele järgnevad
hominiid-inimlaste evolutsiooni ahvilikest eellastest nüüdisinimeseni anastav majandus-kõik vajalik loodusest,korilus,kalapüük,küttimine viljelusmajandus-toit kasvatatakse ise,karjakasv,põlluhar neoliitiline revolutsioon-oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, hankivalt majanduselt viljelevale majandusele tsivilisatsioon-hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond primaarne tsivilisatsioon-kujunuesid sõltumatult,sisemistel põhjustel sekundaarne tsivilisatsioon-kujunes arenenumate naabrite mõjul riik-vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks esiaeg-inimühiskonna kõige kaugem minevik ajalooline aeg-periood,millest on säilinud kirjalikke mälestisi,kirja kasutuselevõtt,vanaaeg,keskaeg,uusaeg antiikaeg-Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu,800 eKr- 500 pKr saduff-veetõstuk.millega toimetati vett sinna kuhu see ei ulatanud hieroglüüfkiri-kirjamärgid,meenutavad piltkirja vaarao-jumala esin...
igaveseks kestma. Koos nad tapavadki seedrimetsade valvuri Humbaba ning taevase härja, kelle jumalanna Istar saatis nende vastu. Istar maksab Gilgamesile kätte, haigestades Enkidu tappvasse haigusesse. Enkidu mõistab, et ta peab surema ning neab päeva, mil rõõmutüdruk Samhat ta inimeseks muutuma meelitas. Kuid Päikesejumal Samas noomib Enkidut Samhati laimamise pärast kuna tema oli söötnud teda leivaga, jootnud õllega, andnud talle uhked riided selga, heaks kaaslaseks Gilgamesi. Enkidu mõistis tehtud viga, mõtlematult öeldud sõnu ja andis Samhatile andeks ning õnnistas teda. Pärast Enkidu surma rändab Gilgames maailma äärde, otsima surematust. Gilgames oli näinud, kuidas suri Enkidu ning seepärast teda kunagi eesootavat surma. Pikk oli teekond surmariiki, maailma äärele. Teekond viis üle surnud vete Utnapisti juurde, kes oli pääsenud veeuputusest, kuna Ea, tarkusejumal, andis talle
saatsid Maa peale Gilgamesile võrdväärse vastase, et tema julmusele lõpp teha. Jumalate saadetud vastase nimi oli Enkidu, kes elas metsades. Kui ta lõpuks Gilgamesiga kokku sai, siis nad kaklesid natuke aega omavahel, kuid siis nende jõud ja tahtmine kakelda vaibusid ning nad said sõpradeks. Koos nad saatsid korda palju vägitegusid nagu näiteks tapsid seedrimetsade valitseja Humbaba ja veel suure härja, kes oli saadetud Gilgamesi tapma. Kuid nende hea elu oli üürike, kui jumalad saatsid Enkidule haiguse ja teda tabas inimeste saatus ning ta suri. Selle tagajärjel hakkas Gilgames surma kartma ja ta otsustas minna otsima surematust. Gilgames käis läbi pka ja raske teekonna ennem kui ta jõudis inimese juurde, kes talle ütles, et mere põhjas kasvab lill, mis annab surematuse. Gilgames läks ja tõi selle lille ära ja asus kohe koduteele, kuid ta jättis korraks taime valveta ning ta jäi sellest ilma, kui madu
Eesti keele nõrk oskus noorte seas Referaat Timo Aas KIRJANDUSE LUGEMINE NOORTE SEAS ,,Kohati antakse koolides endiselt kohustusliku kirjandusena Moliere'i, Oscar Wilde'i või ,,Gilgamesi" lugeda. Originaali asemel loetakse läbi kas lühikoomiks või laaditakse Internetist alla lühikokkuvõte. Kui klassika on lugemata, ei teki kultuuri-, ajaloo- ega geograafiatunnetust, mis veel olulisem, ei teki sõnavara" (Arrak, 2012). ,,Raamatute lugemine on samuti oluline, ent seda õiget ja head kirjandust on muu kireva seast võhikul raske üle leida. Laste keele mitmekülgsust aitab arendada vanem ja keerukama keelega raamat, mida ette lugedes võiks laps kogu aeg küsimusi esitada" (Ots, 2012). Viimaste aastate kirjanditeemad on loodud põhimõttel, et selle kohta oskab tänapäeva noor ikka paar seostatud lauset moodustada. Kuid teemad peaksid lähtuma mingil määral ka ilukirjandusest, väidab Arrak (Arrak, 2...
Enkidu ja Gilgames raidusid maha seedrimetsad. o Veeuputuse lugu · Jumalad soovisid inimesi hävitada ja korraldasid veeuputuse. Sellest sai teada utnapisti ja ta ehitas laeva kuhu ta viis oma pere ja sugulased ja oma loomad. Nad olid ainsad kes pääsesid, jumalad olid vaga vihased ta peale ja tegid ta surematuks. o Jumalate tegevus · Halb veeuputus, härja valmistamine · Hea enkidu loomine o Gilgamesi kui valitseja arhetüüp ja arhetüüpsete soovunelmategainimene · karm, kindlakäeline, kasutas ära oma võimu, hoolis oma rahvast, austatud · surematu, tahtis, et teda mäletatakse tegurid, mis takistavad ilukirjanduse mõistmist o aeg inimene on oma aja nägu o kultuuriruum kultuur määrab mõtteviisi o keel kõike ei saa täpselt tõlkida 3
Vana-Egiptuses. Satraap oli kuninga määratud asevalitseja võimu all olev piirkond Pärsia suurriigis. Kükloop oli Odüsseias kirjeldatud Poseidoni poeg Polyphemos. Minerva oli tarkusejumalanna. Killukohus oli Ateena rahvakoosolek,kus iga kodanik kirjutas savinõu killule. Anu(sumeri An) oli Mesopotaamia taevajumal ja teiste jumalate isa. Gilgames oli Sumeri poolmüütiline valitseja, kes on Gilgamesi eepose nimikangelane. Hattusa oli Hetiidi riigi pealinn. Periklest peetakse väga sageli Ateena kõige edukamaks juhiks, kes kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises ning kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Efoor - riigiametnik Sparta linnriigis. Paabeli torn ehitati 3500 eKr Kesk-Mesopotaamias. Kiilkiri-mõistemärgid,mis vajutatakse kirjutuspulgaga pehmesse savisse. tekkis umbes 3500. - 3000. aastal eKr. Persepolise- üks A. Suure vallutatud riikidest.
Gilgames Gilgames oli Uruki linna valitseja (ta oli kõigist kõige tugevam). Kahjuks tal ei olnud endale sobivat vastast. Seejärel palus taevajumal Anu Arurul ( inimeste loojal) Gilgamesile talle väärilise kaaslase looma, kellega jõudu katsuda ja võistelda. Aruru võttis Anu käsku kuulda ning voolis savist sangari valmis, pannes talle nimeks Enkidu. Ta pühendas Enkidu sõjajumal Ninurtale. Enkidule meeldis koolmel joomas käia ning kord sattus kütt talle peale. Enkidu oli mees, keda loomad ei kartnud, kuna ta jõi koos nendega koolmel ja magas koos nendega. Nüüd oli vaja võõrutada Enkidu loomadest ja teha temast tsiviliseeritud mees. Selleks saadeti Enkidu juurde rõõmupiiga Samhat, kes oma võludega tsiviliseerib metsiku mehe. Tänu Samhatile saab Enkidu inimeseks. Kui Enkidu ja Gilgames kohtusid, läksid nad kalema, aga natuke aega hiljem sai neist sõbrad.Uruki linnale oli vaja seedripuid, mis asuvad Humbaba me...
3. Mesopotaamia skulptuuride reljeefid olid jutustava sisuga, enamasti olid reljeefid seotud ehitamisega, kuid loodi ka eraldiseisvaid reljeeftahvleid (steele) ja vabafiguure. Ümarplastika ei kasutatud halva ning vähese materjali tõttu aga tehti kujukesi. Kujud olid kohmakalt kujutatud, aga ometi väga suursuguselt, tihti oli lisatud ka ornament ja kiri. Mesopotaamias domineeris reljeef. Reljeefidel ja steelidel kujutati võitlusstseene ning sündmusi Gilgamesi eeposest, veeupututusest ja teistest müütidest. Egiptuse reljeefid olid madalad ja värvilised ning jutustava sisuga. Neil kujutati inimesi, kasutati Egiptuse poosi, kus pea, käed ja jalad on kujutatud külgvaates, ülakeha ja silm otsevaates. Orju kujutati väiksematena kui ülikuid. Egiptuses olid ümarplastika skulptuuris inimesed keerulisemates poosides ning nägid palju realistlikumad välja kui Mesopotaamias. Egiptuses domineeris samuti reljeef. 4
· Kiilkiri vajutati või suruti pehmesse savisse metallist või bambusroost krihvliga, mida kirjutamise ajal hoiti rusikas. Gilgames · Gilgames oli Sumeri poolmüütiline valitseja, kes on akkadi eepose "Gilgames" nimikangelane. · Lood Gilgamesist said alguse umbes 2000 a eKr. Varaseimad kirjapanekud pärinevad u 1800 a eKr. · Seda nn Vana-Babüloonia (akkadi) eepost peetakse vanimaks kirjapandud eeposeks üldse. · Gilgamesi elust on teada vähe, kuid Sumeri kuningate loendi järgi oli ta Uruki linna valitseja, Lugalbanda poeg, kes sattus vastuollu Kisi valitseja Akkaga. Kuna Akka isa En-Mebaragesi oli kahtlemata ajalooline tegelane, kes valitses 27. sajandil eKr, on suhteliselt tõenäoline, et ka Gilgames ja Akka olid reaalsed ajaloolised isikud. · Nendevaheline konflikt on esitatud küllaltki realistlikus lühieeposes
ehitustöödele. Majandustegevusse ei sekkunud riigivõim peaaegu kunagi. Nõuti sisse vaid makse ja needki polnud nii koormavad kui Egiptuses. Mesopotaamias polnud surmajärgne elu kuigi tähtis. Kõik tahtsid elada head elu. Ka kõik patud tuli lunastada elu ajal. Mesopotaamia surmajärgse maailma kohta arvati, et seal söövad surnud savi ja põrmu ning neil on tiivad nagu lindudel. Mesopotaamia kirjandusest on tähtsaim sumerite eepos "Gilgames". See jutustab kahe esialgse vaenlase Enkidu ja Gilgamesi sõprusest ning Gilgamesi tagajärjetust katsest saada surematuks. Enkidu ja Gilgames teevad koos vägitegusid, kuni jumalanna Istat viimase suursugusest välimusest ja vaprusest võlutuna temaga abielluda soovib. Gilgamesi keeldumine solvab jumalannat sedavõrd, et ta otsustab kangelase sõbra raske tõve läbi hukka saata. Enkidu surm vapustab Gilgamesi ja sunnib mõtlema ka oma elu paratamatule lõpule. Ta suundub otsima
1. Kultuuriajalugu võib käsitleda mitmel erineval moel. Üks neist on kindlasti vaadelda seda suurte narratiivide abil. See on justkui suur lugu, mis koosneb väga erineva suurusega gruppidest ja ka indiviididest. Gruppide alla kuuluvad näiteks erinevad ühiskonnakihid, perekonnad ja nii edasi. Neid võib jaotada pea igat moodi ja erinevate tunnuste alusel. Indiviid, kellest suures loos räägitakse, on üldjuhul niiöelda kõrgemast klassist, kuigi uuemates kultuuriajalookäsitlustes on ka lihtinimeste lugusid. Tegelikult on suur narratiiv pigem ,,suurte" inimeste lugu, seal küll räägitakse ka tavainimestest, kuid põhirõhk on ikkagi ,,suurtel". Nende elusaatuselt keskendutakse rohkem, ülejäänu on siiski natuke kõrvaline. Päris ära loomulikult ,,väikseid" inimesi ei unustata mõnikord pühendatakse neile terveid lugusid ja tihti on nende tegevus taustaks, kuid mitte nii suurel määral. ,,Suured" lood ongi püsima jäänud ilmselt just nende ,,suuruse...
Vana-Egiptus I Dünastiaeelne periood ( 5000-3150 ekr) noomid, alam-egiptus II Esimesed dünastiad esimene vaarao Menes(ühendas egiptuse u 3100 ekr), hieroglüüfid III Vanariik( u 2600-2100 ekr)(3-6 dünastia) Vaheperiood( 7-10 dünastia) IV Keskmine riik(11-12 dünastia) Vaheperiood hüksolased ( 13-17 d V Uus riik ( 18-20d) Vaheperiood VI Hilis Egiptus ( 332 ekr-641 pkr) lõppeb 31 dünastiaga. Kunsti teemad oli egiptuse ühtsus, kuningad ja vaaraod, religioon(igavene elu) Hauakambrid: · Mastaba kividega vooderdatud maa-alune hauakamber, mille kohal on kastitaoline kiviehitis.Selles oli üks, hiljem mitu ruumi rituaalideks. · Astmikpüramiid vanim Sakkaras(4500 a vana) · Püramiid kolmnurkne taht - Kuulsaimad püramiidid asuvad kairo lähedal giza väljal. Püramiidid: · Ehitati kõrbesse, selle piiri lähedale, kuhu üleujutuse ajal tõusis vesi, kolm püramiid, kuuluvad vanaaja seitsme maailmaime hulka...
Ainult üks mees (ja tema perekond): Gilgamesis Utnapisti ja Genesises Noa leiavad jumalate silmis armu. Mõlemad saavad käsu ehitada laev ja igast elavast paar (või seeme) kaasa võtta. Genesises on kogu tegevust kirjeldatud küllaltki põhjalikult väga täpseid juhiseid andes. Gilgames'is on jumalate soovitused küllaltki üldsõnalised. Laeva ehitamiseks antud aeg on sarnane. Utnapisti saab laeva valmis viie, Noa seitsme (arvatavasti kuue) päevaga. Erinev on veeuputuse aeg, mis Gilgamesi eeposes kestab seitse päeva, Genesise veeuputusloos kauem. Mõlemal juhul jõuab laev mägede kohale (Ararati või Nitsiri) ja mõlemas loos saadab mees välja linnud. Noa kaarna ja tuvid, Utnapisti tuvi, pääsukese ja ronga. Utnapisti peab kaasa võtma kõigist loomadest paari, sarnaselt Genesise preestriraamatule (üks isane ja üks emane). Imelikul kombel eirab Gilgames'is Utnapisti jumalate soovitust oma varandus hüljata ja võtab laeva kaasa nii oma kulla kui hõbeda (Mida sellega teha
Mõisted delta jõesetete kuhjumisel tekkinud mitmeharuline jõesuu sfinks lõvi peaga ja inimese kehaga mütoloogiline olend papüürus paks paberisarnane materjal, mida saadakse papüürus-lõikeheinast. Õpiti valmistama 4000 aastat eKr, Vana-Egiptuse tähtsaim ekspordiartikkel vaarao nimetus Vana-Egiptuse kuningale noom haldusüksus Egiptuses hierarhia astmeline süsteem erinevate asjade organiseerimiseks. Tavaliselt püramiidi kujuga, kus alumisel astmel on vähemtähtsad ning tipus väga tähtsad asjad. (ühiskonna hierarhias all orjad, üleval vaaraod jne) püramiid vaaraode hauaehitis muumia palsameeritud surnukeha sarkofaag kivist kirst, kuhu pandi näiteks vaaraode muumiad paarperekond Egiptuse tüüpiline perekonnamudel, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Hieroglüüf - Egiptuse kirjamärk (piltkirjast välja kujunenud, sarnaneb sellele) tempel Egiptuses jumalatele rajatud maapealne koda, kus inimesed nende ...
AJALUGU ARVESTUS 1 1. RÜHM 1. Alates 3 at eKr hakkas mõnes maailma piirkonnas välja kujunema tsivilisatsioon. Mõiste ''tsivilisatsioon'' tähendab hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskonda. Varajaste tsivilisatsioonide peamisteks tunnusteks on... 1) Kõik varajased tsivilisatsioonid tekkisid pärast seda, kui antud piirkonnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele. Seega on tsivilisatsioonid põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskonnad ning tekkisid seos ulatuslikuma metallikasutusega- seega varases pronksiajas. 2) Nende ühiskondi iseloomustas selge varanduslik kihistumine jõukateks ja vaesteks. 3) Neis kõigis oli kujunenud riiklus, st et rikkam ülemkiht juhtis ja kontrollis ametnike abil ja seadustele toetudes peaaegu kogu ühiskonna tegevust mingil kindlal territooriumil. 4) Kasutusele oli võetud kiri. 5) Kiri lõi eeldused vaimseks tegevuseks- a...
1.1. Sumeri ning Akkadi kultuur Tol ajal ehitati põletamata tellistest tsikuraate astmelised torntemplid, mille terrassid olid omavahel treppidega ühendatud. Säilinud on ka palju silinderpitsateid ja pitsatkive. Neid valmistati marmorist, graniidist ning kalliskividest. Pitsatkivi pehmesse materjali (n. Savisse) surudes tekkis reljeefne kujutis. Nii pitsatkividel kui ka reljeefidega kaetud steelidel kujutati võitlussteene ning sündmusi Gilgamesi eeposest, veeuputusest ja teistest müütidest. Sumeri ning Akkadi kultuuri üks iseloomulikest joontest on see, et kuningaid ja teisi tähtsaid isikuid kujutati lihtinimestest palju suurematena - väärtusperspektiiv. Ümarplastika varasemate mälestiste hulka kuulub kuningas Gudea istuv kuju (u. 2144 a. eKr.), mis on mustast graniidist tehtud. Kuju tegija vormis figuuri kõik detailid piinliku täpsusega, kuigi kehaosade omavahelised proportsioonid on ebaloomulikud
Erinevates allikastes on ta kas Innanna vend või poeg aga alati tema armastatu. Allilma kujutus Mesopotaamias on küllaltki sarnane Kreeka omaga. Allilma nimetus tähendas ,,Koht kust tagasi ei tulda". Mesopotaamia tsivilisatsioon on tugevalt orienteeritud siinpoolsusele. Kõik, mis tuleb hea või halb tuleb maapealses elus. Kui inimene ise ei saa tasutud (või talle tema teod kätte makstud), siis tasutakse need tema järglastele. Üks olulisemaid allikaid teispoolsuse kohta on Gilgamesi eepos. Allilma asukoht on ebaselge. See on kusagil allpool. Võib-olla maailma äärel (akkadikeelse Gilgamesi eepose järgi). Allilmas valitsevad Innanna õde Ereskigal ja tema abikkasa Nergal (haiguste käskija). Sumeri eeposeversiooni järgi on Gilgames surma järel allilma jumalus (ka kohtumõistja?). Mille üle aga kohut mõistetakse ja mis saab pärast kohtumõistmist, seda pole tänapäeval teada. Maailma tekkimine Maailma tekkimisest on kaks põimuvat versiooni.
Antiik kirjandus 12.01.12 Kultuur on termin mida kasutatakse paljude erinevate omavahel seostatud nähtuste iseloomustamiseks. Siiski kasutatakse seda sõna peamiselt 3s tähenduses: 1. "Kaunid kunstid" (kino, kirjandus jne ) 2. Inimtegevus üldse (maaharimine, toidu valmistamine, sotsaalsed suhted jne) 3. Mõnd üksikut sotsiaal gruppi iseloomustavad hoiakud (tavad, kombed jne) Sõna kultuur võeti sellistes tähendustes kasutusele 18-19 saj. Eelistatakse kõrgkultuuri, massikultuuri ja rahvakultuuri. · Kõrgkultuur: elukutseline kunstilooming, mis tihti eeldab ka vastuvõtjalt, erilisi teadmisi või vaimset pingutust. Kõrgkultuur on rahvusriikides kõrgelt väärtustatud kui rahvastiku indendeedi ja rahvusliku kristiisi? Kandja. · Massikultuur on laia tarvekunst, mida luuakse rahapärast, ning see töttu püüab vastutulla võimalikult laia publiku maitsele ja oodustele, ma...
Shamhati veenab Enkidut koos minema Uruki linna. Nad elavad kaua aega karjaste külas. Takistades Gilgsmesil taas pulmatuppa minemast, meenub Enkidule kohustus Gilgamesiga võidelda. Kumbki ei saa teineteisest jagu. Gilgames on rõõmus, et leiab endale sõbra. Koos minnakse seedrimetsa , raiutakse puud ja tapetakse valvur Humbaba. Gilgames lükkab tagasi jumalanna Istari naiseksvõtu soovi, mis peale too vihastab ja palub isal teha härg, mis tapaks Gilgamesi. Enkidu ja Gilgames tapavad härja. Jumalad suretavad Enkidu. Ta lamas haigevoodis 12 päeva ning suri. Gilgames otsib teed surmast pääsemiseks, kuid ei saa surematuks. 3. Vana-Egiptuse religiooni peajooned ja tähtsamad jumalad. Animism: hingeusk, selle uskumuse kohaselt on pea igal objektil hing ja ta omab isiksust, nagu inimene isegi. Järeldati, et inimesel on kaks ego, eksistents jätkub ka pärast surma.
Aegade jooksul on Piiblit sõna-sõnalt tõlgendavad inimesed sellelt mäelt laeva jäänuseid otsinud. Tegelikult on selle loo juures tähtis mõista Jumala viha patu üle. Siiski on Jumala armastus inimkonna vastu suurem ja ta ei lase oma loodud maailma taas kaosesse vajuda. Samal ajal antud realistlik hinnang inimese loomuse kohta: ...inimese südame mõtlemised on kurjad ta lapsepõlvest peale. Ka sellele algloole on leitud paralleel Babülooniast Gilgamesi eeposest. VT veeuputusloo sõltuvus Babüloonia müüdist ei ole siiski tõenäoline. Pigem on tegemist veelgi vanemast pärimusest kõrvuti arenenud variandiga. PAABELI TONI EHITUS Algselt vaid üht keelt omanud inimesed otsustavad jääda paikseteks ning taotleda kuulsust. Selleks alustavad nad suure linna ja kõrgustesse pürgiva torni ehitamist. Inimeste kuulsusjanu ja uhkuse peatamiseks segab Jumal nende keeled, nõnda et inimesed enam üksteist ei mõista.
pattude andeksandmist. Jumal Marduk loob maailma tapetud jumala kehast: ühest poolest maailma ja teisest taeva. Inimene luuakse teise, tapetud reetliku jumala verest. Sellest tehakse järeldus, et inimene on loomult halb. Selline jumala kehast loodud maailm esineb ka põhja mütoloogias. Gilgames on maailma vanim eepos ja tuntuim vanade idamaade eepos. Kuningas Gilgamesi kangelasteod surematuse saladuse otsingul. Sumerite arusaamad surmast säilivad semiidi usundis. Gilgamesi öeldud lause, mis väljendab Mesopotaamia maailmavaadet: Inimene peab leppima surelikkusega, sest kui jumalad lõid inimese, võtsid nad endale elu ja andsid inimesele surma. Assüürias hakatakse rõhutama, et kuningas peab hoolitsema oma rahva, eriti leskede ja orbude eest. See ilmneb ka uusaastapüha rituaalis, kus kuningas pidi pattu kahetsema: kuningas on templi ees põlvili ja teda piitsutatakse. Dramatiseeriti ka loomiseepos, mis pidi tagama maailmakorra püsimise
tegelane. Loomulikult lisandus eepose kujunemisel ajaloolisele tõele hulgaliselt välja mõeldud ja fantastilisigi seiku, nii et enamasti on siit usaldusväärse ajaloolise tuuma väljalugemine peaaegu võimatu. Kõige armastatum eepikakangelane oli muistne sumeri valitseja Gilgames, kellest loodi mitmeid eeposeid. Umbes 1000 aastat Kr koostati nende põhjal meie päevini tervikuna säilinud akadikeelne "Gilgamesi eepos", mis on omamoodi kokkuvõte tervest Gilgamesi loost. See on lugu kahe kangelase Enkidu ja Gilgames sõprusest ja ühistest vägitegudest, ning Gilgamesi viljatutest katsetest saada surematuks. Jumalanna Istar tahtis Gilgamesiga abielluda ja tolle keeldumine solvas jumalannat sedavõrd, et ta otsustas kangelase sõbra Enkidu raske tõve läbi hukka saata. Enkidu surmast vapustatuna asus Gilgames surematuse rohu otsingutele. Kuid kui ta imerohu vaevarikkaste otsingute järel sügavalt ookeani põhjast
Aegade jooksul on Piiblit sõna-sõnalt tõlgendavad inimesed sellelt mäelt laeva jäänuseid otsinud. Tegelikult on selle loo juures tähtis mõista Jumala viha patu üle. Siiski on Jumala armastus inimkonna vastu suurem ja ta ei lase oma loodud maailma taas kaosesse vajuda. Samal ajal on antud realistlik hinnang inimese loomuse kohta: ...inimese südame mõtlemised on kurjaad ta lapsepõlvest peale. 1.Mo. 8:21 Ka sellele algloole on leitud paralleel Babülooniast Gilgamesi eeposest. VT veeuputusloo sõltuvus Babüloonia müüdist ei ole siiski tõenäoline. Pigem on tegemist veelgi vanemast pärimusest kõrvuti arenenud variandiga. Paabeli torn. Algselt vaid üht keelt omandavad inimesed otsustavad jääda paikseks ning taodelda kuulsust. Selleks alustavad nad suure linna ja kõrgustesse pürgiva torni ehitamist. Inimeste kuulsusejanu ja uhkuse peatamiseks segab Jumal nende keeled, nõnda et inimesed enam üksteist ei mõista. Ehitus jääb seisma ja
KIRJANDUS Antiik: Klassitsism: Barokk: * Jumalad/jumalakultus * Mõistuse kultus/ * Sidus vastandeid tähtsustamine * Kangelased olid tähtsal * Mitmemõtteline kohal. * Kultuse algus * Reeglite puudumine Prantsusmaal * Gilgamesi/Odüsseuse * Parimad näited Hispaania seiklused * Sümmeetrilisus kirjandusest * Lepiti surmaga * Must-valge vastandamine ...
Lascauki koopad asuvad Lõuna-Prantsusmaal, avastati 1940.a. 3. Arhitektuur tekkis u. 3000 eKr. Esiaja arhitektuuri tuntakse ka megaliitide nime all (suured kivid). MENHIRID-pikad kivid(Bretagne), DOLMEN-kivist laud, KROMLEH-sööriks kujundatud dolmenid (Stonehedge- selle rajamiseks peetakse 3100-1500 ekr.) Mesopotaamia kunst: tekkis Tigrise ja Eufrati vahelisel alal u. 3300 ekr. Sumeri kiilkiri-savitahvlitele, sest seal puudus kivi, metall, puit jne. Sumerite leiutised: ratas, potikeder, Gilgamesi eepos. Kultuur jaguneb: Akadi kultuur, Vana-Babüloonia, Assüüria, Uus-Babüloonia. Lõppes 539.a eKr. 1. Arhitektuur: *Ehitusmaterjaliks oli põletamata savitellis, tugevdatud pillirooga. *Tsikuraat- ülesse ahenev torn. Paabeli torn oli ehitatud Mardukile Uus-Babü. ajal. *Valitsejate lossid- Semiramise rippaiad. *Linnamüürid- Babüloni linna piiras kahekordne müür, mille vahel sügav kraav, kõigis põhi ja vahe ilmakaartes oli värav. Istari peavärav
Lascauki koopad asuvad Lõuna-Prantsusmaal, avastati 1940.a. 3. Arhitektuur tekkis u. 3000 eKr. Esiaja arhitektuuri tuntakse ka megaliitide nime all (suured kivid). MENHIRID-pikad kivid(Bretagne), DOLMEN-kivist laud, KROMLEH-sööriks kujundatud dolmenid (Stonehedge- selle rajamiseks peetakse 3100-1500 ekr.) Mesopotaamia kunst: tekkis Tigrise ja Eufrati vahelisel alal u. 3300 ekr. Sumeri kiilkiri-savitahvlitele, sest seal puudus kivi, metall, puit jne. Sumerite leiutised: ratas, potikeder, Gilgamesi eepos. Kultuur jaguneb: Akadi kultuur, Vana-Babüloonia, Assüüria, Uus-Babüloonia. Lõppes 539.a eKr. 1. Arhitektuur: *Ehitusmaterjaliks oli põletamata savitellis, tugevdatud pillirooga. *Tsikuraat- ülesse ahenev torn. Paabeli torn oli ehitatud Mardukile Uus-Babü. ajal. *Valitsejate lossid- Semiramise rippaiad. *Linnamüürid- Babüloni linna piiras kahekordne müür, mille vahel sügav kraav, kõigis põhi ja vahe ilmakaartes oli värav. Istari peavärav
Kui menhirid või dolmenid paigutati ringina tekkis kromlehh, tuntuis on Stonehenge inglismaal. Mesopotaamia kunst Tähendab jõgede vahelist ala. Tänapäeval iraak, eufrati ja tigrise jõe vaheline maa-ala. 3000 a ekr võtsid Sumerid kirja kasutusele-kiilkiri, nendel oli ka kõrgetasemeline niisutuspõllundus, keraamika ja metallurgia.Sumereid peetakse ka ratta ja vankri leiutajateks. Püstitasid suuri astmelisi torne-tsikuraate Tänu vanimale, Gilgamesi eeposele on andmed vanima kultuuri kohta. Kangelaslood, tõekspidamised jm. 18saj Babüloonlased vallutasid sumerite linnriigi, võtsid omaks nende saavutrused kunsti ja teaduse vllas. Hammurapi seadustekogu on esimene mälestis vana-babül. 9 saj ekr mesopot saavutasid ülemvõimu assürlased, ehitusmeistrid oskasid laduda juba kaari ja võlve, looduslikku kivi ega metsa ei kasvanud, ainult savi. Pärast raamatukogu põlengut õpitakse 9saj ekr savi põletama
Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad 1. Maailma vanimas eeposest. ,,Gilgames" sumerite eepos, tuntuim Babüloonia kirjandusteos, kirjutatud umbes 1600.a. e.m.a . Ajaloolaste arvates on eepos kirjutatud kolmandal aastatuhandel eKr. Veerand on nii halvasti säilinud, et on ainult osaliselt loetav. 12. Savitahvel. Savitahvlitele pandi need teosed kirja 2000-1600 a eKr. Seega on see üks varasemaid kirjandusteoseid. Eepos räägib Gilgamesi, Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest. Gilgames on sureliku mehe ja jumalanna poeg, kes ehitas Gruki linna müürid. Ajalooliselt vägev, alamatelt nõudis alati rasket tööd. Eepos jutustab uhkest linnast, mis asub Eufrati kaldal, linna kuningaks oli Gilgames, kes pärast oma surma Eufrati jõkke maeti. Eeposes on Gilgamesil maagiline trumm. Enkidu inimese saamise lugu, kasvataja funktsioon. Gilgamesi elukäik
Mika Waltari Sinuhe raamatu analüüs Tuule Kivihall 10c Tallinn 2009 I Raamat KÕRKJALOOTSIK I ptk Inimene ei muutu. Mis on enne juhtunud, juhtub ka tulevikus. Sinuhe elas kuldmajas. Ta nimi oli vaarao kuldraamatus. Tõde on lõikav nuga, parandamaks haavu. Kes Niiluse vett joob, tuleb sinna tagasi, kes Teebais sündinud, tuleb sinna ka tagasi. 2 ptk Sinuhe sai nime muinasjutu järgi. Nimi tegi tast väljaaetu ja pagulase. Amenhotep II valitsusajal sündinud. Kõrkjalootsik voodi kohal. Haav südames. 3 ptk Puust krokodill. Lummavad naised. Tint ravimina. Sandaalid. Kirjaoskus. Inteb, kes oli suur sangar. 4 ptk Hauatagune maailm/elu. Koolielu ja õppimine. Si...
templitel palju sambaid, suured massiivsed jumalakujud · Usk kõikvõimsasse jumalasse · Oma mütoloogia Erinevused: · Sumer ei olnud geograafiliselt nii soodsal kohal, avatud vaenlastele · Tigris ja Eufra ei olnud laevatavad 2. Sumeri eepos ,, Gilgames" Akkadikeelne eepos. Esimene kirjapanek u 2100 eKr. Tegevus toimub IV- III at piiril eKr. Koosneb 12-st tahvlist. I tahvel- Gilgamesi tutvustus II tahvel- Gilgames ja metsmees Enkidu sõbrunevad III tahvel- Enkidule ei sobi elu Urukis IV tahvel- kirjeldab teekonda seedrimetsa V tahvel- Mehed võidavad Humbamba. Tekitavad jumalatele pahameelt VI tahvel- mehed jõuvad tagasi Uruki VII tahvel- Jumalad suretavad Enkidu VIII tahvel- Enkidu matused IX tahvel- Gilgames otsib teed surmast pääsemisest X tahvel- Gilgames läheb surematu esiisa Utnapasi juurde XI tahvel- Gilgames ei saa surematuks
Linn on polüfunktsionaalne süsteem, mis peab kokku sobitama elanike ja materiaalse tootmise huvid. Linnaplaneerimise üldprintsiibid näevad ette keskkonna elamiskõlblikkuse tagamise rohke haljastuse ja tootmise hajutamisega linna äärealadele. Tegelikkuses kipub haljastus pidevalt vähenema. Osalt hävib ta saaste tõttu, osalt tänavate laiendamise või tähtsale ehitisele ette jäämise läbi. Haljastuse tähtsust mõisteti ja rõhutati juba nii ammu kui 2700 aastat tagasi kirja pandud Gilgamesi eeposes toodud Uruki linna kirjelduses. Hispaania kuningas Felipe II andis 1573. a. välja eeskirjad Ameerika kontinendile rajatavate linnade ehitamise ja haljastuse kohta. Inglise kuninganna Elizabeth I keelas 1680. a. elumajade ehitamise lähemale kui 3 miili Londoni tsentrist. Vahepealne ala pidi jääma parkide alla. Ligilähedaselt samal ajal rajati metsavöönd ümber Pariisi ja määrati Moskva keskuse ümber 2 versta laiune ehitistest vaba tsoon. Mitmed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
