Kadrioru Kunstimuuseumist Kadrioru lossi ja pargi laskis rajada Vene tsaar Peeter I. Roomast kutsutud arhitekt Niccoló Michetti projekteeris lossikompleksi kolmeosalisena itaalia villade eeskujul. Keisrinna Katariina I järgi Kadrioruks nimetatud lossi ja parki kui keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid, alates Peeter I tütrest Elisabethist ja lõpetades Nikolai IIga. 1921. aastal asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928 Eesti Kunstimuuseumiks. Alates 1946. kuni 1991. aastani asus lossis Eesti Kunstimuuseumi peahoone. Maja
1. Barokk tekkis 16.saj lõpul Itaalias Rooma linnas. 2.Arhitektid ja ehitised:1)Claude Perrault- Louvre`l loss 2)Jules Hardouin-Mansart-Versailles`loss 3)Bartolomeo Rastelli-Talvepalee,Smolnõi kloostri kirik ja Katariina loss Tsarskoje Selo 4)Niccolo Michetti-Kadrioru loss ja San Susie;5)Dominikus Zimmermann-Wiesikirik Baieris;6)Mathäus Daniel Pöppelmann-Zwinger Dresdenis. 3.Rubens-maalis võrdse meisterlikkusega allegoorilisi mütoloogilisi ja portreemaale.Maalis oma abikaasat.Kõik teosed kantud elurõõmust ja hoogsast liikumisest,volüümikad naised,lapsed ja hobused. Rembrandt-abiellumise perioodil maalid väga julged ja rõõmsad.Pärast naise surma maalid hingestatud. 4. Rokokoo nimetus tuleneb erineva merekarbi motiivi järgi. 5.Meelelahutuslik suund,eelistati pehmeid värvikombinatsioone. 6. Klassitsism tekkis 18.saj viimasel veerandil Prantsusmaal. 7.Antiigil. 8.Kaunistused: Varaklassitsismis:barokile ja rokokoole omased elemendid ;Kõrgkla...
Eesti erines paekivi poolest;ehitajad-rändmeistrid,õpetajad-oskusmeistrid; esimesena jõudis eestisse gootika(13-16saj.), säilinud dominikaanlaste kirik, Pirita klooster; Konvendihoone siseõu oli nelinurkne,säilinud Kuresaares; Tallinna areng takistus pärast keskaega;kasutati mantelkorstnatBernt Notke- kunstnik,teos-Surmatants,Hermen Rode-maalis niguliste kiriku altari; Renessanss:Michel Sittow-pärit Tallinnast, maalis portreesid õukondades; arhitektuur-vaekoda;Arent Passer-teos:De la Gardie hauamonument; Barokk: Narva linn oli üleni barokk olid bastionid,Pärnus Tallinna värav,Tallinnas Kadrioru loss(autorNiccolo Michetti); Rokokoo: Põltsamaa loss; Klassitsism-Tartu Ülik. peahoone; Ampiir: lihtne, ilustusteta( Riisipere mõis); Historitsism-neogootika(Sangaste loss),1798-esimene kunstinäitus; 19 saj- rahvuslik kunst :Johann Köler-lõpetas kunstiakadeemia, töötas Peterburis keisri õukonnas, maalis ka eesti talurahvast, skulptorid: August ...
Tutvu ristsõnade loomiseks mõeldud veebikeskkonnaga SIIN Vali ristsõnatüüp Criss-Cross (risti-rästi). Järgi juhendit. 1. Pane oma ristsõnale pealkiri: Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas 2. Sisesta ristsõna ruutude arv (sobima peaks 25x25) 3. Ruudu standardsuurus on 30 4. Sisesta igale reale küsitav sõna; seejärel sisesta tühik ja pärast tühikut küsimus. Näide: MICHETTI Arhitekt, kes projekteeris Kadrioru lossi. Ristsõna peab koosnema kokku 12-15 küsimusest, kus on vähemalt 6 arhitektuuriga seotud mõistet ning ülejäänud käivad kujutava kunsti kohta. Kopeeri oma ristsõna ja küsimused siia ning lae fail üles e-kooli. Soovi korral võid ristsõna koostada ka käsitsi. BAROKKSTIIL ITAALIAS JA MUJAL EUROOPAS Across 1. Mis loss esindab itaalialikku barokki Viini linnas Austrias? 3
said loa ehitada sealsele linna karjamaale oma suvemõisad. 1714. aastal omandas tsaar Peeter I Drentelnidelt nende suvemõisa koos väikse pargiga ning 1718. aasta suvel rajas Tallinnast ida poole Lasnamäe järsu paekalda ja mere vahele lossi- ja pargiansambli, mida tsaari abikaasa auks Jekaterinenthaliks ehk Catherinenthaliks, eestipäraselt aga Kadrioruks kutsuma hakati. Lossi ja pargi rajamisega tegeles itaalia arhitekt Niccolo Michetti. 1720. aasta juunist sai Kadrioru lossi ja pargi ehitus- ning kaunistustööde juhatajaks Mihhail Zemtsov Peterburist. REGULAARPARK 1718.a arhitekt Niccolo Michetti. Itaalia-prantsuse-hollandi sugemetega regulaaraiad hõlmasid vaid osa pargist. Lossiümbruse mitmetasandiliseks lahenduseks andsid eelise kolm looduslikku, mere poole langevat astangut. Lossi ette planeeriti Alumine aed, Aiaosi lossi taga kahel astangul nimetati Ülemiseks aiaks. Kokku moodustasid need Barokkaia.
Kadrioru loss on Tallinna kesklinnas, Kadrioru asumis Kadrioru pargis asuv barokkstiilis loss. Seal tegutseb Kadrioru kunstimuuseum, mis on Eesti Kunstimuuseumi filiaal. 1714. aastal ostis Peeter I kohalikult Drentelnide suguvõsalt nende suvemõisa ja ligikaudu sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all. Nii sai temast ka endise raesekretäri Heinrich Fonne 17. sajandist pärineva suvemõisa omanik. 22. juulil 1718 mõõtis arhitekt Niccolò Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul. 1719. aastal said katuse alla tiibhooned, 17201721 ehitati lossi peahoone ja põhiosas valmis loss 1725. aastal. Loss on paigutatud tõusvale pinnale ning esiküljest on loss kolmekordne, tagant kahekordne. Peahoone kaunistuseks on poolsambad ehk pilastrid, värvideks kalliskivipunane valgega.
Viimast korda, 1723. aasta juulis, külastas Peeter Tallinnat juba keisrina. Peetrile meeldisid mered ja ta võttis endale missiooni muuta Venemaa mereriigiks. Tema teine ambitsioon oli muuta Venemaa euroopalikumaks. Ta oli käinud Versailles' lossis Prantsusmaal ning soovis seda jäljendada. Nii lasi Peeter I Tallinna ja Peterhofi Versailles' lossi koopiad rajada. Kuna Peetrile nii väga meri meeldis, ehitati lossid mere äärde ning kuna arhitekt Niccoln Michetti oli itaallane, lähtub loss itaalia villatüübist. Milanos asuva lossi Palazzo Litta fassaad meenutab Kadrioru lossi oma. Milanost pärit, praegu Eestis elav õpetlane Andrea Bochese võrdleb kahte lossi nii: "Meenutan ülikoolipäevi, mil vahetevahel olid meil loengud ja seminarid barokses-rokokoolikus Palazzo Litta saalides. Missuguse mulje jätaks see Eesti üliõpilasele, kui ta saaks kuulata loenguid, istudes Kadrioru lossi kaminasaalis? Kadrioru
Kadrioru loss Anna Kissametova M-14 Kadrioru loss Kadriorg asub Pirita ja kesklinna vahel. Loss on ehitatud barokkstiilis. Seal asub Kadrioru kunstimuuseum. 1725. aastal valmis loss põhiosas. Lossi ajalugu Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter I aastal 1718. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (Catharinenthal ). Loss ja park on kavandatud Itaalia arhitekti Nicola Michetti poolt. Kadrioru park Alumine ja ülemine lossipark kujundati Prantsuse stiilis. Ülejäänud park on kujundatud Inglise stiilis. Algne lossi ja pargi suurus oli 100 hektarit. Kuni 18. sajandi lõpuni pügati puid, kuid enam seda ei tehta. Lossi kunstimuuseum Tutvustab, kogub ja säilitab vanemat väliskunsti. Muuseumist leidub maali-, graafika-, skulptuuri- ja tarbekunsti. Kadrioru muuseum on ainus muuseum Eestis, mis on
Peterhofi loss ja park Asutamine · Peeter 1. valitsusajal · Aastatel 1714 1721 · Umbes 30 km peterburist, Peterhofi linnas · Venemaa Versaille's Peter 1. inspiratsioon · Üle 5000 töölise · Arhidektid: Leblond, Michetti, Zemtsov jt. · Avati ametlikult 1723 aastal · Loss on hiljem ka ümberehitatud Loss · Pärast Peeter I surma hüljatud · Teise terrassi serval · Barokkstiilis palee sise- ja välis kujundus · Palees: Hiina kabinet, valge söögituba, Peeter I kabinet, troonisaal, maaligalerii jt. esindusruumid. · Troonisaal punased sametkardinad, parkettpõrand ja tsaariperekonna portreed. · Kesksaal 368 itaalia 18saj kuntsniku P
Kadrioru kunstimuuseum Juhkam Juhan Sissejuhatuses kadrioru lossist endast. See on kavandatud ja ehitatud Vene tsaari Peeter Esimese jaoks, Itaalia arhitekti N,Michetti poolt 1718 aastal.Ning selle peasaal on põhja euroopa üks ilusaimaid barokkarhitektuuri näiteid. Käisin Kadrioru kunstimuuseumis 24. Septembril, sest sissepääs oli tausta, sellepärast pole ka piletit ette näidata. Aga kui ausalt öelda siis mulle need maalid mis seal olid väga huvi ei pakkunud, kuna suurem osa neist olid portreed mis ei ole eriti „lummavad“ . Silma jäi mul kaks maali esimene Ivan Šiškini „Männimets“ kui ma õigesti mäletan, sest märkmeid ma ei teinud ja teine oli portree Peeter Esimesest. Aga need nendeks. Rohkem mulle meeldisid see suure saali kujundus mis oli väga ilusti9 nikerdatd minu arust, lisan ka pildi. Ja teine asi mis mulle meeldis olid need skulptuurid, umbes poole meetri pikkused aga poleks oodanud, et nad nii elutruud välja näevad. Lisan ...
Kadrioru loss 1. Arhitekt Niccolo´ Michetti 2. Barokkarhitektuur 3. Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter esimene 1718. aastal. 4. Skulptuur: · Talveaed- Venus Kallipygos. 3.saj. e. Kr. 19.saj. koopia. Marmor · Talveaed- Christophe Gabriel Allegrain (1710-1795) / Prantsuse Supleja. 1767 19.saj. koopia. Pronks 5. Maalikunst: · Peasaali laemaal (Keskne plafoon lähtub Ovidiuse ''Metamorfooside'' jahijumalanna Diana ning jahimees Actaeoni loost
liistude, raamistusega Ebasümmeetriline õrn ornament taimemotiividega (lehed, varred), merekarbi poolmikku meenutav motiiv ORVAND (rocaille pr.k.), heledad pastelsed toonid (valge, kuld jt.). 8. Barokkkunst Eestis - Narva raekoda; Tallinna kindlustused 3 bastioni Harjumägi, Lindamägi, Rannavärava mägi; Tallinna Toompea lossile hilisbarokkstiilis fassaad (arhit. Johann Schultz 1766.a. ) Pärnus Tallinna värav; 9. Kadrioru loss - (1718-1723.a.) arhit. Niccolo Michetti ( 1675-1743) Katariina I suveresidents 10. Mõisaarhitektuur Maardu, Palmse, Sagadi- barokklosside eeskujul
Maalikunst Itaalias 1) naturalistlik suund 2) idealistlik ehk akadeemiline suund keldriluugivalgus heletumedus Caravaggio "poiss puuviljakorviga" natüürmort- vaikelu, kompositsioon elututest asjadest Artemisia Gentileschi esimene kuulus naiskunstnik Venemaa barokk Peeter I tõi venemaale barokkkunsti Eesti barokk Kadrioru loss- Niccolo Michetti Flandria ja Hollandi barokk Peter Paul Rubens Vermeer van Delft Rembrandt Harmensz van Rijn KLASSITSISM Jacques Louis David Jean Auguste Dominique Ingres Eesti klassitsism tartu- emajõe ateena 1803 asutati TÜ joonistuskool Johann Wilhelm Krause- TÜ peahoone, Vana Anatoomikum, Tartu tähetorn William Kent pani aluse inglise pargi stiilile inglise park- metsik, rahutu
· Sünnitas Peeter I'le 11 last, kellest elama jäi 2 tütart · Tema auks ehitati Kadriorgu loss · Troonile pääsedes aitas ta oma sugulasi pigem · Peamine harrastus oli pigem pidutsemine, kuid samas väärikas naine Aleksander Mensikov · Vene riigimees 1673-1729 · Riigivõimus tähtsal kohal · Katariina I ajal valitses pigem tema riiki · Tihedalt seotud Eestimaa ja Liivimaaga (oli ka kindralkuberner) Niccolo Michetti · Itaalia arhitekt 1672-1759 · Kavandas Kadrioru lossi- lõunamaalane, seega põhjus liigsetes akendes · Kadriorg oli esimene Vene õukonna poolt antud tellimustöö, peale seda palgati ta ka rajama Peterhofi lossi August Hermann Francke · Halle ülikooli professor 1663-1723 · Vastutav pietismi jõudmise eest Baltimaadesse · Rõhus Martin Lutheri õpetustele ka · Õpetas Halles eestlastele pietismist jne
Barokk- korrapäratu ja ümmargune pärl(Barocco). Eriskummaline, tujukas ja veider (Itaaliast) 17. sajandil(natukene 18. sajandi algul), Eestisse jõudis Barokk 1640. aastatel Puudus ühtne kunstivool, kuna igal maal oli Barokk'il erinev stiil ja jõudis erinevatel aegadel. Euroopa maade kolm rühma; Absolutism-kiriku maad(Lõ.-Sa,Poola, Leedu,Hispaania,Itaalia,Austria)-kunst vastab Barokk'i tunnustele. Absolutistlikud maad, kus ilmalik võim on omad huvid kirikule määranud(Pr., osaliselt - Saksamaa, Inglismaa(enne 1640) sealset kunsti iseloomustab Barokklik-Klassitsism (rohkem Klassitsism). Protestantlikud maad-Põlatakse uhkust ja rikkust. Iseloomulik oli Barokklik-Realism (Hollandis, Eesti,Põ.-Sak.,Soome,Rootsi, revolutsiooni järgne Inglismaa). Üldiseloomustus: barokk rõhustas, et elu on liikumine(kirg, hoog, võitlus jne). Barokk ei armasta sirget joont(eelistatud oli diagonaal).Tugev valguse ja varju kontrast. Arhitektuur-(sise): kirikuid ...
Kõige tähtsam arhitektuur. Peale põhjasõda läks Eesti Rootsiaegne arhitektuur keskus Venemaa koosseisu. oli Narva. Peeter 1 hakkas arendama Taastati ainult Narva raekoda. Tallinna ja Paldiskit. Silmapaitsvaim ehitis Kadrioru loss. 1718-1723 ehitati Peeter 1 poolt Eesti barokkarhitektuuri kõige luksuslikum teos Kadrioru loss. Arhitektuuriks oli itaalne Niccolo Michetti. See oli märatud Katariina 1 suveresidentiks. Kadrioru loss on itaalia stiilis ehitis(kolme korruse funtsioon on fassaadilt selgesi loetav, fassaad on maliliselt lahendatud ja rikkalikult dekoreeritud). Katariina kirik Click to edit Master text styles Second level Third level Click to edit Master text styles Fourth level Second level
Kõige tähtsam arhitektuur. Peale põhjasõda läks Eesti Rootsiaegne arhitektuur keskus Venemaa koosseisu. oli Narva. Peeter 1 hakkas arendama Taastati ainult Narva raekoda. Tallinna ja Paldiskit. Silmapaitsvaim ehitis Kadrioru loss. 1718-1723 ehitati Peeter 1 poolt Eesti barokkarhitektuuri kõige luksuslikum teos Kadrioru loss. Arhitektuuriks oli itaalne Niccolo Michetti. See oli märatud Katariina 1 suveresidentiks. Kadrioru loss on itaalia stiilis ehitis(kolme korruse funtsioon on fassaadilt selgesi loetav, fassaad on maliliselt lahendatud ja rikkalikult dekoreeritud). Katariina kirik Click to edit Master text styles Second level Third level Click to edit Master text styles Fourth level Second level Fifth level Third level
BAROKK 16. saj. Lõpp kujunes Itaalias välja barokkstiil Barocco it.k. (>portugali keelest) korrapäratu poolümar pärl Eesti keeles oleks ,,eriskummaline" Itaalia barokk · Barokis on väga olulisel kohal suured tunded. · Barokkarhitektuuri sünnikohaks on Rooma · Kirikuehitised · Olulised sammas, poolsammas, pilaster(kandiline poolsammas), kuppel, läänefassaad, voluut(rullpadjand), ümarkaar, kolmnurkne viil jne. · 17. Saj. Valitses Euroopat monarhia (absolutism) · Giacomo da Vignola · Il Gesu kirik Roomas · Barokkarhitektuuri eeskäija Lorenzo Berinini!!!!!!! (1598- · Rooma Peetri kiriku väljak ja koloonnaad (sammastunnel) · Ca 1656-1667 · Vatikan · ,,Taavet" · ,,Apollon ja Daphne" · ,,Pluto ja Proserpina" Itaalia maalikunst · 2 suunda Rooma bariokimaalis: 1. Natura...
endine palee. Palee on osa Paleeväljakut ümbritsevast hoonetekompleksist. Tänapäeval on Talvepalee osa Riikliku Ermitaaži hoonetekompleksist. Hoone on suurepärane näide vene barokkarhitektuurist. Talvepalee ehitati aastatel 1754–1762 itaalia arhitekti Bartolomeo Rastrelli projekti järgi. 8 Niccolo Michetti Niccolò Michetti (7. detsember 1675 Rooma – 12. november 1759) oli itaalia arhitekt. Ta töötas peamiselt Roomas ja Sankt-Peterburgis. Tallinnas on tema projekteeritud Kadrioru loss ja park. Kadrioru loss ja park Kadrioru loss on Tallinna kesklinnas, Kadrioru asumis Kadrioru pargis asuv barokkstiilis loss. Selle lasi 18. sajandi alguspoolel rajada Vene tsaar Peeter I oma suveresidentsiks.
1)Domenico Trezzini Peeter I katedraal,Peterburi Ülikooli peahoone 2)Bartolomeo Rastrelli - Talvepalee,Katariina loss Eestis: 1700 1721 oli Põhjasõda.Jaotas barokiajastu kaheks: -tagasihoidlik hollandipärane barokk ja itaalialik külluslik barokk. Kaitseehitised.Linnade ehitus NARVA 1659 oli suur tulekahju, siis ehitati üles hollandipärases baroklikus klassitsismistiilis. Peeter I tellis arhitekt Michetti Kadrioru loss. 1-korrusel majandusega midagi. 2-korrusel peo- ja vastuvõturuumid 3-korrusel privaatsed eluruumid Park reeglipärane. Kuressaare raekoda barokiaegne. Barokiaegse torni on saanud: Niguliste kirik,Toomkirik, Raekoja torn. SKULPTUUR. Liikuv,vaba.Kangelasi kujutati usuliste ja ilmalike kirgede küüsis. Bernini tähtsamad tööd! `Baldahiin'. Armastati kujutada röövimisstseene
Claves van der Sittow-kunstnik, puunikerdaja. Tal oli koda oma koda.Tema poeg Michael Sittow sündis 1469 aastal. Sai oma kunstilise hariduse isa töökojas. Tema isa suri vist 1482. 1484-1490 läks Sittow Madalmaadesse kunsti õppima. Õppis Hans Mempingu juures. Saavutas kõrge taseme portreemaalidega, kogus kuulust kogu Euroopas. Teda kutsuti mitmetesse õukondades: Hispaania, Inglismaa, Tanni ja paljud teised. Püüdis inimesele anda välissarnasust ja avada tema sisu. Tema tööd olid esinduslikud ja pühalikud. 1506- 1514 töötas Tallinnas. 1514 läks tagasi Euroopasse. Tuli uuesti tagasi 1518 ja tööta siin oma surmani kuni 1525 aastani. Tema töid leidub mitmetes kuulsates kunstimuusemides: Washingtonis, New Yorgis, Pariisis jne. Eestis seotakse temaga mitmeid kavandeid ja skulptuure: Niguliste kiriku seined, Püha Antoniuse altar,Johannes BAlliw hauakivi. Mis on barokk? Euroopa kunstis u. 1600-1750 valitsenud stiil. 19.sajandist barokk tekki...
· Lopsakad, maalilised skulptuurid Kuulsamad arhitektid · Francesco Borromini · Suurim tooniandja (ka skulptuuris) Lorenzo Bernini Santa Susanna kirik Barokk-kiriku fassaad San Carlo alle Quattro Fontane kirik Zwinger Talvepalee Bartolomeo Ratsrelli Smolnõi kloostrikirik Tsarskoje Selo Peterburi Peterburis lähistel Rundles Lätis Tallinnas Niccolo Michetti Ehitatud Peeter I naise Katariina I jaoks Kadriorg Narva enne II Maailmasõda ROKOKOO SISEKUJUNDUSES ROKOKOO MOEKUNSTIS Skulptuurid Lorenzo Bernini http://en.wikipedia.org/wiki/Aeneas Apollo ja Daphne Aeneas ja Anchis Püha Theresa ekstaas MAALIKUNST Andrea del Pozzo suurejooneliste seinamaalide meister Annibale Carraci
Jõukamate majade fassaadide liigendati pilastritega. · Barokilik Narva hävis II maailmasõjas, taastati ainult kõrge trepi ja saleda haritorniga raekoda. 17. Saj on säilinud ka Kuressaare raekoda ja vaekoda. · CHRISTIAN ACKERMANN barokkstiili silmapaistvam puunikerdaja 17. Saj II poolel. Ta on teinud näiteks Tallinna toomkiriku altari ja kantsli. · Kadrioru loss. Ehitatud Peeter I käsul , kavandas NICCOLO MICHETTI . Stiililt on see itaalia hilisbarokilik. Loss pole väga suur, kuid on luksuslik. Kolmekorruseline. Esimesel korrusel majandusruumid ja kolmandal privaatsed eluruumid, teine korrus pidude ja vastuvõttude jaoks. Lossi peosaal on kaunistatud meisterliku stukkornamentika ja kujude ning maalidega. Kadrioru lossi juurde rajati reeglipärane park hekkide ja skulptuuride, basseinide ja purskkaevudega. · Mõisahooned Eestis
Baroki iseloomustus Rõhub inimese tundeid Jõukad lossid Tähtsaks muutub pargikultuur Ehitati korralikke ahjusid Ruumid muutusid soojaks ja puhtaks Kasutati hinnalisi kattematerjale Sisekujunduses võeti kasutusele peeglid Toimusid suured pidustused Riietus oli uhke Claves van der Sittow-kunstnik, puunikerdaja. Tal oli koda oma koda.Tema poeg Michael Sittow sündis 1469 aastal. Sai oma kunstilise hariduse isa töökojas. Tema isa suri vist 1482. 1484-1490 läks Sittow Madalmaadesse kunsti õppima. Õppis Hans Mempingu juures. Saavutas kõrge taseme portreemaalidega, kogus kuulust kogu Euroopas. Teda kutsuti mitmetesse õukondades: Hispaania, Inglismaa, Tanni ja paljud teised. Püüdis inimesele anda välissarnasust ja avada tema sisu. Tema tööd olid esinduslikud ja pühalikud. 1506- 1514 töötas Tallinnas. 1514 läks tagasi Euroopasse. Tuli uuesti tagasi 1518 ja tööta siin o...
puunikerdajaid ja maalikunstnikke o Neist tuntuim on Christian ACKERMANN, kes on teinud Tallinna toomkiriku altari ja kantsli Tegelenud peamiselt puureljeefiga Kui keskaja gooti ajastu koondas puureljeefid keskele ja külgedele maalingud, siis barokiajastul on asi vastupidi Teinud ka mujal Põhja-Eestis kirikutes altarimaale: Albu kirikus · N. MICHETTI (suurim loss Vene keisririigis) o Vene aja suurim barokkmälestis on Kadrioru loss (176-177) Ehitatud Katarina I suvelossiks (Peeter I abikaasa) Barokklossidel on sees sageli suured stukist kujud ja reljeefid Kadrioru lossi laemaaling on puine ja halvasti õnnestunud Kadrioru lossi ümber oli suur park (prantsuse stiilis park) Tänapäeval osaliselt park restaureeritud
Barokk Tallinna ehituskunstis Merlyn Leichter RK12 barokk arhitektuur Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus Barokk arhitektuur Eestis Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel 1629. aasta Altmarki rahuga läks kogu Eesti Rootsi võimu alla (va. Saaremaa).Umbes samal ajal algab Eestis ka barokkstiili ajastu 18. sajandi keskpaigast algab suur õitseng mõisaarhitektuuris. Parimateks näideteks on lossitüüpi esinduslikkust ja ilu taotlevad Maard...
tower’s viewing platform to enjoy the views of the city.Did you know that there are 232 steps up to the viewing platform.The tower has been hit by lightning around ten times, three of which led to extensive fires in 1625, 1820 and 1931. Kadrioru Palace Kadrioru Palace is a palace built for Chatherine 1 of Russia by Peter the Great in Tallinn, in Estonia, in 1718. It was built after the Great Northern War. The palace was desinged by the Italian architect Nicola Michetti. Kadrioru Palace has always been the crown jewel of Tallinn. Most of the Russian rulers visited the imperial summer residence. Great changes in the life and in the interior of the palace occurred in the first half of the 19th century, when Tallinn which had become a fashionable holiday resort, was often visited by Nicholas 1 and his family. In 2000, the palace was opened as the Kadriorg Art Museum, which displays the largest collection of old Russian and Western European art in Estonia.
vaatamata. 1739.a algas üldine usuline ärkamine-talupojad rajasid ise kogudusi ja ehitasid palvemaju. Vennastekoguduse käigus läks palju kaduma rahvakultuuri, kuid liikumine andis eestlastele virgutava tõuke, tekitas elavat mõttevahetust. 1743.a keelati keisrinna Elisabeti käsul vennaskondade liikumise. Katariina II ajal keeld kaotati. BAROKK JA KLASSITSISM Vene võimu kehtestamisega hakkas siin ulatuma toretsevam ja lopsakam barokk. Itaalia arhitekt Niccolo Michetti projekteeris Kadrioru lossi, mille juurde kuulus ka barokkarhitektuuri puhul vältimatu uhke aed. 18.saj muutusid oluliselt uhkemaks mõisahooned ehk häärberid koos kõrvalhoonetega. 18.saj viimasel veerandil jõudis Eestisse järgmine suur kunstivool klassitsism. Klassitsistlik arhitektuur andis Eestile Tartu linna, mida pärast 1775.a suurtulekahju plaanipäraselt ehitama hakati.
antiikehitisi ja antiikajaloost või mütoloogiast pärit tegelasi. Selle maalitüübi loojaks on Nicolas Poussin. 14. Kes laskis ehitada Kadrioru lossi? Millal? 1714. aastal ostis Peeter I kohalikult Drentelnide suguvõsalt nende suvemõisa ja ligikaudu sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all. Nii sai temast ka endise raesekretäri Heinrich Fonne 17. sajandist pärineva suvemõisa omanik. 22. juulil 1718 mõõtis arhitekt Niccolò Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul. 15. Mis iseloomustab Kadrioru lossi? 1719. aastal said katuse alla tiibhooned, 17201721 ehitati lossi peahoone ja põhiosas valmis loss 1725. aastal. Loss on paigutatud tõusvale pinnale ning esiküljest on loss kolmekordne, tagant kahekordne. Peahoone kaunistuseks on poolsambad ehk pilastrid, värvideks kalliskivipunane valgega. Lossi juurde rajati lossi
ning pidi 1949. aastal oma ametikohalt lahkuma. Maailma kunstist on Eestis kuulsad kahe Lüübeki meistri tööd 15. sajandi lõpust: Hermen Rode peaaltar Niguliste kirikus (1478-1481) ja Bernt Notke "Surmatantsu" algusosa. Hilisema aja maalikunsti väärtuslikke taieseid eksponeeritakse Väliskunsti muuseumis Kadrioru lossis. Ka lossi võib vaadelda suurepärase kunstiteosena, mille rajamist alustasid 1718. aastal Venemaa tsaar Peeter I ja tema arhitekt Niccolò Michetti. Tõeline meistriteos on läbi kahe korruse ulatuv barokkstiilis peasaal, mis on praktiliselt säilitanud oma algse ilme. Muuseumis eksponeeritakse Madalmaade, Saksa, Itaalia, Vene, Austria, Sveitsi ja teiste maade kunsti. Ka Eesti Kunstimuuseumi uus hoone tuleb Kadrioru parki.
Barokk Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna 'barokk' tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.–20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele. Kadrioru Loss Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter I aastal 1...
barokis oli kõige olulisemaks arhitektuur ning tolle aja keskuseks oli Narva. Narva ehitistest tooksin välja kaupmeeste hoonete baroksed raidportaalid, kuid kahjuks need hävisid teises maailmasõjas, taastati vaid Narva raekoda. Vene barokk algas peale seda, kui Eesti liideti Venemaa koosseisu. Peeter I hakkas arendama Tallinna ja Paldiskit, kuna need olid headeks sadama kohtadeks. Märkimisväärseim ehitis on Kadrioru loss, mis ehitati Katariina I-le. Lossi autoriks on itaallane Niccolo Michetti, ta kujundas prantsuse stiilis pargi. Kasutatud kirjandus: Tiiu Viirand „Kunstiraamat noortele“ Jaak Kangilaski „Üldine kunstiajalugu“ http://vana.verska.ee/kool/Opetus/Kunstiopetus/Barokk%20Eestis.pdf Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu 11.klassile“ Karl Johan Leichter
aastal • Sngaste loss • Otto Pius Hippius • Lossil oli 99 ruumi, • 1879–1881 kuna ehitusaegse reeglistiku järgi võis • Lossi ehitamiseks ainult tsaarile kuuluva kulus 1 450 tel hoonetel olla üle 000 tellist, mis 100 ruumi. valmistati kohapeal. • Kadrioru loss • Barokkstiil • • Niccolò Michetti Pilastrid • • Kalliskivipunane valgega Peeter I • • Peasaal üks väheseid 1719-1725 säilinud Peeter I aegseid barokkinterjööre Kasutatud kirjandus • “1000 LOSSI, KINDLUST JA PALEED”, Sinisukk 2008
ühes küljes pidulik draperii või kardin, teisel pool sammas või antiikne vaas, mille kõrvalt avaneb vaade ideaalmaastikku. 14. Kes laskis ehitada Kadrioru lossi ? Millal? Arhitekt? 1714. aastal ostis Peeter I kohalikult Drentelnide suguvõsalt nende suvemõisa ja ligikaudu sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all. Nii sai temast ka endise raesekretäri Heinrich Fonne 17. sajandist pärineva suvemõisa omanik. 22. juulil 1718 mõõtis arhitekt Niccolò Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul. 15. Mis iseloomustab Kadrioru lossi? 1719. aastal said katuse alla tiibhooned, 1720–1721 ehitati lossi peahoone ja põhiosas valmis loss 1725. aastal. Loss on paigutatud tõusvale pinnale ning esiküljest on loss kolmekordne, tagant kahekordne. Peahoone kaunistuseks on poolsambad ehk pilastrid, värvideks kalliskivipunane valgega. Lossi juurde rajati
„Veenuse sünd“ • Valisin, sest: ▫ Piibli stseen ▫ Usuline ning antiikmütoloogiline teema ▫ Suuremõõtmeline ▫ Õlivärvidega tehtud ▫ Tegelasi kujutatakse tegevuses Barokk • 17. – 18. sajandi keskpaik • Barocco – ebakorrapärane, eriskummaline • Toetus meelte ja tunnete mõjutamisele • Hakati kasutama keerdsammast • Külluslik, rahutu, liikuv • Tekkis Itaalias Kadrioru loss Kadrioru loss • Arhitekt – Niccolo Michetti • Valisin, sest: ▫ Suurejooneline, toretsev ▫ Skulptuurid siseruumides ▫ Lossi juures prantsuse park Lorenzo Bernini „Apollon ja Daphne“ „Apollon ja Daphne“ • Valisin, sest: ▫ L. Bernini oli barokkajastu kuulsaim skulptor ▫ Rahutu, hoogne ▫ Inimesi kujutati lehvivates rüüdes ▫ Tugevad poosid El Greco „Krutsifiks“ „Krutsifiks“ • Valisin, sest: ▫ Maali teema on pärit piiblist ▫ Kujtatud Kristuse kannatuslugu
kasvada). Prantsuse park on pargikujunduse stiil, mida muu hulgas iseloomustab peahoonest lähtuv keskteljeline lahendus. Prantsuse park vastandub inglise pargistiilile. 7. Lagede kaunistamiseks kasutati maalikunstnike teeneid. 8. Narvas, sest toimus tihe kaubandus Venemaaga. 9. Peeter I rajas Peterburi linna, enamus arhitekte olid prantslased. 10. Kardioru loss, ehitati Katariina I-se auks, arhitekt oli Nicola Michetti, ehitati Eestisse, sest spekuleeritakse, et Katariina I võis olla Eesti aladelt pärit. 11. Barokk stiilis on Plamse mõis. 12. Peter Paul Rubens(prantsuse) - Rubens jagas antiiksete meistrite imetlust elava vastu ning püüdis edasi anda inimkeha graatsiat ja jõudu. Töödele on iseloomulik veel diagonaalkompositsioon ja lopsakad naised. 13. Anthonis van Dyck(inglise) - paraadportree alusepanija. 14
Diego Velazques - ,,Vulcanuse sepikoda'' Mis on – Autoportree ......- on portreežanri alaliik,kunstniku kujutis iseendast. Nt: Zurbaran Grupiportree..... - Paraadportree.... - portree,millel rõhutatakse kujutava isiku (peamiselt valitseja,väepealiku) seisust,ühiskondlikku positsiooni ning suursugust. Kes laskis ehitada Kadrioru lossi? Millal?Arhitekt? Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter 1 aastal 1718. Arhitektiks Niccolo Michetti. Mis iseloomustab Kadrioru lossi? Kadrioru loss on paigutatud tõusvale pinnale ning esiküljest on loss kolmekordne,tagant kahekordne. Peahoone kaunistuseks on poolsambad ehk pilastrid,värvideks kalliskivipunane valgega. Kuidas said Kadrioru loss ja park oma nime? Mis asub seal praegu? Nimi Katharienthal ( Kadriorg) võeti senise Fonnenthali asemel kasutusse 1740.aastatel.Seal tegutseb Kadrioru kunstimuuseum,mis on Eesti Kunstimuuseumi filiaal. Mis on bastion
August Wilhelm Hupel maeti Reopalu kalmistule. Tema hauakoht on teadmata, kuid kalmistule on püstitatud mälestuskivi. · Kadrioru loss - 1714. aastal ostis Peeter I Drentelnidelt nende suvemõisa ja ligikaudu sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all. Nii sai temast ka endise raesekretäri Heinrich Fonne 17. sajandist pärineva suvemõisa omanik. 22. juulil 1718 mõõtis arhitekt Niccolò Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul. 1719. aastal said katuse alla tiibhooned, 1720-1721 ehitati peahoone ja põhiosas valmis loss 1725. aastal. Nimi Katharinenthal (Kadriorg) võeti senise Fonnenthali asemel kasutusse alles 1740. aastatel. Laemaal Kadrioru lossist Aastal 1921 asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928 Eesti Kunstimuuseumiks.
....Audentese Spordikool Klass...............................11.D 28.05 külastasin Kadrioru lossi Kunstimuuseumi, püsiväljapaneku teemaks oli 16.20. sajandi maalikunst. Madalmaade, saksa, itaalia, vene meistrid, ning 18.20. saj. Lääne-Euroopa ja Vene tarbekunst ning skulptuur. Kadrioru lossi lasi ehitada Vene tsaar Peeter I. Eesti uhkeima lossi- ja pargiansambli kavandas 1718. aastal Itaalia arhitekt Niccoló Michetti. Loss on ehitatud barokkstiilis ja laemaaliga peasaal on kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Näitus algas lossi peasaaliga, kus nägin Peeter I kamina kohal talal(kautzukil?) istumas, millel olid kujutatud erinevad gravüürid, käes oli tal pasun ja tammeoksad ,laes oli väike pilt viljavihuga, mis arvatavasti kujutab viljakust. Katariina kamina kohal olid tema nime initsiaalid ja väikesel pildil oli kujutatud roos. Mõlemal pool väikest pilti olid
○ Smolnõi katedraal ○ Tsarskoje Selo ○ Läti Jelgava loss ○ Läti Rundale loss Skulptuur - põhitegija prantslane Etienne Maurice Falconet (nt Peeter I ratsamonument) Eesti kunst 17.-18. saj Arhitektuur- kõige tähtsm linn Rootsi ajal oli barokklinn Narva (pommitati ja alles pole peaaegu midagi); Kuressaarde ehitati barokne raekoda ja vaekoda; Niccolo Michetti tegi Kadrioru lossi (Itaalia hilisbaroki stiilis; tagasihoidlik siiski); bastionid: ● Rootsi bastionid Tallinnas ● Skane bastionid Tallinnas ● Narva bastionid ● Tartu bastionid ● Pärnu bastionid ● Kuressaare bastionid mõisad: ● Palmse mõis ● Põltsamaa loss (rokokoo interjöör) Skulptuur - põhitegija oli puunikerdaja Christian Ackermann:
tulid natüürmordid ja olustikupildid. Maalikunst täienes linnavaadete, maastiku ja meremaalidega. Kirevaid lahendusi pakkusid uued villa ja pargitüübid. Barokk kujunes lossiarhitektuuri hiilgeajaks. Eeskuju andis Prantsuse kuningate esindusloss Versailles oma rohkete purskkaevude, raidkujude, pargiga. Hakati hindama itaalia ehitusmeistreid. Näiteks kavandas B. Rastrelli Peterburi Talvepalee, Peterhofi, Katariina lossi.Tallinna Kadrioru lossi arhitektiks sai itaallane Niccolò Michetti. Mitmekesisust lisas muusika. See oli oreli ja keelpillimuusika kõrgaeg.16. sajandi lõpul tekkisid orkestrid. Professionaalsete muusikute põhitööks sai esinemine õukonnapidustustel. Arenes välja kammermuusika. Sündisid ooperizanr,oratoorium, sonaat, süit. Vaimulik muusika taandus. Barokiajastu kuulsamad heliloojad on itaallased A. Corelli, A. Vivaldi ja A. Scarlatti, sakslased J. S. Bach ja G. F. Händel ning inglane H. Purcell. Kirev on ka barokkstiili nimetuse sünnilugu
pealinn. Sinna kogunesid kõik jõud ehitama suurejoonelisi kivimaju. Tegusamad olid arhitektid Bartolomeo Francesco Rastrelli luues Talvepalee, millest hiljem kujunes Ermitaaz, peterhofi Suure palee, Tsarskoje Selos Suure Katariina Palee ja Smolnõi kiriku, Carlo Rossi rajades Aleksandri teater, senati hoone ja palju kaupmeeste maju (enamus klassitsitlikud), linna peaarhitekti Domenico Trezzini kujundatud Peeter-Pauli kindlus ja Peetri suveloss ning peterburi tsentrum. Eestis Niccolo Michetti kavandatud Kadrioru lossile lisaks olid paljud mõisahooned barokilikud (Palmse, Maardu, Sagadi, Põltsamaa). Skulptuuri iseloomustab liikuvuse mulje ja dramaatilisus, rohkelt voogavat kangast, keerulised poosid. Kuulsaim oli L. Bernini, kelle loomingusse kuuluvad Püha tereesa ekstaasis, Apollon ja Daphne kujutatud muutumise käigus, Vatikani Püha Peetri kiriku baldahhiinalar ja kiriku esine väljak. Etienne
Sellised tornikiivrid kroonivad praegu näiteks Tallinna Niguliste ja Pühavaimu kirikuid ning ka Raekoda. Kui varem Eesti kuulus Euroopa ääremaadele, siis pärast liitmist Venemaaga aastal 1710 osutus ta järsku võimsa suurriigi pealinna lähistel asuvaks. See tähendas suurejoonelisemat suunda ka meie ehitustegevuses, millest annab tunnistust Kadrioru loss - nime said loss ja selle ümber laiuv park valitsejanna Katariina I järgi. Lossi kavandas itaallane Niccolo Michetti. Rokokoo 18. sajandi 20-ndate aastate paiku sündis Prantsuse õukonnas rokokoostiil, mis püsis umbes poolsada aastat; ta kasvas välja barokist, oli aga kergem ja mänglevam. Omamoodi sõnamäng on juba stiili nimetus - see pärineb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. Peale Prantsusmaa levis rokokoo kõige enam Saksamaal. Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo õitseajal ehitati
Jules Hardouin-Mansart: Invaliidide kuppelkirik Pariisis BAROKLIK KLASSITSISM INGLISMAAL Inigo Jones: Whitehalli kuningalossi pidudemaja Christopher Wren: Saint Pauli katedraal Londonis BAROKLIK KLASSITSISM ROOTSIS Drottningholmi suveloss Nikodemus Tessin noorem: Stockholmi kuningaloss BAROKLIK KLASSITSISM VENEMAAL Peeter-Pauli katedraal Bartolomeo Rastrelli: Talvepalee Peterburis, Tsarskoje Selo lossi Merevaigutuba BAROKLIK REALISM EESTIS (1630-1780) Niccolo Michetti: Kadrioru lossi fassaad Tallinnas Eesti Vabariigi presidendi residents Kadriorus(Arhitekt Alar Kotli). "Artemis ja Akteion" - Kadrioru lossi pidusaali laemaal. Axel von Roseni maja Pikk tn 28(Praegune Rootsi saatkond). Niguliste ja Toomkiriku tornikiiver Raekoja ja Püha Miikaeli tornikiivrid Eliisabeti ja Katariina kirikud Pärnus Palmse mõis Vigala kiriku altar (Christian Ackermann, u.1680.a.) enne ja pärast (okt.2005) Sadolini värvidega värvimist. BAROKKSKULPTUUR
Vene aeg I Põhjasõda(1700-1721)-17.saj.: Rootsi kõige suurem, majandus nõrk, 1700 ründasid saksilased Riiat, aga tulutult. Sõlmiti liit Venemaa, Saksi, Poola ja Taani vajel Rootsi vastu. 19.nov ründas Karl Narva all Vene armeed(sõja algus).Põhjused:Rootsi oli nõrk(nõrk valitseja), Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele, naabrite soov laieneda Rootsi alale. Sündmused Eestis-KarlXII lööb venelasi Narva all(venelase halvad suurtükid). Karl lahkub Eestist alles kevadel 1701.1701- Erastvere lahing. 1702 suvel-Hummuli lahing.1704- Piirati Narva ja Tartu sisse ja alistati.1708-Vinni lahing ja Tartu hävitamine.1709-Poltaava lahing.1710-piirati tallinn sisse. 29.09.1710- Harku mõisas kirj. Alla kapitulatsioooniaktile (sõda Eesti pinnal läbi).1721-sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel Uusikaupunki rahu.Tulemused- Eesti läks Venemaale. Demograafiline katastroof(1708-1711-nälg ja katk)Aadlike privileegide taastamine.Rootsi võis tollivabalt Eestist vilj...
Mis rahvusest oli enamus arhitekte? Sankt Peterburi, kuna Peeter I püüdis oma reformidega muuta Venemaad euroopalikuks riigiks. Linnast pidi saama aken Euroopasse. Enamus arhitekte olid itaallased ja prantslased. 10. Kus on Eestis ilus hilisbarokk loss? Kellele see ehitati, miks Eestisse ja kes oli arhitekt? Tallinnas Kadrioru loss. Selle lasi ehitada 18. sajandi alguspoolel Peeter I oma suveresidendiks, pühendades selle oma naisele Katariina I. Arhitekt oli Niccolo Michetti. 11. Milline Eesti mõis on barokk stiilis? Palmse mõis 12. Kes oli see flaami kunstnik ja spioon, kes töötas prantsuse kuningale? Mis oli tema töödele iseloomulik? Peter Paul Rubens. Looduslähedus, elujõud, idealiseerimine, allegoorilisus, lopsakad ja elujõust pakatavad inimkehad, punased ja sinised toonid, diagonaalkompositsioon, dünaamilisus, fantaasia. 13. Kes oli see flaamlane, kes töötas inglise kuningale? Mille alusepanijaks teda peetakse? Anthonis van Dyck
· Tallinna toomkirikul · Tallinna Niguliste kirikul. Nigulistes on barokkstiilis ka põhjapoolne eeskoda (kus praegu paikneb sissepääs) Kuressaares on barokne raekoda ja vaekoda. Pärnus Tallinna värav. Vene aeg Tallinnas on parim näide Kadrioru loss uhkeim lossi- ja pargiansambel Eesti barokkarhitektuuris. See rajati Vene tsaari Peeter I käsul tsaariperekonna suveresidentsiks. Arhitekt on itaallane Niccolò Michetti /miketi/. Loss valmis 1725. Lossis on tähelepanuväärseim ilus peasaal, kus on palju stukkdekoori (stukk=kipskrohv, kiiresti kivistuv kipsi, liiva ja lubja segu, mida valatakse või vormitakse). Saalis on kaks ilusat kaminat ja antiikmütoloogia-aineline laemaal. Mõisad 18. sajandi keskel algas õitseng Eesti mõisaarhitektuuris. (Keskaegsed mõisad olid väikesed ja lihtsad) Suuremaid ja uhkemaid mõisaid hakati ehitama juba 17. sajandil, kuid need ehitati hiljem ümber
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Kultuurikorralduse õppekava Carolyn Mets "Barokk Eesti arhitektuuris" Essee Juhendaja: Holger Rajavee Viljandi 2018 Oma esseega süvenen barokki, mis valitses Eestis ning täpselt Eesti arhitektuuris 16.-17. sajandil. Enne aga räägin üldiselt, mis on barokk, kus ta tuli ning kuidas see Eestit mõjutas. Barokk sai alguse 16.sajandi lõpus Itaaliast. Selle nimetust on kõige kergem seletada sõnaga "ebatavaline", oma ülepaisutuste, liialduste ja kirega pakub antud stiil vaatajale palju ootamatut ja üllatab teda. Barokki tundeküllast jõudu kasutas tooma-katolik kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda soosisd ka isevalitsejad, kes leidsid selles hea võimaluse oma suuruse ja võimu näitamiseks. Nii saigi barokk kuulsamaks katoliku usuga maades või sea...
sõjasadamat ehitama. Kuigi Eesti üldine majanduslik areng elavnes, takistas arengut see, et Eesti talupojad olid sunnismaised ja neid ei saanud vastrajatud manufaktuurides ega ehitustöödel kasutada. Meistrid tuli tuua Venemaalt ja abitöölistena kasutada soldateid ja Rootsi sõjavange. 5) Peeter (1) Tallinna ja Kadrioru arengus 1718.aasta 19. juulil saabus järjekordselt Tallinna Peeter I. Tal oli kaasas Itaaliast tulnud arhitekt Nicolo Michetti, kes 22. juulil koos tsaariga määras kindlaks linnalähedase suvelossi ja aia asukoha. Peeter I oli sellal Tallinnas juba kaks "lossi" - üks on tänaseni säilinud Peetri maja Kadriorus, teine asus aga linnas praeguse Tolli 8 asuvase hoone kohal. Mõlemad ehitised oma tagasihoidlikkuses lossi nime ei väärinud. Tööd tundva meistrina pani Nicolo Michetti lossi ja pargi üldskeemi paberile ja 25. juulil läks pargi tiibhoonete juures töö lahti. Kuna 1719
ühendada. Pärast Riia langemist 4. juulil 1710. aastal alistus Venemaale ka Riia aadel. Selleks, et ühineda Baltimaadega, oli vaja võtta kohalik balti aadel, kellele lubati säilitada kõik privileegid. Leidnud, et vene võim tagab nendele endiselt puhtpositsiooni Baltikumis, muutus aadel tsaarivõimu ustavaks käsilaseks. . 2.6 Peeter (1) Tallinna ja Kadrioru arengus 1718.aasta 19. juulil saabus järjekordselt Tallinna Peeter I. Tal oli kaasas Itaaliast tulnud arhitekt Nicolo Michetti, kes 22. juulil koos tsaariga määras kindlaks linnalähedase suvelossi ja aia asukoha. Peeter I oli sellal Tallinnas juba kaks "lossi" - üks on tänaseni säilinud Peetri maja Kadriorus, teine asus aga linnas praeguse Tolli 8 asuvase hoone kohal. Mõlemad ehitised oma tagasihoidlikkuses lossi nime ei väärinud. Tööd tundva meistrina pani Nicolo Michetti lossi ja pargi üldskeemi paberile ja 25. juulil läks pargi tiibhoonete juures töö lahti. Kuna 1719
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
