Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti looduslikud pühapaigad (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui looduslikud pühakohad ?
  • Kui arheoloogiamälestised ?
  • Mille järgi saab prgonoosida. 4) Kaitse-eesmärgi ja kaitsekorralduse määramine – Mida, milleks, millistes piirides ja milliste piirangute abil hoida ?
  • Milliseks me selle paiga muudame ?
 
Säutsu twitteris
Eesti looduslikud pühapaigad
Looduslikest pühapaikadest kõnelevad teabeallikad
Looduslikud pühapaigad:
  • Mitmekesised: olemuselt , väärtustelt, teabeallikate poolest
  • Interdistsiplinaarne teema
  • Uurimisseis ebaühtlane , uurimisvõimalusi on väga erinevaid, oleneb, kuhu keegi oma fookuse seab.
  • Et terviklikult uurida, tuleb erinevat päritolu teave koondada ja süstematiseerida
Uurimistööde käik:
  • Olemasoleva teabe koondamine
    Süsteemne lähteteave on õnnestunud välitööde eelduseks.
    Erinevat päritolu allikad täiendavad üksteist.
    Fragmentidest moodustub esialgne tervik, mida tuleb välitööde käigus tihendada.
  • Välitööd
    a) intervjuud külaelanikega
    b) paikade ülevaatus
    c) (arheoloogilised uuringud)
  • Uurija enda järeldused
Looduslikest pühapaikadest kõnelevad allikad ja vastavad distsipliinid:
1. Kirjalikud allikad: kroonikad , reisikirjad, kiriku ja kohtute materjalid, mitmesugused 18.-19. Sajandi publikatsioonid jne.
2. Rahvaluule allikad
3. Keelelised allikad: murdetekstid ja kohanimed
4. Arheoloogilised allikad: a) arheoloogilised arhiiviallikad – kihelkonnakirjeldused, aruanded , juhuteated, juhuleiud b) teave pühapaigale pühendatud arheoloogilistelt välitöödelt
5. Kartograafilised allikad: a) ajaloolised kaardid, talukaardid, külakaardid, mõisakaardid, piirikaardid, katastrikaardid , maakonnakaardid b) tänapäevased kaardid
6. Kodu- ja kultuuriloolised ning muud allikad: kihelkonnakirjeldused, koduloolaste käsikirjad ja publikatsioonid, erineva mahu ja sisuga trükised
7. Tänaseni säilinud suuline teave: kohapärimus, teadmised, kogemused, mälestused
Kirjalikud alaooallikad
Mitmekesine allikaliik – kõiki ei jõua siin tuvustada.
Näited pühade puude ja salude kohta: Henriku Liivimaa kroonika kuni 1227, Taani hindamisraamat 1241, 1428 . aasta Riia provintsiaalkirikukogu statuut, Piiskop Kyveli visitatsioonikorras (arvatavasti 1519), Balthasar Russowi kroonika 1578, uustrükk 1584, David Dubberhi volikiri 1586, Jesuiitide teated 16. sajandi lõpust ja 17. sajandi algusest, Dionysius Fabriciuse kroonika 1611 , Franz Nyenstede kroonika 1609/1611, Tallinna sinod 1627, Johannes Gustlaf 1644 jne.
Kokkuvõtvalt
Kirjalikud allikad loovad diakroonilise silla läbi sajandite, annavad hilisemale pärimusele sügavama ajalise dimensiooni, näitavad nähtuste püsivust.
Teavet on palju rohkem: ka teised rahvausu valdkonnad, paikadest iseäranis kabelikohad, ristid , matusekohad, ka sellised looduslikud ohvrikohad, mille puhul pole juttu puudest.
Teabe iseloom: enamjaolt üldine taust, harvem andmeid konkreetsetest paikadest.
Rahvaluule allikad
Intensiivsem kogumistöö algab 19. Sajandi II poolele, kogujaiks õpetlased, kaastöölised
Teave pühapaikadest enamasti järgmistes kogudes: Jakob Hurda kogu 1860-1906 (H), Matthias Johann Eiseni kogu 1880-1934 (E) jne.
… muud allikad, vaata õisist
Tänaseni säilinud suuline teave
Jäädvustamiseks korraldatakse välitöid. Välitöödel viiakse läbi intervjuud külaelanikega
Intervjueerimise aluseks on süstematiseeritud allikakogu ehk lähteülesannete kataloog ja küsitluskava
Hea on, kui välitööd toimuvad metoodiliselt (juhend). Hea on, kui jäädvustused on tehniliselt kaasaegsel tasemel.
Mari ja Udmurdi pühapaigad
Kesk-Venemaal elavad marid ja udmurdid on oma identiteedi säilitanud mitmeski mõttes paremini kui eestlased.
Mari pühapaigad
Iga mari küla juures on kohad ohvritalituste ja suuremate ühispalvete jaoks. Need on kas eraldiseisvad või metsast mõtteliselt või aiaga eraldatud puusalud. Veel 20. Sajandi alguses oli igal külal kuni neli püha salu, mille kasutamist määrasid palvuse tähtsus, tähistatav püha või lepitatav jumal. Praeguseks on suur osa ohvrisaludest alles, ehkki paljudes palvusi enam ei peeta.
Pühas salus hoiti iga puud, eriti aga onapuud. Arvati onapuu ladvas elavad jumalad. Seetõttu oli nendega seotud terve rida tabusid, mis osalt laienesid kogu küsoto’le. Küsoto oli püha, seal ei tohtinud vanduda, tülitseda, halba mõelda, sülitada, loomulikke vajadusi rahuldada, vilistada, kõvasti naerda, puid lõhkuda, neilt oksi murda ega lehti katkuda.
Hiite juures asusid ka saunad . Saunad asusid nendes hiites, kus inimesed tulevad väga kauge maa tagant kokku ning oli nõue, et enne hiiele minekut peavad inimesed saunas käima.
Ohvritalitusi peetakse mõnes kohas ka mäejalamil, kuna mäe otsas paiknev hiis on nii püha, et sinna ei tohigi sisse minna.
Mari pühapaikades on keelatud juua ning purjus inimestel on keelatud pühapaikadesse minna.
Udmurtide pühad salud
Ohvrihiis oli püha, hiiepuud ei tohtinud raiuda ega murda neilt oksi. Üleüldse ei tohtinud hiiest midagi võtta.
Pühapaikades juuakse traditsioonilist puskarit, kuigi pudelist ei võeta lonkse, vaid kastetakse pigem huuli.
Looduslikud pühapaigad ja arheoloogia
Pühapaik on muistis .
Osa muististekompleksist, mis on mingi külakohaga seotud
Pärit kindlast ajast
Arheoloogia uurimisobjekt .
Arheoloogia on pühapaikade tegelenud seni suhteliselt vähe, aga potensiaalselt on need kindlasti paigad , mille arheoloogiline uurimine võib anda väga põnevat informatsiooni.
Kaevatud 3 hiie -nimega paika:
Sammaste Kirikuase: olnud hiiekoht
Paluküla Hiiemägi: kiviaed: 18. Sajandi lõpp. Aed mattunud, otstarve teadmata
Kunda Hiiemägi: varased tarandkalmed
Virumaal mitmeid tulemusteta proovikaevamisi: Äntu, Aburi, Miila, Kolu , Tammiku, Vaeküla – võeti lahti ruutmeeter või paar ning vaadati, kas sealt midagi leitakse, kuid ei leitud.
Kõduküla ohvritamm Tartumaal
Helme ohvriallikas
Analüüsitasandid:
Kaevamine
Vaadatakse paiknemist võrreldes teiste muististega.
Muistised:
Ohvripuud, - kivid , -allikad jt kohad
Lohukivid
Hiis- nimeosisega paigad – viitab paiga kunagisele sakraalsusele, ka siis kui kohta ennast enam alles ei ole. Tuleb aga jäldiga, mis ajast need toponüümid on, kuna hilisematel aegadel pandi nt taludele ka niisama Hiie nimeks.
Kabeliasemed
Kalmepuude pühadus. Kalmed kui looduslikud pühakohad? Kalmete pealt puid ei raiuta, mille poolest on nad pühad.
Juhuleiud
Koorküla ohvriallikas: kaks 8-9. Sajandi odaotsa, viikingiaegsed
Noorema rauaaja ehteid hiiemägede lõhkumiselt, ohvriallikatest
Teated mündileidudest: hiiekohad, ohvriallikad
Etnograafilised teated Lääne-Eesti ohvrileidudest: klaasikillud, naelad , hobuserauad.
Pühapaikade „vanus“, st tagasiulatuvus ajas
Arheoloogilised kaevamised/ leiud : noorem rauaaeg (9-13 saj)
Seos asulakohtadega, mis tekivad viikingiajast (9 sajandist); osa varasemaid hiis- kalmeid jäävad edasi
Usundilooline analüüs: esivanematekultuse taandumine riitustes esimese aastatuhande keskpaiku pKr – riitused kalmetelt teistesse paikadesse. On toimunud suur murrang muinasuusundis, kuni selle ajani on olnud kalmed väga tähtsad riitusepaigad.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti looduslikud pühapaigad #1 Eesti looduslikud pühapaigad #2 Eesti looduslikud pühapaigad #3 Eesti looduslikud pühapaigad #4 Eesti looduslikud pühapaigad #5 Eesti looduslikud pühapaigad #6 Eesti looduslikud pühapaigad #7 Eesti looduslikud pühapaigad #8 Eesti looduslikud pühapaigad #9 Eesti looduslikud pühapaigad #10 Eesti looduslikud pühapaigad #11 Eesti looduslikud pühapaigad #12 Eesti looduslikud pühapaigad #13 Eesti looduslikud pühapaigad #14 Eesti looduslikud pühapaigad #15 Eesti looduslikud pühapaigad #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor K O Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

226
doc
Portugali põhjalik referaat
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
26
pdf
Eesti looduskaitse
40
docx
Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
1072
pdf
Logistika õpik
343
pdf
Maailmataju uusversioon
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun